Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 26.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-20-10239/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 26.10.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1201

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Osaühing ProInkasso11078689(Hageja)Skiptech OÜ12432093(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Harju Maakohus Andres Suik 26.10.2020, Tallinn 2-20-10239 Osaühing ProInkasso hagi Skiptech OÜ vastu võla nõudes 13 023,11 eurot Hageja: Osaühing ProInkasso (registrikood 11078689, asukoht Vinkli 8, 50411 Tartu, e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: E J (E J Õigusteenused OÜ, asukoht xxx); Kostja: Skiptech OÜ (registrikood 12432093, asukoht Tuulekivi tee 7, Miiduranna küla, Viimsi vald, 74015 Harjumaa, e-post: [email protected]). Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt Skiptech OÜ hageja Osaühing ProInkasso kasuks poolte vahel sõlmitud suulisest müügilepingust tulenev võlgnevus summas 12 085,38 eurot, sealhulgas 11 721,60 eurot põhivõlg, 15.07.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 323,78 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud summas 40 eurot.

3.Mõista kostjalt Skiptech OÜ hageja Osaühing ProInkasso kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamisest 16.07.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 26.10.2020 summas 263,90 eurot.

4.Mõista kostjalt Skiptech OÜ hageja Osaühing ProInkasso kasuks välja viivis pärast otsuse tegemist, s.o alates 27.10.2020 põhinõudelt (11 721,60 eurot) võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude (11 721,60 eurot) kohase täitmiseni, kuid mitte enam, kui 11 133,92 euro ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

7.Toimetada tagaseljaotsus kostjale Osaühing Skiptech OÜ avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused  Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.  Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.  Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.  Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.  Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Hageja on taotlenud välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis vastavalt VÕS § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud viivise määrale põhinõude summalt 11 721,60 eurot

alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni ja otsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kostja poolt tähtaegselt täitmata rahaliste kohustuste eest protsendina põhinõudelt viivituses oldud aja eest. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hageja taotlusel ja TsMS § 367 alusel kostjalt välja viivise hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest 11 721,60 eurot ja edasi viivise võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Viivis alates 16.07.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 26.10.2020 on 263,90 eurot (s.o viivis VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras 103 päeva eest põhinõudelt 11 721,60 eurot). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulu 2 h eest summas 90 eurot, kokku 740 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 650 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on tervikuna põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 45 eurot (käibemaksuta) on samuti põhjendatud. Kohus määrab hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta summana (TsMS § 174 lg 10). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 740 eurot (650+90) ning menetluskuludelt (740 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.