Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

R.O. (hageja) esitas 19. augustil 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.S. (kostja) võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi 2. septembril 2020 kostjale makseettepaneku. Makseettepanek toimetati kostjale e-toimiku vahendusel kätte 14. septembril 2020. Kostja esitas 14. septembril 2020 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 29. septembril 2020 maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis 30. septembril 2020 kostja vastuväite käiguta ja andis kostjale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, so täpsustamaks, milliseid kostja vastu esitatud nõudeid kostja tunnistab.

Kostja esitas 30. septembril 2020 täpsustatud vastuväite. Tartu Maakohus andis 1. oktoobril 2020 kostjale uue tähtaja vastuväite täpsustamiseks. Kostja esitas 1. oktoobril 2020 täpsustatud vastuväite. Kostja märkis vastuväites selgelt, milliseid nõudeid kostja tunnistab. Tartu Maakohus tegi 5. oktoobril 2020 määrusena maksekäsu. Tartu Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks Ü.O. ja A.S. vahel 25. juunil 2019 sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel välja 459 eurot 89 senti (sealhulgas põhinõue 372 eurot 78 senti, intress alates 25. juunist 2019 kuni

KOHTU SEISUKOHT

Asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab TsMS § 487 lg 1 järgi avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Hageja ei esitanud kohtu poolt antud tähtaja jooksul nende nõuete põhjendusi, mille osas ei tehtud maksekäsku ja mida kostja ei tunnista. Need nõuded tuleb jätta TsMS § 487 lg 3 alusel menetlusse võtmata. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt esindab hagejat lepinguline esindaja. Lepingulise esindaja volitust tõendab TsMS § 221 lg 2 järgi volikiri, mis esitatakse kohtule. Lepinguliseks esindajaks ei saa samas olla iga isik, kellele hageja on volikirja andnud. Kohtus võib lepinguline esindaja olla isik, kes vastab TsMS § s 218 sätestatud nõuetele. Hageja ei ole kohtu poolt antud tähtaja jooksul esitanud hageja lepingulise esindaja esindusõiguse kohta tõendeid, sh volikirja ega tõendeid selle kohta, et hageja lepinguline esindaja vastab TsMS §-s 218 lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel menetlusse võtmata. Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tuleb TsMS § 147 lg 5 kohaselt tasuda hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Kui kostja tunnistab nõuet osaliselt ning maksekäsu kiirmenetlusest läheb hagimenetlusse üle ainult kostja poolt tunnistamata nõude osa, tuleb TsMS § 147 lõikest 5 juhinduvalt tasuda hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluses tunnistamata nõudeosale vastava riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning TsMS § 124 lg 1, § 133, ja § 134 lg 1 järgi on hageja nende nõuete hind, mille kohta ei tehtud maksekäsku ja mida kostja ei tunnista, 263 eurot 31 senti. RLS lisa 1 järgi tuleb kuni 350 eurose hagi hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 75 eurot. Kostja tunnistas nõudeid 459 euro 89 sendi ehk ligikaudu 64% ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust 45 eurost kuulub seega 64% arvestamisele kostja poolt tunnistatud ja maksekäsuga välja mõistatud nõudeosa katteks ning 36% kostja poolt tunnistamata ja hagimenetluses menetletava nõudeosa katteks. Hageja on seega tasunud kostja poolt tunnistamata ja hagimenetluses menetletava nõudeosa katteks riigilõivu 16 euro 20 senti. Asja materjalidest ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et hageja oleks riigilõivu juurde tasunud.

Nõuded, mille osas ei tehtud maksekäsku ja mida kostja ei tunnista, tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus tegi põhinõude 372 euro 78 sendi, intressi nõude 51 euro 56 sendi ja viivise nõude 35 euro 55 sendi osas määrusena maksekäsu. Nende nõuetega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 9 järgi kostja kanda. Kuna kohus jättis hageja ülejäänud nõuded menetlusse võtmata, tuleb nendega seotud menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Asja materjalide kohaselt tasus hageja maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot. Hageja nõudest 64% ulatuses on tehtud maksekäsk ning 36% ulatuses on jäetud nõue maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku järgselt menetlusse võtmata. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust 64% tuleb seega jätta kostja kanda ja 36% hageja enda kanda. Kohus määrab lisaks riigilõivule TsMS § 4842 järgi maksekäsus hageja menetluskulude katteks 20 eurot. Arvestades maksekäsuga rahuldatud nõude ulatust, määrab kohus hageja menetluskulude katteks 12 eurot 80 senti (20*0,64). Muid menetluskulusid TsMS § 4842 viimase lause järgi ei hüvitata. Kostjalt tuleb hageja kasuks seega välja mõista hageja menetluskulud summas 41 eurot 60 senti [(45* 0,64) + 12,80]. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.