P Ie hagi Swedbank P&C Insurance AS vastu kindlustushüvitise 24 650,40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1177,28 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
27 799,71 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: P I (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Sven Sillar (OÜ Advokaadibüroo Sven Sillar; e-post: [email protected]) Kostja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248; asukoht Liivalaia 12, 15039 Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja lepingulised esindajad: B J (e-post xxx) ja K R (epost xxx)
Asja läbivaatamine
19.08.2020 kohtuistung hageja lepingulise esindaja vandeadvokaat Sven Sillari, kostja lepinguliste esindajate B Ji ja K Ri osavõtul
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
Jätta Swedbank P&C Insurance AS-i menetluskulude kindlaksmäärata menetluskulude puudumise tõttu.
rahaline
suurus
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud
2-20-1952 tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavaldusest nähtub, 28.02.2016 sõlmisid P I kindlustusvõtjana ja Swedbank P&C Insurance AS kindlustusandjana kodukindlustuslepingu, millega muuhulgas kindlustustati aadressil xxx paiknev vara vargusega tekitatava kahju vastu (kindlustussumma 50 000 eurot, omavastutus 90 eurot, kindlustusperiood 29.02.2016 kuni 27.02.2017). Kindlustuslepingu sõlmimise kinnituseks väljastati poliis.
2.23.01.2017 toimus kindlustusobjektile sissemurdmine, millega tekitati kahju üle 50 000 euro. Varguse fakti kohta algatati kriminaalmenetlus KarS § 199 (vargus) kohaselt. Kindlustusandja eestvedamisel algatati P I ja tema elukaaskaslase K Si suhtes kriminaalasi ka KarS § 212 (kindlustuskelmus) tunnustel. Kummaski kriminaalmenetluses kedagi süüdi ei tunnistatud. P Ie ja K Si suhtes lõpetati kriminaalmenetlus oportuniteediga. Kriminaalmenetluses uuriti kindlustusjuhtumiga seonduvat, sh kindlustushüvitise taotlemisel kindlustusandjale esitatud kirjalikke dokumente ning tuvastati, et kindlustusjuhtumi menetlemisel esitasid kahtlustatavad kindlustusandjale varastatud asjade soetamise tõendamiseks 3 arvet, mis osutusid tegelikkusele mittevastavateks.
3.03.07.2019 kirjaga teatas kindlustusandja, et ei hüvita P Iele vargusega tekitatud kahju, sest kahjukäsitluse käigus on kinnitust leidnud K S ja P I poolt kindlustusandjale, Swedbank P&C Insurance AS, kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomine kindlustushüvitise saamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav karistusseadustiku (edaspidi KarS) §212 alusel kuriteona, kindlustuskelmusena. Kriminaalmenetlus nr. 17230101917 lõpetati kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 lg 1 alusel, mille kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Asja lõpetamisel KrMS § 202 lg 1 alusel ei pea süüdistatav end süüdi tunnistama, kuid oportuniteediga lõpetamine eeldab, et ta on teo siiski toime pannud.
4.Kindlustusandja keeldumine kahju hüvitamisest ei ole seaduslik. Kriminaalmenetluses tuvastati, et aadressil xxx pandi toime ukseluku lõhkumine ja sellele järgnevalt korterisse sisse tungimine ning sealt asjade vargus. Põhimõtteliselt õigesti märgib kindlustusandja, et riik heitis P Iele ja K Sile ette kindlustusandjale 3 tegelikkusele mittevastava arve esitamist. Kuid on teinud sellest asjaolust õiguslikult asjakohatu järelduse, justkui annaks see õiguse keelduda kõikide varastatud asjade maksumuse hüvitamisest. Nendel arvatele puudub vähimgi seos kindlustusjuhtumi toimumise fakti ning korterist varastatud asjadega. Tegelikkusele mittevastavate arvete esitamine tõendab ainult seda, et need arved ei vastanud tegelikkusele. Arved ei tõenda näiteks seda, et kindlustusjuhtumit ei toimunud.
5.Kindlustusandja 03.07.2019 kirjas, millega keelduti kahju hüvitamisest, märgiti ka järgmist: Tingimuste kohaselt on kindlustusandjal õigus hüvitamisest keelduda, kui olete esitanud meile teadlikult valeandmeid või jätnud esitamata vajaliku teabe, mis puudutab
2-20-1952 kahjunõude või kahjusumma olulisi asjaolusid (Tingimused lk 15). Hageja möönab oma eksimust arvete esitamisel, ja saab aru, et tal puudub seetõttu õigus saada hüvitist nende varastatud asjade eest, mille kohta esitati tegelikkusele mittevastavad arved. Kuid kindlustusandja poolt viidatu ei vabasta teda siiski kohustusest hüvitada nende asjade vargusega tekitatud kahju, mille kohta kindlustusvõtja ei ole esitanud valeandmeid. Sellisel seisukohal on ka eestikeelne erialakirjandus (Kindlustusõigus, Tallinn 2018; Janno Lahe, Olavi-Jüri Luik lehekülg 114): „Juhul kui kindlustusvõtja esitab kahju suuruse kohta valeinfot (nt väidab, et tegelikult asetleidnud liiklusõnnetuses sai vigastada ka auto detail, mis tegelikult oli vigastatud eelnevalt), tuleb kindlustusandjal kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju siiski hüvitada. Kahju, mis ei tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel, hüvitamisele ei kuulu (selle kahju osas pole kindlustusjuhtumit).“ Seega ei ole kindlustusandja praegusel juhul keeldunud kahju hüvitamisest seaduslikult. P I ei ole kunagi loonud kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõiget ettekujutust. Kindlustusandja vastav väide on tõendamata.
6.Asjad, mis xxx korterist varastati või lõhuti ning on kaetud kindlustuskaitsega, on järgmised: a. sularaha 3 500 eurot (tõendatud P Ie ja K S ütlustega), kindlustuskaitse 500 eurot; b. Sterex SX-B blend epilaator (valge ja roheline) 934,8 Inglise naela. 02.07.2014 kursiga 1 euro = 0,7958 naela ehk siis 1175 eurot (tõendatud P Ie ja K S ütlustega, Ellisons arve 02.07.2014); c. Hugo Boss kingad (valged) 140 eurot (tõendatud P Ie ja K S ütlustega); d. navigaator Garmin (must) 350 eurot (tõendatud P Ie ja K S ütlustega); e. Sony kõrvaklapid (must) 400 eurot (tõendatud P Ie ja K S ütlustega); f. Playstation 4 koos mängudega (must) 900 eurot (tõendatud P Ie ja K S ütlustega); g. Printer, skänner, koopiamasin Brother (must) 163 eurot (tõendatud P Ie ja K S ütlustega, Euronics 03.09.2016 arvega); h. Bismarck kett ristiga 60cm 4000 eurot (tõendatud P Ie ja K S ütlustega); i. Bismarck käekett 1700 eurot (tõendatud P Ie ja K S ütlustega); j. Bismarck kett 55cm 1500 eurot (tõendatud P Ie ja K S ütlustega); k. kõrvarõngad ja ehted kullast 50g 1300 eurot (tõendatud P Ie ja K S ütlustega); l. Gopro kaamera (must) 400 eurot (tõendatud P Ie ja K S ütlustega); m. Arai kiiver (valge) 750 eur (tõendatud P Ie ja K S ütlustega); n. võidusõidu kombe Sparco (punane) 300 eurot (tõendatud P Ie ja K S ütlustega); o. võidusõidu saapad Sparco (punane) 180 eurot (tõendatud P Ie ja K S ütlustega); p. ajavõtu transponderid 35tk kohvris (must), 2 kohvrit 10 200 eurot (tõendatud P Ie ja K S ütlustega); q. Lõhutud uks 680,4 eurot (tõendatud P Ie ja K S ütlustega, hinnapakkumine); r. Luku vahetus 102 eurot (tõendatud P Ie ja K S ütlustega ja Lukuabi 23.01.2017 arvega).
7.Kokku on varastatud asjade maksumuseks, mille eest kindlustusandja on kohustatud tasuma hüvitist, 24 740,40 eurot, millest lahutades omavastutuse 90 eurot, on lepingujärgseks nõudeks 24 650,40 eurot. Hageja leiab, et kostja on kohustatud maksma sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist tasu maksmisega viivitamise eest alates kindlustushüvitise sissenõutavaks muutumisest 03.07.2019 (päeval, mil kindlustusandja keeldus hüvitise maksmisest) kuni hagiavalduse esitamiseni kuni hagi esitamise päevani (05.02.2019) 217 päeva eest. Kokku viivist hagiavalduse esitamise päeva seisuga 1177.28
2-20-1952 eurot. Lisaks sellele, tuginedes TsMS § 367, peab hageja õigustatuks jooksva viivis sissenõudmist VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud määras põhivõlgnevuse tasumata summas alates 05.02.2020 kuni kostja poolt võlgnevuse kohase tasumiseni.
8.Hageja palub mõista Swedbank P&C Insurance AS-lt välja P Ie kasuks: kindlustushüvitis 24 650,40 eurot, seisuga 05.02.2020 sissenõutavaks muutunud viivis kindlustushüvitise maksmisega viivitamise eest summas 1 177,28 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud määras kindlustushüvitiste tasumata summast alates 05.02.2020 kuni kostja poolt võlgnevuse kohase tasumiseni.
9.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja vastusele lisatud kirjalikud dokumendid on ainult osaliselt kohtukõlbulikud. Kostja püüab tsiviilasjas esitada kohtule kriminaalasja materjalideks olevaid dokumente. Nendel dokumentidel ei ole kriminaalkohtumenetluses tõendi tähendust. Jutt käib esmalt sellest, et kriminaalasja eeluurimisel kahtlustatava või tunnistaja ütlused ei ole reeglina tõendid. Kahtlustatava või tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlus omandab tõendi tähenduse alles kohtus. Eeluurimisel antud ütlustega kontrollitakse kohtus antud ütluste tegelikkusele vastavust (vt KrMS § 289 lg 1). Erandiks on olukord, kui eeluurimisel antud ütlused on deponeeritud või isik on kohtumenetluse ajaks surnud (vt KrMS § 291 lg1 p 1). Ka TsMS §-st 253 tuleneb, et kostja poolt taotletud vormis tunnistaja ütluste saamine ja esitamine kohtusse, ei ole tsiviilkohtumenetluses lubatav. Seega ei saa kohtueelses kriminaalmenetluses antud ütlusi üldse lugeda tõenditeks, mistõttu hageja palub need dokumendid (vastuse lisad nr 2, 8, 10, 13, 14, 16, 17) kostjale tagastada. Ei ole nõus ka kostja vastuse lisa 4 käsitlemist tõendina. Selle dokumendi on koostanud kostja esindajad. Selle dokumendi tõenduslik tähendus on samaväärne hagiavalduse või kostja vastusega. Nimetatud dokumendid tõendi tähendust aga teadaolevalt ei oma.
10.Käsitletavas kohtuvaidluses seadis kostja kahtluse alla kindlustusjuhtumi – ehk siis varguse – toimumise, aga ka selle, et kui vargus aadressilt xxx isegi toimus, siis korterist ei varastatud hageja poolt nimetatud asju. Tõendamist on leidnud kindlustusjuhtumi toimumine. Praegusel juhul nähtub kostja 03.07.2019 teatest, millega keelduti kindlustushüvitise maksmisest, et aadressil xxx toimunud varguse osas algatas politsei KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel kriminaalasja nr xxx. Kas varas on kätte saadud ja süüdi mõistetud, selle kohta tsiviilasjas tõendid puuduvad. Kindlustusjuhtumi kontekstis ei ole sellel määravat tähendust, kuid kui kostja väidab, et vargust pole toimunud, siis tulnuks tal tõendada, et kindlustusvõtja esitas varguse kohta politseile valeteate. Seda asjaolu tõendatud ei ole. Järelikult on varguse toimumine leidnud kinnitust pädeva riigiameti, ehk siis politsei, poolt algatatud kriminaalasja faktiga. Lisaks sellele tõendas varguse toimumist tunnistaja K S. Kriminaalõiguslikult on varguse objektiivsekseks tunnuseks võõra vallasasja äravõtmine. Ehk siis, ei ole olemas vargust, kui ei ole võõrast asja ära võetud. Järelikult kinnitab kriminaalasja algatamise fakt vähemalt kaudselt ka seda, et aadressilt xxx võeti ära vallasasju. Millised vargale võõrad asjad praegusel juhul xxx asuvast korterist ära võeti, on tõendatud tunnistaja K Si ütlustega. Tunnistaja selgitas, millised asjad olid korterist pärast vargust kadunud ning milline oli varastatud asjade maksumus. Kostja ei ole esitanud tsiviilasjas tõendeid, mis lükkaksid tunnistaja ütlused ümber. Seega on hageja tõendanud nii kindlustusjuhtumi toimumist, kui ka varastatud asjade maksumust. Samas kostja ei ole tõendanud enda esitatud väiteid, ehk siis seda, et kindlustusjuhtumit ei toimunud ning asju, mille eest kindlustusvõtja taotleb hüvitist, ei ole aadressilt xxx varastatud. Järelikult kuulub hagi rahuldamisele.
2-20-1952
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
11.Kostja märgib, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja märgib, et Kindlustusjuhtumi toimumine on tõendamata ning kriminaalmenetluses ja kahjukäsitluse käigus tuvastatud asjaolusid arvestades ei saa välistada, et vargus on P Ie ja K Si poolt lavastatud. Sellist kostja seisukohta toetavad ja kinnitavad järgnevad asjaolud ja tõendid: a. kõik hageja ja K Si poolt varguse asjaolude kohta esitatud väited, mille õigsust on olnud võimalik kolmandate isikute kaudu kontrollida, on osutunud valeks. Hageja poolt esitatud kindlustushüvitise maksmise nõue on kahjukäsitluse käigus vähenenud enam kui kaks korda, kusjuures alles jäänud nõuet soovib hageja tõendada valdavalt vaid K Si ütlustega, st hageja on olulises osas loobunud dokumentaalsetele tõenditele tuginemisest; b. valeandmete esitamine Swedbank P&C Insurance AS-le on kriminaalmenetluse käigus tuvastatud. Kuna väidetavalt varastatud koduse vara kohta esitatud andmed osutusid valeks, ei ole välistatud, et valed on ka varguse toimumise kohta esitatud andmed; c. vaatamata sellele, et hageja väidete kohaselt viidi varguse käigus xxx asuvast korteris ära suures koguses vallasvara, ei näinud keegi vargust pealt; d. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt 15.03.2017 koostatud ekspertiisiakti kohaselt ei saa välistada K Silt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist vaatluse käigus xxx korteris asunud WI-FI ruuterilt ja adapterilt võetud puuteproovides; e. puuduvad usaldusväärsed andmed selle kohta, kus hageja ja K S väidetava varguse toimumise ajal viibisid. Mõlemad väidavad, et nad olid K Si vanemate juures xxx. Kriminaalasja toimikust ei nähtu, et K Si vanemaid oleks selle väite õigsuse kontrollimiseks üle kuulatud. K Si 23.01.2017 ütluste kohaselt jõudis tema koju esimesena 23.01.2017 kell 10.00, millest võis järeldada, et hageja tuli Tallinnasse hiljem. Ülekuulamistel ei ole hagejalt tema koju saabumise aega küsitud. Samas nähtub Politsei- ja Piirivalveameti poolt 12.09.2017 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokollist, et P Ie telefoninumbrilt tehti 23.01.2017 kell 11:54 kõne ajal kui telefon asus Tallinnas aadressil xxx asuva tugijaama teeninduspiirkonnas; f. xxx OÜ poolt 30.06.2017 koostatud kindlustusuurimise kokkuvõtte kohaselt on hageja ja K Si poolt vaidlusaluse vargusega seoses esitatud arved osaliselt sarnased varasemalt toimunud kindlustuskelmustes kasutatud arvetega. Samuti on kokkulangevusi väidetavalt varastatud vara koosseisus (nt jalgratas Trek). Seega ei saa välistada, et omavahel seotud isikud lavastasid lühikese aja jooksul mitu vargust. g. nii hageja kui K S on mõlemad varasemalt kriminaalkorras karistatud.
12.Kostja keeldus hagejale kindlustushüvitise maksmisest, kuna hageja ja K S esitasid kostjale kindlustusjuhtumi asjaolude ja kahju suuruse kohta ebaõigeid andmeid. Kindlustusvõtja on Swedbank P&C Insurance ASi kindlustuslepingute üldtingimused 3 (kehtivad alates 01.03.2008, edaspidi ka Üldtingimused, lisa 7) punkti 17.6 kohaselt kohustatud andma kindlustusjuhtumi asjaolude, kahju suuruse ja võimalike kahju tekitanute kohta kindlustusandjale viivitamatult õiget ja täielikku informatsiooni. Üldtingimuste punkti 17.9 kohaselt peab kindlustusvõtja tagama, et seda kohustust täidaksid ka isikud, kelle eest kindlustusvõtja vastutab. Vastavalt Üldtingimuste punktile 8.1.3 vastutab kindlustusvõtja muu hulgas kindlustatud isikuga koos elavate seaduslike ja faktiliste perekonnaliikmete eest. Üldtingimuste punkt 8.3 sätestab, et kui isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, rikub kindlustuslepingut, loetakse, et kindlustusvõtja on kindlustuslepingut rikkunud. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja K S esitasid kostjale väidetavalt varastatud asjade kohta ebaõigeid andmeid ning kahjukäsitluse ja kriminaalmenetluse raames välja selgitatud
2-20-1952 asjaolude valguses ei saa olla vaidlust selles, et selline tegevus on olnud teadlik ning tahtlik. Hagiavalduse tervikteksti kohaselt tuvastati kriminaalmenetluses, et kindlustusjuhtumi menetlemisel esitasid hageja ja K S kostjale varastatud asjade soetamise tõendamiseks 3 arvet, mis osutusid tegelikkusele mittevastavateks. Hageja möönab hagiavalduse terviktekstis oma eksimust arvete esitamisel. Üldtingimuste punkti 20.1.1 kohaselt on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitist vähendada või kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda, kui kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingus nimetatud kohustust ning rikkumine on mõjutanud kahju tekkimist või kahju suurust või kindlustusandja täitmiskohustuse ulatuse kindlakstegemist. Vastavalt Üldtingimuste punktile 20.1.4 on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitist vähendada või kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda ka siis, kui kindlustusvõtja rikkus tahtlikult kindlustuslepingus nimetatud kohustust, mis tuli täita pärast kindlustusjuhtumi saabumist. Seega on kostjal Üldtingimuste kohaselt õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda, kui kindlustusvõtja või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, on esitanud kostjale valeandmeid. Kostja õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda tuleneb ka VÕS § 449 lg-st 2, mis sätestab, et kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja rikub tahtlikult VÕS § 448 sätestatud teabe andmise kohustust. Antud juhul on kindlustusvõtja ebaõigete andmete esitamisega rikkunud tahtlikult oma kohustust esitada kindlustusandjale lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et tal puudub kindlustushüvitise maksmise kohustus.
13.Hageja ei ole tõendanud väidetavalt varastatud asjade olemasolu ning nende korteris asumist väidetava varguse ajal. Kahtlus, et nimetatud asjad korteris ei asunud ning neid ei varastatud, on eelkirjeldatud asjaoludele tuginedes põhjendatud.
14.Kahju suuruse kindlakstegemine eeldab täpseid andmeid väidetavalt varastatud asjade kohta. Hageja on väidetavalt varastatud asjade kohta esitanud valdavalt selliseid andmeid, mille alusel ei ole võimalik konkreetseid asju tuvastada (nt Hugo Boss kingad, navigaator Garmin, Sony kõrvaklapid jne). Seetõttu ei ole kostjal võimalik kahju suuruse osas sisulist seisukohta kujundada enne, kui hageja on esitanud väidetavalt varastatud asjade kohta täpsemad andmed.
15.Ka väga üldsõnalise kirjelduse andmine väidetavalt varastatud asjade kohta annab aluse arvata, et vargust pole toimunud. Aluse arvata, et vargust pole toimunud, annab lisaks märgitule ka fakt, et 24.01.2017 Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo inspektor A K ettekande kohaselt ei suutnud hageja näiteks meenutada varastatud kohvimasina suurust. Ei ole eluliselt usutav, et väidetava kohvimasina omanik ei suuda seda kirjeldada, s.h anda selgitusi selle suuruse kohta.
16.Kriminaalmenetluses 23.01.2017 toimunud ülekuulamisel K Si poolt antud ütluste kohaselt varastati Sony televiisor (2 000 eurot), Sony muusikakeskus (1 500 eurot), televiisori juurde kuuluvad kõlarid (1 000 eurot) ning lõhuti ukselukk ja ukseluku ümbert ust (1 000 eurot). K S märkis eraldi, et „esmapilgul midagi suuremat silma ei hakka, abikaasa peab koju tulema ja oma ehted üle vaatama“. Seda, et xxx asuvas korteris oleks olnud ka suures ulatuses K Sile kuuluvaid ehteid, muud elektroonikat ning tema juures
2-20-1952 hoiul olevaid transpondereid, K S esimesel ülekuulamisel ei avaldanud. Tähelepanuväärne on seejuures asjaolu, et esimesel ülekuulamisel nimetatud asjade eest hagiavalduses hüvitist ei nõuta, st hageja möönab, et neid asju korteris tegelikult ei olnud. Kui K S esitas juba esimesel ülekuulamisel väidetavalt varastatud asjade kohta valeandmeid, siis puudub mistahes põhjus eeldada, et tema poolt hiljem (st pärast seda, kui tal oli aega järele mõelda) esitatud andmed on õiged.
17.Sularaha. Kodukindlustuse tingimuste (lisa 9, lk 8) kohaselt on kindlustuskohas asuv sulara kuni 500 euro ulatuses kindlustatud. Hageja väidab, et korterist varastati sularaha summas 3 500,00 eurot. Kostja on seisukohal, et sularaha korteris asumine ja selle vargus on tõendamata. Sularaha summa kohta esitatud andmed on vastuolulised ning puuduvad selgitused selle kohta, kelle sularahaga oli tegemist, miks sularaha korteris hoiti ning millal ja kuidas sularaha tekkis. Kriminaalmenetluses 13.10.2017 toimunud ülekuulamisel avaldas hageja, et sularaha (3 600 eurot) asus elutoas televiisori all kapis, kuid ta ei tea, mis kupüürides sularaha oli (lisa 10). Kriminaalmenetluses avaldasid nii hageja kui K S, et sularaha varastati 3 600,00 eurot, kuid hagiavalduses on seda summat 100,00 euro võrra vähendatud. Summa vähendamise põhjused hagiavaldusest ei selgu.
18.Epilaator. Hageja väidab, et xxx korterist varastati Sterex SX-B blend epilaator maksumusega 934,80 Inglise naela, so 1 175 eurot. Epilaatori olemasolu ja maksumust tõendab hageja Ellisons poolt 02.07.2014 K Sile esitatud arvega. 13.10.2017 toimunud ülekuulamisel väitis hageja, et epilaator oli täiesti uus ning K S (K Si õde) (nüüd K K) saatis selle Eestisse (v.t lisa 10). Väidetavalt varastatud epilaatoriga seoses juhib kostja tähelepanu järgmistele asjaolule: epilaator oli hagiavaldusele lisatud arve kohaselt ostetud 02.07.2014. Seega ei saanud see 2017. aasta jaanuaris (so ligikaudu 3 aastat hiljem) olla „täiesti uus“; ühtegi tõendit selle kohta, et K S oleks epilaatori ostnud P Ie jaoks ja selle tõepoolest ka Eestisse saatnud, esitatud ei ole. K Si ei ole kriminaalmenetluses üle kuulatud. väidetavalt varastatud epilaator on ka täna Ellisonis veebipoes müügil hinnaga 809,97 Inglise naela (lisandub käibemaks ja saatmiskulu). Tooteinfos märgitust võib järeldada, et tegemist on ilusalongidele mõeldud tootega. Seda arvestades ei ole eluliselt usutav, et hageja ostis selle epilaatori kodukasutuseks. Eelnevat arvestades on kostja seisukohal, et epilaatori vargus on tõendamata. Epilaatori ostis K S. Epilaatori Eestisse saatmise ja korteris asumise kohta tõendid puuduvad.
19.Hugo Boss kingad. Hageja poolt hagiavalduses kingade kohta esitatud andmetest ei selgu, milliste kingadega (mudel) oli tegemist ning millal ja kust need osteti. Kriminaalmenetluses väitsid hageja ja K S, et lisaks Hugo Boss kingadele varastati ka Hugo Boss nahktagi ja teksad (v.t nt lisa 10). Nahktagi ja teksade eest hagiavalduses hüvitist aga ei nõuta. Kui nahktagi ja teksade olemasolu kohta esitati valeandmeid, siis võib eeldada, et valeandmeid on esitatud ka kingade kohta. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et Hugo Boss kingade vargus on tõendamata.
20.Navigaator Garmin. Navigaatori vargus on tõendamata. Puudub mistahes info selle kohta, millal ja kust kohast oli navigaator ostetud ning millise mudeliga oli tegemist.
21.Sony kõrvaklapid. Hageja väidab, et korterist varastati Sony kõrvaklapid maksumusega 400 eurot. 13.10.2017 kriminaalmenetluses toimunud ülekuulamisel väitis hageja, et tegemist oli K Si poolt ostetud juhtmeta kõrvaklappidega, mis käivad kõrva. Kõrvaklappide ostudokumenti hagiavaldusele lisatud ei ole. Samuti puudub mistahes selgitus, millal ja kust kõrvaklapid osteti ning millise mudeliga oli tegemist. Sony Center
2-20-1952 veebilehelt ei ole võimalik leida sellises hinnaklassis kõrva käivaid juhtmevabu kõrvaklappe. Kõige kallimad uued Sony kõrvasisesed juhtmevabad kõrvaklapid maksavad 279,99 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et kõrvaklappide vargus on tõendamata.
22.Playstation 4 koos mängudega. 13.10.2017 kriminaalmenetluses toimunud ülekuulamisel avaldas hageja, et komplektis olid ralli ja sõjamängud ning „tšekk on vist olemas“. Mängude täpset arvu ning mängude nimekirja ei ole esitatud. Ühtegi mängukonsooli või mistahes mängu soetusdokumenti ei ole samuti esitatud. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et Playstation 4 ja mängude vargus on tõendamata.
23.Printer. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et esitatud arve kohaselt oli arve kogusumma 163,58 eurot, millest printeri maksmus moodustas 159,99 eurot. Arvelt ei nähtu, kes printeri ostis ja kes selle eest tasus, mistõttu ei ole tõendatud printeri ostmine hageja või K Si poolt ning printeri korteris asumine ja seega on printeri vargus tõendamata.
24.Kuldehted. Hageja väidab, et xxx korterist varastati Bismarck kuldehteid kogumaksumusega 7 200 eurot ning muid kuldehteid maksumusega 1 300 eurot. xxx OÜ poolt 30.06.2017 koostatud kindlustusuurimise kokkuvõttest (v.t lisa 4) nähtub, et hageja poolt edastatud fotod kuldehetest langevad osaliselt kokku portaalis Kuldne Börs kasutaja xxx poolt avaldatud müügikuulutuses sisaldunud fotodega. xxx tuvastas, et kasutajana xxx avaldas portaalis Kuldne Börs müügikuulutusi K S. Portaali Kulde Börs poolt kriminaalmenetluse käigus Politsei- ja Piirivalveametile esitatud andmetest nähtub, et kasutaja xxx sisestas kuldehete müügikuulutused portaali Kuldne Börs 07.10.2015 ja 08.10.2015 (lisa 11). Seda arvestades on eluliselt ebausutav, et rohkem kui 2 aastat pärast kuldehete müügi alustamist olid need ehted jätkuvalt müümata. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et kuldehete vargus on tõendamata. Olgu siinkohal ka mainitud, et vastupidiselt kriminaalmenetluses tuvastatule kinnitas K S 12.04.2017 antud seletuses, et „Samuti ei ole ma kunagi avaldanud kuulutusi ehete müügiks.“ (lisa 12). Seega on K S taaskord andnud valeütluseid. Kõrvarõngaste ja kuldehete osas avaldas hageja 13.10.2017 kriminaalmenetluses toimunud ülekuulamisel, et „tšekk on olemas“. Sellele vaatamata ei ole maakohtule ühtegi tšekki esitatud. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et kuldehete vargus on tõendamata.
25.GoPro kaamera. Hageja poolt kriminaalmenetluses 13.10.2017 antud ütlustest nähtub, et kaamera oli pisike ja mõeldud filmimiseks vee all. Hagiavalduses ning hageja ja K Si poolt kriminaalmenetluses avaldatud andmetest ei nähtu, millise GoPro mudeliga oli tegemist (GoPro on tootnud üle 20 erineva kaameramudeli). Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et GoPro kaamera vargus on tõendamata.
26.Kardisõidu varustus. Nimetatud asjade vargus on tõendamata. Ei ole eluliselt usutav, et väidetavad vargad, kel õnnestus korterist kaasa võtta hulgaliselt elektroonikat ja kuldehteid, otsustasid varastada ka kasutatud kardisõiduvarustuse.
27.Ajavõtu transponderid. Transponderid ei kuulunud hagejale ega K Sile. K Si 15.02.2017 ütluste kohaselt olid transponderid tema käes hoiul (lisa 13). Kodukindlustuse tingimuste lehekülgedel 17-19 on toodud vastutuskindlustuse tingimused. Vastutuskindlustus hüvitab kindlustusvõtja poolt kolmandatele isikutele tekitatud eseme- või isikukahju, mille suhtes kindlustatud isikul tekib vastutus. Leheküljel 18 on toodud välistused, muu hulgas välistus, mille kohaselt ei hüvitata nõudeid, mis tulenevad „Teie või Teie pereliikme valduses oleva
2-20-1952 renditud, laenatud või muul viisil Teie kasutusse antud varale põhjustatud kahjust“. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu transponderid kostja poolt hüvitamisele isegi juhul kui need korteris asusid. Lisaks märgitule on käesoleval juhul alust arvata, et transpondereid tegelikult korteris ei olnud, sest transponderite korterisse sattumise asjaolude kohta on kriminaalmenetluse käigus esitatud vastuolulisi andmeid. 15.02.2017 toimunud ülekuulamisel avaldas K S, et varastati ajavõtu transponderid 35 tk kohvris, kaks kohvrit ning et transponderid olid M L omad (v.t lisa 13). M L unustas transponderid K Si autosse 2016. aasta augustis pärast xxx toimunud kaatrivõistlusi . K S tuletas M Lle meelde, et transponderid on tema autos ning M L vastas, et jäägu tema kätte. M L väitis 18.10.2017 toimunud ülekuulamisel (lisa 14), et transponderid olid K Si juures hoiul 2016. aasta oktoobri teisest poolest. M L selgituste kohaselt oli transpondereid kokku 34 ning lisaks oli komplektis üks dekooder. P I avaldas 13.10.2017 toimunud ülekuulamisel, et transponderid ostis elukaaslane, st K S, ning „tšekk on vist olemas“ (v.t lisa 10). Eelnevast nähtub, et K Si, M L ja P Ie ütlused on vastuolulised nii transponderite kuuluvuse, nende hulga kui ka transponderite xxx korterisse hoiustamise aja osas. Ütluste vahelised vastuolud annavad alust arvata, et transpondereid tegelikult korteris ei olnud. Kahtlusi tekitavad ka M L poolt transponderite soetamise asjaolude kohta antud ütlused. M L ütluste kohaselt ostis ta transponderid 2015. aasta novembris Itaaliast ühest kardikeskusest, kui ta pojaga xxx võistlustel käis. Müügi kohta sai M L teavet võistlustel sportlaste ringkonnast. Transponderite eest tasus M L 12 000 eurot sularahas. Seega, M L ütluste kohaselt läks ta pojaga xxx võistlustele, kuulis seal, et ühes xxx kardikeskuses müüakse 12 000 euroga transpondereid, sõitis Itaaliasse, ostis transponderid ning tasus nende eest sularahas. Kostja hinnangul on selline sündmuste käik üsna ebausutav. Seda enam, et puudub mistahes selgitus, kuidas õnnestus M Ll välismaal viibides hankida 12 000 euro ulatuses sularaha.
28.Uks. Hageja poolt 13.10.2017 kriminaalmenetluses antud ütluste kohaselt oli uks ära kriimustatud. Politsei- ja Piirivalveameti poolt 23.01.2017 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodelt nähtub, et erinevaid kriimustusi ja täkkeid oli nii ukse välis- kui siseküljel. Arvestades asjaolu, et uksel oli ka mitmeid väidetava vargusega seostamatuid kahjustusi, on kostja seisukohal, et uksel oli juba enne väidetavat vargust selliseid kahjustusi, mis eeldanuks ukse väljavahetamist. Olukorras, kus uks oli juba enne väidetavat vargust kahjustatud (st sisuliselt hävinud, kuna selle remontimine ei ole võimalik), on kostja seisukohal, et väidetava varguse tõttu uksele kahju ei tekkinud.
29.Ukselukk. Ukseluku kahjustusega V juhib kostja tähelepanu vastuoludele K Si ning Lukuabi Grupp OÜ töötaja I V ütlustes, mis seab samuti kahtluse alla varguse toimumise fakti ning K Si poolt antavad ütlused. K Si poolt kriminaalmenetluses 23.01.2017 antud ütlustest ning tema poolt 12.04.2017 kostjale antud seletusest nähtub, et kui ta 23.01.2017 koju saabus, siis oli ukseluku südamik kadunud. Lukuabi Grupp OÜ vastusest Politsei- ja Piirivalveameti päringule nähtub, et klient pöördus Lukuabi Grupp OÜ poole, kuna lukusüdamik „Valnes“ oli katki (lisa 16). Lukuabi Grupp OÜ töötaja I V poolt 02.02.2018 kriminaalmenetluses antud ütlustest selgub, et ta sõitis xxx korterisse 23.01.2017 kella 12 ajal (lisa 17). Tal oli meeles, et luku „valnes“ südamik käis raskelt ringi. Ta käis sellel aadressil kaks korda – esimesel korral tuli talle vastu tütarlaps, ta vaatas luku üle ja kuna seda ei olnud võimalik ära remontida, siis sõitis firmasse tagasi, et tuua uus südamik, ja teisel korral tuli talle vastu poiss. Eelnevast nähtub, et K Si selgituste kohaselt ei olnud ukselukul väidetava varguse avastamise hetkel üldse südamikku, kuid Lukuabi Grupp OÜ töötaja ütluste kohaselt oli ukselukul rikutud südamik, mis vahetati välja. Puudub mistahes põhjus kahelda Lukuabi Grupp OÜ töötaja ütlustes, küll aga K Si ütlustes.
2-20-1952
30.Kostja on ka pärast tunnistaja ülekuulamist jätkuvalt seisukohal, et kindlustusjuhtumi toimumine on tõendamata ning et hageja ei ole tõendanud asjade olemasolu ja nende korteris asumist väidetava varguse ajal. Samuti on tõendamata väidetava kahju suurus. Tunnistaja ütlused hageja väiteid ei tõenda. K Si ütlustega, st hageja on loobunud olulises osas dokumentaalsetele tõenditele tuginemisest ka pärast seda kui tunnistaja on avaldanud, et mitmete väidetavalt varastatud asjade kohta on olemas dokumentaalsed tõendid. Järelikult dokumentaalseid tõendeid ei eksisteeri ja samuti ei ole korteris eksisteerinud väidetavalt varastatud asju.
31.Tunnistaja ütlustest lähtuvalt olnuks hagejal võimalik tõendada dokumentaalsete tõenditega näiteks sularaha olemasolu, epilaatori ostmist tunnistaja õe poolt ning hagejale Eestisse saatmist, Hugo Boss kingade ostmist xxx kaubamajast, Playstationi mängude ostmist, printeri ostmist, GoPro kaamera ostmist ebay-st, kuid dokumentaalseid tõendeid hageja esitanud ei ole. Arvestades kriminaalmenetluse käigus tuvastatud P Ie ja K Si poolt valeandmete esitamist, asjaolu, et nii hageja kui ka tunnistaja on mõlemad varasemalt kriminaalkorras karistatud ning et hageja ei ole pidanud vajalikuks esitada nõude tõendamiseks dokumentaalseid tõendeid, on kostja hinnangul hagi endiselt kogu ulatuses tõendamata, sest tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed ega tõenda hageja väiteid. Sularaha osas antud tunnistaja ütluste kohaselt oli tegemist ettevõtluse kaudu teenitud rahaga, millelt olid riiklikud maksud tasutud ning arved, mille kohaselt kaup osteti, on olemas. Järelikult oli hagejal võimalik tõendada sularaha tekkimise asjaolusid kirjalike tõenditega. Epilaator oli väidetavalt ostetud tunnistaja õe poolt Inglismaalt ning saadetud hagejale Eestisse, kuid sellest hoolimata ei ole ostutõendit ega Eestisse saatmise tõendit kohtule esitatud. Lisaks nähtub aadressilt https://www.ellisons.co.uk/sterex-sx-b-blendepilator.html, et kõnealuse epilaatori mõõtmed on kõrgus 205mm, laius 230mm, pikkus 430mm. Seega on tegemist oluliselt suurema seadmega kui tunnistaja öeldud 20 x 20cm. Hugo Boss kingade kirjeldamise osas oli tunnistaja väga napisõnaline ega osanud ilma lisaküsimusi esitamata kingasid piisava põhjalikkusega kirjeldada, mis seab täiendavalt kahtluse alla tunnistaja antud ütlused. Kuigi väidetavalt olid kingad ostetud Stockmanni kaubamajast, ei ole ostu tõendavat dokumenti, s.o ostutšekki või konto väljavõtet esitatud. Puuduvad tõendid, et tunnistaja oleks üldse xxx kaubamajas ostlemas käinud. Samuti pole esitatud ühtegi fotot kingade välimuse kohta või selle kohta, et K S oleks selliseid kingasid kunagi üldse kandnud. Navigaator Garmin ja Sony kõrvaklappide kohta ei ole esitatud mistahes näiteid väidetavalt varastatud esemete osas, rääkimata soetamistõenditest, kuigi tegemist on omalaadsete toodete kallima valikuga. Tunnistaja ütluste kohaselt tasus ta Playstation mängude eest nii kaardiga kui sularahas, kuid sellest hoolimata ei ole ühtegi kirjalikku tõendit (nt konto väljavõte) väidetavalt varastatud mängude kohta esitatud. Printeri osas on esitatud ostutšekk, kuid sellelt ei nähtu ostu sooritanud isiku andmeid. Kontoväljavõtet hageja esitanud ei ole, seega ei ole tõendatud, et printer oleks soetatud
2-20-1952 hageja või tunnistaja poolt ning et see asus korteris. Tunnistaja sellekohased väited ei ole ustuavad ega piisav tõend olukorras, kus on võimalik esitada ka kirjalikke tõendeid. 13.10.2017 ärakuulamisel avaldas hageja kuldehete osas, et „tšekk on olemas“, kuid sellest hoolimata ei ole senini ühtegi tšekki kohtumenetluses esitatud. Lisaks märgitule ei ole tunnistaja ütlused usutavad, sest 12.04.2017 antud seletuses kinnitas K S, et „Samuti ei ole ma kunagi avaldanud kuulutusi ehete müügiks“. 19.08.2020 kohtuistungil avaldas tunnistaja aga, et kuulutas Kuldses Börsis kuldehteid. Seega ei ole tunnistaja ütlused usutavad ega tõenda kuldehete asumist korteris ega nende väidetavat vargust. Välistatud ei ole, et isegi kui kuldehted olid kunagi tunnistaja poolt soetatud, olid need ammu maha müüdud. Tunnistaja väidete kohaselt ostis ta GoPro kaamera ebay-st ning et ostutõend peaks olemas olema, kuid ka seda pole kohtule esitatud. 23.01.2017 sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodelt nähtub, et segamini oli aetud vaid osa kapi riiulitest, mistõttu ei ole usutav, et tegemist on olnud reaalse vargusega, sest vastasel juhul olnuks segamini aetud kogu kapp, mitte vaid osa sellest, Vargad ei tea, kas ja mis võib olla kuskile peidetud, mistõttu otsitakse läbi (aetakse segamini) kõik kohad, mitte vaid nt osa riiulitest. Seega ei ole tõendamist leidnud kardisõiduvarustuse väidetav vargus. Ajavõtu transponderite osas antud ütlused on väga vastuolulised ning ebausutavad. Ei ole eluliselt usutav, et K S lahkus kardivõistluselt nii, et ei olnud teadlik, et tema autos on kaks kohvrit talle mitte kuuluva väärtusliku varaga.
32.Politsei- ja Piirivalveameti poolt 23.01.2017 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodelt nähtub, et xxx korter oli võrdlemisi väike ja minimaalse sisustusega (ühe magamistoa sisustuse moodustasid kuivatusrest, toataim, õhkmadrats ja riidekapp, valgustina kasutati juhtme otsa paigaldatud pirni; ühes vannitoas on näha seinast välja ulatuvat juhet, vaipkatted puuduvad jne). Nimetatud asjaoludele tuginedes tundub koduse vara kindlustussummana valitud 50 000 eurot mitmekordselt ülepaisutatud ja ka see asjaolu seab kahtluse alla väidetava varguse toimumise, mida hageja tõendanud ei ole. Varguse toimumise seab kahtluse alla ka fakt, et kõik hagi loetelus toodud asjade puhul on kirja pandud omalaadsete toodete kõige kallimad variandid. Lisaks eeltoodule on oluline pöörata tähelepanu asjaolule, et kuna kostja ei maksnud kindlustushüvitist välja, puudus kriminaalmenetluses kannatanu ja seetõttu lõpetati ka kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetluse lõpetamine ei tähenda aga, et tuvastatud oleks varguse toimumine või hageja ja tunnistaja süü puudumine. Oportuniteedi tähendus – kriminaalmenetluse lõpetamine süüdistatava ja prokuröri kokkuleppena avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur. Süüdistatav ei pea sel juhul end süüdi tunnistama, kuid oportuniteediga lõpetamine eeldab, et ta on teo siiski toime pannud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
33.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise,
2-20-1952 mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
34.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: pooled sõlmisid 28.02.2016 kodukindlustuslepingu, millega muuhulgas kindlustustati aadressil xxx paiknev vara vargusega tekitatava kahju vastu (kindlustussumma 50 000 eurot, omavastutus 90 eurot, kindlustusperiood 29.02.2016 kuni 27.02.2017; vt tlk 7 poliis); hageja ja tema elukaaskaslase K Si suhtes algatati kriminaalasi nr. 17230101917 KarS § 212 (kindlustuskelmus) tunnustel, kuna kindlustusjuhtumi menetlemisel esitasid kahtlustatavad kindlustusandjale varastatud asjade soetamise tõendamiseks 3 arvet, mis osutusid tegelikkusele mittevastavateks. Kriminaalmenetlus lõpetati oportuniteediga; 03.07.2019 kirjaga (tlk 13-14) teatas kostja, et ei hüvita hagejale vargusega tekitatud kahju, sest kahjukäsitluse käigus on kinnitust leidnud K S ja hageja poolt kostjale kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomine kindlustushüvitise saamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 212 alusel kuriteona, kindlustuskelmusena.
35.Hageja palub kostjalt välja mõista kindlustushüvitise 24 650,40 eurot, seisuga 05.02.2020 sissenõutavaks muutunud viivise 1 177,28 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud määras kindlustushüvitiste tasumata summast alates 05.02.2020 kuni kostja poolt võlgnevuse kohase tasumiseni.
36.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et: (i) kindlustusjuhtumi toimumine on tõendamata; (ii) hagis nimetatud asjade asumine korteris väidetava varguse toimumise ajal on tõendamata; (iii) kahju suurus on tõendamata; (iv) esineb alus hüvitise maksmisest keeldumiseks, kuivõrd hageja on esitanud valeandmeid.
37.VÕS § 422 lõike 1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama juhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). VÕS § 450 lõike 1 sätestab, et kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaks- määramiseks vajalike toimingute lõpetamisega.
38.VÕS § 423 lõike 1 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Swedbank P&C Insurance ASi kindlustuslepingute üldtingimused 3 (kehtivad alates 01.03.2008, edaspidi ÜT; vt tlk 58-62) kohaselt on kindlustusjuhtum kindlustuslepingus ettenähtud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral lasub kindlustusandjal täitmiskohustus. Swedbank P&C Insurance ASi kodukindlustuse tingimuste (edaspidi KKT; vt tlk 64-70) kohaselt on vargus koduse vara äravõtmine, kui sellega kaasnes sissetungimine kindlustuskohta (vt KKT lk 10).
2-20-1952 Selleks, et tuvastada, kas on toimunud kindlustusjuhtum, mis seisnes varguses, peab kohus tuvastama, et xxx asuvasse korterisse on toimunud sissetung ning selle tulemusel on toimunud korteris asunud vara äravõtmine. Kohus on seisukohal, et sissetungi toimumine on tõendatud – PPA koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodest nähtub, et kõnealuse korteri välisuksel puudub lukusüdamik ning lukusüdamiku ümbrisel nähtuvad mehaanilised kahjustused (tlk 84-86). Kuivõrd hageja ja tema elukaaslane lahkusid 20.01.2017 kell 12.00 nimetatud korterist ja hageja elukaaslane naasis korterisse alles 23.01.2017 kell 10.00 (tlk 47 ja 104 pöördel – K Si ülekuulamise protokollid; tlk 98 pöördel – P Ie ülekuulamise protokoll; vastupidist ei ole kostja tõendanud), leides eest lahti murtud korteriukse, leiab kohus, et nimetatud olukord kvalifitseerub sissemurdmiseks. Kostja ei ole tõendanud, et hageja või tema elukaaslane oleks ukseluku lõhkunud või et see oleks purunenud muudel asjaoludel. Tõendamata on kostja vastuväited, mille kohaselt on sissemurdmisega seotud hageja või tema elukaaslane K S, st sissemurdmine on nende poolt lavastatud. Asjaolu, et hageja on kahjukäsitluse käigus kindlustushüvitise maksmise nõue on vähenenud enam kui kaks korda, ei anna alust arvata, et sissemurdmine on hageja või tema elukaaslase poolt lavastatud. Samuti ei kinnita seda valeandmete esitamine hagejale – valeandmete esitamine on tuvastatud üksnes 3 arve osas ning sellega seonduvalt alustatud kriminaalmenetlus on lõpetatud oportuniteediga, kusjuures käesolevas hagis nimetatud varaga seonduvat hüvitist ei nõuta (nende asjaolude osas puudub vaidlus). Samuti ei saa kinnitada seda asjaolu, et keegi ei näinud vargust pealt. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt 15.03.2017 koostatud ekspertiisiakti (tlk 43-46) kohaselt ei saa välistada K Silt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist vaatluse käigus xxx korteris asunud WI-FI ruuterilt ja adapterilt võetud puuteproovides, kuid kohus on seisukohal, et ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et tegemist oli K Si elukohaga, mistõttu eelduslikult leidub K Silt pärinevat bioloogilist materjali erinevatel pindadel terve korteri ulatuses. Asjaolu, et puuduvad kriminaalmenetluse raames kogutud tõendid K Si vanemate ütluste näol hageja ja K. Si viibimiskoha kohta perioodil 20.01.2017 kell 12.00 kuni 23.01.2017 kell 10.00, ei anna alust järeldada, et hageja ja K S oleks sissemurdmise lavastanud. K Si vanemate tunnistajatena ülekuulamise oleks saanud kostja taotluse alusel korraldada ka käesoleva tsiviilasja menetluse raames, ometi ei ole kostja pidanud vajalikuks nimetatud vaidlusalust asjaolu tõendada. Asjaolu ei kinnita ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (tlk 49). Seega on tõendamata, et: (i) hageja ja K S ei viibinud kõnealusel perioodil Vändras K Si vanemate juures, samuti see, et (ii) hageja ja K S viibisid nimetatud perioodil Tallinnas. Samuti ei oma sissemurdmise lavastamise kontekstis tähtsust xxx poolt 30.06.2017 koostatud kindlustusuurimise kokkuvõttes (tlk 50-53) kajastatud spekulatsioonid. Asjaolu, et nii hageja kui K S on mõlemad varasemalt kriminaalkorras karistatud (tlk 54-57 – karistusregistri väljavõte), ei anna alust jõuda järeldusele, et sissemurdmine oli nende poolt lavastatud. Ka kõigi eelnimetatud väidete ja tõendite koosmõjus ei saa jõuda teistpidisele järeldusele.
39.Selleks, et kohus saaks tuvastada teise varguse eelduse (korteris asunud vara äravõtmine), peab kohus lahendama küsimuse, kas haginõude aluseks olev vara asus sissemurdmise hetkel korteris. Kostja on nimetatud asjaolu vaidlustanud. Hageja on nimetatud asjaolu tõendanud tunnistaja K Si ütlustega. TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas
2-20-1952 menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kohus leiab, et tunnistaja K Si ütlused vara korteris asumise kohta on ebausaldusväärsed, kuivõrd: tunnistaja ütlustest nähtuvalt on tunnistaja ise haginõude aluseks olnud ja korteris väidetavalt asunud vara omanik (välja arvatud epilaator ja mõningad ehted), mistõttu esineb tunnistajal kindlustushüvitise saamise osas isiklik majanduslik huvi; tunnistaja on hageja (s.o isiku, kes on hüvitisnõude esitanud) pikaaegne elukaaslane, mistõttu võib eeldada, et olukorras, kus tunnistajal ja hagejal on kindlustushüvitisega seonduvalt ühised majanduslikud huvid, on tunnistaja ütlustel väiksem tõendiväärtus; vaidlusaluse kindlustusjuhtumiga seonduvalt on tunnistaja suhtes algatatud kriminaalmenetlus seoses korteris väidetavalt asunud vara ja selle väärtuse kohta valeandmete esitamisega (kindlustuskelmus) ja vastav menetlus on lõpetatud oportuniteediga, mis eeldab, et tunnistaja on teo toime pannud. Olukorras, kus tunnistaja on kindlustusjuhtumiga seonduvalt toime pannud õigusvastase teo, esitades juhtumi kohta teadlikult valeandmeid, on isiku poolt sama juhtumi kohta antud ütlused kohtu hinnangul tugevalt küsitava väärtusega. Hageja ei ole esitanud muid tõendeid, kust nähtuks, et hagis mainitud vara oleks sissemurdmise hetkel korteris asunud. Epilaatori ja printeri paikenmist korteris ei ole võimalik järeldada ka ostuarvetest (tlk 8 ja 10). Kostja on vaidlustanud asjaolu, et hageja on printeri ja epilaatori omanikuks saanud või et nimetatud vara oleks korteris asunud, kuivõrd epilaator on soetatud Ühendkuningriigis ja hageja pole tõendanud, et see oleks üldse kunagi jõudnud hageja valdusesse. Printeri ostuarve osas on kostja märkinud, et pole võimalik seda hageja või tema elukaaslasega seostada, kuna ei ole teada, kes arve tasus. Hageja pole nimetatud asjaolu osas täiendavaid tõendeid esitanud. Asjaolu, et aadressil xxx toimunud varguse osas algatati KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel kriminaalasi nr xxx ei tähenda, et varguse saab toimunuks lugeda VÕS § 423 lg 1, ÜT-s sätestatud kindlustusjuhtumi definitsiooni ja KKT lk 10 sätestatud varguse definitsiooni kontekstis. Kriminaalmenetluse algatamine eeldab eluliste asjaolude ilmnemist, mis võivad vastata mingile kuriteokoosseisule. Menetluse algatamine ei tähenda, et tegemist on vargusega. KarS §-s 199 sisalduva süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad teisele isikule kuuluva asja äravõtmises: selle asja suhtes senise valduse murdmises ja sellele uue valduse kehtestamises. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et oleks üldse mõni asi ära võetud, sh ei ole hageja esitanud kriminaalasjas nr xxx kriminaalmenetlust läbiviinud ametiasutuse koostatud tõendit selle kohta, kus vastav asutus oleks tuvastanud, et hagis nimetatud vara on varguse tulemusel korterist ära viidud. Seega on kohus seisukohal, et varguse ehk kindlustusjuhtumi toimumine on tõendamata, kuivõrd hageja ei ole kohtu hinnangul suutnud veenvalt tõendada, et korterist oleks sissemurdmise tulemusel vara ära võetud. Kuivõrd kindlustusjuhtumi toimumine on tõendamata, siis ei analüüsi kohus kahju hüvitamise nõude eeldusi. Kuna kohus ei analüüsi kahju hüvitamise nõude eeldusi, ei analüüsi kohus ka kostja väiteid seoses kahju hüvitamisest keeldumise õiguspärasusega.
40.Remargi korras märgib kohus siiski, et isegi kui jaatada kindlustusjuhtumi toimumist, ei ole täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused. Muuhulgas ei ole hageja piisavalt tõendanud kahju olemasolu ja suurust. Kohtu hinnangul ei oleks praeguses asjas esitatud
2-20-1952 tõendid hageja nõude rahuldamiseks piisavad, (valdavalt tunnistaja ütlused ja mõni arve, mille asjakohasus on vaidlustatud). Selliste tõendite alusel ei ole võimalik täpselt tuvastada, kui suur oli varastatud vara väärtus. VÕS § 127 lg 6 rakenduks olukorras, mil kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Praeguses asjas ei nähtu, et hagejapoolse kahju tõendamine oleks seotud eriliste raskuste või ebamõistlike kuludega (vt ka Riigikohtu 16.05.2018 otsus asjas nr 2-16-8344, p 12). Tunnistaja on kinnitanud, et mitmete hagis loetletud vallasasjade soetamise kohta võib leiduda dokumentaalseid tõendeid, kuid hageja ei ole neid kohtule esitanud.
41.Eeltoodust tulenevalt ning hinnates kõiki käsitletud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub kohus seisukohale, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata.
42.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
43.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on kohus jätnud hagi rahuldamata, mistõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
44.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
45.Kostja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Kohtutoimikust ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Eeltoodust tulenevalt kohus kostja menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.