Otsuse tegemise aeg ja koht 23.10.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-19067
R Ri hagi OÜ Keerdtrepp vastu võla ja kahju hüvitamise nõudes hagi hind 7288 eurot Hagihind Menetlusosalised ja nende Hageja: R R (isikukood xxx, xxx); Hageja lepinguline esindaja: A Ra (A&R Õigusbüroo OÜ, Vilmsi esindajad 47, Tallinn 10126; e-post: xxx); Kostja: OÜ Keerdtrepp (registrikood 10377852, Aiandi tee 21f, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa); Kostja lepinguline esindaja: J B (J Bi Õigusbüroo, xxx, e-post: xxx). kirjalik menetlus Menetluse liik Tsiviilasi
RESOLUTSIOON
Jätta hagi 7228 euro nõudes rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt R Rilt (isikukood xxx) kostja OÜ Keerdtrepp (registrikood 10377852) kasuks menetluskuludena välja 3465 (kolm tuhat nelisada kuuskümmend viis) eurot, millest 2500 eurot on kostja õigusabikulud ja 965 eurot dokumentaalsete tõenditega seotud kulud.
3.Mõista hagejalt R Rilt (isikukood xxx) kostja OÜ Keerdtrepp (registrikood 10377852) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 3465 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid X Grupp OÜ ja kostja 19.10.2018 töövõtulepingu, mille alusel tellis X Grupp OÜ kostjalt konsooltreppi ehituse ja paigaldamise. 19.10.2018 esitas kostja arve summas 2850 eurot, mille hageja tasus 21.10.2018. 22.04.2019 esitas tellija kostjale pretensiooni trepi kvaliteedi osas puuduste kõrvaldamiseks. Pärast pretensiooni esitamist on kostja käinud objektil puudusi kõrvaldamas viiel korral, kuid see ei osutunud tulemuslikuks. 12.07.2019 esitas hageja kostjale järjekordse pretensiooni, kuid kostja ei olnud nõud töid parandama. Kuna kostja ei nõustunud X Grupp OÜ 12.07.2019 pretensiooniga, oli X Grupp OÜ sunnitud tellima ekspertiisi ehk trepi auditi.
2.Auditi eesmärgiks oli hinnata eramusse paigaldatud trepi kasutusohutust ning vastavust ehitusnormidele. Auditi läbiviimiseks teostas ekspert trepi paikvaatluse 10.09.2019. Lisaks tutvus ekspert trepi tootejoonistega. Eksperdi hinnangul ei vastanud trepi paigaldus ehitusnormidele, kuna trepiastmete kalle ületas lubatud kalde 2-4 korda. Trepi klaasist piirete vahel oli lubatust suurem vahe ning klaasist piiretel puudus turvamärgistus, mistõttu ei olnud tuvastatav, kas tegemist oli turvaklaasiga või mitte. Eksperdi hinnangul ei olnud tagatud trepi kasutusohutus.
3.Hageja leidis, et seega ei olnud kostja vaatamata korduvatele hoiatustele ja täiendavatele tähtaegadele puudusi kõrvaldatud. Trepi paigaldus ei vastanud ehitusnormidele. Lepingu eesmärk jäi saavutamata. Kostjal pidi olema objektiivselt ette nähtav, et lepingust tuleneva kohustuse täpne järgimine oli kliendi kui tellija huvi püsimise eelduseks. Kostja rikkus lepingut oluliselt, mistõttu X Grupp OÜ taganes lepingust 27.09.2019.
4.19.10.2018 esitas X Grupp OÜ kostjale avalduse, milles nõudis 2 850 euro tagastamist hiljemalt 12.10.2019. X Grupp OÜ teatas, et tagastab kostjale trepi ja lisaks nõudis ta kostjalt kahju seoses sellega, et demonteerimise käigus saavad kannatada seinad. X Grupp OÜ nõudis kostjalt eksperdi tasu hüvitamist summas 720 eurot hiljemalt 12.10.2019. Kostja hageja nõuet ei täitnud.
5.11.11.2019 täiendas X Grupp OÜ nõuet ning nõudis kostjalt kahju hüvitamist summas 2 718 eurot seoses sellega, et trepi demonteerimise käigus saavad kannatada seinad. Samuti nõudis ta kostjalt maja elanike remondikulusid summas 1000 eurot. Kostja keeldus kohustuse täitmisest. 14.11.2019 teatas X Grupp OÜ nõude loovutamisest R Rile. Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1, § 82 lõikele 2, § 116 lõikele 1 ja 2, § 188 lõikele 2, § 127 lõikele 1, samuti TsÜS §-le 65. Kuna kostja hageja nõudmistele ei reageerinud, nõuab hageja võla tasumist ja kahju hüvitamist summas 7288 eurot.
6.Hagiavalduse täienduses 11.12.2019 selgitas hageja, et kostja esitas X Grupp OÜ-le 19.10.2018 hinnapakkumise, millega X Grupp OÜ nõustus. Lisaks tasutud summa tagastamisele ja seintega seotud kahju hüvitamisele nõuab hageja kostjalt maja elanike rendikulusid summas 1000 eurot. Seintega seotud kahju kohta tegi hageja hinnapäringu. Seinte taastamise ja remondiga seoses tuleb hagejal rentida teine eluase. Hageja leidis portaalis city24.ee samas piirkonnas sarnase eluaseme
üüripakkumise hinnaga 1000 eurot kuus. Täiendavalt tuleb tasuda tagatisraha 2000 eurot ja maakleritasu 1000 eurot. Hageja ei nõua kostjalt maakleritasu hüvitamist. Kuna kostja on remondi põhjustaja, nõuab hageja temalt üürikulude hüvitamist.
7.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja ei ole pöördunud tellija poole tööde vastuvõtmiseks. Kostja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kui kostja leiab, et tema tasunõue on muutunud sissenõutavaks, tuleb tal kohtule esitada aktid tööde üleandmise ja vastuvõtmise kohta. Kostja teatas vastupidiselt 17.07.2019, et trepp on senini tema omand. Hageja on valmis selle kostjale üle andma. Vaatamata sellele pöördus kostja inkassoettevõtte poole, kes hakkas X Grupp OÜ-lt nõuda alusetult nõude tasumist.
8.Hageja ei nõustunud, et tema esindajal puudus volitus X Grupp OÜ esindamiseks. Kostja oli teadlik, et A Ra on X Grupp OÜ lepinguline esindaja. 14.09.2019 on A Ra edastanud kostjale kirja koos volitust tõendava volikirjaga. Kostja väited on asjakohatud. Selleks, et konsooltreppi ehitada, tuli see projekteerida. Hageja viitas 01.01.2018 määruse „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“ § 2 punktile 2. Enne tegevuse alustamist ehitusvaldkonnas pidi kostja esitama majandustegevuse registrile (MTR) majandustegevusteate. Kostjal pidi olema vastutav isik, kellel on kutsetunnistus trepi projekteerimiseks. Kostjal majandustegevusregistri andmete kohaselt selline isik puudub. Kostjal puudus õigus teha trepi ehitamise töid.
9.Kostja vastuse kohaselt võttis ta tööde teostamisel aluseks poolte vahel kooskõlastatud trepi joonised. Hageja leidis, et joonised pidid olema tehtud pädeva kutsetunnistust omava isiku poolt. Joonistel ei ole märgitud, et kõikidel trepiastmetel peale ülemise on kalle 600 mm seinast eemale. Hageja ei nõustunud, et kuna tellija kvaliteedinõudeid ei määranud, võis kostja ise valida talle sobivaima variandi.
10.Töö kvaliteeditingimused tulenevad seadusest. Kui töö omadusi ei ole kokku lepitud, peab töö sobima tellija soovitaval otstarbel kasutamiseks või kui töövõtja tellija soove ei tea, siis töö tavaliseks otstarbeks. Ehituse valdkonnas tuleneb terve rida kvaliteedinõudeid kohustuslikest standarditest, määrustest või ehituse heast tavast. Trepi paigaldus ei vastanud ehitusnormidele. Trepi kasutamine on ohtlik ja seega ei sobi töö tellija soovitud otstarbel kasutamiseks.
11.Hageja arvates kohaldus VÕS § 217 lg 2. Pooled on kvaliteedis kokku leppinud. 03.07.2019 on kostja saatnud tellijale kirja, kus võttis õigeks, et aste on otsast viltu ca 5-6 mm. Samas kirja kinnitas kostja, et kui tellija soovib, et see oleks 0, siis kostja teeb seda. Seega pooled on kokkulepitud 0 tolerantsis. 22.04.2019 saatis tellija kostjale pretensiooni. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et viimane töö parandas. Kostja ei eita, et on käinud objektil 5 korda tööd parandamas. Tööd parandada kostjale ei õnnestunud ja kõigil astmetel peale ülemise on endiselt kalle seinast eemale 3-7 mm.
12.Tellija on korduvalt andnud kostjale täiendava tähtaja töö parandamiseks. Esimest korda andis tellija täiendava tähtaja 22.04.2019 kirjas, teist korda 08.05.2019 kirjas ja seejärel 03.07.2019 kirjas. 10.07.2019 on kostja järjekordselt käinud objektil tööd parandamas, kuid tööd jäid parandamata. 12.07.2019 kirjas esitas tellija kostjale järjekordse pretensiooni ning teatas, et kuna kostja ei suuda töö parandada, hakkab ta otsima firmat, kes täitja asemel töö parandab. 03.07.2019 kirjas pakkus kostja, et tuleb ja võtab trepi maha.
13.Hageja viitas VÕS § 119 lõikele 1. Kuna kostja ei suutnud astet korda teha, pidi ta tulema ja trepi demonteerima. 17.07.2019 teatas kostja, et trepp on senini tema omand, millest tulenevalt pidi ta trepi demonteerima. Kostja oli vastuvõtu viivituses. Hageja oli nõus talle omandi üle andma, kuid kostja ei tulnud treppi demonteerima. Kostja väide, et tellija keeldus alusetult tööd vastu
võtmast ei ole õige, sest tellija ei tõendanud tehtud töö vastavust nõuetele. 17 juulil 2019 kirjaga on tõendatud, et kostja ei ole pöördunud tellija poole tööde vastuvõtmiseks ning oli kohustatud trepi demonteerima.
14.Trepi auditi viis läbi riiklikult tunnustatud ekspert P P. P P on volitatud ehitusinsener, tase 8 (kõrgem tase) ja tuleohutusekspert, tase 6, keemiatehnoloogia insener. Auditi usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Kostja vastuväited auditi osas ei ole asjakohased. Töö ei vastanud lepingu tingimustele. Töö parandamise kulud pidi VÕS § 646 lg 4 kohaselt kandma kostja, mistõttu ei ole asjakohased kostja väited, et ta parandas tööd ilma täiendavat tasu nõudmata. Töö parandamine ebaõnnestus.
15.Auditis on ekspert leidnud, et puudused tuleb kõrvaldada. Ekspert ei ole märkinud, kas puudusi saab kõrvaldada ja millisel viisil. 22.04.2019 kirjas tegi tellija kostjale ettepaneku parandada tööd viisil, kus kõik astmed vahetatakse suurematega ja astmed reguleeritakse. 08.05.2019 kordas tellija oma ettepanekut, kuid kostja ei olnud sellega nõus. Tellija ei pidanud VÕS § 114 alusel andma täiendavat tähtaega ja võis lepingust taganeda. Ebaõige on kostja väide, et tellija ei nõudnud puuduste kõrvaldamist.
16.Kostja ekspertiis ei ole usaldusväärne. Ekspert ei ole objektil käinud ja hageja pidas arusaamatuks, kuidas saab ekspertiisi teha ilma paikvaatluseta. Märgitud ei ole, mis valdkonnas T S ekspert on. Kostja ei ole hagejaga ühendust võtnud, et ekspertiisi teostada. Asjakohatud on viited teraskonstruktsioonide projekteerimise nõuetele, sest trepp ei olnud teraskonstruktsioon, vaid see oli seina külge kinnitatud metallist kinnitusvahenditega.
17.Viide RT 103027 ja Soome kasutusohutuse määrusele ei ole korrektne. RT 103027 viide 7 mm käsitleb trepiastmete paigaldustolerantsi korruste vahel. Ekspert väidab, et piiretes on kasutatud 10 mm paksust karastatud klaasi, mis on turvalisuse tagamiseks piisav. Kuna klaasil puudub turvamärgistus, puudub teadmine, kas tegemist on turvaklaasiga või mitte. Turvaklaasi tunnuseks on vastava märgistuse olemasolu klaasil. Kui tellija palus kostjal edastada trepi dokumendid, siis kostja keeldus sellest. Eksperdi hinnangul tuleks tellija soovil piirete otste vahe sulgeda klaasiga. Hagejale selline lahendus ei sobi, sest trepp kaotab soovitud lahenduse. Hageja leidis, et kostja ekspertiis tuleb jätta tähelepanuta.
18.Kostja vastuse kohaselt olid trepi tööjoonistes ette nähtud astmete ja piirdeklaaside vahel 2 cm puksid. Tellija teatas kostjale kohe, et ei soovi pukse. Täitja ei teinud joonist ringi ja tegi trepi valesti. Seetõttu suurenes kahe klaasi vahe 4 cm võrra, mida kostja ei eita. Töö pidi vastama lepingu tingimustele. Trepil ei ole kokku lepitud omadusi ja taganemise eeldused olid täidetud.
19.3. juulil 2019 teatas tellija, et kui kostja tööd ei paranda, tellija taganeb lepingust. 14.08.2019 teatas tellija, et tehakse ekspertiisi. 18.09.2019 teatas tellija, et ekspertiis on tehtud ja ta edastab nõue 14 päeva jooksul. Ekspertiisist sai tellija täiendavalt varasematele puudustele teada, et trepi paigaldus ei vasta ehitusnormidele, kuna kõikide trepiastmete kalle ületab lubatud kalde 2-4 korda, klaasist piiretel puudub turvamärgistus, mistõttu ei ole tuvastatav, kas tegemist on turvaklaasiga või mitte. Tagatud ei olnud trepi kasutusohutus. Seega taganes tellija lepingust mõistliku aja jooksul.
20.Hageja on tõendanud ja kostja on nõustunud, et tellija on igakordselt teatanud kostjale töö lepingutingimustele mittevastavusest ning kirjeldanud mittevastavust piisavalt täpselt koos piltidega. 14.08.2019 teatas tellija, et tellib ekspertiisi. Kostja ei avaldanud soovi selle juures viibida. Auditi kohaselt ei võta Fibo 3 seinaploki ja kinnitusvahendite liitekoht tõenäoliselt vastu trepiastmete koormust ning astmed vajuvad allapoole. Jooniste esitamisest on kostja keeldunud.
Kostja ekspertiisist ei tulene, et liitekoht võtab koormuse vastu. Seega ei ole tõendatud, et paigaldatud trepp talub koormust ega kukku kokku.
21.Täiendavalt leidis hageja, et trepimademe paigaldamisel oli see kahjustatud või kõveralt välja lõigatud. Tellija on tellis uue trepi. 22.04.2019 pretensioonis teatas hageja, et trepimademel on suur vahe klaaside vahel (13 cm), mis ei ole turvaline. Tänase päeva seisuga on vahe 128 mm. Esitatud foto tõendab, et kostja ei ole midagi parandanud. Esitatud videost nähtub, et töö ei saa olla vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 mõttes.
22.Hageja nõuab kostjalt 2850 euro tagastamist. 19.10.2018 esitatud arve nr 1-1393 kohaselt moodustas tasu trepi eest 2375 eurot, millele lisandus käibemaks 20% ehk 475 eurot. Tellija on käibemaksukohustuslane ja ta sai käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et nõude üleminekul füüsilisele isikule R Rile, kes ei ole käibemaksukohustuslane, rikastub hageja alusetult käibemaksu 475 euro võrra. Kostja pöördus Maksu- ja tolliametisse kaebusega, mille tagajärjel ei kuulunud käibemaks 475 eurot mahaarvamisele. Seega on hageja nõue summas 2850 eurot on põhjendatud.
23.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ekspertiisitasu 720 eurot ei ole kahju nõue, vaid tegemist on TsMS § 143 p 2 alusel dokumentaalse tõendi saamise kuluga. Kostja on korduvalt nõudnud tellijalt ekspertiisi läbiviimist. Kostja on võtnud omaks, et aste oli otsast viltu umbes 56 mm. Kui trepil ei oleks esinenud puudusi, ei oleks olnud vajadust auditi läbiviimiseks. Seetõttu on auditi kulu vajalik ja tegemist on hagejale tekkinud kahjuga.
24.Hageja ei nõustunud, et tema väide seinte kahjustamise kohta trepi demonteerimisel on hüpotiline. Kostja on ise kinnitanud, et seinad saavad kannatada. Fotodelt on näha, millises staadiumis oli elamu trepi paigaldamisel. Ebaõige on kostja väide, et enne trepi paigaldamist olid seinad krohvitud, pahteldatud ja värviga viimistletud. Hageja esitas trepi puuduste akti, mille kohaselt oli trepp valesti projekteeritud. Trepi valmistaja ei arvestatud seina materjalidega ning astmete koormuse taluvusega. Eramu seinad on Fibo 3 plokkidest. Trepi astmed (välja arvatud ülemine) olid ankurdatud Fibo plokkidest seina külge kolme kinnitusvahendiga. Ülemine trepiaste oli kinnitatud pikemast küljest vahelae külge seitsme kinnitusvahendiga. Fibo seinaploki ja kinnitusvahendite liitekoht ei pea vastu trepiastmetelt tulevale koormusele. Trepiastmete paigaldus ei vasta ehitusnormidele. Sellest tulenevalt on trepi kasutamine ohtlik.
25.Hageja leidis, et trepi paigaldamiseks tuleb seina sisse monteerida tugevdavad konstruktsioonid. Kuna tegemist on eramuga, kus elatakse, tuleb katta kogu maja, et vara ei saaks kahjustada. Trepihalli viimistlustööd tuleb teostada uuesti. Töid ei ole võimalik teostada osaliselt. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et trepi eemaldamiseks vajalikuks tööks ei saaks kuluda enam kui 100 kuni 150 eurot. Tööde tegemiseks esitatud hinnapakkumine ei pea olema allkirjastatud ning kostja enda hinnapakkumine ei olnud samuti allkirjastatud.
26.Maja omanikud olid sõlminud X Grupp OÜ-ga töövõtulepingu maja ehitamiseks. X Grupp OÜ on omakorda sõlminud lepingu kostjaga, kes on kahju põhjustaja. Lepinguline esindaja on valesti märkinud hagiavalduses hageja aadressi. Hageja oli kuni 22.08.2019 eramu omanik. Nüüdseks on hageja maja elanik.
27.Kuna seinad tuleb taastada ja majas algab remont, on hageja sunnitud rentida endale remondi ajaks leidma eluaseme. Hageja on leidnud portaalis city24.ee samas piirkonnas sarnase eluaseme üüripakkumise. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et trepi demonteerimise korral kulub seinte viimistlustööde tegemiseks 2-3 päeva. Hageja leidis, et tööde teostamine võtab aega vähemalt 1 kuu. Hageja pidas arusaamatuks kostja väidet, et maja omanikul on Tallinnas ka korter, kuhu ta saab elama asuda. Kinnistusraamatu kohaselt on kinnistu koormatud isikliku kasutusõigusega.
Nõude loovutamise teatises on selgelt määratletud, et X Grupp OÜ on loovutanud rahalised nõude 7288 eurot koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.
28.Hagiavalduse täienduses 24.07.2020 kordas hageja varasemaid väiteid. 22.04.2019 esitas tellija kostjale pretensiooni trepi kvaliteedi kohta. Punktis 4 kirjeldas tellija, et korruste vahel platsil on liiga suur vahe klaaside vahel, mis ei ole turvaline. Pretensioonile olid lisatud fotod. Punktis 6 viitas tellija, et astmete reguleerimine on tegemata. Tellija palus teatada, millal kostja töö parandab. Pretensiooni esitamist tõendab e-kiri kostja e-posti aadressile.
29.08.05.2019 pöördus hageja uuesti kostja poole ja teatas, et klaaside vahe ei ole ohutu. Tellija teatas, et üks aste juba ripub. Samuti juhtis ehitusjärelevalve tähelepanu, et õmblused astetel 9 ja 12 on kõverad ja laiad. Kui seda parandada silikooniga, tekib mõne aja pärast tekkib pragu ning trepp kaotab normaalse välimuse. Aste 9 oli vigastatud ja seinad määritud. Tellija andis puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 23.05.2019. Pretensiooni esitamist tõendab e-kiri kostja e-posti aadressile.
30.Pärast pretensiooni esitamist käis kostja puudusi kõrvaldamas, kuid see ei andnud tulemust. 15.06.2020 esitas kostja tellijale teise arvest, kuid tellija juhis tähelepanu, et puudused ei ole kõrvaldatud. Tellija juhis tähelepanu, et kõik astmed ei ole loodis ja esitas foto. Hageja teavitas õigeaegselt puudusest ja selgitas, milles see seisneb. Hageja andis puuduste kõrvaldamiseks mõistliku aja.
31.03.07.2019 pöördus kostja hageja poole küsimusega, millal sobib tellijale tulla astet parandama. Pooled leppisid kokku, et astete tolerants peab olema 0. 03.07.2019 kirjas on kostja võtnud õigeks, et aste on otsast viltu 5-6 mm. Kostja kinnitas, et kui tellija soovib, et kalle oleks 0, kostja teeb seda. Hageja leidis, et seega leppisid pooled kvaliteedi nõuded kokku.
32.03.07.2019 kirjas teatas tellija, et neljas aste vajub samuti alla. Tellija teatas, et kui kostja ei paranda tööd, taganeb ta lepingust. Pooled leppisid kokku, et kostja parandab viimast korda treppi, kuid parandamine ebaõnnestus. Seega pidi kostja trepi demonteerima. 12.07.2019 on hageja esitanud kostjale järjekordse pretensiooni, milles viitas, et 10.07.2019 tulid kostja töötajad, olid objektil 4 tundi ega parandanud midagi, vaid kahjustasid treppi veel rohkem. Tellija lisas fotod. Seega töö parandamine ebaõnnestus.
33.Hageja leidis, et ta on igakordselt teavitanud kostjat töö lepingutingimustele mittevastavusest ja on mittevastavust täpselt kirjeldanud koos fotodega. Kostja on lepingut oluliselt rikkunud. Kostja ei olnud nõus 12.07.2019 pretensiooniga ega nõudnud ekspertiisi. Seega oli X Grupp OÜ sunnitud tellima trepi auditi. Ekspert kinnitas nende puuduste olemasolu, mida tellija oli pretensioonides kostjale ette heitud. Samuti leidis ekspert, et kinnituste liitekohad ei võta tõenäoliselt koormust vastu. Juhendteatmiku RT 88-11019 „Tarandid ja käsipuud“ joonise 2 järgi ei tohi kahe trepipiirde vahe olla suurem kui 110 mm. Hageja viitas ka Soome RYL kvaliteedinõuetele. Trepi paigaldus ei vastanud ehitusnormidele.
34.Hageja viitas VÕS § 647 lõikele 1 ja leidis, et auditiga on tõendatud töö parandamise ebaõnnestumine. Kostja on töövõtulepingut oluliselt rikkunud. Tellija ei pidanud andma täiendavat tähtaega lepingust taganemiseks. 27.09.2019 on X Grupp OÜ lepingust taganenud, mida tõendab kostjale saadetud e-kiri.
35.Seinte taastamiseks tuleb katta esimesel korrusel kõik mööbliesemed, uksed, aknad ja seinad, et neid remondi ajal ei saaks kahjustada. Tuleb katta ka teise korruse uksed ja seinad. Seinad trepihallis on vaja värvida. Värvida tuleb kogu trepihall pindalaga 71 m2. Kui värvida trepihall ositi, nagu on viidanud kostja, hakkab värv erinema. Värvimiseks tuleb tellida tellingud. Enne
värvimist tuleb seinad kruntida ja selleks on vaja ühekordseid maalritarvikuid. Seinte värvimiseks on vajalik värv. Seina nurkades kasutada tuleb akrüüli. Pärast värvimist tuleb prügi koristada ja utiliseerida. Tööde teostamiseks ja prügi utiliseerimiseks on vajalik transport ja tööjõud.
36.Hageja leidis, et tööde teostamise aeg on orienteeruvalt kuu, arvestades hageja kirjeldatud tööde mahtu. Tellija on saanud tööde teostamiseks hinnapakkumise Z Z OÜ-lt summas 2856 eurot, D OÜ-lt summas 2 946 eurot ja P OÜ-lt summas 2 718 eurot. Antud asjaolu on tõendatud lisaga 16. Kuna P OÜ tegi soodsaima pakkumise, nõuab hageja kostjalt kahju selle alusel. Ebaõige on kostja väide, et enne trepi paigaldamist olid seinad krohvitud, pahteldatud ja värvitud. Kostja kutsuti objektile eramu ehitamise etapil. Hageja fotodelt on näha, millises valmimisstaadiumis oli maja treppi paigaldamisel.
37.Tööde ajal ei ole võimalik majas elada, sest ei ole võimalik sisse päästa teisele korrusele, kus asuvad magamistoad. Esimese korruse mööbel ja köögitehnika tuleb kahju vältimiseks katta, mistõttu ei ole võimalik sööki valmistada. Kuna esimese korruse uksed ja tualeti uks tuleb katta, ei ole võimalik tualetti kasutada. Majas elamine remondi ajal on välistatud. Maja elanikel ei ole võimalik kolida korterisse, mis kuulub maja omanikele aadressil C tn x. Kinnistu on koormatud isikliku kasutusõigusega, mida tõendab väljavõte kinnistusraamatust. Hageja jäi üürikulude nõude juurde.
38.Ekspertiisitasu nõue on põhjendatud, sest nimelt kostja nõudis korduvalt ekspertiisi läbiviimist. Kui trepil ei esineks puudusi, mida kostja võttis õigeks ja kostja oleks suutnud tööd parandada, ei oleks olnud vaja auditit läbi viia.
39.Menetluse käigus toimunud kompromissläbirääkimiste osas leidis hageja, et kostja käitus pahatahtlikult. Hageja kirjeldas kostja 21.05.2020 ettepanekut. Kostja ei olnud nõus hagejale ekspertiisikulude hüvitamisega. Pooled kohtusid objektil 27.05.2020 ja 01.07.2020. Alles 26.08.2020 teatas kostja, et ta ei ole nõus hagejale ekspertiisikulusid hüvitama. 27.05.2020 pakkus kostja välja variandi tööde parandamiseks, kuid hiljem loobus sellest ja asus nõudma parandamise eest lisatasu. Kuna tasu tööde eest sisaldas projekti, pidas hageja arusaamatuks, miks nõudis kostja hagejalt tööde parandamise projekteerimist. Hageja oli nõus tasuma osa kostja arvest pärast puuduste kõrvaldamist ja akti allkirjastamist.
40.Lõplikes seisukohtades kordas hageja varasemaid väiteid. Alusetu on kostja väide, et 22.04.2019 kirjas märgitud puudused on kõrvaldatud. Tellija pretensioonis viidatud suur vahe klaaside vahel on kajastatud ka P Pi koostatud auditis. Samas pretensioonis viitas tellija astmete reguleerimisele ning P Pi hinnangul ületas astmete kalle lubatu. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ta ei andnud 15.06.2019 kirjas aega puuduste kõrvaldamiseks. Tellija oli teatanud juba varem, et astmed ei ole loodis. Kostja võttis selle 03.07.2019 omaks ning pidi tulema puudusi kõrvaldama 10.07.2019.
41.Hageja pidas arusaamatuks kostja väidet, et ta pidi arvestama asjaoluga, et trepikoja seinad on laotud viltu. Alusetu on kostja väide, et hageja pidi teda hoiatama, et elamu kandvad seinad ei kannata koormusi. Kostja käis objektil enne projekteerimist ja nägi, millisest materjalist on seinad tehtud. Hinnapakkumises ei juhtinud kostja tähelepanu, et seinte materjal ei sobi trepi paigaldamiseks. Kostja on trepi valesti projekteerinud. Hageja ei ole väitnud, et Fibo plokist sein ei sobi kandvaks seinaks. Hageja on väitnud, et seinaploki ja kinnistusvahendite liitekoht ei pidanud koormusele vastu. Hageja tegi kostjale ka pärast lepingust taganemist ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks, kuid kostja puudusi ei kõrvaldanud.
42.Ebaõige on T S arvamuses toodud väide, et trepi näol oli tegu teraskonstruktsiooniga. Trepp
oli puidust ja ainult kinnitused metallist. Riigikohtu lahendi kohaselt tuleb Eestis ehituskvaliteedi hindamisel kohaldada Soome norme. Alusetu on kostja väide, et klaaside vahe suurenemine oli tingitud hageja soovist mitte lisada pukse. Kostja saatis hagejale joonise kooskõlastamiseks ja hageja teatas, et ta lahendusega ei nõustu. Hageja seletas, kuidas on vaja teha. Kostja ei arvutanud tööd ümber.
43.Taganemisavalduse alust ja sisu ei ole hageja muutnud. Raha tagastamisel peab kostja esitama kreeditarve. Kostja oli vastuvõtuviivituses, kui ta treppi ei demonteerinud. Kostja pidi trepi demonteerima, mitte lammutama. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kompromissläbirääkimistel pakkus hageja välja kandvate seinte süvendamist ja seinte tugevdamiseks teraskonstruktsioonide lisamist. Hageja leidis, et seda pidi tegema kostja.
44.Alusetu on kostja väide, et trepp asub elamus eraldi nišis ega ole seotud kõrvalruumidega. Trepp asub saalis ja viib teisele korrusele, kus on magamistoad. Tallinna korteris elab eramu omaniku ema ja seal puudub voodi, kus perekond saaks elada. Kostja vastuväited nõude loovutamise lepingule tuleb jätta tähelepanu, sest kostja ei esitanud tuvastuslikku vastuhagi.
45.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 2400 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Hagiavalduse koostamisele kulus 3 tundi ja 300 eurot. Kostja vastusega tutvumisele kulus 3,5 tundi ja 350 eurot. 28.01.2020 seisukoha koostamisele kulus 5 tundi ja 500 eurot. 18.05.2020 istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 2 tundi ja 200 eurot. Täpsustatud hagiavalduse koostamiseks kulus 5 tundi ja 500 eurot. Kompromissläbirääkimiste pidamiseks kulus 1,5 tundi ja 150 eurot. Lõplike seisukohtade koostamiseks kulus 4 tundi ja 400 eurot. Lisaks tasus hageja riigilõivu 475 eurot ja tõlketeenuse eest 33 eurot. Hageja menetluskulud kokku on 2908 eurot.
46.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostja kulud ekspertiisile on alusetud, sest ekspertiis ei ole usaldusväärne. Ekspert ei käinud objektil ja selles märgitud nõuded puudutavad teraskonstruktsioone. Alusetu on kulu 150 eurot kompromissläbirääkimiste pidamisele, sest kostja ei kavatsenud kompromissi sõlmida. 05.10.2020 leidis hageja täiendavalt, et kuna kohus andis kostjale vastamiseks aega kuni 27.07.2020, kuid kostja vastas 27.08.2020, on menetlusdokumendi koostamise ajakulu alusetu.
KOSTJA VASTUVÄITED
47.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on hagile lisanud dokumente või kirjavahetuse tellija ja töövõtja vahel enne hagi esitamist, mille on allkirjastanud A Ra X Grupp OÜ nimel. Hagist ei nähtu, milliste volituste alusel on ta need allkirjastanud. Ilma volituseta puudub dokumentidel õiguslik tähendus.
48.Kostja nõustus, et X Grupp OÜ pöördus tellijana 2018. aasta oktoobris kostja kui töövõtja poole trepi tellimiseks. Tellija soovis saada konsooltreppi, mille astmed on ühepoolselt kinnitatud seinale koos paigaldamisega x elamusse x. Kostja saatis 18.10.2018 tellijale trepi joonised. Tellija saatis kostjale pildi trepist, mille sarnast ta saada soovis. Töövõtja saadetud trepi joonistele tellijal vastuväiteid ei olnud. Kostja saatis 19.10.2018 tellijale hinnapakkumise nr 1228 summas 4750 eurot, millele lisandus käibemaks 20% ehk kokku 5700 eurot. Samal päeval saatis kostja tellijale arve nr 1-1393 summas 2850 eurot, mille tellija tasus 21.10.2018. Töö tellimisel tööle esitatavates kvaliteedinõuetes kokku ei lepitud.
49.Töövõtja võttis tööde teostamisel aluseks poolte vahel kooskõlastatud trepi joonised. Kuna tellija kvaliteedinõudeid ei määranud, oli töövõtjal õigus valida talle sobivam variant, mida sarnaste ehitiste puhul kasutatakse. Töö valmimise tähtaega pooled kokku ei leppinud, kuna
tellija ei teadnud elamu siseviimistluse valmimise aega. Kostja nõustus, et hageja saatis talle 22.04.2019 pretensioonid. Kostja kõrvaldas viidatud puudused - astmete aluste silikooniga täitmine, ebatasasuste lihvimine, ülemise klaasi vahetus pikema vastu. Lisatööna ilma tasu nõudmata paigaldas kostja piirdeklaaside kinnituskorkidele liistud. Eelviidatud tööde teostamist tõendab hageja esitatud trepi audit, kus varem nimetatud puudusi ei mainita.
50.Pärast puuduste kõrvaldamist esitas kostja 14.06.2019 tellijale teise poole arvest nr 1-1546 summas 2850 eurot, mille tasumise tähtajaks oli 21.06.2019. Tellija teatas, et ta ei aktsepteeri arvet, kuna trepiastmed ei ole loodis. Tellija saadetud fotolt ei nähtu, et trepiastme kalle ületaks lubatavat tolerantsi. Kostja leidis, et tellija keeldus arve tasumisest viidates umbmäärastele puudustele. Tellija keeldus tööde vastuvõtmisest alusetult. Töö oli sihtotstarbe kohaselt kasutatav trepina ning teostatud vähemalt keskmise kvaliteediga. Kostja viitas VÕS §-le 638 ja §-le 643. Tellija keeldumine tööde vastuvõtmisest ei vabastanud teda kohustusest tasuda tehtud tööde eest. Ebakvalitse töö eest ei saa jätta tasumata, vaid tasu võib vastavalt vähendada. Hagejal kui tellijal tuleb tõendada lepinguliste tööde mittevastavust.
51.Hageja 12.07.2019 pretensioonile lisatud fotodelt ei nähtu puuduste olemus ja tellija pole neid kirjeldanud. Kostja teavitas 11.07.2019 tellijat, et töövõtja on kõrvaldanud kõik puudused ning tellijal puudub õigus nõuda töö kvaliteedis 0-tolerantsi ehk kõrgeimat kvaliti, mis pole kokku lepitud. Kostja pakkus, et arusaamatuse võiks lahendada ekspert. 12.07.2019 vastuses teatas tellija, et ekspertiis pole vajalik ning ta otsib teise ettevõtte, kes jätkab tööd. Seega ei nõudnud tellija töövõtjalt puuduste kõrvaldamist.
52.Tellija teavitas 14.08.2019 töövõtjat sellest, et objektile oli kutsutud 3 erinevat ettevõtet, kes olid ühel arvamusel, et teostatud töid ei ole võimalik parandada, kuna konstruktsioon on ohtlik ning trepp tuleb demonteerida. Milles seisneb trepi ohtlikkus ja miks see tuleb demonteerida, kirjast ei selgunud. Tellija teatas, et tellib ekspertiisi ja kui eksperdi hinnangul ei ole tööd võimalik parandada, taganeb tellija lepingust ja nõuab trepi demonteerimist. Kostja soovis kohapeal töö ülevaatamist, kuid tellija sellega ei nõustunud.
53.Hagiavalduses on hageja väitnud, et trepp ei vastanud ehitusnormidele ega olnud ohutus, kuid puudusi ei ole hageja kirjeldanud ega põhistanud. Hageja ei ole välja toonud, milliseid kvaliteedinorme on rikutud. Hageja on jätnud tähelepanuta, et tema eksperdi hinnangul tuli puudused kõrvaldada ning ekspert ei ole pidanud vajalikuks trepi lammutamist. Kohtule esitatud auditist nähtub, et ekspert kasutas mõõteriistadena 1,0 m digitaalset loodi Stabila 196-2 ja 0,6 m vesiloodi Stabila ning mõõtekiilu. Kostja arvates ei ole nende mõõteriistade tulemusel leitud mõõtetulemused usaldusväärsed. MõõteS § 5 kohaselt mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit. Auditi läbiviija mõõteriistad on taatlemata, mille tõttu mõõtetulemused ei ole usaldusväärsed.
54.Auditi koostaja on õigesti tuvastanud, et paigaldatud trepi näol on tegemist konsooltrepiga. Kostja ei nõustunud punktis 3.2. toodud järeldusega, et kõigil trepiastmetel peale ülemise oli kalle seinast eemale 3-7 mm. Fotodelt kalle ei nähtu ja fotodel puudub selgitav tekst. Fotodelt pole näha vaaderpassi näitu. Auditi punktis 3.5 on märgitud, et trepitõusude klaasist piirete vahel on ca 130 mm vahe. Fotodelt 24 ja 25 sellist mõõtu välja lugeda ei saa. Samuti foto 25 ei ole õnnestunud, et selline mõõt oleks loetav.
55.Kostja pidas alusetuks etteheidet, et trepi klaasid ei olnud turvalised. Kostja esitas Andres Klaasi AS toimivusdeklaratsiooni DoP nr. TTKL067, millest nähtuvalt olid x elamusse paigaldatud 10 mm kirkad karastatud turvaklaasid, mis vastavad neile esitatavatele tehnilistele nõuetele CE kohaselt. Eramajadesse turvaklaasi märgistust tavapäraselt ei panda, kuna selline
märgistus karastustemplina on suur ja inetu ning neid ei saa eemaldada. Selle asemel esitatakse toimivusdeklaratsioonid.
56.Kõigil toodetel ei pea CE-märgist olema See on nõutav ainult nendel tootekategooriatel, millele CE-märgis on vastavate direktiividega ette nähtud. Sellisteks toodeteks on ehitustooted ja nende seas ehitusklaasi tooted. Erinevatele ehitusklaasi toodetele esitatud nõuded on sätestatud vastavates harmoneeritud standardites. Termiliselt karastatud klaas (EVS-EN 12150) kuulub nende harmoneeritud toodete hulka, mille puhul ei ole kohustust kanda CE-märgist otse tootele, vaid piisab, kui märgistus on tellimusega kaasneval dokumendil. Seega vastusele lisatud toimivusdeklaratsioon kinnitab trepipiirete klaasi vastavust CE-märgisele sätestatud nõuetele, sealhulgas ohutusstandarditele. Ekslik on hageja väide, et trepp ei ole kasutamiseks ohutu.
57.Ekspertarvamuse koostaja ei ole selgitanud, miks ta on arvestanud nimelt auditi leheküljel 3 märgituid kvaliteedinõudeid, kuigi nende rakendamises tellija ja töövõtja kokku leppinud ei ole. Isegi juhul, kui töölepingu pooled oleksid kokku leppinud auditis viidatud kvaliteedinõuetes (RYL), ei ole arvamuse koostaja viidanud mõnele konkreetsele kvaliteedinõudele, mida tööde tegemisel rikuti. Arvamuses toodud väited ja järeldused tööde kvaliteedi osas ei ole põhistatud. Arvamuse koostaja on märkinud, et trepi puhul ei ole tagatud kasutusohutus, kuid ei ole kirjeldanud milles ohtlikkus seisneb. Lõpparvamuses on leitud, et tööd ei ole teostatud korraliku kvaliteediga, kuid puudused on kõrvaldatavad.
58.Kostja leidis, et eksperti ei saa asendada tellijat lepinguliste kohustuste täitmisel. Eksperdi koostatud auditit ei saa samastada tellija teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta. Kostja esitas T S ekspertarvamuse, kes kasutas töö tegemiseks hageja esitatud auditit. Ekspertarvamuses kirjeldab ekspert T S üksikasjaliselt, millest tingitult on auditis toodud mõõtmistulemused ebausaldusväärsed. Lisaks leidis T S, et P P on ekslikult lähtunud sisetööde RYL -2013 kogumikust, sest nimetatud väljdes ei ole esitatud terasest kandekonstruktsiooniga treppide nõudeid, vaid ainult nõuded puittreppidele. Ka auditi lisaks 4 olev Porrasvalmistajat RY juhend käsitleb eranditult ainult puittreppe.
59.Eksperdi arvamusest nähtuvalt terasest kandekonstruktsioonide nõuded on esitatud standardis „Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks“, EVS -EN 1993-1-1:2005+A1:2014/NA:2015. Seega on X tee 7 trepiastmete pikkusega 860 mm lubatav läbipaine 860/250x2= 6,88mm ehk ca 7 mm. Ekspert leiab, et arvestades mõõtmise käigus tekkinud mõõtmisviga vähemalt 2 mm, on astmete läbipaine lubatud piirides. Sama tuleneb Eesti Ehitusteabe Fondi juhendteatmikust “Trepid ja kaldteed“. Seega ei ületa tekkinud paine kasutusohutuse piiri.
60.Ekspert on leidnud, et turvaklaasi märgistuse nõuded kehtivad ainult avalikus kasutuses olevates ruumides. Arvamuses viidatud kogumiku osa F2 kohaselt oleks trepi piirdeks piisanud ka 6 mm paksusest tavalisest klaasist. Töövõtja on paigaldanud 10 mm karastatud klaasi. Kokkuvõttes leidis T S, et auditi tegija ei ole arvestanud trepiastmete teraskonstruktsiooni ja sellest tulenevate lubatavate läbipainetega. Kostja arvates on ekspert T S piisavalt tõendanud tööde vastavust kvaliteedinõuetele, milliste rikkumist tellija töövõtjale ette heitis. Tellijal puudus õigus keelduda töö vastuvõtmisest ja alus lepingust taganeda.
61.Trepi tööjoonises olid ette nähtud trepi astmete ja piirde klaasi vahel mõlemal pool 2 cm puksid. Tellija töö käigus neid ei soovinud, mille tõttu kahe klaasi vaheline kaugus suurenes 4 cm võrra ja ulatus kokku 130 mm-ni. Töövõtja on teavitanud sellest tellijat 03.05.2019 saadetud kirjas. Töövõtja on tellijat teavitanud korduvalt, kui eksperdid peavad seda vahet mittevastavaks, on ta nõus selle vahe katma klaasiga. Kui tellija valib variandi, mis töö spetsiifiliseks kasutusotstarbeks ei sobi, vabaneb töövõtja vastutusest VÕS § 641 lg 3 järgi. Nii auditis kui
ekspertarvamus on leitud, et normist suuremat ava kahe trepi vahel vahemademel on võimalik parandada ava katmisega klaasiga, mida kostja on nõus tegema.
62.Kostja viitas VÕS § 116 lõikele 1 ja lõikele 4 ning leidis, et tellija ei ole talle andnud puuduste kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega. Taganemisavaldus on esitatud töövõtjale 27.09.2019 pärast viimast kirja 12.07.2019. Tellija lepingust taganemise avaldust saab lugeda lepingu üleütlemise avalduseks, mis ei vabasta teda lepingukohase tasu maksmise kohustusest. Tellija ei tõendanud töödes puuduste esitamist ega nende puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmist.
63.Kostja viitas VÕS § 644 lõigetele 1, 2 ja 3. Käesolevas asjas sõlmis tellija töövõtulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses ning pidi seetõttu teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul ning kirjeldama täpselt, milles puudused seisnevad. Tellija X Grupp OÜ tegevusvaldkonnaks on ehitus ja ehitamine. Kostja viitas VÕS § 646 lõikele 1 ja lõikele 6, samuti VÕS § 655 lõikele 1. Tellija saatis koos taganemisavaldusega kostjale P Pi arvamuse ega andnud täiendavat tähtaega. Hageja väited korduvalt täiendavate tähtaegade andmise kohta on tõendamata.
64.Hagiavaldusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel ja põhjusel on lepingust taganetud. Taganemise eeldused ei ole täidetud. Olukorras, kus tellija ei nõua töövõtjalt puuduste kõrvaldamist või uue töö tegemist, ei saa ainuüksi puuduste olemasolu töödes kujutada endast töövõtja olulist lepingurikkumist.
65.Hageja nõudis kostjalt 2850 euro tagastamist. Arve nr 1-1393 kohaselt moodustas tasu trepi eest 2375 eurot millele lisandus käibemaks 20% summas 475 eurot. Tellija on käibemaksukohustuslane. Tellijal oli võimalik tasutud käibemaks tagasi arvestada. Nõude loovutamisel füüsilisele isikule on hageja alusetult rikastunud käibemaksu võrra summas 475 eurot. Hageja tagasinõue saab olla vaid 2375 eurot. Kostja leidis, et hageja ei saa nõuda ekspertiisitasu 720 eurot kahjuna, vaid tegemist on dokumentaalse tõendi saamise kuluga TsMS § 143 p 2 mõistes. Kostja viitas TsMS § 174 lõikele 11.
66.Kostja pidas ka alusetuks kahju hüvitamise nõuet summas 2718 eurot. Hageja väited seina kahjustamise kohta trepi demonteerimisel on hüpotilised. Hageja ei ole nõude esitamisel selgitanud, millest need kahjustused tekivad ja kui ulatuslikud need võivad olla. Hagile on lisatud hinnapakkumine nr 20191008 X Grupp OÜ-le aadressiga x. Hinnapakkumise on tehtud 2 P OÜ nimel ja on allkirjastamata. Hinnapakkumiselt ei nähtu, et ehitustöid tehtaks X tee 7 elamus. P OÜ ei ole kantud majandustegevuse registrisse ning selle tõttu puudub viimasel pädevus ehitustööde tegemiseks.
67.Hinnapakkumises on tööde pinnaks näidatud 71 m2. Tööde maht ja materjalide kogus on ilmselgelt üle paisutatud kümneid kordi. Enne trepi paigaldamist olid seinad krohvitud, pahteldatud ning viimistletud värviga. Trepi ümbruse viimistlus nähtub auditi fotodelt 1, 2, 8 ja
20.Trepi astmed ja made toetuvad viimistletud pinnale. 15 trepiastme puutepind seinaga moodustab 0,3 x 0,087 x 15 = 0,5 m2. Mademete puutepind on 0,91 + 0,91 +1,86 x 0,087 = 0,3 m2. Ülemise mademe ots on 0,35 x 1,9 = 0,7 m2. Seega on otseses puutes trepiosade pind kokku 1,5 m2. Lisaks on trepi eemaldamisel vaja kerge täiendav viimistlemine.
68.Hinnapakkumises on märgitud materjalid, mida täiendaval viimistlemisel ei ole vaja ehk krohvisegu Mp75, armeeringuvõrk ja akrüülkiilto vuukide tihenduseks. Vajaliku suurusega pinna kahekordseks ülevärvimiseks ja kruntimiseks kulub värvi ning krunti kõige rohkem 1 liiter. Arusaamatuks jääb kattematerjali tähendus ja vajadus. Samuti pole vajadust tellingute järele, sest töölavast. Värvimine maksab näiteks ehitusmaterjali kaupluse Bauhof kodulehel 6 eurot m2
kohta. Ligikaudsel hinnangul maksaks vajalik töö trepi eemaldamisel mitte rohkem kui 100-150 eurot. Kostja leidis, et kuna hinnapakkumine on tehtud ehitustöödeks pädevust mitteomava ettevõtte poolt, tuleb see jätta tähelepanuta.
69.Kostja esitas kohtule väljatrüki kinnistusraamatust, mille järgi on X tee 7 kinnistu omanikuks A Ra. Sein kui kinnisasja oluline osa kuulub kinnistu omanikule ning sellest tuleneva kahju nõude saab esitada mitte tööde tellija X Grupp OÜ ega hageja R R, kellel kahju tekkinud ei ole.
70.Hagiavaldusest ei selgu, kes on elamu elanikud, kes vajavad rendikulude hüvitamist. X Grupp OÜ asukoht on Tallinnas x, mille tõttu tellija kontori tegevus pole häiritud. Hageja elukohaks on x, Tallinn. Samuti pole hageja x elamu omanik. Trepi demonteerimise korral ei vaja seinte viimistlustööd aega rohkem kui 2-3 päeva. Selleks otstarbeks puudub vajadus elanike tarbeks kuuks ajaks rentida teist elamut. Ka sellist nõuet saaks esitada elamu omanik. A Ra omab lisaks x elamule korterit x, kuhu tal on võimalus asuda elama.
71.Hagiavalduse kohaselt teavitati kostjat nõude loovutamisest 14.11.2019. Teatises nõude loovutamise kohta ei ole nõue piisavalt määratletud ning ei selgu, millises ulatuses ja millised konkreetsed nõuded on loovutatud. Ei ole arusaadav, kas koos rahalise nõudega on loovutatud töövõtulepingu üleminek. Nõude loovutamise lepingu teatises on märgitud, et nõue põhineb 14.1.2019 nõude loovutamise lepingul. Kostja palus talle esitada nõude loovutamise leping, kuid seda esitatud ei ole. Hageja ei ole kohtuväliselt kostjalt teatanud, millisele pangakontole peaks kostja loovutatud nõude täitma. Nõude täitmiseks tähtaega antud ei ole.
72.27.08.2020 vaidles kostja vastu hageja hagiavalduse täiendusele. Kostja leidis, et hageja ei ole oma nõuet täpsustanud. Kostja nõustus, et ta on X Grupp OÜ-ga sõlminud lepingu. Kirjalikku lepingut pooled ei sõlminud, vaid leping sõlmiti pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmise teel. 19.10.2018 saatis kostja tellijale lisaks joonistele hinnapakkumise ja arve poole maksumuse kohta, mille tellija sai kätte ja aktsepteeris. Hinnapakkumine sisaldab konstruktsiooniliste elementide loetelu, millistest osadest trepp koosneb. Seega saab lepingu lugeda sõlmituks 19.10.2018, kui tellija sai kätte pakkumuse ja arve. Alusetu on hageja arvamus, et lepingu sai lugeda sõlmituks 21.10.2018, mil arve tasuti.
73.Pooled ei leppinud kokku tööde kvaliteedinõuetes, mida kinnitas hageja esindaja 18.05.2020 istungil. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja pidi paigaldama konsooltrepi. 22.04.2019 pretensioonis toodud puudused kostja kõrvaldas. 15.06.2019 kirjas ei andnud tellija kostjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kirjas teatas tellija üksnes seda, et kõik astmed ei ole loodis. Teisi varasemaid puudusi ei korratud. Täiendavat tähtaega ei andnud hageja ka 03.07.2019 kirjas. Samuti ei kirjeldanud tellija puudusi 12.07.2019 kirjas ega andnud tähtaega nende kõrvaldamiseks.
74.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas või kuivõrd oli lubatud trepiastmete kalle. Hageja ei ole põhistanud, millest tulenevalt on vajalik trepi lammutamine. Kui tellija teadis, et elamu kandvad seinad ei kanna koormusi, oleks ta olnud kohustatud tellijana hoiatama sellest töövõtjat ning leidma trepile sobivama lahenduse. Kostja esitas Ehitusregistri andmestiku X tee 7 elamu kohta, millest nähtuvalt on elamu kandekonstruktsioonide ja välisseinte materjaliks väike- või suurplokk. Tellija väide, et väikeplokk Fibo ei sobi kandvaks seinaks, ei ole asjakohane. Töövõtja ei vastuta tellija töö eest, mida on teinud varem kolmandad isikud. Nende puuduste eest vastutab tellija. Kandvad seinad on ehitatud majaomaniku poolt projektis näidatud materjalist.
75.Kostja leidis, et tellija jättis tahtlikult töö vastu võtmata ja arve tasumata. Kostja leidis, et trepp tuleb lugeda vastuvõetuks, sest see on elamu elanike poolt võetud kasutusse. Maksu- ja
Tolliameti kirja kohaselt on trepp kostja poolt üle antud. Trepi igapäevast kasutamist möönab hageja väites, et trepi demonteerimise korral puudub pääs teise korruse magamistubadesse.
76.Hageja ei ole endiselt välja toonud ega põhistanud, millised puudused töös esinesid. Hageja ei ole arvestanud, et eksperdi hinnangul on puudused kõrvaldatavad. Hageja esitatud soomekeelse juhendi tõlkest nähtub, et tegu on puittreppide tarnimise, paigaldamise, kvaliteedinõudmiste ja kvaliteedi hindamise juhendiga. Juhendi pealkirja all olevast tekstist selgub, et juhend on soovitusliku iseloomuga kasutamiseks Porrasvalmistajat ry liikmetele puidust sisetreppide tarnetel. Seega juhend on mõeldud on mõeldud ainult kasutamiseks puittreppide puhul ja seda Soome trepitootjate liidu liikmeskonnale. Kostja ei ole Soome trepitootjate liidu liige ja X tee 7 paigaldatud konsooltrepp ei ole käsitletav puittrepina. Pooled ei ole kokku leppinud juhendi kohaldamises ega Soome ehitusnormide rakendamises. Hageja ei saa tugineda kõrgematele kvaliteedi nõuetele, kui oli kokku lepitud.
77.Alusetu on hageja väide, et tellija ei pannud joonisel pukse varem tähele. Ehitusalal tegutsev tellija oleks pidanud oskama joonist lugeda. Kostja on tellijale teatanud, et on nõus liigse vahe klaasides katma klaasi või muul viisil. Tellija ei ole sellega nõus olnud, vaid soovis astmete pikendamist paigaldatud trepil. See oleks olnud mõeldamatu ja ebamõistlik, sest oleks eeldanud seintes olevate konsoolide ja astmete asendamist.
78.Kostja ei nõustunud, et pooled leppisid kokku trepi demonteerimises. Tegelikult jätkati puuduste kõrvaldamist. Ebaõige on hageja väide, et astmed olid seintesse monteeritud. Seintesse olid monteeritud trepiastmeid kandvate terasest konsoolide kinnitused ehk ankrud. Konsoolid ise olid puutes seina krohvimata pinnaosaga ja ümbritsetud hiljem krohvitud ning värviviimistlusega kaetud seintega. Konsoolidele paigaldatud puidust astmed kinnituvad konsoolidele ning seinapoolsest otsast on vastu varem värvitud seina.
79.Hageja ei ole põhistanud, millest tulenevad tööde mahud ja miks kestavad tööd 1 kuu. Hageja ei ole tõendanud tööde mahtu. X Grupp OÜ-l ei saanud olla kahju nõuet tulenevalt elanike ümbermajutamisest. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt on see nõue hoopis tekkinud R Ril, kes algse hagiavalduse kohaselt elas x aadressil Tallinnas. Hageja on näilisuse saavutamiseks muutnud registriandmeid pärast hagi esitamist, mis on käsitletav hagi aluse muutmisena, milleks kostja nõusolekut ei anna.
80.Hageja väited selle kohta, miks peavad elanikud tööde tõttu välja kolima, on liialdatud. Trepp x elamus asub eraldi nišis ega ole seotud kõrvalruumidega. Trepi nišis tehtavad tööd ei sega teiste ruumide kasutamist. Pääsu trepinišši saab kaitsekilega katta ja segamatult teha vajalikke töid paari päeva jooksul. Hageja väide, et C tn 1 -31 korteriomand on koormatud isikliku kasutusõigusega, ei vasta tegelikkusele. Kinnistusraamatust selliseid kandeid ei nähtu. Asjaolu, et antud korteris elab x omaniku ema, ei oma tähendust.
81.Hageja R R on vastavalt kostja ja kohtu nõudele esitanud 27.05.2020 nõude loovutamise lepingu. Lepingu kohaselt on X Grupp OÜ loovutanud R Rile rahalised nõuded kostja vastu, mis on tekkinud 21.10.2018 sõlmitud töövõtulepingust. Lepingust taganemise avalduses on märgitud lepingu sõlmimise kuupäevaks 19.10.2018. Hageja pole vastuolu kuupäevades selgitanud. Kokku on loovutatud nõue 7288 eurot. Kostja arvates tekkisid X Grupp OÜ ja kostja vahel lepingulised suhted 19.10.2018. X Grupp OÜ juhatuse liige on R R ja ta on ka osaühingu osanik.
82.Kostja leidis, et nõude loovutamise leping on ÄS § 181 lg 3 alusel tühine. Osaühingu ja juhatuse liikme vahelise lepingu tühisusele saab lisaks lepingu pooltele tugineda ka isik, kelle vastu lepingu alusel loovutatud nõue esitatakse. Nõude loovutamise lepingu sõlmimine osaühingu ja tema juhatuse liikme vahel ei ole igapäevane majandustegevus ÄS § 181 lg 3 teise
lause mõttes. Seega on selleks vajalik osanike nõusolek ÄS § 181 lg 3 esimese lause järgi. Hageja pole kohtule esitanud vastava sisuga osaniku otsust. Lepingu punktis 1.2 on märgitud nõue loovutatakse tasu eest. Punktides 4.1 ja 4.2 on nõude hinnaks märgitud 5000 eurot ning see on tasaarvestatud omavaheliste nõuetega, mis omakorda kinnitab tegelike nõuete puudumist töövõtja vastu.
83.Kostja leidis, et X Grupp OÜ on loovutanud nõudeid, mis ei kuulu talle. X Grupp OÜ-le ei kuulu seinte kahjustuste eemaldamise ega elanike üürikulude nõuet. Hageja esitatud Maksu- ja Tolliameti 16.10.2019 kirjast nähtub, et X Grupp OÜ tellitud trepp on paigaldatud eraisikule kuuluvasse elamusse ja on eraisikute igapäevases kasutuses. Seega ei saa ettevõttel olla rahalisi nõudeid kostja suhtes ega neid olematuid nõudeid loovutada. Elamu xxx omanikuks on A Ra, kes on samal ajal X Grupp OÜ ja hageja lepinguliseks esindajaks. Kostja leidis, et nõude loovutamise leping ei ole kooskõlas heade kommetega ja on tühine, sest trepi tellimine ja paigaldamine ei ole olnud seotud ausate kavatsustega.
84.Pooltel ei õnnestunud kompromissi sõlmida, sest hageja soovis sisuliselt hagi rahuldamist. Hageja ei esitanud selget soovi, millisel viisil võiks treppi muuta. Hageja käitumine on vastuoluline. Hagiavalduses väidab hageja, et trepp on inimestele ohtlik ja võib variseda, kuid kompromissettepaneku kohaselt on puudused kergesti kõrvaldatavad ega eelda trepi lammutamist. Hageja palus jätta hagi rahuldamata ja tuvastada 14.11.2019 nõude loovutamise lepingu tühisus. 02.09.2020 selgitas kostja täiendavalt, et ta ei soovi esitada tuvastuslikku vastuhagi, vaid on viidanud lepingu tühisusele üksnes vastuväitena.
85.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Hageja on väitnud, et trepiastmete kalle ületab lubatavat 2-4 korda, kuid ta ei ole välja toonud, milline on lubatav kalle, millisest normist see tuleneb ning kui suur on trepiastmete tegelik kalle. Hageja väited seoses kandevõimega on vastuolulised. Hageja on väitnud, et väikeblokk sobib kandvaks seinaks ning samas leiab ta, et kostja oleks pidanud kandeseina tugevdama. Esimest korda on need väited esitatud lõplikes seisukohtades. Etteheiteid seinte kandevõime kohta oleks hageja saanud esitada elamu projekteerijale või ehitajale.
86.Esimest korda on hageja asunud lõplikes seisukohtades väitnud, et ta on korduvalt nõudnud kostjalt puuduste kõrvaldamist, kuid kuna kostja puudusi ei kõrvaldanud, töö parandamine ebaõnnestus. Tellija on lepingust taganenud 27.09.2019, andmata kostjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks.
87.Lõplikes seisukohtades on hageja asunud väitma, et tegemist oli puittrepiga, mis ei olnud terasest. Samas on hageja esitatud fotodelt nähta, et tegemist oli konsooltrepiga, mille konstruktsiooni osa moodustavad teraskonstruktsioonid. Asjaolu, et astmeid moodustavatele teraskonsoolidele on liimitud puidust katted, ei tee trepist veel puittreppi. Klaasist piirded ei tee trepist klaastreppi. Meelevaldne on hageja seisukoht, et pooled on kokku leppinud 0-tolerantsis. Ehituses ja materjalide tootmises ei saa esineda 0-tolerantsi. Tolerantsi piirväärtused sõltuvad materjali omadustest, ümbritsevast temperatuurist, niiskusest ja paljudest muudest teguritest. Ehituses on tolerantsi piirväärtused kehtestatud vastavates juhendites ja standardites.
88.Hageja sai trepi joonised 18.10.2018 ega esitanud neile vastuväiteid. Alles 08.05.2020 kirjas tõstatas tellija pukside ärajätmise küsimuse. Selleks ajaks oli trepp paigaldatud. Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et nõudis trepi pukside ärajätmist jooniste kooskõlastamisel. Kuna tellija soovis pukside ära jätmist valminud trepil, suurenes klaaside vahe ja ületas normides 20 mm võrra lubatavat. Seega klaaside suurem vahe tekkis tellija juhistest ning antud asjaolus ei saa tellija kui kutse- ja majandustegevuses ehituse alal tegutseja süüdistada kostjat.
89.Uue asjaoluna on hageja asunud lõplikes seisukohtades väitma, et esimese arve tasus eraisik. Hageja ei ole välja toonud, kes arve tasus. Kostja jäi varasemate väidete juurde ja leidis, et temalt ei saa käibemaksu osa tagasi nõuda, sest tellija on käibemaksu juba maha arvestanud. Uue asjaoluna on hageja asunud väitma, et trepp asub saalis. Varem väitis hageja, et see asub trepihallis. Kostja arvates saab trepiga seonduvaid lühiajalisi töid teostada viisil, kus trepiniši ava alt ja ülevalt kaetakse kilega ning sellega välditakse võimaliku ehitustolmu sattumist mujale.
90.Osaniku otsust nõude loovutamise kohta ei ole hageja esitanud. Kostja leidis jätkuvalt, et nõude loovutaja ei saanud loovutada nõudeid, mida tal endal ei olnud. Elamu rendikulude ja elamu seinte kahjustamise hüvitamise nõuded ei saanud kuuluda nõude loovutajale, kuna ta pole asja omanik.
91.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud 2500 eurot ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 100 eurot. Hagiga tutvumiseks, hinnangu andmiseks, vastuse koostamiseks ja tõendite kogumiseks kulus 8,5 tundi ja 850 eurot. 28.01.2020 vastusega tutvumiseks ja seisukohtade kujundamiseks kulus 1 tund ja 100 eurot. Kohtu 18.05.2020 eelistungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 2 tundi ja 200 eurot. Kompromissläbirääkimisteks kulus 1,5 tundi ja 150 eurot. Täpsustatud hagiavaldusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks kulus 8 tundi ja 800 eurot. Hageja lõplike seisukohtadega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kulus 4 tundi ja 400 eurot.
92.Lisaks kulus kinnistusraamatu väljatrükile 3 eurot ja äriregistri väljatrükile 2 eurot. T S ekspertarvamuse eest tuli tasuda 960 eurot. Kokku on kostja menetluskulud 3465 eurot, millest õigusabikulud olid 2500 eurot ja dokumentaalsete tõendite kulud 965 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
93.Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. 24.07.2020 hagiavalduse täpsustamise kulud on liialdatud, sest hagiavalduse täpsustus hõlmab ligi poolt 11.12.2019 kohtule esitatud hagiavalduse teksti. Põhjendatud on ajakulu 3 tundi. Hageja ei saa nõuda tõlkekulude hüvitamist summas 33 eurot, sest tõlke esitas hageja hilinemisega. Hageja viited kohtupraktikale puudutavad vandeadvokaatide tunnitasu suurust. 05.10.2020 hageja vastuväiteid pidas kostja pahatahtlikeks. Hageja on ise põhjustanud eelistungil määratud tähtaja rikkumise ja edasilükkamise.
KOHTU PÕHJENDUSED
94.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
95.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) kostja esitas X Grupp OÜ-le 19.10.2018 hinnapakkumise, millega X Grupp OÜ nõustus ning mille alusel sõlmisid pooled töövõtulepingu; 2) töövõtulepingu kohaselt pidi kostja ehitama ja paigaldama x vallas x asuvasse eramusse aadressil x x konsooltrepi; 3) töövõtulepingu kohaselt oli tööde maksumuseks 5700 eurot; 4) kostja esitas 19.10.2018 tööde ettemaksu arve summas 2850 eurot, mille X Grupp OÜ tasus; 5) ülejäänud osas jättis tellija kostjale trepi eest tasumata; 6) 27.09.2019 teatas X Grupp OÜ kostjale, et ta taganeb töövõtulepingust; 7) 14.11.2019 teatas X Grupp OÜ kostjale, et on lepingust tulenevad nõuded loovutanud
hagejale R Rile.
96.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja rajatud trepp vastas lepingutingimustele ja kvaliteedinõuetele ning kas mittevastavuse korral oli X Grupp OÜ-l õigus lepingust taganeda, nõudes seejuures tasutud summa tagastamist ja kahju hüvitamist.
97.Hageja leidis, et X Grupp OÜ teatas enne lepingust taganemist kostjale korduvalt puudustest, kuid puudused jäid kõrvaldama. Lõpuks telliti trepi ekspertiis, mille kohaselt oli trepp kasutamiseks ohtlik ega vastanud nõuetele. Seetõttu oli X Grupp OÜ-l õigus lepingust taganeda. Hageja nõudis lepingu alusel tasutud 2 850 euro tagastamist, trepi eemaldamisega seotud seintele tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike kulude hüvitamist summas 2718 eurot, maja elanike jaoks remondi ajaks teise elamu üürimiseks vajalikke kulusid summas 1000 eurot ja ekspertiisikulu hüvitamist summas 720 eurot.
98.Kostja leidis, et enne tööde eest lõplikku tasumist asus tellija viitama erinevatele puudustele, millised kostja kõrvaldas. Hageja viidatud kvaliteedinõuetes pooled kokku ei leppinud. Hageja esitatud ekspertarvamuse järeldused ei ole usaldusväärsed. Eramajadesse ei ole vaja turvaklaasidele panna turvamärgistust ning kostja paigaldas turvaklaasi. Vahe trepiotste klaaside vahel oli tingitud hageja soovist jätta joonistel märgitud puksid panemata ja viidatud puudus on kõrvaldatav lisaklaasi lisamisega. Enne lepingust taganemist kostjat puudustest ei teavitatud ega antud täiendavat tähtaega nende kõrvaldamiseks. Hageja kahju hüvitamise nõuded on tõendamata. X Grupp OÜ ei saanud hagejale loovutada nõudeid, milliseid tal endal ei olnud. Nõude loovutamise leping oli tühine, sest lepingu sõlmimiseks oli vajalik osanike nõusolek.
99.Kohus leiab, et hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et töövõtulepingu alusel tellijaks olnud X Grupp OÜ taganes seaduslikult lepingust. Kohtu hinnangul ei ole hageja põhistanud ega tõendanud, et tööd pidid vastama nendele nõuetele, millistele viitas hageja menetluse käigus, tuginedes ekspert P Pargi arvamusele.
100.VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Eeltoodust tuleneb, et kohustuse täitmise nõuded tulenevad kas lepingust endast või seadusest ning neid ei saa lepingu pool ühepoolselt määrata. VÕS § 77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvalit ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Seega olukorras, kus kvaliteedinõudeid ei ole kokku lepitud, ei saa üks lepingupool tugineda mitte enda äranägemisel määratletud nõuetele, vaid hinnata tuleb, millised on vastavas valdkonnas kohalduvad keskmised kvaliteedinõuded.
101.VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Seega on lepingust taganemine põhjendatud üksnes olulise lepingu rikkumise korral. VÕS § 116 lg 2 järgi on olulise lepingu rikkumisega tegu eelkõige siis, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud (punkt 1) või kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu (punkt 2) või ka siis, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi (punkt 4).
102.Hageja ei ole käesolevas asjas esile toonud ega tõendanud, et tellija jäi kostja lepingu rikkumise tõttu olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis või et kostja
rikkus mõnda kokku lepitud kohustust, mille täpne järgimine oleks olnud tellijal lepingu täitmise vastu huvi püsimise eelduseks. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et kostja kohustuste rikkumine oleks andnud tellijale õiguse eeldada, et kostja ei täida kohustusi ka edaspidi.
103.Lisaks tuleneb VÕS § 116 lg 2 punktist 4, et lepingu olulise rikkumisega on tegemist juhul, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 116 lg 4 näeb ette, et lepingust taganemine ilma kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Ilma täiendavat tähtaega andmata võib lepingust taganeda vaid siis, kui rikuti VÕS § 116 lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Pooled ei vaidle sisuliselt selle üle, et tellija taganes lepingust ilma kostjale täiendavat tähtaega andmata.
104.VÕS § 114 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. VÕS § 114 lõikest 4 tuleneb, et kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles.
105.Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et kostja rikkus mõnda sellist kohustust, mille täpne järgimine oleks olnud tellijale lepingu täitmise vastu huvi säilimise eesmärgiks. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et kostja oleks talle teatanud kohustuse täitmise keeldumisest. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et tellija ei andnud kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks enne lepingust taganemise avalduse esitamist, toob kaasa lepingust taganemise lubamatuse.
106.Pooled ei vaidle selle üle, et X Grupp OÜ ja kostja sõlmisid töövõtulepingu. VÕS § 641 lg 1 näeb ette, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 p 1 sätestab, et töö ei vasta muuhulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokku lepitud omadusi. Lisaks ei vasta VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi töö lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.
107.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 18.10.2019 saatis kostja X Grupp OÜ-le e-kirjaga trepi joonised kooskõlastamiseks ja palus need üle vaadata (toimiku 1. kd, lk 89-90). Samadele joonistele on viidatud hageja esitatud ekspertarvamuses, millest võib järeldada, et X Grupp OÜ sai joonised kätte ning kooskõlastas need. Joonistes ei olnud viited lepingule kohalduvatele kvaliteedinõuetele.
108.Kostja esitas X Grupp OÜ-le lepingu sõlmimiseks hinnapakkumise (toimiku 1. kd, lk 63, lk 228). Hinnapakkumise kohaselt pidi kostja rajama elamusse konsooltrepi puidust astmetega. Klaasina tuli piiretel kasutada turvaklaasi. Trepi metallosad pidid olema pulbervärvitud ja puitosad õlitatud. Hind sisaldas projekti, valmistust ja paigaldust kokku summas 5700 eurot. Hinnapakkumises ei olnud viidatud kvaliteedinõuetele, sealhulgas hageja menetluses viidatud RYL nõuetele. Samuti ei saa hinnapakkumisest erinevalt hageja väidetest järeldada, et kostja pidi
rajama trepi üksnes puidust.
109.19.10.2018 saatis kostja X Grupp OÜ-le arve (toimiku 1. kd, 25-26, lk 228 pöördel) konsooltrepi eest summas 2850 eurot. Arve summast moodustas 475 eurot käibemaks. X Grupp OÜ tasus arve 21.10.2018 (toimiku 1. kd, lk 27, lk 229). Kohtu hinnangul võib eeltoodud tõenditest kogumis järeldada, et X Grupp OÜ ja kostja sõlmisid pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmise teel töövõtulepingu konsooltrepi ehitamiseks. Seda, et pooled oleksid kokku leppinud trepile esitatavates kvaliteedinõuetes, sealhulgas mõnes RYL nõudes või muus Soome nõudes, asjas kogutud tõenditest järeldada ei saa. Seega ei leppinud pooled kvaliteedinõuetes kokku ning töö pidi olema tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama otstarbele, milleks tellija seda vajas. Asjas kogutud tõenditest saab järeldada üksnes seda, et tellija vajas sellist treppi, mis vastas tavaliselt treppidele esitatavatele nõuetele ja oleks trepina elamus kasutatav.
110.Kohus ei nõustu hageja ja tema eksperdi väidetega, et lepingule olid automaatselt kohaldatavad hageja või eksperdi viidatud nõuded, sealhulgas Soomes kohalduvad RYL kvaliteedi nõuded. 18.05.2020 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 175-176) selgitas kohus hagejale, et tema viidatud RYL nõudeid ei saa pidada keskmise kvaliteedi nõueteks. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua ja tõendada, millistes kvaliteedinõuetes pooled kokku leppisid. Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud hageja, et pooled oleksid kokku leppinud tema viidatud kvaliteedinõuetes.
111.Hageja viidatud Riigikohtu lahendis 3-2-1-56-02 ei ole kohaldatud võlaõigusseadust. Lahendi punktis 17 on Riigikohus üksnes üldistavalt viidanud, et hea ehitustava sisustamisel võib viidata muuhulgas Soome vastavatele nõuetele, kuid see, kas või milliseid ehitusstandardeid täpselt kohaldada, tuleb kindlaks teha kohtumenetluses. Ka Riigikohtu lahendis 3-1-1-7-10 ei ole leitud, et hageja viidatud RYL nõuded peaksid Eestis kuuluma kohaldamisele kohustuslike nõuetena. Antud lahendis on Riigikohus vastupidiselt punktis 7.2. rõhutanud, et Eesti standardid ei ole õigusaktid, kuna neid ei ole kehtestatud vastava õigusliku menetlusega. Seega ei tulene kohtupraktikast, et Eestis kehtivad sõltumata lepingu poolte kokkulepetest Soome erinevad kvaliteedinõuded.
112.Tööde kvaliteedi hindamisel on Riigikohus rõhutanud, et kui ei ole kokku lepitud kvaliteedinõuetes, tuleb lähtuda sellest otstarbest, milleks tellija tööd vajas (RK TKo 2-1616481, p 18.3). Alles kokkulepitud tulemuse kindlaksmääramisel on võimalik hinnata, kas või millised puudused töödes esinesid (RK TKo 3-2-1-60-15, p 12). Kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 punktist 2 ja arvestada tuleb VÕS § 77 lõikega 1 (RK TKo 3-2-1-59-14, p 15). Eeltoodust lähtudes ei saa kohus nõustuda hageja väidetega, et tööd ei vastanud lepingutingimustele ainuüksi seetõtu, et need ei olnud kooskõlas hageja ja tema eksperdi ühepoolselt määratletud Soome kvaliteedinõuetega. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et tema viidatud Soome kvaliteedinõuded kujutavad endast Eestis keskmise kvaliteedi nõudeid ja ilma nende nõuete täitmiseta ei oleks trepp otstarbekohaselt kasutatav.
113.VÕS § 644 lg 1 näeb ette, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 näeb ette, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.
114.Asjas kogutud tõenditest saab järeldada, et X Grupp OÜ sõlmis lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. X Grupp OÜ tegevusalaks on ehitus ja ehitamine (toimiku 1. kd, lk 96). Kohus
ei nõustu hageja väidetega, et enne lepingust taganemist teatas X Grupp OÜ-le korduvalt puudustest ja nõudis nende kõrvaldamist, kuid see ebaõnnestus ning nimelt eeltoodu tõttu oli tellijal õigus lepingus taganeda ilma täiendavat tähtaega andmata. Kohus leiab, et kuigi X Grupp OÜ saatis kostjale enne taganemisavalduse esitamist erinevaid nõudeid tööde parandamiseks, ei selgitanud ta piisavalt täpselt, milles puudused seisnevad ja millest tulenevad tema hinnangul kostja kohustused. Taganemisavalduse esitamisel aga tugines X Grupp OÜ hoopis eksperdi arvamusele, kuid ei nõudnud selles viidatud puuduste kõrvaldamist ega andnud selleks täiendavat tähtaega.
115.VÕS § 646 lg 1 näeb ette, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 647 lg 1 järgi loetakse töövõtjat töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muuhulgas alles siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Seega ei saa juhul, kui tellija ei nõua töövõtjalt üldse ekspertarvamusega tuvastatud puuduste kõrvaldamist, lugeda töövõtjat automaatselt lepingut oluliselt rikkunuks.
116.18.05.2020 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 175-176) selgitas kohus hagejale VÕS § 644 lg 1 ja lg 2 ning § 646 lg 1. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua ja tõendada lepingust taganemise eeldusi. Muuhulgas selgitas kohus hagejale vajadust tõendada, et puuduste kõrvaldamine ei olnud võimalik. Vaatamata kohtu selgitustele ei põhistanud ega tõendanud hageja neid asjaolusid, mis oleksid andnud talle õiguse lugeda kostjat lepingut oluliselt rikkunuks ning oleksid andnud talle õiguse lepingust taganeda.
117.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis 22.04.2019 X Grupp OÜ esindajana kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 58-61, lk 229 pöördel - 232), milles ta avaldas, et saadab fotod töödest, mis ei vasta tellimusele ja lepingutingimustele. Millised puudused täpselt töödes esinesid, hageja oma e-kirjas ei kirjeldanud. Hageja viitas vaid sellele, et trepi alumised astmed on paigaldatud suurte vahedega ja vuugid on tehtud halva kvaliteediga. Vahekorruse platsi remondi kvaliti pidas tellija halvaks, kuid milles probleem seisnes, e-kirjast järeldada ei saa. Samuti leidis tellija, et korgid näevad tema hinnangul koledad välja ja tegemata on astmete reguleerimine. Milles täpselt on aga pooled korkide välimuse osas kokku leppinud või millisel viisil oleks töövõtja pidanud astmeid reguleerima, e-kirjast ei selgu.
118.Seega ei viidanud hageja 22.04.2019 e-kirjas trepiastemete kalletele ega püstitanud küsimust, kas klaaspiirded on tehtud turvaklaasist. Ka lisatud fotodest ei saa järeldada, et tellija oleks sellistele puudustele viidanud. Tellija viitas üksnes sellele, et teisel korrusel on klaasil suur vahe, mida ta pidas ohtlikuks. Samas ei esitanud tellija selgeid nõudeid selle puuduse kõrvaldamiseks. Muus osas ei viidanud hageja oma e-kirjas nendele puudustele, millistele ta asus tuginema lepingust taganemisel.
119.03.05.2019 saatis kostja tellijale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 106), milles selgitas, et oli varasemalt saatnud tellijale joonised kooskõlastamiseks. Tellija ei soovinud pukse, mistõttu need võeti ära ja vahe läks suuremaks. 08.05.2019 saatis hageja R R kostjale omakorda e-kirja (toimiku 1. kd, lk 233), milles avaldas, et ei pannud varem joonistel pukse tähele. Hageja heitis sellele vaatamata kostjale ette jooniste ümbertegemata jätmist. Hageja teatas, et klaaside vahe ei ole ohutu ja aste nr 13 vajub alla. Lisaks leidis hageja, et õmblused astetel 9 ja 12 on kõverad. Astme nr 9 all oli e-kirja kohaselt sein vigastatud ja määritud. Hageja nõudis töö parandamist ja andis aega kuni 23. maini.
120.Kohus järeldab eeltoodust, et kuigi hageja viitas 2019 kevadel suurele klaaside vahele trepipiiretes, ei esitanud ta kostjale ühtegi konkreetset nõuet selle puuduse kõrvaldamiseks. Puudus ise oli tingitud hageja enda juhistest töö tegemisel. Muus osas ei viidanud hageja nendele puudustele, millistele ta tugines lepingust taganemisel.
121.14.06.2019 e-kirjaga saatis kostja tellijale trepitööde teise osa arve (toimiku 1. kd, lk 91, lk 233 pöördel), millele tellija vastas 15.06.2019 ning leidis, et töö ei ole parandatud. Seekord leidis hageja, et kõik astmed ei ole paigaldatud loodi järgi. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et tellija oleks varem sellele puudusele viidanud. E-kirjale oli lisatud foto (toimiku 1. kd, lk 92, lk 234), kuid tellija ei selgitanud, mis pidi fotost nähtuma. Samuti ei saa e-kirjast järeldada, milles seisnes hageja hinnangul puudus seoses sellega, et kõik astmed ei olnud paigaldatud loodi järgi või milles pooled tema hinnangul kokku leppisid. Sellele, et astmete kalle ei vastaks kokku lepitule või mõnele kvaliteedinõudele, hageja ei viidanud.
122.03.07.2019 saatis hageja R R kostjale uue e-kirja (toimiku 1. kd, lk 98, lk 235 pöördel), milles teatas, et neljas aste alt vajub alla. Hageja leidis, et kui kostja ei saa oma tööd parandatud, siis tellija taganeb lepingust, kostja peab trepi demonteerima ja raha tagastama. 03.07.2019 saatis kostja hagejale e-kirja, milles palus teatada, millal sobib treppi parandama tulla. Hageja vastas samal päeval, et seda saab teha järgmisel nädalal (toimiku 1. kd, lk 234 pöördel). Kostja saatis samal päeval teise e-kirja (toimiku 1. kd, lk 235), milles selgitas, et aste on otsast viltu 5-6 mm, mis on normi piires. Kui hageja soovib, et oleks 0, oli kostja valmis astet tõstma. Kostja ei avaldanud erinevalt hageja väidetest, et ta on nõus, et kõik astmed peavad olema 0 kaldega. Samuti võib järeldada esitatud e-kirjadest, et konkreetselt viitas hageja üksnes ühe trepiastme vajumisele ning kostja oli nõus selle puuduse kõrvaldama. Kostja ei keeldunud puuduste kõrvaldamisest.
123.03.07.2019 saatis kostja X Grupp OÜ-le e-kirja (toimiku 1. kd, lk 69, lk 97 pöördel, lk 236), milles ta teatas, et on nõus trepi maha võtma ja raha tagasi maksma. Kostja selgitas siiski tellijale, et seinad saavad trepi mahavõtmisel kannatada. Kostja pakkus lahendusena, et teeb kaks astet korda või võtab trepi maha. Kostja palus tellijal teatada, kumb lahendus on sobiv. Seega tegi kostja hagejale probleemi lahendamiseks erinevaid ettepanekuid, pakkudes muuhulgas kahe astme parandamist. Seepeale teatas R R 03.07.2019 (toimiku 1. kd, lk 97 pöördel, lk 236 pöördel), et ta ei ole vastu parandamisele. Hageja teatas, millised ajad talle parandamiseks sobivad. Kokkuvõttes on alusetu hageja menetluses esitatud väide, et kostjal lasus kohustus trepp demonteerida. Pooled ei leppinud selles kokku, vaid hageja soovis jätkuvalt puuduse kõrvaldamist.
124.11.07.2019 saatis kostja X Grupp OÜ-le e-kirja (toimiku 1. kd, lk 93), milles teatas, et on täitnud kõik tellija soovid ja parandanud väiksemadki vead. Kostja leidis, et kui RYL nõuete kohaldamises kokku pole lepitud, siis see nõue ei kehti. Samas selgitas kostja, et 0 tolerantsi nõuet ei ole ka RYL-s. Kuna pooled kokkuleppele ei jõudnud, pakkus kostja, et asjatundja vaatab trepi üle.
125.12.07.2019 saatis R R X Grupp OÜ esindajana kostjale e-kirja teel vastuse (toimiku 1. kd, lk 62, lk 237) koos fotodega, milles ta leidis, et kui kostja töötajad tulid 10.07.2018 objektile, siis nad ei kõrvaldanud puudusi, vaid hoopis kahjustasid treppi. Milles uued kahjustused seisnesid, ekirjast ei nähtu. Hageja teatas, et kui kostja ei suuda tööd parandada, leiab ta uue ettevõtja. Milliseid puudusi täpselt pidi kostja parandama, e-kirjast ei nähtu, kuigi majandus- ja kutsetegevuses tegutseva ettevõtjana oleks hageja X Grupi OÜ esindaja pidanud puudusi piisavalt täpselt kirjeldama. 12.07.2019 e-kirjas ei viidanud hageja X Grupp OÜ esindajana nendele puudustele, millele tuginedes ta lepingust taganes.
126.Kostja selgitas hagejale saadetud vastuses, et kaks viimast astet tõsteti tellija soovil. Mõõtmistel palus kostja arvestada asjaolu, et eramu seinad on kõverad (toimiku 1. kd, lk 92 pöördel, lk 238). Tellija esindajana teatas hageja 12.07.2019, et hoopis trepp on kõver ja astme otsad kahjustatud (toimiku 1. kd, lk 92 pöördel, lk 246). Milles kahjustused seisnesid, ta ei selgitanud. Sellele, et trepp oleks olnud kõver, ei olnud ta tellijana varem viidanud ning sellele ei tuginenud ta hiljem lepingust taganemisel. 17.07.2019 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 247), milles ta leidis, et trepp on kirja saatmiseni endiselt kostja omand, sest üleandmise akt on allkirjastamata. Kohus ei nõustu hageja väitega, et ainuüksi eeltoodust tulenevalt lasus kostjal kohustus trepp eramust ära viia.
127.14.08.2019 teatas hageja esindaja kostjale e-kirja teel ekspertiisi tellimisest (toimiku 1. kd, lk 94 pöördel – 95). 18.09.2019 saatis hageja esindaja kostjale e-kirja, milles ta teatas, et ekspertiis on teostatud ning kostjale esitatakse nõue 14 päeva jooksul (toimiku 1. kd, lk 94).
128.27.09.2019 saatis hageja esindaja kostjale avalduse töövõtulepingust taganemiseks (toimiku
1.kd, lk 5-8, lk 221-223). Avalduses on viidatud üksnes hageja eksperdi arvamusele ja on leitud sellest tulenevalt, et kostja on lepingut oluliselt rikkunud. Täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks kostjale ei antud ning avaldusest ei nähtu, millisel põhjustel tellija seda ei teinud. Avalduses nõudis tellija tasutud summa 2 850 euro tagastamist ja teatas ühtlasi, et tagastab trepi. Lisaks nõudis avaldaja kostjalt ekspertiisitasu 720 euro hüvitamist. Kohus leiab, et ilma täiendava tähtaja andmiseta ei olnud X Grupp OÜ-l õigust lepingust taganeda.
129.18.09.2019 koostas volitatud ehitusinsener P P eramu trepi auditi (toimiku 1. kd, lk 28-43, lk 202-217, soomekeelse juhendi tõlge lk 220). Auditi eesmärgiks oli selles märgitu kohaselt hinnata trepi kasutusohutust ja vastavust ehitusnormidele. Samuti nähtub auditist, et selle koostaja lähtus sisetööde RYL 2013 nõuetest, RT 88-11019 ja RT 38-10901 nõuetest ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu avatäidete juhendist. Kohus osundab, et X Grupp OÜ ning kostja ei leppinud lepingu sõlmimisel kokku nimelt nende kvaliteedinõuete kohaldamises. Ekspert ei ole põhistanud, miks ta on nendest nõuetest lähtunud. Arvamusest ei saa järeldada, et tegemist oleks tavapäraselt sarnaste treppide rajamisel kohaldatavate nõuetega. Õiguslikult asjakohatu on arvamuses toodud viide Riigikohtu lahendile, mille kohaselt tuleb Eestis kohaldada Soome ehitusnorme. Nagu kohus juba eelnevalt osundas, ei ole Riigikohus seesugusele järeldusele jõudnud ning tegemist oli vaidlusega, mille lahendamisel ei kohaldanud kohus võlaõigusseadusest tulenevaid nõudeid.
130.Kohus peab õiguslikult ebapädevaks eksperdi järeldust, et Riigikohtu praktika kohaselt on ehitusnõuded kehtestatud standarditega, millest tulenevalt võis ekspert asuda hindama trepi vastavust enda valitud standardeid kohaldades. Kohus osundab, et arvamusele on lisatud väljavõte Porrasvalmistajat Ry juhendist, kuid arvamusest ei nähtu, miks on see lisatud ja mis täpselt sellest tuleneb. Ekspert ei ole ebapädevate õiguslike järelduste tegemisel arvestanud pooltevahelise tegeliku kokkuleppe sisu ega seda, mida näeb kvaliteedinõuete hindamisel ette kehtiv seadus.
131.Ebaõigetest õiguslikest eeldustest lähtumine on kohtu hinnangul toonud kaasa asjakohatute järelduste tegemise. Ekspert on nimelt alusetult järeldanud, et kuna kõigil trepiastmetel peale ülemise on kalle seinast eemale 3-7 mm, ei vastanud astemete paigaldus ehitusnormidele ja ei olnud tagatud trepi ohutus. Järelduse tegemisel on ekspert tuginenud RYL 2013 nõuetele, milliste kohaldamises pooled kokku ei leppinud. Kohtul puudub alus pidada RYL 2013 nõudeid keskmise kvaliteedi nõueteks. Teisalt on ekspert ise järeldanud, et astmete kalle on tingitud asjaolust, et eramu Fibo 3 seinad ei võta ilmselt vastu trepiastmetelt tulenevat koormust. Vaidlus puudub selle üle, et kostja elamut ega selle seinu ei ehitanud.
132.Arvamuse kohaselt oli trepitõusude klaasist piirete vahel 130 mm vahe, mis eksperdi arvates pidi tema kohaldatud juhendteatmiku järgi olema hoopis kuni 110 mm. Lisaks on ekspert leidnud, et kuna klaaspiiretel puudus turvamärgistus, ei olnud teada, kas tegu on turvaklaasiga või mitte. Ekspert ei ole selgitanud, millisest nõuetest lähtuvalt pidi eramu trepiklaasidel olema turvamärgistus ning millised takistused esinesid selleks, et välja selgitada, millised klaasid täpselt olid antud juhul paigaldatud. Kokkuvõttes leidis arvamuse koostaja, et trepi kasutusohutus ei ole tagatud. Trepiastemete kalle ületas eksperdi arvates lubatud, trepi klaasi piirete vahel oli lubatust suurem vahe ning klaasidel puudus turvamärgistus.
133.Ekspert P P samas leidis, et puudused tuleb kõrvaldada. Eksperti ei leidnud, et trepp on täielikult kasutuskõlbmatu, mistõttu see tuleks eramust eemaldada. Seega oleks tellija pidanud ekspertarvamusele tuginemisel esmalt nõudma kostjalt selles toodud puuduste kõrvaldamist, kuid hageja ei esitanud puuduste kõrvaldamise nõuet. Varasemas kirjavahetuses ei tuginenud hageja ise kordagi sellele, et kõigi trepiastmete kalle ei vasta kokku lepitud nõuetele või mõnele ehitusnormile. Hageja viitas vaid üksikute trepiastmete vajumisele või muudele puudustele, milliseid kostja käis kõrvaldamas. Varasemas kirjavahetuses ei nõudnud hageja kordagi trepipiirete klaasidele turvamärgise paigaldamist või tõendite esitamist selle kohta, et paigaldatud on nimelt turvaklaas. Seega ei ole põhjendatud hageja väited, et X Grupp OÜ-l oli õigus pärast ekspertarvamusega tutvumist koheselt lepingust taganeda, ilma kostjale täiendavat tähtaega andmata. Ainus puudus, millele hageja viitas varasemas kirjavahetuses, seisnes trepitõusude klaasist piirete vahelises vahes, kuid ka selle puuduse kõrvaldamist X Grupp OÜ kostjalt varem selgesõnaliselt ei nõudnud.
134.Kostja esitas kohtule omakorda riiklikult tunnustatud eksperdi T S arvamuse (arvamus toimiku 1. kd, lk 108-111, eksperdi pädevust tõendavad tõendid 1. kd, lk 103 pöördel – 105). Ekspert T S on hinnanud trepi väidetavaid puudusi, kasutades seejuures allikana hageja esitatud arvamust, erinevaid Eesti Ehitusteabe Fondi juhendteatmikke ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu avatäidete juhendit.
135.T S on hageja esitatud arvamuse osas osundanud, et P P on mõõtmiseks kasutanud Stabila tüüp 70A-2 loodi ja mõõtekiilu ning selliste seadmete mõõtetäpsus on +/- 0,5 mm. Arvestades mõõtekiilu kasutamisest tulenevat, on T S leidnud, et P Pargi mõõtetulemused ei ole õiged. Olukorra, kus lood ei paiknenud mõõtekiilul täiesti horisontaalselt, oli tulemuseks mõõdetud kalde suurenemine. Lõppastmes on ekspert leidnud, et loodi paiknemine kiilul koos mõõteseadme mõõtehälbega viib selleni, et tegelik trepiastmete kalle võib olla kuni 2 mm mõõdetust väiksem. Seetõttu on T S pidanud mõõtetulemusi ebausaldusväärseteks. Kohus leiab, et kuna T S on järeldusteni jõudmist loogiliselt ja selgelt põhistanud, on need järeldused kohtu jaoks usaldusväärsed.
136.T S on samuti leidnud, et P P ei ole oma järelduste tegemisel viidanud konkreetsele kohaldatavale normile ega ole selgitanud, miks ei ole tagatud trepi ohutus. Kohus nõustub nende järeldustega. T S leidis, et P P on alusetult tsiteerinud puittreppide kvaliteedi nõudeid, kuna tegemist ei olnud puittrepiga. T S on viidanud, milline on teraskonstruktsioonidest treppide suhtes kohalduv standard. Kohus nõustub ka nende järeldustega. Kohtule esitatud hinnapakkumisest nähtub selgelt, et kostja pidi rajama teraskonstruktsiooniga konsooltrepi, millel üksnes astmed ja käsipuud olid puidust.
137.T S leidis, et vaidlusaluse trepi puhul oli astmete läbipaine lubatud piirides, arvestades mõõtmistulemuste vigu. Kasutusohutust tagav ja lubatud maksimaalne kõrguste vahe on arvamuse kohaselt 7 mm. Trepipiirete vahelise vahe osas on T S leidnud, et tellija soovil tuleks piirete otste vahel olev püstine ava sulgeda klaasiga. Samuti nõustus T S, et turvamärgistuste
osas on P P enda viidatud nõudeid tsiteerinud vaid valikuliselt ja ainult avalikus kasutuses olevate ruumide kohta. Trepi ehitamiseks kasutatud klaasi puhul ei pidanud T S turvamärgistuse olemasolu eraldi vajalikuks.
138.Kohus leiab, et T S arvamuses toodud järeldused on usaldusväärsed, sest nendeni jõudmist on ekspert loogiliselt põhistanud. Samuti on ekspert selgitanud, millistest nõuetest on tema lähtunud. Ekspert P P on jõudnud ebaõigete järeldusteni, kuna ta lähtus arvamuse koostamisel ebaõigetest eeldustest. Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja on tõendanud T S arvamusega trepil oluliste puuduste mitteesinemist. Trepp oli otstarbekohaselt ja tavapäraselt eramus trepina kasutatav ja ohutu.
139.Täiendavalt esitas kostja kohtule trepi ehitamisel kasutatud klaasi toimivusdeklaratsiooni (toimiku 1. kd, lk 96 pöördel – 97), millest nähtuvalt oli tegemist termiliselt töödeldud lubi-liivturvaklaasiga. Seega tõendas kostja, et vaatamata märgistuse puudumisele kasutati trepi ehitamisel turvaklaasi. Lisaks esitas kostja kohtule CE märgise selgituse (toimiku 1. kd, lk 107), mille kohaselt on CE märgis põhiline indikaator, mis näitab, et toode vastab EL õigusaktides sätestatud nõuetele. Samas tuleneb antud väljavõttest, et kõigil toodetel ei pea CE märgist olema. Selgituses on toodud, et ehitusklaasi toodete puhul ei ole kohustust kanda CE märgist otse tootele, vaid piisab, kui märgistu on tellimusega kaasneval dokumendil. Eelviidatud selgitus on kooskõlas T S arvamuses toodud järeldustega.
140.Kokkuvõttes on trepi rajamisel ainsa puudusena võimalik viidata trepipiirete vahelisele liialt suurele avale. Selle puuduse kõrvaldamist ei ole X Grupp OÜ kostjalt nõudnud enne lepingust taganemise avalduse esitamist, mistõttu ei olnud tellijal õigust lepingust ainuüksi sellele puudusele tuginedes koheselt taganeda. Lisaks nähtub poolte e-kirjade vahetusest kohtuvaidluse ajal, et ka kompromissina ei soovinud hageja puuduse kõrvaldamist, kuna leidis, et vahe katmisel klaasiga kaotaks trepp oma välimuse (toimiku 2. kd, lk 21). Olukorras, kus tellija ei nõua töövõtjalt puuduse kõrvaldamist, ei saa ta puudusele tuginedes kohaldada teisi õiguskaitsevahendeid, sest puuduse kõrvaldamise nõude esitamata jätmisel ei saa töövõtjat lugeda lepingut oluliselt rikkunuks.
141.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue mõista kostjalt välja lepingu alusel tasutud 2850 eurot ei kuulu rahuldamisele ainuüksi põhjusel, et X Grupp OÜ-l puudus õigus kostjaga sõlmitud lepingust taganeda. Kostja väitega, mille kohaselt ei oleks hageja nõude omandajana saanud tagasi nõuda tasutud arve käibemaksu osa, kohus ei nõustu. Nimelt nähtub Maksu- ja Tolliameti esindaja 16.10.2019 e-kirjast (toimiku 1. kd, lk 247 pöördel), et maksuamet ei lugenud trepi eest tasutud summat seotuks X Grupp OÜ ettevõtluse ja käibega ning viimaselt nõuti käibedeklaratsiooni parandamist. Seega ei saa esitatud tõenditest järeldada, et X Grupp OÜ oleks tasutud käibemaksu saanud tagasi arvestada. Kuivõrd lepingust taganemiseks puudus õiguslik alus, ei oma kostja vastuväited seoses käibemaksuga sisulist tähtsust.
142.Kohus ei nõustu ka kostja väidetega, et nõude loovutamise leping hageja ja X Grupp OÜ vahel oli tühine osaniku otsuse puudumise tõttu. ÄS § 181 lg 3 näeb ette, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 14.11.2019 saatis hageja R R kostjale X Grupp OÜ esindajana teatise nõude loovutamise kohta (toimiku 1. kd, lk 10-11, lk 218-219). Teatise kohaselt oli X Grupp OÜ loovutanud hagejale nõude summas 7288 eurot. Samuti nähtub asjas kogutud tõenditest, et X Grupp OÜ ja R R sõlmisid 14.11.2019 nõude loovutamise lepingu (toimiku 1. kd, lk 179), mille on mõlemalt poolelt allkirjastanud hageja. Lepingu alusel on X Grupp OÜ loovutanud hagejale rahalise nõude kostja vastu summas 7288
eurot. Muuhulgas on lepingu alusel loovutatud kahju hüvitamise nõuded summades 2 718 eurot ja 1000 eurot.
143.Seega on iseenesest õige kostja viide, et hageja R R sõlmis nõude loovutuse lepingu iseenda kui juhatuse liikmega. Samas nähtub äriregistri väljavõttest, et OÜ X Grupp ainuosanikuks on R R ise (toimiku 2. kd, lk 7-8). Kohus leiab, et hageja kui äriühingu osaniku nõusolekut nõude loovutamiseks võib järeldada hageja enda saadetud nõude loovutamise teatisest ning asjaolust, et hageja on nõude sissenõudmiseks pöördunud kostja poole. Olukorras, kus äriühingu juhatuse liige ja ainuosanik on üks ning sama isik, ei saa tehingu tühisus tuleneda üksnes formaalse osaniku otsuse puudumisest. Riigikohus on samuti leidnud, et osanike nõusoleku kindlakstegemisel ÄS § 181 lg 3 järgi ei ole tingimata vajalik, et osanike nõusolek peaks olema antud osanike otsuse vormis (RK TKo 2-17-1725, p 15.2).
144.Küll aga nõustub kohus kostja väidetega, et X Grupp OÜ ei saanud hagejale loovutada nõudeid, mida tal endal ei olnud. Nii nähtub kinnistusraamatu väljavõtetest (toimiku 1. kd, lk 98 pöördel – 100,) et X x elamu omanikuks on hageja lepinguline esindaja A Ra, mitte X Grupp OÜ. Seega ei saanud X Grupp OÜ-l tekkida kahju, mis tulenes võimalikest seinte kahjustamistest trepi eemaldamisel või elamu elanike vajadusest kasutada remondi ajal teist elamispinda. Kuna hageja ise on registreeritud X tee x elamu elanikuks (toimiku 1. kd, lk 243), võib võimalik teise elamispinna kasutamisest tulenev kahju nõue kuuluda algselt hagejale endale. Kuidas aga on X Grupp OÜ-l või hagejal tekkinud kahju seoses elamu trepihalli seinte remontimise vajadusest, ei ole hageja põhistanud.
145.18.05.2020 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 175-176) selgitas kohus hagejale vajadust põhistada ja tõendada kahju nõude esitamise eeldusi. Muuhulgas selgitas kohus hagejale vajadust välja tuua ning tõendada, millised tööd ja millises mahus olid vajalikud ning kaua need kestavad. Kohus selgitas vajadust põhistada ja tõendada remondi ajaks teise elamu üürimisest tulenevat kahju nõuet. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõuet täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud. Kuna hagejal ega X Grupp OÜ-l ei saanud tekkida elamu seinte remontimisest tulenevat kahju, sest kumbki nendest ei ole elamu omanikuks ning elamu omanik ei ole nende vastu vastavalt nõuet esitanud ega loovutanud, ei kuulu hageja kahju nõue summas 2718 eurot rahuldamisele.
146.Kohus leiab, et esitatud nõue ei kuuluks rahuldamisele isegi siis, kui see nõue oleks seaduspäraselt hagejale olnud loovutatud. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Käesolevas asjas ei ole kohus tuvastanud, et kostja oleks olnud X Grupp OÜ-ga sõlmitud lepingut rikkunud. Kuna ta lepingut ei rikkunud, ei saanud tema vastu esitada lepingu rikkumisest tulenevat kahju nõuet. Kuna X Grupp OÜ-l puudus õigus lepingust taganeda, ei järgne taganemisavalduse esitamisele lepingu tagasitäitmist ning puudub vajadus elamust trepp eemaldada. Kuna trepi eemaldamine ei ole vajalik, ei saa kellelegi tekkida trepi eemaldamisest tulenevat kahju, sest puudub VÕS § 127 lõike 4 kohane põhjuslik seos.
147.Isegi juhul, kui X Grupp OÜ-l oleks olnud õigust lepingust taganeda, ei ole hageja tõendanud hagiavalduses esitatud kahju nõude suurust. Nii tugines hageja nõude esitamisel üksnes 2 P OÜ hinnapakkumisele (toimiku 1. kd, lk 44, lk 241), mille kohaselt kulub trepihallis tööde tegemiseks 2 718 eurot. Kohtule esitatud hinnapakkumises on loetletud erinevaid materjale ja viidatud tööjõu tasule, kuid selles ei ole välja toodud, milliseid töid täpselt ja millises mahus teha tuleb. Seetõttu ei saa kohus hinnapakkumisest teha mistahes järeldusi väidetava trepi eemaldamisest tulenevate tööde mahu või ajalise kestvuse kohta. Kostja esitatud äriregistri
väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 102) ja majandustegevuse registri väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 102 pöördel – 103) ei saa järeldada, et 2 P OP näol oleks tegemist ehitusettevõttega. Seega ei ole hinnapakkumine tehtud pädeva isiku poolt.
148.Hageja esitas kohtule samuti Z Z OÜ hinnapakkumise (toimiku 1. kd, lk 240), milles on trepihalli viimistlustööde tegemise maksumuseks pakutud 2856 eurot. Ka antud pakkumine ei sisalda tööde mahtu ega kirjelda täpsemalt töid, mida on vaja teha. Samasuguseid järeldusi ei saa teha hageja esitatud D OÜ pakkumisest (toimiku 1. kd, lk 240 pöördel) summas 2 946 eurot. Hageja ei ole välja toonud ega põhistanud, millises ulatuses saaksid trepihalli seinad kahjustada juhul, kui trepp vajaks eemaldamist. Kuna hageja ei ole esile toonud kahjustuste ulatust, ei saa kohus ainuüksi põhistamata hinnapakkumiste alusel lugeda tõendatuks kahju suurust. Eeltoodut kokku võttes jätab kohus rahuldamata hageja kahju nõude summas 2718 eurot.
149.Hageja kahju nõue summas 1000 eurot, mis tuleneb vajadusest leida elamu elanikele remondi ajaks teine elamispind, ei kuulu samuti rahuldamisele juba ainuüksi põhjusel, et kostja ei rikkunud lepingut ning X Grupp OÜ-l ei olnud õigust lepingust taganeda. Kui kostja oleks rikkunud lepingut, oleks hageja nõue esitatud summas tõendamata. Hageja esitas kohtule küll väljavõtte portaalist city24.ee (toimiku 1. kd, lk 13-20, lk 245), mille kohaselt tuli x vallas x alevikus asuva majaosa üürimise eest tasuda 1000 eurot kuus, kuid ainuüksi sellest tõendist ei saa kohus järeldada, miks ei ole tervet elamut võimalik remondi ajal kasutada ning kui kaua selline võimatus esines. Võimatust elamut kasutada hageja väidetud ajal ja põhjustel ei saa kohus lugeda tõendatuks ainuüksi hageja esindaja seletuste alusel. Kostja väited, milliste kohaselt oleks hageja saanud remondi ajal kasutada oma esindajale A Rale kuuluvat korterit Tallinnas, ei oma kohtu hinnangul asjas tähtsust.
150.Kuna kostja ei ole lepingut rikkunud ning hagejal puudus alus lepingust taganeda, ei kuulu rahuldamisele hageja kahju nõue tulenevalt ekspertiisi tegemise kulust summas 720 eurot. Iseenesest ei ole põhistatud kostja väited, et sellise kulu hüvitamist oleks hageja saanud nõuda menetluskuluna, mitte kahju hüvitisena. Menetluskuluga oleks olnud tegemist siis, kui ekspertarvamus oleks olnud esitatud üksnes menetluses dokumentaalse tõendina. Käesolevas asjas koostati X Grupp OÜ tellimisel arvamus juba kohtumenetluse eelsel ajal ning sellele tugines tellija lepingust taganemisel. Kuna aga lepingust taganemine oli alusetu, ei kuulu nõue rahuldamisele. Kokkuvõttes jätab kohus hageja nõude summas 7288 tervikuna rahuldamata.
151.Kohus osundab, et asjas esitasid mõlemad pooled vaatamata kohtu selgitustele tõendeid, mis ei olnud asjakohased ja mille asjakohasust nad ei põhistanud. Asjakohatuid tõendeid ei ole kohus lahendi tegemisel arvesse võtnud.
152.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, jätab kohus kulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
153.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud 2500 eurot ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja tunnitasu suurus oli 100 eurot. Hagiga tutvumiseks, hinnangu andmiseks, vastuse koostamiseks ja tõendite kogumiseks kulus esindajal 8,5 tundi ja 850 eurot. 28.01.2020 vastusega tutvumiseks ja seisukohtade kujundamiseks kulus 1 tund ja 100 eurot. Kohtu 18.05.2020 eelistungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 2 tundi ja 200 eurot. Kompromissläbirääkimisteks kulus 1,5 tundi ja 150 eurot. Täpsustatud hagiavaldusega
tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks kulus 8 tundi ja 800 eurot. Hageja lõplike seisukohtadega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kulus 4 tundi ja 400 eurot.
154.Lisaks kulus kostjal kinnistusraamatu väljatrükile 3 eurot ja äriregistri väljatrükile 2 eurot. T S ekspertarvamuse eest tasus kostja 960 eurot. Kokku olid kostja menetluskulud 3465 eurot, millest õigusabikulud olid 2500 eurot ja dokumentaalsete tõendite kulud 965 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
155.Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Hageja pidas kostja kulusid ekspertiisile alusetuks, sest ekspertiis ei olnud usaldusväärne. Hageja pidas alusetuks kulu 150 eurot kompromissläbirääkimiste pidamisele, sest kostja ei kavatsenud kompromissi sõlmida. 05.10.2020 leidis hageja täiendavalt, et kuna kohus andis kostjale vastamiseks aega kuni 27.07.2020, kuid kostja vastas 27.08.2020, oli menetlusdokumendi koostamise ajakulu alusetu.
156.Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning kostja esindaja ajakulu menetlusdokumentide esitamiseks on mõistlik ja kooskõlas nende sisu ning keerukusega. Alusetud on hageja etteheited ajakulule seoses kompromissläbirääkimistega, sest asjas kogutud tõenditest nähtub sisuliste läbirääkimiste pidamine, milles hageja keeldus kostjaga mõistliku kompromissi sõlmimisest. Alusetud on etteheited kostja ekspertarvamuse koostamise kulule, sest ekspertarvamus oli asjakohane ning põhjendatud. 18.05.2020 istungil andis kohus kostjale aega seisukohtade esitamiseks kuni 27.07.2020, kuid seda eeldusel, et hageja esitab oma seisukohad 22.06.2020. Hageja ei esitanud oma seisukohti kohtu määratud ajal, vaid taotles tähtaja pikendamist ja esitas seisukohad 24.07.2020. Seega oli kostja viivitus enda seisukohtade esitamisel tingitud hagejast. Kokkuvõttes on kõik hageja vastuväited kostja menetluskuludele alusetud.
157.Kohus leiab, et hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 3465 eurot, millest kostja õigusabikulud on 2500 eurot ja dokumentaalsete tõendite kulud 965 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskulude summalt 3465 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.