Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Renovum OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi K. K. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 983 eurot 70 senti, intressi 153 eurot 84 senti, lepingu hooldustasu 11 eurot 83 senti, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ning 24. augusti 2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 122 eurot 4 senti. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates 25. augustist 2020 kuni põhinõude kohase tasumiseni määras 41% aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ü. O. ja kostja 15. oktoobril 2019 laenulepingu nr XXX. Ü. O. kohustus andma kostjale laenu 1000 eurot. Kostja kohustus laenu koos intresside ja hooldustasuga graafiku alusel tagasi maksma hiljemalt 15. oktoobriks 2024. Intressimäär oli 41% aastas ja 0.114% päevas. Ü. O. maksis 15. oktoobril 2019 kostjale laenusumma välja. Pärast laenulepingu sõlmimist laekus kostjalt laenuandjale kokku 95 eurot 2 senti. Selle arvel on tasutud maksegraafikujärgne esimene ja teine osamakse ning osaliselt ka kolmas osamakse. Ü. O. edastas 1. aprillil 2020 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles palus tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Ü. O. ütles laenulepingu

Hageja arvestab viivist tasumata makse päevale järgevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 41,00% aastas. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale e-posti teel kätte toimetatud

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 225 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja esindajatasu 480 eurot (käibemaksuta), kokku 725 eurot. Hageja esindajal kulus nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks ning esitamiseks 4 töötundi. Hageja esindaja töötunni hind on 120 eurot käibemaksuta. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulud on TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Hagiavaldus esitati laenulepingust tuleneva laenu, intresside, hooldustasu ja viivise ning võla sissenõudmiskulude saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Aevastades asja materjalide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja esindaja poolt pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppemist tehtud toimingute osas on esindajatasu põhjendatud ja vajalik 120 euro ulatuses. Hageja menetluskulud on seega kokku 365 eurot (225 + 20 + 120). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 365 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.