Eesti Inkasso OÜ hagi M N vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise euro nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
1 969,94 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
Hageja esindaja: Kostja:
Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291 aadress: Tartu mnt 25-21, Tallinn) J V (volikirja alusel, e-post: xxx) M N (isikukood xxx, elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. 2.Välja mõista M Nlt Eesti Inkasso OÜ kasuks kostja ja xxx vahel 02.04.2019. a sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenev võlgnevus kogusummas 1 334 (ükstuhat kolmsada kolmkümmend neli) eurot 88 senti (sh põhivõlgnevus 1 163,16 eurot, intress 143,56 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 0,022% päevas, so 28,16 eurot perioodi 31.03.202028.09.2020. a eest). 3.Välja mõista M Nlt Eesti Inkasso OÜ kasuks viivis põhinõudelt alates 29.09.2020. a kuni põhinõude (1 163,16 eurot täitmiseni) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Välja mõista M Nlt Eesti Inkasso OÜ kasuks menetluskulud summas 417(nelisada seisteteist) eurot.
4.2.Välja mõista M Nlt Eesti Inkasso OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (417 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kuna tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Eesti Inkasso OÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M N vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise ning menetluskulude väljamõistmise nõudes. Pärnu Maakohtu määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule.
2.Esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja M N ja xxx 02.04.2019. a sõlminud laenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja 1 500 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel võrdsete intressi- ja põhiosamaksetena summas 82,58 eurot. Laenu saamiseks täitis Kostja xxx internetikeskkonnas xxx laenutaotluse ankeedi ning kinnitas üldtingimustega 2(5)
nõustumist. Esialgne võlausaldaja rahuldas laenutaotluse ning laenusumma kanti kostjale üle viimase poolt märgitud arvelduskontole 02.04.2019. a. Ühtlasi saadeti kostjale e-posti teel ning internetikeskkonna vahendusel laenuleping koos selle lisaks oleva Laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikuga. Lepinguga lepiti kokku, et kostja tasub laenu 30 osamaksega, aastases intressimääras 43,20% ja krediidikulukuse määras 52,86% aastas, viivisemäär 0,12% päevas. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 336,84 eurot, seega põhisumma jääk on 1 500 eurot - 336,84 eurot = 1 163,16 eurot. Ülejäänud osamaksed jättis kostja tähtaegselt tasumata ning ei ole seda hagiavalduse esitamise kuupäevaga teinud. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkulepitud maksed. Kostja tegevusetusest tulenevalt, loovutas 16.06.2020. a xxx laenulepingust tuleneva võlanõude hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1 363,16 euro, 143,56 euro intressi ja 153,56 eurot viivise ja lisanduva viivise 0,12 % päevas nõudes ning menetluskulude 417 euro väljamõistmise nõudes.
3.Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid sai kostjale kätte isiklikult 08.10.2020.a, kinnitades seda allkirjaga. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
4.Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.
6.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.
7.TsMS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, TsMS § 367.
8.VÕS § 6 lg 1 ja 2 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. 3(5)
9.Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud saavad teha TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ja § 688 lg 2 kohaselt sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 01.01.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39).
10.Riigikohus on leidnud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (RKTKo 3-2-1-106-13 p 24). Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Riigikohus on 10.05.2016 määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kohus leiab, et lepinguline viivisemäär tüüpingimusena on tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud teenuse ostutamise lepinguga, siis ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määr. Kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses.
11.Alates 01.01.2015. a kuni käesoleva ajani on seadusjärgne viivisemäär 0,022% päevas. Hageja arvestas viivist 0,12% päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
12.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulud
13.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 192 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks 417 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt / 4(5)
Viljo Junolainen Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.