Kohtulahend

-

CONTACT PRIVACY INC-i väljastama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis veebilehel aadressil https://www.foorum69.org/ asuvasse foorumisse kirjutanud isiku(te) tuvastamist võimaldav olemasolev teave, muuhulgas vähemalt

2-20-3067 postituse autori IP-aadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi numbrid), nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon avalduses märgitud postituse kohta; -

NAMECHEAP INC-i väljastama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis veebilehel aadressil https://m.imgur.com/ fotod avaldanud isiku(te) tuvastamist võimaldav olemasolev teave, muuhulgas vähemalt fotod üleslaadinud isiku(te) IPaadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi numbrid), nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon.

Kui eelnevalt nimetatud isikutelt laekunud vastused ei võimalda kostja(te) isikut (või isikuid) üheselt tuvastada, siis neilt vastuse laekumise järgselt palub taotleja koguda vastava(te)lt sideettevõtja(te)lt andmed selle kohta, kellele kuulub kommentaari või postituse autori IPaadress ning nõuda sideettevõtja(te)lt välja resolutsiooni eelmistes punktides loetletud kommentaaride või postituse autorite või fotod üleslaadinud isikute tuvastamist võimaldavad andmed, sh vähemalt nimi, isikukood, aadress, võimalusel ka e-post ja telefon. Taotleja omab OnlyFans keskkonnas kontot aadressil QQQ, millel taotleja avaldab endast eksklusiivseid fotosid ja videosid, mida soovijatel on võimalik tasu eest vaadata. Taotleja jaoks on tegemist sissetulekuallikaga. Mõni aeg pärast ülalmärgitud konto avamist avaldati taotleja fotod, mis on kopeeritud OnlyFans keskkonnast taotleja kontolt kuvatõmmistena, veebilehel https://imgur.com. Fotode kopeerimist OnlyFans keskkonnast kinnitab asjaolu, et fotodelt on näha OnlyFans keskkonna viide: OnlyFans.com/XXX. Taotleja ei ole fotode kopeerimiseks ja mujal avaldamiseks luba andnud. Viidatud aadressi (https://imgur.com) levitatakse internetis erinevates kohtades. AS Ekspress Meedia avaldas enda veebilehel järgneva artikli: „XXX“. Artikli juurde on postitanud kommentaare isikud, kes on taotlejale kuuluvaid autoriõiguseid rikkunud (levitavad linki taotleja fotodest tehtud koopiatele). CONTACT PRIVACY INC-ile kuuluval veebilehel https://www.foorum69.org/ asub foorumikeskkond, kus registreeritud kasutajad saavad erinevates foorumites arvamust avaldada ja lugeda teiste kasutajate postitusi. Foorumisse on selle kasutaja poolt postitatud veebilink taotleja fotodest tehtud koopiatele. NAMECHEAP INC-ile kuuluval veebilehel www.imgur.com asub fotode ja videote avaldamise keskkond, kus on avaldatud taotleja fotodest tehtud kuvatõmmised. Taotleja autoriõigustega kaitstud teoseid on levitatud tema loata. Taotlejal on tekkinud nõudeõigus tekitatud kahju hüvitamiseks. Taotlejal puudub võimalus iseseisvalt andmete kogumiseks, sest veebilehtede pidaja ei väljasta neid (üldtuntud asjaolu). Alates 25.05.2018 kohalduva andmekaitsemääruse preambula punkti 30 järgi loetakse lisaks muudele andmetele ka IP-aadress isikuandmeteks. Seega ilma õigusliku aluseta ei luba kehtiv seadusandlus isikuandmeid kolmandatele isikutele avaldada. Järelikult saab kostja(te) andmed kindlaks teha vaid kohtu kaudu eeltõendamismenetluses. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus keeldus 24.03.2020 määrusega eeltõendamismenetluse algatamisest ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 244 ei näe ette võimalust algatada eeltõendamismenetlust avaldaja poolt taotletud asjaolude tuvastamiseks. Eeltõendamismenetluse kasutamine analoogia korras seaduses sätestamata alustel saab toimuda üksnes erandjuhtudel, kui menetlusosalise õigused jääksid muul viisil kaitsmata. Taotlejal on võimalik saavutada soovitud eesmärk seaduses sätestatud muid õiguskaitsevahendeid

2-20-3067 kasutades. Isikuandmete töötlemine on lubatud, kui esineb seaduslik alus andmeid töödelda. Isikuandmete töötlemine on lubatav vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, va juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja – vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid (EL määruse 2016/679 artikkel 6(1)(f)). Õigustatud huvi alla läheb isiku soov saada andmeid õigusnõuete esitamiseks (Euroopa Kohtu otsus 04.05.2017, C-13/16, p 29). Viidatud lahendis leidis Euroopa Kohus enne EL määruse 2016/679 jõustumist kehtinud andmekaitse direktiivi kohaldades, et kui liikmesriigi seadusandlus näeb ette õiguse nõuda andmeid õigustatud huvile tuginedes, pole andmete valdajal õigust keelduda andmete väljastamisest, kui isik vajab andmeid õigusnõude koostamiseks (Euroopa Kohtu otsus 04.05.2017, C-13/16, p 33). EL määruse 2016/679 alusel kehtestati õigustatud huvi ühtse õigusliku alusena isikuandmete töötlemiseks kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides ning vastavalt saab Euroopa Kohtu otsusest tulenevat järeldust kohaldada EL määruse 2016/679 artiklist 6(1)(f) tuleneva õigusliku aluse piiride sisustamiseks. Seega on käesoleval hetkel EL määruse 2016/679 artikli 6(1)(f) alusel kõikidel isikutel õigus nõuda andmete esitamist, kui see on vajalik õigusnõude koostamiseks, ja andmete töötlejal ei ole õigust keelduda andmete esitamisest. Juhul, kui andmete töötleja rikub andmete välja andmise kohustust, on tegemist seaduses tuleneva kohustuse rikkumisega, mis annab taotlejale õiguse pöörduda andmete välja andmise nõudega andmete töötleja vastu. Eeltoodust järeldub, et taotlejal on võimalik saavutada soovitud eesmärk kehtiva õiguse kohaselt, esitades nõude andmete töötlejate vastu. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Taotleja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub määruskaebuse rahuldada, maakohtu määruse tühistada ning saata asi maakohtule menetlusse võtmiseks. Ekslik on maakohtu järeldus, et taotleja saaks andmed kätte ka muul viisil, mistõttu puudub vajadus eeltõendamismenetluse algatamiseks. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on selgitatud, et eeltõendamismenetlus algatatakse ka selliste tõendite kogumiseks, mis võivad aidata avaldajal välja selgitada oma nõude kohustatud isiku, s.o tulevase põhimenetluse eeldatava vastaspoole. Selle eelduseks on, et taotlejal puuduvad muud võimalused kostja isiku väljaselgitamiseks ning tema õiguslikud huvid jääksid vastasel juhul kaitseta. Taotleja selgitas, et tal ei ole võimalik andmeid ise koguda. Mitte ükski andmetöötleja ei julge andmekaitsereeglite rikkumise hirmus avaldajale neid andmeid nõudekirja alusel esitada. Kohus tõlgendas TsMS-i põhiseadusvastaselt. Põhiseaduse (PS) § 15 järgi on igaühel õigus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. PS § 13 järgi on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud määrus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning taotlus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada ja taotlust menetlusse võtta. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 244 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Kohus algatab isiku taotlusel eeltõendamismenetluse tõendite

2-20-3067 tagamiseks ka siis, kui isik põhistab, et tema autoriõigusi, autoriõigustega kaasnevaid õigusi või tööstusomandiõigusi on rikutud või on olemas nende rikkumise oht. Taotleja hinnangul on tema autoriõigusi rikutud taotleja nõusolekuta taotleja fotode ja videote avaldamisega kommentaaride avaldajate poolt. Kolleegiumi hinnangul ei näe kehtiv seadusandlus ette taotleja autoriõiguste rikkujate tuvastamist võimaldavate andmete, nagu IPaadressi, nime, isikukoodi, aadressi, e-posti ja telefoni, kindlakstegemist kohtuväliselt. Kolleegiumi leiab, et maakohtu poolt viidatud EL määruse 2016/679 artiklist 6(1)(f) ega ühestki teisest antud määruse artiklist ei tulene selleks piisavalt selget tsiviilmenetlusõiguslikku alust. Samuti ei tulene selleks alust isikuandmete kaitse seadusest. Seega on kolleegiumi hinnangul taotleja põhistanud nii õiguskaitsevajaduse, kui ka selle, et esineb faktiline oht kostja(te) andmete kohta olemasoleva informatsiooni (tõendite) kaotsiminekuks. Ringkonnakohus möönab, et TsMS § 244 ei sätesta expressis verbis, et eeltõendamismenetlust saab algatada ka kostja isiku kindlaks tegemiseks. Samas ei tähenda eelnev ringkonnakohtu hinnangul siiski seda, et kohtul on nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks esitatud taotluse alusel eeltõendamismenetluse algatamisest absoluutne keeldumisõigus. Määruskaebuse esitaja väitel oleks maakohus pidanud taotluse menetlusse võtmisel arvestama, et taotleja on kohtusse abi saamiseks pöördunud oma põhiseadusliku õiguse kaitseks ning muud õiguskaitsevahendid puuduvad. Ringkonnakohus nõustub eeltooduga. PS § 13 lg 1 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. PS § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. PS § 15 lg 1 tulenevalt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Riigikohus on selgitanud, et põhiseaduse §-des 13, 14 ja 15 ette nähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse (vt nt Riigikohtu Üldkogu 16.05.2008 otsust asjas nr 3-1-1-88-07, p 41). Samuti on Riigikohus leidnud, et Põhiseadus ei anna alust järelduseks, et Eesti õiguskorras on subjektiivseid õigusi, mille kohtulik kaitse on põhimõtteliselt välistatud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrust asjas nr 3-3-1-2-02, p 1). Kui kohus leiab, et seadusandja ei ole loonud mingi põhiõiguse kaitsmiseks vajalikku menetluskorda, on kohtul võimalik tunnistada isiku õiguste kaitset võimaldava menetluse puudumine põhiseadusvastaseks ja lahendada kohtuasi, lähtudes menetluskorrast, mille seadusandja oleks kohtu hinnangul pidanud põhiseadusest tulenevalt selliseks olukorraks kehtestama (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi määrust asjas nr 3-4-1-410, p 12). Eelnevast tuleneb ringkonnakohtu hinnangul põhimõte, et juhul, kui menetluskord või menetlusõiguse norm puudub, on kohus pädev tõlgendama kehtivat menetlusõigust põhiõigustega kooskõlas laiendavalt. Tuginedes eeltoodule ning arvestades, et praegusel juhul soovib taotleja kohtu abi rikutud põhiõiguse kaitseks olukorras, milles selge tsiviilmenetlusõiguslik alus kostja(te) isiku(te) kindlakstegemiseks vajalike andmete ja tõendite kogumiseks puudub, on ringkonnakohus seisukohal, et TsMS § 244 lg 1 tuleb tõlgendada laiendavalt selliselt, et eeltõendamismenetluse algatamine on lubatav ka selliste tõendite kogumiseks, mis võimaldavad kostja(te) isiku(te) kindlakstegemist, eeldusel, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Ringkonnakohus on seisukohal, et TsMS § 244 lg 1 vastupidisel tõlgendamisel ei ole konkreetsel juhul kaitstud taotleja põhiseaduslik õigus enda õiguste tõhusale kaitsele, milline olukord ei saa olla õigusriigis lubatav (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-19-13636, p 37-39). Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning taotlus saata tagasi maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks.

2-20-3067 TsMS § 173 lg 3 tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.