Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohustusi võlgniku suhtes, saata teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Txxxx Txxxxx esitas 14.05.2020. a kohtule avalduse tema pankroti väljakuulutamiseks, kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldusele on lisatud võlanimekiri, seletuskiri maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, väljavõte K-Raha kontost nõuete täitmise kohta. Avalduse kohaselt kannab Txxxx Txxxxx karistust xxxxx Vanglas ning tal puudub kindel sissetulek. TxxxxxTxxxxx ei suuda täita temal olevaid rahalisi kohustusi alates 2000. aastast. Väljavaated töökoha leidmiseks vabanemise korral ei ole head, kuna puudub varasem töökogemus ning ka haridus. Txxxx Txxxxxxxx on määratud töövõimetus. Võlgnevused tulenevad erinevatest täitemenetlustest (kohtule esitatud täitmisel olevad nõuded 10.01.2020. a seisuga). Kuna Txxxx Txxxxx kannab vangistusasutuses karistust, ei ole tal võimalik täpset võlgnetavat summat välja selgitada. Txxxx Txxxxxxxx kuulub päranduseks saadud kinnisasi (registriosa nr 2218040). Kinnisasja ühisomanikena on kinnistusraamatusse kantud Txxxx Txxxxx ja Jxxx Mxxxxxxx. Txxxx Txxxxxxx karistati esmakordselt kriminaalkorras 1999. a. Kokku on võlgnik vangistuses viibinud rohkem kui 11 aastat. Avalduses toodu võlasummadele lisanduvad ka kriminaalasja nr 1-18-6116 menetluskulud. Tööd on raske saada. Võlgniku majanduslikust seisust, kohustuste- ja sissetulekute suurusest tulenevalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu, mistõttu taotleb võlgnik Txxxx Txxxxx kuulutada kohtul välja tema pankrot. Kohus jättis 08.06.2020. a määrusega Txxxx Txxxxxx avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks. 16.06.2020. a saabus kohtusse Txxxx Txxxxxx riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. 19.08.2020. a määrusega rahuldas kohus Txxxx Txxxxxx taotluse ning andis TxxxxxTxxxxxxxx menetlusabi riigilõivu tasumiseks ning vabastas ta riigilõivu tasumisest pankrotiavalduse esitamisel.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et Txxxx Txxxxxx pankrotiavaldus on võimalik menetlusse võtta. Kohtu hinnangul vastab avaldus seaduses võlgniku pankrotiavaldusele esitatud nõuetele. Võlgnik on avalduses põhistanud oma maksejõuetust ning on märkinud võlanimekirjas võlausaldajate andmed, täitmata nõuded ja nõuete suurused, samuti andmed enda vara kohta.

Kohus ei tuvastanud pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid PankrS § 14 lg 1 järgi. Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega ning uurinud tõendeid, on seisukohal, et Txxxx Txxxxxx avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 näeb ette, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Antud juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik, seega saab PankrS § 31 lg 4 alusel eeldada, et võlgnik on maksejõetu. Pankrotiavaldusele lisatud andmete kohaselt on avaldajal kohustusi erinevate võlausaldajate ees kokku summas ligikaudu 27 000 eurot. Avalduse kohaselt lisanduvad välja toodud võlasummadele ka kriminaalasja nr 1-18-6116 kohtukulud. Õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustustest ei ole võimalik vabaneda. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-9215 märkinud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Võlgnik peab arvestama asjaoluga, et pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg on sätestatud TsÜS § 157 lg-s 3. Kohtu kogutud andmetest nähtuvalt on võlgnikul ühisomandis Jxxx Mxxxxxxxxxx kinnisasi registriosa nr 2218040, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Txxxx Txxxxx kannab alates 05.01.2019. a karistust xxxxx Vanglas. Mõistetud karistuse pikkus 5 aastat 4 kuud. Võlgnikul puudub töökoht ning seega ka igakuine sissetulek. Seega saab teha järelduse, et Txxxx Txxxxxxx igakuise sissetuleku puudumine ei võimalda võlgade tasumist sissetuleku arvel. Kohtu hinnangul puuduvad käesolevalt ka väljavaated, et võlgnik suudaks lähiajal teenida sissetulekut määral, mis võimaldaks tal oma võlad tasuda. Kohus kontrollis avalikest registriandmetest, et Txxxx Txxxxxxx puudub osalus äriühingutes. Arvestades esitatud ja kogutud andmeid, hindab kohus, et avaldaja ei suuda oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning see suutmatus ei ole ajutine. Avaldaja vastu on teadaolevaid nõudeid kokku vähemalt 27 000 euro ulatuses. Avaldajal puudub käesoleval ajal sissetulek, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Sissenõue on võimalik pöörata Txxxx Txxxxxx ühisomandis olevale kinnisasja osale, kuid millest eeldatavasti ei piisa kõikide võlgnevuste katteks. Et kohustuste tasumine toimuks mõistliku aja jooksul, peaksid tasumata kohustused saama tasutud lähema ettenähtava aja, näiteks 24 kuu jooksul. Selleks tuleks igakuiseid makseid kohustuste katteks teha ligikaudu 1125 euro ulatuses, kuid võlgnikul käesolevalt igasugune sissetulek puudub. Võlgnikul ei ole ilmselt lähiajal ette näha sissetuleku suurenemist määral, mis võimaldaks võlad lähimas ettenähtavas tulevikus tasuda. Kui selline suutmatus võlgasid tasuda kestab pikemat aega, ei ole tegemist ajutise olukorraga. Seega saab lugeda, et avaldaja on PankrS § 1 lg 2 mõistes maksejõuetu ning esineb PankrS § 31 lg 1 järgi alus tema pankroti väljakuulutamiseks. Kohus leiab, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda on PankrS § 15 lg 2 alusel võimalik pankrot välja kuulutada ilma ajutist haldurit nimetamata. Avalduses esitatu põhjal leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on maksevõimet ületavate rahaliste kohustuste võtmine, oma võimalustega mittearvestamine rahaliste kohustuste võtmisel, s.o. muu asjaolu PankrS § 22 lg.5 tähenduses.

PankrS § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud PankrS-ses ettenähtud tagajärjed. PankrS § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 171 lg 1 alusel pärast haldurilt aruande saamist pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu või lõpparuande kinnitamisega. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, siis tuleb PankrS § 150 lg 2 alusel tasuda pankrotimenetluse kulud, sh pankrotihalduri tasu, pankrotivarast. Vajadusel on võimalik taotleda menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.