Tsiviilasi nr 2-20-7066
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
28. jaanuar 2022, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-7066
Tsiviilasi
TxxxxxTxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus
Menetlusosalised
võlgnik: Txxxx Txxxxx (pankrotis; isikukood: xxxxxxxxxxx, viibimiskoht Tartu Vangla, Turu 56, 51014 Tartu); pankrotihaldur: Mart Sikut (Sikuti Advokaadibüroo, Tartu 8, 71020 Viljandi linn, telefon: 50 40 266; 433 4192, e-post: [email protected])
Menetlustoiming
pankrotimenetluse raugemine, pankrotihalduri tasu määramine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 25.01.2022
Menetlustoimingu aeg
Võlausaldaja Kohtutäitur Heimo Vilpuu Kohtutäitur Enno Kermik Kohtutäitur Jane Rumjantseva Kohtutäitur Jaanika Pajuste Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Kokku:
Saamata nõue € 24,93 77,29 360,00 577,24
Jaotise % 0,319 0,988 4,603 7,380
Konto andmed EE652200221017187863 EE291010010124452019 EE102200221016601227 EE881010010124433012
6781,95
86,710
EE351010052031000004
7821,41
100,00
Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.
Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
Txxxx Txxxxx esitas 14.05.2020. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas 21.10.2020. a määrusega välja Txxxx Txxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Mart Sikuti. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 16.11.2020. a. 17.02.2021. a esitas pankrotihaldur kohtule jaotusettepaneku ja taotluse selle kinnitamiseks. Jaotusettepanek kinnitati kohtu 11.03.2021. a kohtumäärusega. 10.12.2021. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub: 1.Lõpetada PankrS § 157 p 5 alusel Txxxx Txxxxxx pankrotimenetlus seoses raugemisega ning vabastada pankrotihaldur Mart Sikut TxxxxxTxxxxxu pankrotihalduri kohustustest. 2. Määrata kohtu poolt võimaliku pankrotimenetluse jätkamiseks deposiiti 2000 eurot ning avaldada kõnealune Ametlikes Teadaannetes. 3. Määrata pankrotihaldurile tasuks summas 737,1 eurot + käibemaks 20% 147,4 eurot, kokku 884,5 eurot (kaheksasada kaheksakümmend neli eurot ja 50 s. ) väljamaksmisega Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le, PankrS § 651 lg 1 alusel, arvestades laekumisi pankrotivarasse ja seal olemasolevaid rahalisi vahendeid. Pankrotivara koosseisus on lõpparuande koostamise ajal olemas rahalisi vahendeid summas 884,5 eurot, mille arvelt saab välja maksta halduri tasu ja tehtud kulutused. Kohus on avaldanud 15.12.2021. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 2000 eurot hiljemalt 05.01.2022. a. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Txxxx Txxxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kuna avalduses ei sisaldanud kinnitusi, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi, palus kohus võlgnikul avaldust täiendada. 19.01.2022. a esitas võlgnik avalduse täienduse. Võlgniku nõusolek usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on kohtule esitatud koos pankrotihalduri taotlusega pankrotimenetluse lõpetamiseks.
Pankrotimenetluse lõpetamine Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga PankrS § 158 lg 4 mõttes. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.
Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Txxxx Txxxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3 alusel Mart Sikuti pankrotihalduri kohustest. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded PankrS § 163 lg 7 alusel. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 14.05.2020. a esitas võlgnik Txxxx Txxxxx (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kuna avalduses ei sisaldanud kinnitusi, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi, palus kohus võlgnikul avaldust täiendada. 19.01.2022. a esitas võlgnik avalduse täienduse. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 16.11.2020. PankrS § 171 lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldaja, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis PankrS § 171 lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Txxxx Txxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist PankrS § 171 lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta PankrS § 171 lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Võlausaldajad ei ole Txxxx Txxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Kohus kuulas ära võlgniku 25.01.2022. a. Võlgnik on Tartu Vanglas olnud määratud osalise koormusega tähtajalisele vangla majandustööle (abitöölise ametikohale) ja saanud pankrotimenetluse jooksul töötasu. Võlgnik kannab karistust kinnipidamisasutuses alates 05.01.2019. a ja tema prognoositav vabanemise aeg on xxxxxxxxxx. Tulenevalt PankrS § 175 kestab võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üldjuhul viis aastat, kuid tulenevalt PankrS 175 lg 51 võib kohus pikendada menetlust seitsme aastani menetluse algatamisest. Kui kohus algatab käesoleva määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, möödub viis aastat jaanuaris 2027 ja seitse aastat jaanuaris 2029 – eelduslikult vabaneb võlgnik kinnipidamisasutusest enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppu ja saab asuda vabaduses tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja seeläbi täita võlausaldajate nõudeid. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Txxxx Txxxxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Ärakuulamisel võlgnik avaldas, et ta tõenäoliselt ei vabane ennetähtaegselt, kuna tal ei ole vabaduses elukohta ja vabanemisel asub ta ilmselt elama kuhugi tugikeskusesse. Võlgniku sõnul on tal varasemalt olnud kriminaalne eluviis ja palju ta töötanud ei ole. Kui tööoskused on tal olemas, on töötanud ehitustööl Soomes. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt PankrS § 175 lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
Kohus rahuldab Txxxx Txxxxxx avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. PankrS § 173 lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohtule on esitatud võlgniku kirjalik kinnitus, et võlgnik on valmis täitma usaldusisiku kohustusi võlgniku kohustustest vabastamise menetluses ja võlgnik on teadlik oma kohustustest seoses usaldusisiku ülesannete täitmisega. Kohus leiab, et TxxxxxTxxxxx tuleb nimetada TxxxxxTxxxxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Txxxx Txxxxxx nimetamise usaldusisikuks. PankrS § 172 sätestab usaldusisiku kohustused. Kohus kohustab Txxxx Txxxxxxx vangistuses viibimise ajal kord aastas (iga aasta 1. veebruaril) ning pärast vangistusest vabanemist kaks korda aastas (iga aasta 1. veebruaril ning
sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Võlgnikul tuleb teha vastav avaldus, et temale laekunud rahast tehtaks võlausaldajatele väljamakseid käesoleva määruse alusel. Pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes PankrS § 173 lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Pärast võlgniku vangistusest vabanemist peab usaldusisik PankrS § 173 lg 4 järgi, PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust (töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab võlgnikule kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 10. jaanuaril). Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena. PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu Vastavalt PankrS § 193 lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne 2021. a 1. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Pankrotihaldur on esitanud taotluse pankrotihalduri tasu määramiseks.
PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-71-11 leidnud, et kohtul on kohustus kontrollida taotletava tasu vastavust seadusele ja halduri tööpanusele. Kuna pankrotivaras ei olnud vara, millest pankrotihalduri tasu arvestada, on pankrotihaldur esitanud kohtule tasu arvestuse tunnitasu määraga. Taotluse kohaselt on pankrotihaldur täitnud pankrotimenetluses ülesandeid 10 tunni ulatuses tunnitasuga 80 eurot. Tasu ülesannete täitmise eest on seega 960 eurot, sh käibemaks. Arvestades, et pankrotipesas on hetkeseisuga 884,50 eurot, siis taotleb pankrotihaldur, et kohus mõistaks pankrotivarast välja pankrotihalduri tasu summas 884,50 eurot, sh käibemaks 147,42 eurot. Kohus leiab, et arvestades pankrotihaldur Mart Sikuti töö mahtu ja pankrotimenetluses tehtud toiminguid, on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasuks 884,50 eurot, sh käibemaks 147,42 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel pankrotivarast välja mõista OÜ-le Sikuti Advokaadibüroo, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt pankrotihalduri taotlusele jätab pankrotihaldur pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 96 eurot pankrotihalduri enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.