Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht
20. oktoober 2020, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi nr
2-20-126286
Tsiviilasi
OÜ A. F. hagi A. K. i vastu võla väljamõistmiseks
Menetlustoiming
hagi menetlusse võtmise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ A. F. ; registrikood XXX; asukoht XXX. Hageja esindaja: M. P. e-post XXX Kostja: A. K. , isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata.
Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. K. ilt võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna A. K. ile ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 30. septembri 2020 määrusega asja üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis 1. oktoobril 2020 hagi käiguta ning andis hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, so nõude ja selle põhjenduse esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis; hageja nimel hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse kohta tõendite esitamiseks; andmete esitamiseks, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada; kohtualluvuse põhjendamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks vastavalt hagi hinnale. Hageja sai Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2020 määruse e-toimiku vahendusel kätte 1. oktoobril 2020.
Asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab TsMS § 487 lg 1 järgi avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Hageja ei esitanud kohtu poolt antud tähtaja jooksul oma nõude põhjendusi. Hagi tuleb jätta TsMS § 487 lg 3 alusel menetlusse võtmata. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt esindab hagejat lepinguline esindaja. Lepingulise esindaja volitust tõendab TsMS § 221 lg 2 järgi volikiri, mis esitatakse kohtule. Lepinguliseks esindajaks ei saa samas olla iga isik, kellele hageja on volikirja andnud. Kohtus võib lepinguline esindaja olla isik, kes vastab TsMS § s 218 sätestatud nõuetele. Hageja ei ole kohtu poolt antud tähtaja jooksul esitanud hageja lepingulise esindaja esindusõiguse kohta tõendeid, sh volikirja ega tõendeid selle kohta, et hageja lepinguline esindaja vastab TsMS §-s 218 lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel menetlusse võtmata. Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tuleb TsMS § 147 lg 5 kohaselt tasuda hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning TsMS § 124 lg 1, § 133, ja § 134 lg 1 järgi on hagi hind 788 eurot 96 senti. RLS lisa 1 järgi tuleb alates 751 kuni 1000 eurose hagi hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 175 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 45 eurot. Asja materjalidest ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et hageja oleks riigilõivu juurde tasunud. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel menetlusse võtmata. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.