Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter PĂ€llin
MÀÀruse tegemise aeg ja koht 20.10.2020, Tallinn Kohtuasja number
2-20-6041
Kohtuasi
Ăhiselamu Projekt OĂ hagi SNL Energia 2 OĂ vastu PĂ€rnu mnt 156 / Vaari tn 1 kinnistul asuva alajaamaga, alajaamas asuvate seadmetega ja alajaama kĂ”igi pĂ€raldistega, sh alajaama ja seal asuvate seadmete dokumentidega tutvumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.06.2020 mÀÀrus
Kaebuse esitaja ja liik
Ăhiselamu Projekt OĂ mÀÀruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Ăhiselamu Projekt OĂ (registrikood 11169469), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin-Johannes Raude Kostja SNL Energia 2 OĂ (registrikood 14769626), seaduslik esindaja Marko Kull
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.TĂŒhistada Harju Maakohtu 16.06.2020 mÀÀrus menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni punkt 2). Teha tĂŒhistatud osas uus mÀÀrus, millega jĂ€tta menetluskulud SNL Energia 2 OĂ kanda. ĂlejÀÀnud osas on maakohtu mÀÀrus jĂ”ustunud.
2.Ăhiselamu Projekt OĂ mÀÀruskaebus rahuldada.
3.JÀtta maakohtumenetlusega ja mÀÀruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud SNL Energia 2 Oà kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused MÀÀruse peale vÔib Riigikohtule esitada mÀÀruskaebuse 15 pÀeva jooksul alates mÀÀruse kÀttetoimetamisest.
2-20-6041 Hagimenetluses vĂ”ib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ĂŒksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline vĂ”ib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse vĂ”i muu taotluse kohta seisukohti ja vastuvĂ€iteid. Kui menetlusosaline taotleb mÀÀruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetĂ€htaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka mÀÀruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse mÀÀrab asja lahendanud maakohus mĂ”istliku aja jooksul pĂ€rast menetlust lĂ”petava mÀÀruse jĂ”ustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KĂIK
1.23.04.2020 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu PĂ€rnu mnt 156 / Vaari tn 1 kinnistul (reg/osa 26986701) asuva alajaamaga, alajaamas asuvate seadmetega ja alajaama kĂ”igi pĂ€raldistega, sh alajaama ja seal asuvate seadmete dokumentidega, tutvumiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja kinnistu omanik, kostja rendib pooltevahelise lepingu alusel kinnistul asuvat alajaama ja osutab hagejale elektri vĂ”rguĂŒhenduse teenust. 18.02.2020 avaldusega ĂŒtles hageja kostjaga sĂ”lmitud lepingu ĂŒles ja palus kostjal hiljemalt 28.02.2020 loetleda kinnistul asuvad seadmed, mille omanikuks kostja end peab, ning esitada kinnistut puudutavad lepingud, mille pooleks kostja on. Kostja oli lepingu lĂ”petamisega nĂ”us, kuid teatas vastuses, et peab kinnistul asuvat alajaama enda omaks. 20.02.2020 teatas kostja hagejale, et ei saa kinnitada, et kinnistul ei asu seadmeid, mida peaks alajaama töö katkematuks jĂ€tkumiseks asendama. Samas kostja ei teatanud, kas ja millise seadme omanikuks ta end peab. 11.03.2020 selgitas hageja kostjale, et info alajaamas asuvate seadmete kohta on vajalik selleks, et hageja saaks vajadusel tellida asendusseadmed ja teha ettevalmistusi ĂŒmberlĂŒlitamiseks. Hageja rĂ”hutas, et kinnistul asuv hoone ei saa jÀÀda elektrita ja vĂ”rguĂŒhenduse teenuse ĂŒleminek peab olema sujuv. Samal pĂ€eval teatas kostja, et jÀÀb eriarvamusele. Kostja soovis hagejalt selgitusi, miks peab hageja end kinnistul asuva alajaama omanikuks. Hageja selgitas alajaama omandiĂ”igusega seonduvat ja palus veelkord, et kostja vĂ”imaldaks hagejal alajaama ruumidesse pÀÀseda ja seelĂ€bi vĂ”rguĂŒhenduse teenuse ĂŒleminekuks ette valmistada. Sellele kirjale kostja ei vastanud. Kuna kostja ei vĂ”imaldanud hagejal alajaamaga, alajaamas asuvate seadmetega ja alajaama pĂ€raldistega tutvuda, pöördus hageja vastava nĂ”udega kostja vastu kohtusse.
2.Kostja esitas 25.05.2020 vastuse hagile, milles mh mĂ€rkis, et tal ei ole midagi selle vastu, kui hageja soovib enda kinnistul talle endale kuuluva alajaamaga tutvuda. Samuti, et kostja pole seda kunagi takistanud, kostja valduses ei ole alajaamaga seotud dokumentatsiooni ja seetĂ”ttu ei ole kostjal vĂ”imalik hageja nĂ”uet dokumentide esitamise osas tĂ€ita. Kostja leidis, et nendes kĂŒsimustes, millega kohtusse pöörduti, puudub poolte vahel vaidlus ja hagi tuleks jĂ€tta lĂ€bi vaatamata ja kĂ”ik menetluskulud tuleb jĂ€tta hageja kanda.
3.09.06.2020 esitas hageja taotluse tsiviilasja menetluse lÔpetamiseks seoses hagist loobumisega. Hageja palus tagastada pool tasutud riigilÔivust, jÀtta menetluskulud kostja kanda ning mÀÀrata kindlaks ja mÔista kostjalt vÀlja hageja menetluskulud 2183 eurot. Taotluses viitas hageja kostja 25.05.2020 hagivastuse punktidele 2.14 ja 3.1. Kostja teatas, et tal ei ole midagi vastu, kui hageja soovib alajaama ja selle seadmetega tutvuda. Sellest tulenevalt pöördus hageja kostja poole eesmÀrgiga teada saada, kas kostja on valmis tÀitma hageja nÔude kohtuotsuseta. Pooled leppisid kokku, et hooldusfirma esindaja laseb hageja esindaja alajaama sisse ja vÔimaldab soovituga tutvuda. 02.06.2020 kÀis hageja esindaja alajaamas kohal ning tutvus alajaamaga, selless asuvate seadmetega ja kÀidupÀevikuga. Seega on kostja pÀrast hagi esitamist hageja nÔude tÀitnud ja hageja loobub hagist. Hageja mÀrkis, et vÀÀrad on kostja
2-20-6041 vĂ€ited, justkui oleks ta olnud alati nĂ”us, et alajaam kuulub hagejale ning hageja vĂ”ib alajaamaga ja seal asuvaga tutvuda. Enne hagi esitamist toimunud kirjavahetus tĂ”endab vastupidist: a) kostja mĂ€rkis 18.02.2020 e-kirjas: âKas teil on uus alajaam olemas? Me [...] alustaks eemaldustöödega esmaspĂ€evast 2. mĂ€rtsist [...] 9ndal saate alustada siis enda alajaama paigaldustâ. Seega andis kostja selgelt mĂ”ista, et peab alajaama enda omaks; b) hageja nĂ”udis 11.03.2020 e-kirjas âligipÀÀsu alajaama ruumidele, mille omanikuks on ĂP, et vaadata alajaam ja selle seadmed ĂŒleâ. Seega pöördus hageja hagis esitatud nĂ”udega kostja poole rohkem kui kuu aega enne hagi esitamist; c) kostja vastas 11.03.2020 e-kirjas: âJÀÀn siinkohal eriarvamusele. Puht huvi pĂ€rast kĂŒsin, millele tuginete vĂ€ites, et alajaama omanikuks on ĂP. Juhul kui te tĂ”esti leiate, et olete selle omanik, siis kas omanik tĂ”esti ei tea enda vara koosseisu?â Seega ei olnud kostja nĂ”us hagejat alajaama omanikuks pidama ja hagejale alajaama juurdepÀÀsu vĂ”imaldama; d) hageja selgitas 11.03.2020 e-kirjas, et tema omandiĂ”igus nĂ€htub kinnistusraamastust, ning kirjutas mh jĂ€rgmist: âHetkel on seal lukk ees ning omanik ruumi ei pÀÀse. Omanikul on siiski mĂ”istagi Ă”igus sinna mĂ”istliku etteteatamisega pÀÀseda, mida antud juhul SNL-ilt kui valdajalt ka nĂ”uameâ. Seega nĂ”udis hageja alajaamale ligipÀÀsu korduvalt. Sellele kirjale kostja ei vastanud. Valeks osutus ka kostja vastuse punktis 2.14 esitatud vĂ€ide, et âKostja valduses ei ole ega ole kunagi olnud alajaamaga seonduvat dokumentatsioon[i]â. Nagu nĂ€htub avaldusele lisatud fotodest, asus alajaamas (ehk kostja valduses) alajaama kĂ€idupĂ€evik. Muus osas lĂ€htus hageja kostja kinnitusest, et ĂŒhtegi muud dokumenti kostjal ei ole. Seega, kostja ei olnud valmis hageja nĂ”uet tĂ€itma ja hageja oli sunnitud kohtusse pöörduma, mistĂ”ttu on pĂ”hjendatud jĂ€tta menetluskulud kostja kanda.
4.Kostja leidis 12.06.2020 seisukohas, et hagist loobumine on ainuĂ”ige lahendus, sest asjas ei ole kunagi olnud vaidluskĂŒsimust. Kostja ei nĂ”ustunud menetluskulude tema kanda jĂ€tmisega. Hageja (tema ainuosanik ja tegelik kasusaaja YY) on Capital Milli pikaajaline klient, kellega koostöösuhe lĂ”ppes vaidlustega, mis omakorda lahendati kompromissiga. Kompromiss sisaldas mh kinnitust, et lĂ”ppenuks loetakse kĂ”ik hageja omaniku nĂ”uded Capital Milli ja sellega seotud ĂŒhingute vastu (sh hageja nĂ”uded kostja vastu). On arusaamatu, miks pidi hageja tegema kulutusi Ă”igusabile ja pöörduma kohtusse, kui kostja ei ole kunagi keelanud hagejal ĂŒle vaadata temale kuuluvat alajaama. Varasemalt nĂ€hti vĂ€ga palju vaeva, et sĂ”lmida kĂ”ikehĂ”lmav kompromiss, kuid hageja omanik otsustas siiski seda rikkuda. Menetluskulude kostja kanda jĂ€tmine oleks ebaĂ”iglane. Kostjal menetluskulud puuduvad. Maakohtu mÀÀrus ja pĂ”hjendused
5.Harju Maakohus lÔpetas 16.06.2020 mÀÀrusega menetluse seoses hagist loobumisega hageja poolt, jÀttis menetluskulud poolte enda kanda ning tagastas hagejale pool hagilt tasutud lÔivu, s.o 150 eurot, CosmoConsult Oà arveldusarvele EE311700017003811713.
6.MÀÀruse pÔhjenduste kohaselt tuleb hagist loobumine vastu vÔtta ja lÔpetada tsiviilasja menetlus. Kohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lÔike 1 punktile 3, § 429 lÔike 1 teisele lausele, § 431 lÔike 1 esimesele lausele, §-le 432. Hageja on teadlik TsMS §-s 432 sÀtestatud menetluse lÔpetamise tagajÀrgedest.
7.TsMS § 173 lÔike 1 jÀrgi tuleb kohtul otsustada menetluskulude jaotus. Riigikohus on asunud seisukohale, et kuigi TsMS § 168 sÀtestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lÔpetab menetluse hagist loobumise tÔttu, saab loobumise korral kohaldada ka TsMS § 162 lÔiget 4. Nimetatud sÀte kohaldub ka juhul, kui kohus lÔpetab mÀÀrusega asja menetluse hagist loobumise tÔttu (vt ka Riigikohtu lahendid tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, 3-2-1-63-11, 3-2-1-28-12). Maakohus leidis, et antud juhul tuleb kohaldada TsMS § 162 lÔiget 4 ja jÀtta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude kostja kanda jÀtmine oleks tema suhtes
2-20-6041 ebaĂ”iglane, sest kostja on kohtule korduvalt kinnitanud, et ta ei ole teinud hagejale takistusi ĂŒle vaadata hagejale kuuluvat alajaama.
8.Kuna hageja loobub hagist, on tal TsMS § 150 lÔike 2 punkti 2 alusel Ôigus saada tagasi pool menetluses tasutud riigilÔivust, s.o 150 eurot. MÀÀruskaebus ja menetluse edasine kÀik
9.Hageja esitas mÀÀruskaebuse, milles palub tĂŒhistada maakohtu mÀÀruse menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uue mÀÀruse, millega jĂ€tta menetluskulud kostja kanda ning mÀÀrata kindlaks ja mĂ”ista kostjalt vĂ€lja hageja menetluskulud.
10.Maakohus rikkus mÀÀruse pĂ”hjendamise ja tĂ”endite hindamise kohustust. MÀÀruses on viidatud vaid pĂ€rast hagi esitamist kostja esitatud vĂ€idetele. Kohus ei ole kĂ€sitlenud ĂŒhtegi vĂ€idet ega tĂ”endit, mille jĂ€rgi enne hagi esitamist kostja ei pidanud alajaama hagejale kuuluvaks ega vĂ”imaldanud tal seda ĂŒle vaadata. Enne hagi esitamist ei avaldanud kostja kordagi seisukohta, millest vĂ”iks jĂ€reldada valmidust pidada alajaama hagejale kuuluvaks ja vĂ”imaldada sellega tutvuda. Ka kostja ise ei ole ĂŒhelegi sellisele seisukohale viidanud. Vastupidi â kostja ise on 12.06.2020 möönnud: âJah, minu enda e-kirjadest (millised on hageja lisanud kohtudokumentidele) on nĂ€ha, et ma ei ole olnud just kĂ”ige koostööaltimâ. Kui kostja oleks olnud kohe valmis vĂ”imaldama hagejal alajaamaga tutvuda, ei oleks kostjal olnud pĂ”hjust taotleda ka 19.05.2020 hagile vastamise tĂ€htaja pikendamist. Kui maakohus oleks 09.06.2020 taotluses ja mÀÀruskaebuses esitatud vĂ€iteid ja viidatud tĂ”endeid kĂ€sitletud, oleks kohus pidanud jĂ”udma seisukohale, et kostja poolt 25.05.2020 ja 16.06.2020 esitatud vĂ€ited on vastuolus tema varasemate vĂ€idete ja kĂ€itumisega. Praegusel juhul hindas aga kohus hagi esitamise pĂ”hjendatust mitte enne hagi esitamist kostja poolt hagejale avaldatud seisukohtade ja faktilise kĂ€itumise jĂ€rgi, vaid pĂ€rast hagi esitamist kohtule esitatud vĂ€idete jĂ€rgi. Seda tehes rikkus kohus oluliselt TsMS § 436 lĂ”ikeid 1 ja 2, § 442 lĂ”iget 8 ja § 465 lĂ”ike 2 punkti 8. Kuna hageja on tĂ”endanud, et kostja rahuldas pĂ€rast hagi esitamist nĂ”ude, oleks kohus pidanud jĂ€tma menetluskulud TsMS § 168 lĂ”igete 4 ja 5 jĂ€rgi kostja kanda.
11.Kostja mÀÀruskaebuse kohta seisukohta ei esitanud.
12.Maakohus jÀttis mÀÀruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lÔike 5 alusel lÀbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 16.06.2020 mÀÀrus tuleb vaidlustatud osas (menetluskulude jaotus resolutsiooni punktis 2) tĂŒhistada. Ringkonnakohus teeb tĂŒhistatud osas uue mÀÀruse, millega jĂ€tab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 659 ja § 651 lĂ”ike 1 koosmĂ”just tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu mÀÀruse Ă”igsust ĂŒksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu mÀÀrust ei ole vaidlustatud menetluse lĂ”petamise osas hagist loobumise tĂ”ttu ega riigilĂ”ivu tagastamise osas. Seega vastavas osas on mÀÀrus jĂ”ustunud. MÀÀruskaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus jaotab mÀÀruskaebemenetluse kulud.
14.Kolleegium ei nĂ”ustu maakohtuga, et praegusel juhul on pĂ”hjendatud jĂ€tta menetluskulud poolte endi kanda tulenevalt TsMS § 162 lĂ”ikest 4. Ăige on kĂŒll vĂ€ide, et nimetatud sĂ€tet on vĂ”imalik kohaldada mh menetluskulude jaotamisel menetluse lĂ”petamisel hagist loobumise tĂ”ttu, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul sĂ€ttes viidatud erandlikke
2-20-6041 asjaolusid, millele tuginedes vĂ€ita, et hageja kulude vĂ€ljamĂ”istmine kostjalt oleks viimase suhtes ÀÀrmiselt ebaĂ”iglane vĂ”i ebamĂ”istlik. Hageja on Ă”igesti mÀÀruskaebuses tĂ€helepanu juhtinud, et maakohtu selline otsustus tugineb ĂŒksnes kostja poolt pĂ€rast hagi esitamist kohtule avaldatud seisukohtadele, kuid kohus on jĂ€tnud tĂ€ielikult tĂ€helepanuta kostja kĂ€itumise enne hagi esitamist, mida tuleb arvestada menetluskulude jaotamisel juhul, kui hagist loobuti pĂ”hjendusel, et kostja on nĂ”ude pĂ€rast hagi esitamist rahuldanud.
15.TsMS § 168 lĂ”ikest 5 tuleneb, et kui hageja loobub hagist vĂ”i vĂ”tab selle tagasi seetĂ”ttu, et kostja on pĂ€rast hagi esitamist tema nĂ”ude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kolleegiumi hinnangul on hageja praegusel juhul tĂ”endanud, et kostja keeldus kohtuvĂ€liselt hageja nĂ”uet rahuldamast, mistĂ”ttu oli hageja Ă”igustatud kohtusse pöörduma. Hageja esitatud kohtueelsest kirjavahetusest nĂ€htub selgelt, et hageja on korduvalt nĂ”udnud kostjalt vaidlusaluse alajaama ja sellega seonduva dokumentatsiooniga tutvumist, millest kostja on keeldunud. 18.02.2020 avalduses palus hageja mh kostjal hiljemalt 28.02.2020 loetleda kinnistul asuvad seadmed, mille omanikuks kostja end peab ning esitada kinnistut puudutavad lepingud, mille pooleks kostja on. 11.03.2020 e-kirjas nĂ”udis hageja korduvalt dokumentide esitamist alajaamas asuvate seadmete omandiĂ”iguse kohta, samuti ligipÀÀsu alajaama ruumidele, mille omanikuks on hageja, et vaadata alajaam ja selle seadmed ĂŒle koos tehnilise nĂ”ustajaga. Samuti nĂ€htub kirjavahetusest, et erinevalt hagivastuses vĂ€idetust andis kostja kohtueelses kirjavahetuses mĂ”ista, et peab alajaama enda omaks ja nĂ”udis hagejalt omandiĂ”iguse tĂ”endamist (kostja 18.02.2020 ja 11.03.2020 e-kirjad). Lisaks eeltoodule on kostja ka ise oma 12.06.2020 avalduses möönnud, et ta ei olnud kohtueelses kirjavahetuses kĂ”ige koostööaltim, millest nĂ€htuvalt saab ka kostja tegelikult ise aru, et andis oma kĂ€itumisega pĂ”hjuse hagi esitamiseks. Seejuures on tĂ€helepanuvÀÀrne kostja vĂ€ide samas menetlusdokumendis, et tema âpaar emotsionaalset e-kirjaâ ei tĂ€henda, et hageja pidanuks âkoheseltâ pöörduma info saamiseks kohtusse. Nagu eelnevalt mĂ€rgitud, on hageja esitanud kohtusse nĂ”ude alles pĂ€rast korduvat kostja poole pöördumist. Viimasele 11.03.2020 hageja ekirjale jĂ€ttis kostja vastamata ning ka siis esitas hageja hagiavalduse alles 23.04.2020. Seega oli kostjal veel ĂŒle kuu aja vĂ”imalik hageja nĂ”udmistele reageerida, mida kostja ei teinud. Eeltoodust tulenevalt, arvestades, et kostja rahuldas hageja nĂ”ude pĂ€rast hagi esitamist, oli kohtusse pöördumine Ă”igustatud ja menetluskulud tuleb TsMS § 168 lĂ”ike 5 alusel jĂ€tta kostja kanda.
16.Selgituseks kostjale mÀrgib kolleegium, et ei saa kÀesoleva asja raames arvestada hagivastuses ja 12.06.2020 avalduses esiletoodud asjaolusid ja selgitusi seoses pooltevaheliste (ja/vÔi nendega seotud isikute vaheliste) varasemate Ôigussuhetega. Praeguses asjas saab kohus anda hinnangu konkreetsele nÔudele, mille hageja kohtule esitas, ning selle konkreetse nÔudega seonduvatele asjaoludele, mh kohtuvÀlisele suhtlusele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmÀÀramine
17.MÀÀruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jÀÀvad TsMS § 162 lÔike 1 alusel koosmÔjus § 639 lÔikega 1 ja §-ga 659 kostja kanda.
18.TsMS § 174 lÔike 4 ja § 177 lÔike 2 alusel mÀÀrab menetluskulud rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mÔistliku aja jooksul peale kÀesoleva mÀÀruse jÔustumist.
(allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter PĂ€llin/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.