Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2020, Tallinn Kohtuasja number
2-20-6041
Kohtuasi
Ühiselamu Projekt OÜ hagi SNL Energia 2 OÜ vastu Pärnu mnt 156 / Vaari tn 1 kinnistul asuva alajaamaga, alajaamas asuvate seadmetega ja alajaama kõigi päraldistega, sh alajaama ja seal asuvate seadmete dokumentidega tutvumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.06.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Ühiselamu Projekt OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Ühiselamu Projekt OÜ (registrikood 11169469), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin-Johannes Raude Kostja SNL Energia 2 OÜ (registrikood 14769626), seaduslik esindaja Marko Kull
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 16.06.2020 määrus menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni punkt 2). Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud SNL Energia 2 OÜ kanda. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud.
2.Ühiselamu Projekt OÜ määruskaebus rahuldada.
3.Jätta maakohtumenetlusega ja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud SNL Energia 2 OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
2-20-6041 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.23.04.2020 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu Pärnu mnt 156 / Vaari tn 1 kinnistul (reg/osa 26986701) asuva alajaamaga, alajaamas asuvate seadmetega ja alajaama kõigi päraldistega, sh alajaama ja seal asuvate seadmete dokumentidega, tutvumiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja kinnistu omanik, kostja rendib pooltevahelise lepingu alusel kinnistul asuvat alajaama ja osutab hagejale elektri võrguühenduse teenust. 18.02.2020 avaldusega ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingu üles ja palus kostjal hiljemalt 28.02.2020 loetleda kinnistul asuvad seadmed, mille omanikuks kostja end peab, ning esitada kinnistut puudutavad lepingud, mille pooleks kostja on. Kostja oli lepingu lõpetamisega nõus, kuid teatas vastuses, et peab kinnistul asuvat alajaama enda omaks. 20.02.2020 teatas kostja hagejale, et ei saa kinnitada, et kinnistul ei asu seadmeid, mida peaks alajaama töö katkematuks jätkumiseks asendama. Samas kostja ei teatanud, kas ja millise seadme omanikuks ta end peab. 11.03.2020 selgitas hageja kostjale, et info alajaamas asuvate seadmete kohta on vajalik selleks, et hageja saaks vajadusel tellida asendusseadmed ja teha ettevalmistusi ümberlülitamiseks. Hageja rõhutas, et kinnistul asuv hoone ei saa jääda elektrita ja võrguühenduse teenuse üleminek peab olema sujuv. Samal päeval teatas kostja, et jääb eriarvamusele. Kostja soovis hagejalt selgitusi, miks peab hageja end kinnistul asuva alajaama omanikuks. Hageja selgitas alajaama omandiõigusega seonduvat ja palus veelkord, et kostja võimaldaks hagejal alajaama ruumidesse pääseda ja seeläbi võrguühenduse teenuse üleminekuks ette valmistada. Sellele kirjale kostja ei vastanud. Kuna kostja ei võimaldanud hagejal alajaamaga, alajaamas asuvate seadmetega ja alajaama päraldistega tutvuda, pöördus hageja vastava nõudega kostja vastu kohtusse.
2.Kostja esitas 25.05.2020 vastuse hagile, milles mh märkis, et tal ei ole midagi selle vastu, kui hageja soovib enda kinnistul talle endale kuuluva alajaamaga tutvuda. Samuti, et kostja pole seda kunagi takistanud, kostja valduses ei ole alajaamaga seotud dokumentatsiooni ja seetõttu ei ole kostjal võimalik hageja nõuet dokumentide esitamise osas täita. Kostja leidis, et nendes küsimustes, millega kohtusse pöörduti, puudub poolte vahel vaidlus ja hagi tuleks jätta läbi vaatamata ja kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
3.09.06.2020 esitas hageja taotluse tsiviilasja menetluse lõpetamiseks seoses hagist loobumisega. Hageja palus tagastada pool tasutud riigilõivust, jätta menetluskulud kostja kanda ning määrata kindlaks ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud 2183 eurot. Taotluses viitas hageja kostja 25.05.2020 hagivastuse punktidele 2.14 ja 3.1. Kostja teatas, et tal ei ole midagi vastu, kui hageja soovib alajaama ja selle seadmetega tutvuda. Sellest tulenevalt pöördus hageja kostja poole eesmärgiga teada saada, kas kostja on valmis täitma hageja nõude kohtuotsuseta. Pooled leppisid kokku, et hooldusfirma esindaja laseb hageja esindaja alajaama sisse ja võimaldab soovituga tutvuda. 02.06.2020 käis hageja esindaja alajaamas kohal ning tutvus alajaamaga, selless asuvate seadmetega ja käidupäevikuga. Seega on kostja pärast hagi esitamist hageja nõude täitnud ja hageja loobub hagist. Hageja märkis, et väärad on kostja
2-20-6041 väited, justkui oleks ta olnud alati nõus, et alajaam kuulub hagejale ning hageja võib alajaamaga ja seal asuvaga tutvuda. Enne hagi esitamist toimunud kirjavahetus tõendab vastupidist: a) kostja märkis 18.02.2020 e-kirjas: „Kas teil on uus alajaam olemas? Me [...] alustaks eemaldustöödega esmaspäevast 2. märtsist [...] 9ndal saate alustada siis enda alajaama paigaldust“. Seega andis kostja selgelt mõista, et peab alajaama enda omaks; b) hageja nõudis 11.03.2020 e-kirjas „ligipääsu alajaama ruumidele, mille omanikuks on ÜP, et vaadata alajaam ja selle seadmed üle“. Seega pöördus hageja hagis esitatud nõudega kostja poole rohkem kui kuu aega enne hagi esitamist; c) kostja vastas 11.03.2020 e-kirjas: „Jään siinkohal eriarvamusele. Puht huvi pärast küsin, millele tuginete väites, et alajaama omanikuks on ÜP. Juhul kui te tõesti leiate, et olete selle omanik, siis kas omanik tõesti ei tea enda vara koosseisu?“ Seega ei olnud kostja nõus hagejat alajaama omanikuks pidama ja hagejale alajaama juurdepääsu võimaldama; d) hageja selgitas 11.03.2020 e-kirjas, et tema omandiõigus nähtub kinnistusraamastust, ning kirjutas mh järgmist: „Hetkel on seal lukk ees ning omanik ruumi ei pääse. Omanikul on siiski mõistagi õigus sinna mõistliku etteteatamisega pääseda, mida antud juhul SNL-ilt kui valdajalt ka nõuame“. Seega nõudis hageja alajaamale ligipääsu korduvalt. Sellele kirjale kostja ei vastanud. Valeks osutus ka kostja vastuse punktis 2.14 esitatud väide, et „Kostja valduses ei ole ega ole kunagi olnud alajaamaga seonduvat dokumentatsioon[i]“. Nagu nähtub avaldusele lisatud fotodest, asus alajaamas (ehk kostja valduses) alajaama käidupäevik. Muus osas lähtus hageja kostja kinnitusest, et ühtegi muud dokumenti kostjal ei ole. Seega, kostja ei olnud valmis hageja nõuet täitma ja hageja oli sunnitud kohtusse pöörduma, mistõttu on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Kostja leidis 12.06.2020 seisukohas, et hagist loobumine on ainuõige lahendus, sest asjas ei ole kunagi olnud vaidlusküsimust. Kostja ei nõustunud menetluskulude tema kanda jätmisega. Hageja (tema ainuosanik ja tegelik kasusaaja YY) on Capital Milli pikaajaline klient, kellega koostöösuhe lõppes vaidlustega, mis omakorda lahendati kompromissiga. Kompromiss sisaldas mh kinnitust, et lõppenuks loetakse kõik hageja omaniku nõuded Capital Milli ja sellega seotud ühingute vastu (sh hageja nõuded kostja vastu). On arusaamatu, miks pidi hageja tegema kulutusi õigusabile ja pöörduma kohtusse, kui kostja ei ole kunagi keelanud hagejal üle vaadata temale kuuluvat alajaama. Varasemalt nähti väga palju vaeva, et sõlmida kõikehõlmav kompromiss, kuid hageja omanik otsustas siiski seda rikkuda. Menetluskulude kostja kanda jätmine oleks ebaõiglane. Kostjal menetluskulud puuduvad. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus lõpetas 16.06.2020 määrusega menetluse seoses hagist loobumisega hageja poolt, jättis menetluskulud poolte enda kanda ning tagastas hagejale pool hagilt tasutud lõivu, s.o 150 eurot, CosmoConsult OÜ arveldusarvele EE311700017003811713.
6.Määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagist loobumine vastu võtta ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lõike 1 punktile 3, § 429 lõike 1 teisele lausele, § 431 lõike 1 esimesele lausele, §-le 432. Hageja on teadlik TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
7.TsMS § 173 lõike 1 järgi tuleb kohtul otsustada menetluskulude jaotus. Riigikohus on asunud seisukohale, et kuigi TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, saab loobumise korral kohaldada ka TsMS § 162 lõiget 4. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (vt ka Riigikohtu lahendid tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, 3-2-1-63-11, 3-2-1-28-12). Maakohus leidis, et antud juhul tuleb kohaldada TsMS § 162 lõiget 4 ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude kostja kanda jätmine oleks tema suhtes
2-20-6041 ebaõiglane, sest kostja on kohtule korduvalt kinnitanud, et ta ei ole teinud hagejale takistusi üle vaadata hagejale kuuluvat alajaama.
8.Kuna hageja loobub hagist, on tal TsMS § 150 lõike 2 punkti 2 alusel õigus saada tagasi pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uue määruse, millega jätta menetluskulud kostja kanda ning määrata kindlaks ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud.
10.Maakohus rikkus määruse põhjendamise ja tõendite hindamise kohustust. Määruses on viidatud vaid pärast hagi esitamist kostja esitatud väidetele. Kohus ei ole käsitlenud ühtegi väidet ega tõendit, mille järgi enne hagi esitamist kostja ei pidanud alajaama hagejale kuuluvaks ega võimaldanud tal seda üle vaadata. Enne hagi esitamist ei avaldanud kostja kordagi seisukohta, millest võiks järeldada valmidust pidada alajaama hagejale kuuluvaks ja võimaldada sellega tutvuda. Ka kostja ise ei ole ühelegi sellisele seisukohale viidanud. Vastupidi – kostja ise on 12.06.2020 möönnud: „Jah, minu enda e-kirjadest (millised on hageja lisanud kohtudokumentidele) on näha, et ma ei ole olnud just kõige koostööaltim“. Kui kostja oleks olnud kohe valmis võimaldama hagejal alajaamaga tutvuda, ei oleks kostjal olnud põhjust taotleda ka 19.05.2020 hagile vastamise tähtaja pikendamist. Kui maakohus oleks 09.06.2020 taotluses ja määruskaebuses esitatud väiteid ja viidatud tõendeid käsitletud, oleks kohus pidanud jõudma seisukohale, et kostja poolt 25.05.2020 ja 16.06.2020 esitatud väited on vastuolus tema varasemate väidete ja käitumisega. Praegusel juhul hindas aga kohus hagi esitamise põhjendatust mitte enne hagi esitamist kostja poolt hagejale avaldatud seisukohtade ja faktilise käitumise järgi, vaid pärast hagi esitamist kohtule esitatud väidete järgi. Seda tehes rikkus kohus oluliselt TsMS § 436 lõikeid 1 ja 2, § 442 lõiget 8 ja § 465 lõike 2 punkti 8. Kuna hageja on tõendanud, et kostja rahuldas pärast hagi esitamist nõude, oleks kohus pidanud jätma menetluskulud TsMS § 168 lõigete 4 ja 5 järgi kostja kanda.
11.Kostja määruskaebuse kohta seisukohta ei esitanud.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 16.06.2020 määrus tuleb vaidlustatud osas (menetluskulude jaotus resolutsiooni punktis 2) tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud menetluse lõpetamise osas hagist loobumise tõttu ega riigilõivu tagastamise osas. Seega vastavas osas on määrus jõustunud. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus jaotab määruskaebemenetluse kulud.
14.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et praegusel juhul on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda tulenevalt TsMS § 162 lõikest 4. Õige on küll väide, et nimetatud sätet on võimalik kohaldada mh menetluskulude jaotamisel menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul sättes viidatud erandlikke
2-20-6041 asjaolusid, millele tuginedes väita, et hageja kulude väljamõistmine kostjalt oleks viimase suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja on õigesti määruskaebuses tähelepanu juhtinud, et maakohtu selline otsustus tugineb üksnes kostja poolt pärast hagi esitamist kohtule avaldatud seisukohtadele, kuid kohus on jätnud täielikult tähelepanuta kostja käitumise enne hagi esitamist, mida tuleb arvestada menetluskulude jaotamisel juhul, kui hagist loobuti põhjendusel, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
15.TsMS § 168 lõikest 5 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kolleegiumi hinnangul on hageja praegusel juhul tõendanud, et kostja keeldus kohtuväliselt hageja nõuet rahuldamast, mistõttu oli hageja õigustatud kohtusse pöörduma. Hageja esitatud kohtueelsest kirjavahetusest nähtub selgelt, et hageja on korduvalt nõudnud kostjalt vaidlusaluse alajaama ja sellega seonduva dokumentatsiooniga tutvumist, millest kostja on keeldunud. 18.02.2020 avalduses palus hageja mh kostjal hiljemalt 28.02.2020 loetleda kinnistul asuvad seadmed, mille omanikuks kostja end peab ning esitada kinnistut puudutavad lepingud, mille pooleks kostja on. 11.03.2020 e-kirjas nõudis hageja korduvalt dokumentide esitamist alajaamas asuvate seadmete omandiõiguse kohta, samuti ligipääsu alajaama ruumidele, mille omanikuks on hageja, et vaadata alajaam ja selle seadmed üle koos tehnilise nõustajaga. Samuti nähtub kirjavahetusest, et erinevalt hagivastuses väidetust andis kostja kohtueelses kirjavahetuses mõista, et peab alajaama enda omaks ja nõudis hagejalt omandiõiguse tõendamist (kostja 18.02.2020 ja 11.03.2020 e-kirjad). Lisaks eeltoodule on kostja ka ise oma 12.06.2020 avalduses möönnud, et ta ei olnud kohtueelses kirjavahetuses kõige koostööaltim, millest nähtuvalt saab ka kostja tegelikult ise aru, et andis oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. Seejuures on tähelepanuväärne kostja väide samas menetlusdokumendis, et tema „paar emotsionaalset e-kirja“ ei tähenda, et hageja pidanuks „koheselt“ pöörduma info saamiseks kohtusse. Nagu eelnevalt märgitud, on hageja esitanud kohtusse nõude alles pärast korduvat kostja poole pöördumist. Viimasele 11.03.2020 hageja ekirjale jättis kostja vastamata ning ka siis esitas hageja hagiavalduse alles 23.04.2020. Seega oli kostjal veel üle kuu aja võimalik hageja nõudmistele reageerida, mida kostja ei teinud. Eeltoodust tulenevalt, arvestades, et kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist, oli kohtusse pöördumine õigustatud ja menetluskulud tuleb TsMS § 168 lõike 5 alusel jätta kostja kanda.
16.Selgituseks kostjale märgib kolleegium, et ei saa käesoleva asja raames arvestada hagivastuses ja 12.06.2020 avalduses esiletoodud asjaolusid ja selgitusi seoses pooltevaheliste (ja/või nendega seotud isikute vaheliste) varasemate õigussuhetega. Praeguses asjas saab kohus anda hinnangu konkreetsele nõudele, mille hageja kohtule esitas, ning selle konkreetse nõudega seonduvatele asjaoludele, mh kohtuvälisele suhtlusele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 162 lõike 1 alusel koosmõjus § 639 lõikega 1 ja §-ga 659 kostja kanda.
18.TsMS § 174 lõike 4 ja § 177 lõike 2 alusel määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale käesoleva määruse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.