Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-20-9129

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse saamisest.

ASJAOLUD

Faktilised asjaolud

2-20-9129 Lamasime laste osakonnas, täielik põrgu. Sama on EMOs. Sellest, mis vahetusse satud sõltub see, kas jääd ellu või mitte. Palju võib elanike kaebustele mitte reageerida?! Kus on komisjonid, kus on kontrollid? Pange kaamerad helisalvestusega ja kõik saab palju selgemaks. Selleks, et kui hooletusest saadavadki kedagi teise ilma, siis vastutaksid selle eest hiljem, sest patsientidel oleksid tõendusmaterjalid. Aga seal, kus lamavad raskelt haiged inimesed on veel hullem kui põrgus. Kaamerad? Kus kaamerad on? Medõed peksavad roojaste pampersitega jõuetuid pensionäre, kaebavad lähedastele, lähedased panevad samuti internetti üles ning kaebavad personali üle, aga kõigil on suva.“ Kostja poolt avaldatud kommentaar ja selle sisu ei jäta kahtlust, et kommentaar oli tehtud hageja meditsiinipersonali pädevuse ja haigla poolt pakutavate raviteenuste kvaliteedi suunal. Kostja kommentaari ainus eesmärk tundus olevat hageja meditsiinialase tegevuse alavääristamine, laimamine ebaõigete faktiväidete esitamise teel ning hagejale majandusliku kahju tekitamine. Kõnealune kostja kommentaar sisaldas äärmiselt solvavaid ja hageja kui raviasutuse mainet kahjustavaid ebaõigeid faktiväiteid ning laimu. Laimav ja ebaõige on kostja kommentaaris sisalduv faktiväide, mille kohaselt hageja juures töötavad meditsiiniõed peksavad roojaste pampersitega jõuetuid pensionäre. Hageja saatis kostjale 26.05.2020. a nõudekirja, milles palus kostja esitatud ebaõiged faktiväited samal Facebooki leheküljel SETI.EE avalikult ümber lükata ning hüvitada õigusabikulude kandmisega tekkinud kahju 500 eurot. Kostja sai hageja pöördumise kätte hiljemalt 29.05.2020, kui saatis hageja esindajale e-kirjaga pöördumise, mille soovis tõendite kogumiseks täiendavat aega kuni 28.06.2020. a. Uuesti pöördus kostja hageja esindaja poole 01.06.2020 ning hageja esindaja vastas talle, et taotlus tähtaja pikendamiseks on põhjendamatu, sest hageja ei soovi tõendite kogumist vaid valeandmete ümberlükkamist. Hageja palus kostjal lähtuda 26.05.2020. a nõudekirjas talle määratud 7 kalendripäevasest tähtajast ebaõigete andmete ümber lükkamiseks ning varalise kahju hüvitamiseks. Arvestades, et kostja sai hageja nõudekirja kätte hiljemalt 29.05.2020, tuli tal hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited Facebooki leheküljel SETI.EE ümber lükata ja kahju hüvitada hiljemalt 05.06.2020. Kostja nimetatud tähtajaks ebaõigeid faktiväiteid ümber ei lükanud ja kahju ei hüvitanud. Kuna hageja õiguste oluline rikkumine ja kahju tekkimine on selge ning kostja ei ole ühelgi moel väljendanud kahetsust ega lahendanud antud küsimust kohtuväliselt, esitab hageja käesolevaga hagi kostja vastu. Kostja tegevuse tõttu on tekkinud hagejale varaline kahju. Samuti nõuab hageja kostjalt ebaõige faktiväite ümberlükkamist. Oma nõudeid põhistab ja tõendab hageja alljärgnevalt.

Hageja nõuded

2-20-9129 Kostja poolt Facebooki leheküljel SETI.EE 09.01.2020 kell 17:15 avaldatud kommentaariga ja hageja esindajatele 01.06.2020 saadetud e-kirjaga on tõendatud, et hagejat laimava ning ebaõigeid faktiväiteid sisaldava kommentaari kirjutaks oli kostja. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-2-1-95-05 (p 25) avaldamist defineerinud kui faktiväidete või väärtushinnangute kolmandatele isikutele teatavaks tegemist. Samuti loetakse avaldajaks internetikommentaari kirjutajat (RKTKo 3-2-1-73-07 p-d 1 ja 4). Seega, ka Facebookis leheküljel SETI.EE postituse kommenteerimine on avaldamine VÕS §-de 1046 ja 1047 tähenduses, sest postitamisega tehakse kommentaar teatavaks kolmandatele isikutele või ligipääsetavaks kõigile Facebooki kasutajatele (st avalikuks). Tartu Ringkonnakohtu 08.03.2018. a lahend nr 2-16-8916 kinnitab, et Facebooki grupis avaldatud postitusi saab pidada avaldamiseks VÕS § 1046 ja 1047 tähenduses, kuivõrd postitamisega tehakse sõnum teatavaks kolmandale isikule. Seega on ilmne, et kostja on teinud oma 09.01.2020. a kommentaariga ebaõiged väited teatavaks kolmandatele isikutele. Kostja on oma kommentaariga avaldanud hageja kohta õigusvastaselt ebaõigeid andmeid (VÕS § 1047). Antud juhul on kostja esitanud hageja meditsiinipersonali kohta ebaõigeid faktiväiteid, mis ühtlasi olid hagejat majanduslikult kahjustavad. Majanduslikult kahjulikuks asjaoluks on mis tahes ettevõtja, tema ettevõtte või muu majandus- või kutsetegevust omava isiku või tema tegevuse kohta käiv faktiväide, mis kutsub tavapäraselt esile vastava isiku maine või usaldusväärsuse languse olemasolevate või potentsiaalsete äripartnerite või klientide hulgas. (vt P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2020, lk 787 p 3.2) Kostja avaldatud kommentaar sisaldab mitmeid ebaõigeid fakte ja -hinnanguid, kuid olulisimaks ja enim kahjustavaks peab hageja järgnevat faktiväidet: Sihtasutuse NARVA HAIGLA meditsiiniõed peksavad roojaste pampersitega jõetuid pensionäre. Ülalmärgitud väide ei vasta tõele ja on ebaõige. Esitatud väide teotab hageja head nime, lisaks põhjustavad ebaõiged väited patsientide ja koostööpartnerite usaldamatust ning negatiivseid hinnanguid hageja ning tema poolt osutatavate raviteenuste ja nende kvaliteedi suhtes. Hageja meditsiinipersonal on kvalifitseeritud ning pädev, mistõttu on alusetud viited nagu medõed peksaksid jõuetuid pensionäre roojaste pampersitega – tegemist on väära, kohatu ja laimava väitega. Ükskõik, kas vaadata eelviidatud väidet eraldiseisvalt või kogumis ülejäänud kostja kommentaariga, on selge, et väide on suunatud otseselt ja ainult hageja ning tema personali tegevuse kritiseerimisele ja maine kahjustamisele. Ühtegi muud põhjust ega põhjendust ebaõige faktiväite avaldamiseks kostjal ei olnud ega saa olla. Kostja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kostja tegu ei leia õigustust ka mistahes kontekstist, väite avaldamise platvormi liigist vms. Kostja eesmärk oligi hageja mainet kahjustada, haigla töötajate pädevust ja teenuste kvaliteeti halvustada.

Kostja tegevuse tõttu hagejale tekkinud varaline kahju ja viivisenõue

2-20-9129 Hagiavalduses on põhistatud ja tõendatud, et kostja tegevus andmete avaldamisel oli õigusvastane. Hageja on kostja ülalkirjeldatud tegevuse tõttu kandnud varalist kahju. Tegemist on õigusabikuludega, mis olid vajalikud oma õiguste kohtuväliseks kaitsmiseks ning kahju tekitaja isikuandmete väljaselgitamiseks. Hageja varaline kahju koosneb õigusabikulust seoses asjaolude väljaselgitamisega, päringu teostamisega rahvastikuregistrile kostja andmete saamiseks ja kohtuvälise nõudekirja esitamisega kostja vastu. Kostja tegevuseta ei oleks hagejale selliseid kulusid tekkinud. Täidetud on VÕS §-s 127 nimetatud eeldused varalise kahju hüvitamiseks. Kahju tekkimist kokku 500 eurot (käibemaksuta summa) tõendab õigusabiteenuste arve, mis on lisatud käesolevale hagiavaldusele. Hageja palub kostjalt kahjusumma välja mõista. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Käesolevaga nõuab hageja kostjalt varalise kahju summalt 500 eurot viivist VÕS § 113 lg 1 2. lause alusel seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 367). Nõue ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks Kostja ei esitanud ebaõiget faktiväidet konkreetsete hageja töötajate suhtes nimeliselt, vaid hageja kui meditsiiniteenuseid pakkuva haigla suhtes tervikuna, märkides, et medõed peksavad roojaste pampersitega jõuetuid pensionäre. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-144-15 selgitanud, et seadusandja ei ole piiranud juriidilistel isikutel eraõigussuhtest tuleneva VÕS § 1047 lg 4 järgse nõude esitamist, järelikult on hagejal sellise nõude esitamine kostja vastu lubatud. VÕS § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Arvestades kostja avaldatud andmete sisu ning käesolevas hagiavalduses põhistatut, on kostjal seega kohustus tema poolt avaldatud ebaõiged andmed ümber lükata. Kohtupraktika kohaselt saab üldjuhul ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. Hageja hinnangul on põhjendatud ja kohane (ning võimalikult samal viisil ja samas kohas tingimusele vastav), et kostja lükkaks enda poolt avaldatud ebaõiged andmed ümber avaliku postitusega suhtlusvõrgustiku Facebook lehekülje SETI.EE virtuaalsel seinal (aadressil https://www.facebook.com/setitop/). Avaliku postituse all peab hageja silmas seda, et kostja ei muudaks seda postitust privaatseks (vajadusel saab seda teha koguni nii, et seda ei näe keegi peale kostja, sellega kaoks aga ebaõigete väidete ümberlükkamise sisu ja mõte). Seega taotleb hageja järgnevat: Kohustada L Kd lükkama omal kulul ja avalikult (s.t postitust mitte privaatseks tehes) ümber suhtlusvõrgustiku Facebook lehekülje „SETI.EE“ virtuaalsel seinal 09.01.2020. a kell 17:15 tema poolt Sihtasutus NARVA HAIGLA kohta esitatud ebaõiged andmed.

2-20-9129 Kohustada L Kd viie kalendripäeva jooksul pärast käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumist avalikult avaldama suhtlusvõrgustiku Facebook lehekülje SETI.EE virtuaalsel seinal (aadressil https://www.facebook.com/setitop/) järgneva sisuga vene keelne postitus: „X X ОПУБЛИКОВАЛА НЕВЕРНЫЕ ДАННЫЕ О SA NARVA HAIGLA В связи с комментарием, опубликованным 9 января 2020 года на странице Facebook SETI.EE, X X сообщает, что: Мои утверждения о том, что медсестры лупят беспомощных пенсионеров сраными памперса-ми, неверны.“ Tõlge: „L K AVALDAS SA NARVA HAIGLA KOHTA EBAÕIGED ANDMED. Seoses 9. jaanuaril 2020. a Facebooki leheküljel SETI.EE avaldatud kommentaariga teatab L K, et: Ebaõiged on minu esitatud väited, mille kohaselt medõed peksavad roojaste pampersitega jõuetuid pensionäre.“ Kohustada L Kd esitama eelnevas punktis nimetatud postituse kohta tõendina kuvatõmmis kahe kalendripäeva jooksul alates postitamisest Sihtasutus NARVA HAIGLA esindaja vandeadvokaat V Ve e-posti aadressile (xxx). Seoses kostja vastusega hagile esitas hageja 0.08.2020. a seisukohtade p-s 10 alternatiivnõude väite ümberlükkamise koha osas (hagiavalduse resolutsiooni p 3).

Kostja vastus hagiavaldusele Kostja 15.07.2020. vastuses hagiavaldusele hageja nõuet ei tunnista, lähtudes järgmistest asjaoludest. Hagiavalduse asjaolud on seotud kostja 09.01.2020. a Facebooki sotsiaalmeedia portaalis SETI.EE avalehehel avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamisega, mis puudutavad hageja mainet. Materjalidest nähtub, et hageja pöördus nõudekirjaga kostja poole. Nõudekirjas on märgitud, et lisaks hagiavalduses märgitule kostja peab lükkama ümber ka muid hageja seisukohalt ebaõigeid andmeid, kuid hagiavalduses ei ole hageja neid andmeid esitanud. Nõudekirja sisu oli järgmine: “Seoses 9. jaanuaril 2020. a Facebooki leheküljel SETI.EE avaldatud kommentaariga teatab L K, et: SA Narva Haigla osas puuduvad tõendid, millest tulenevalt saaks väita, et välja tuleb vahetada kogu meditsiinipersonal. Ebaõiged on minu esitatud väited, mille kohaselt sõltub patsiendi ellujäämine sellest, milline vahetus on tööl. Ebaõiged on minu esitatud väited, mille kohaselt medõed peksavad roojaste pampersitega jõuetuid pensionäre. Vabandan ja avaldan kahetsust SA Narva Haigla ees esitatud ebaõigete väidete pärast.“ Kostja palus lisaaega asja lahendamiseks kokkuleppel, kuid hageja keeldus kostjale sellise võimaluse andmisest. Kostja seisukohalt hageja käitumine kohtueelses menetluses ei ole loogiline ega kooskõlas hea usu põhimõttega. Esiteks hageja ei andnud kostjale piisavalt aega kohtueelse menetluse pidamiseks. Sisuliselt oli kohtueelne menetlus puudulik, kuigi enne kohtusse pöördumist hageja pidi käituma kooskõlas hea usu põhimõttega ning üritada lahendada asja kohtuvälisel viisil. Ilmselge on see, et hageja ei soovinud pidada kostjaga läbirääkimisi ja oli üsna kategooriline.

2-20-9129 Teiseks, nõue, mis oli esitatud kohtueelses menetluses ei lange kokku sellega, mida hageja esitas oma hagiavalduse tekstis. Ei ole põhjendatud hageja nõue seoses menetluskulude hüvitamisega summas 500 eurot, mis tekkisid hagejal kohtuvälises menetluses. Tegemist on hageja enda kuluga. Kohtumenetluses on võimalik hüvitada vaid kohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulusid. Poolte vahel on vaidlus kostja väite üle: “Medõed peksavad roojaste pampersitega jõuetuid pensionäre, kaebavad lähedastele, lähedased panevad samuti internetti üles ning kaebavad personali üle, aga kõigil on suva.” Kostja leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist kostja faktiväitega, vaid tegemist on kostja hinnangulise seisukohaga. Lisaks sellele kostja postituse näol on tegemist kostja kommentaariga, mitte aga artikliga. Tuleks veel kord rõhutada, et kostja koostas ja avaldas oma kommentaari artikli kohta, kostja ei ole artikli kirjutaja, vaid ta avaldas oma arvamust. Hagejal tuleks mõelda, miks inimesed ei ole haigla tööga rahul ja miks ilmuvad sarnased artiklid ja kommentaarid ka teistes infoallikates. Hageja ei ole tõendanud seda, et kostja avaldatu oleks kuidagi solvav või ebaõige. Oluline on see, et fraas, mille suhtes taotletakse ümberlükkamist, tuleb käsitleda kontekstis koos kommentaari varasema tekstiga ja avaldatud artikli sisuga. On näha, et kostja kommentaar on emotsionaalne ja ta kasutab korduvalt küsimärki. Enesemõistetav on see, et hageja SA Narva Haigla kui eraõiguslik isik peab taluma kriitilist ja mõnikord agressiivset käitumist enda suhtes. Samasugune olukord tekkiks näiteks poliitikute või haldusorganite suhtes ehk siis, kui isikul on kõrgendatud talumiskohustus. Juhul kui tegemist oleks konkreetse füüsilise isikuga, siis olukord oleks teistsugune. Kostja soovib eraldi käsitleda hagiavalduse resolutsiooni punktis 2 märgitud nõuet: Hageja palub “Kohustada L Kd lükkama omal kulul ja avalikult (s.t postitust mitte privaatseks tehes) ümber suhtlusvõrgustiku Facebook lehekülje „SETI.EE“ virtuaalsel seinal 09.01.2020. a kell 17:15 tema poolt Sihtasutus NARVA HAIGLA kohta esitatud ebaõiged andmed.” Kuivõrd kostja avaldas SETI.EE Facebooki leheküljel oma kommentaari, siis oleks õiglane (kui kohus asub seisukohale, et hagi on selles osas põhjendatud) tuvastada, et kostjal on kohustus avaldada ümberlükkav kommentaar. SETI.EE Facebooki leheküljel saab postitada vaid selle omanik ehk SETI.EE ise, mitte aga kostja. Seega ei ole see nõue põhjendatud.

Hageja seisukoht kostja vastusele 10.08.2020. a seisukohas kostja vastusele hageja kostja väidetega ei nõustu. Kostja ei üritanud asja kokkuleppel lahendada, vaid asus enda sõnul „otsima tõendeid“ ja tahtis selleks tähtaja pikendamist terve kalendrikuu võrra. Hageja sellega ei nõustunud (vt hagi lisa 4), arvestades rikkumise raskust, kostja ilmselget keeldumist valeandmete ümberlükkamisest ja niigi piisavat aega, et tekitatud kahju heastada. Arvestades, et kostja sai hageja nõudekirja kätte hiljemalt 29.05.2020, mil ta hageja poole e-kirjaga pöördus, tuli tal hageja kohta

2-20-9129 avaldatud ebaõiged faktiväited Facebooki leheküljel SETI.EE ümber lükata ja kahju hüvitada hiljemalt 05.06.2020. Hageja esitas hagiavalduse 22.06.2020, mistõttu oli kostjal veel täiendavalt aega ligi 2,5 nädalat selleks, et kopeerida ja postitada hageja poolt ettevalmistatud ja valeandmeid ümberlükkav tekst vastavasse keskkonda. Andmete ümberlükkamine oleks võtnud vaid mõned minutid, kuid kostja seda ei teinud ega ole siiani näidanud mistahes kahetsust räigete valeandmete esitamise osas. Pahauskselt tegutseb seega kostja. Eelnevat kinnitab fakt, et Vastuses ei ole esitatud ühtegi tõsiseltvõetavat ega sisulist vastuväidet hagile, vaid on asutud nõudele vastu vaidlema nö põhimõtte pärast, tekitades mõlemale menetlusosalisele kulusid ja kulutades kohtu aega. Asjakohatu ja asjassepuutumatu on kostja väide, et hageja poolt kohtuväliselt esitatud nõue ei kattu täielikult kohtusse esitatud nõudega. Hageja valib ise hagi eseme ning antud juhul on seda tehtud kostja kasuks, vähendades ümberlükatavate andmete (väidete) hulka. See ei muuda aga kuidagi kohtuvälise menetluse ega kohtumenetluse analüüsi ja argumentide sisu. Ebaõige ja kohtupraktika vastu eksiv on kostja väide, et hageja kahjuhüvitise nõuet summas 500 eurot ei ole võimalik rahuldada, kuna „kohtumenetluses on võimalik hüvitada vaid kohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulud“. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-123-11 kinnitanud asjas nr 3-2-1-79-08 avaldatud seisukohta, et VÕS § 128 lg 3 alusel on kohtumenetluses hüvitatavad ka kohtumenetluse-eelsed õigusabikulud. Kui kostja ei oleks hageja õigusi rikkunud, ei oleks hageja pidanud pöörduma advokaadibüroo poole nõu saamiseks ja kostja jaoks kohtueelse nõudekirja koostamiseks. Tegemist on otsese varalise kahjuga, mis tuleb VÕS § 128 lg-te 1 ja 3 ning § 115 alusel hüvitada. Hageja on hagis põhjalikult käsitlenud, et andmed, mille ümberlükkamist nõutakse, on selgelt faktiväited. See, kas hageja haiglas on medõed pensionäre roojaste mähkmetega peksnud või mitte, on ilmselgelt faktiküsimus, mitte hinnang. Kostja pääseks vastutusest vaid siis, kui kostja tõendaks, et sellised olukorrad on toimunud. Seda kostja tõendanud ei ole ega saagi tõendada, sest selliseid juhtumeid ei ole esinenud. Tegemist on valeväitega, mis kahjustab oluliselt hageja kui meditsiiniasutuse mainet. Seega tuleb hagi rahuldada. Kostja väited selle kohta, et hageja peab taluma kriitikat jne, on käesoleva vaidluse ja kostja poolt avaldatud räigete valeandmete valguses asjakohatud. Kostja on väitnud ebaõigesti, et SETI.EE Facebooki leheküljel saab postitada vaid selle omanik ehk SETI.EE ise, mitte kostja. Käesoleva ekraanitõmmisega tõendan, et igaüks saab sellel lehel postituse avaldada (lisa 1). Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et kui kohus hagi rahuldab, siis peaks ebaõiged väited ümber lükkama kommentaarides, mitte postitusega. Kohtupraktika kohaselt saab andmete ümberlükkamist üldjuhul nõuda võimalikult samas kohas ja samal viisil, kuidas ja kus need algselt avaldati. 9. jaanuari käesoleva aasta uudise all kostja poolt avaldatud ebaõiged faktiväited olid tol hetkel aktuaalsed ja said kõlapinda, mistõttu ei oleks asjakohane selle ümberlükkava kommentaari avaldamine tänaseks nö suvalises kohas. Hageja ei leidnud täna ka kostja vastavaid postitusi (ilmselt on kostja või administraator sellised räiged väited kustutanud), mistõttu puudub kommentaarium, kus andmeid ümber lükata. Seega on kõige asjakohasem ja võimalikult sama viis postituse avaldamine samal SETI.EE Facebooki lehel eraldi postitusega, millest kostja peab tegema ekraanitõmmise. Arvestades aga kostja poolt Vastuses avaldatut ja kostja aktsepteerimist ning isegi taotlemist väite ümberlükkamiseks kommentaariga, taotleb hageja alternatiivse nõudena väite ümberlükkamise koha osas (hagiavalduse resolutsiooni punkt 3) järgnevat:

2-20-9129 Kohustada L Kd viie kalendripäeva jooksul pärast käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumist avalikult avaldama suhtlusvõrgustiku Facebook lehekülje „SETI.EE“ virtuaalsel seinal (aadressil https://www.facebook.com/setitop/) 9. jaanuaril 2020 avaldatud artikli „Пациент Нарвской больницы: чтобы получить хоть какую-то информацию, нужно быть Штирлицем“ kommentaariumis järgneva sisuga vene keelne postitus: „X X ОПУБЛИКОВАЛА НЕВЕРНЫЕ ДАННЫЕ О SA NARVA HAIGLA В связи с комментарием, опубликованным 9 января 2020 года на странице Facebook SETI.EE, X X сообщает, что: Мои утверждения о том, что медсестры лупят беспомощных пенсионеров сраными памперса-ми, неверны.“

Kohtuistung 29.09.2020. a kohtuistungil jäid pooled kirjalikult väljendatud seisukohtade juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohust, vaadanud läbi esitatud tõendid ja kuulanud ära menetlusosalised, leidis, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada hageja 10.08.2020 esitatud sõnastuses (ptl 37). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja hagiavalduses esitatud teksti SETI.EE-s avaldas, Vaidlus on aga selles, kas tegemist on hinnanguga või faktiväitega. Samuti väidab kostja, et haigla peabki taluma enda suhtes kriitilist ja mõnikord agressiivset käitumist. Kohus kostja seisukohtadega ei nõustu. Kohtu hinnangul on kostja esitatud väide (peksmine) selgelt faktiväide ja selle tõendamiskohustus lasub kostjal. Kostja seda fakti ei tõendanud. Kohus nõustub kostja seisukohaga osas, et hageja peaks taluma kriitilisi hinnanguid, kuid kriitika ei samastu ebaõigete seisukohtade avaldamisega, VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Võlaõigusseaduse kohaselt on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik nii väärtushinnangu, muuhulgas ebakohase väärtushinnangu (vt VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (vt VÕS § 1047 lg 2 ja Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-159-14 p 10). Riigikohus on asjas nr 3-2-1-5-07 p-s 26 märkinud, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärsus on kohtumenetluses tõendatav. Faktiväite tõesus või väärsus ei olene sellest, kas see põhineb kuulujutul, kellegi arvamusel või veendumusel (3-2-1-63-02). Seega lasub eelneva faktiväite tõendamise koormis kostjal. Riigikohus on lahendis

2-20-9129 nr 3-2-1-80-13 p-des 39 ja 43 leidnud, et isiku mainet kahjustavaid andmeid avaldanud isik saab avaldamise õigusvastasust VÕS § 1047 lg 2 alusel välistada avaldatud andmete tõele vastavuse tõendamisega.

Varaline kahju VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja poolt kohtueelses menetluses kantud 500 eurot õigusabikulu olid põhjustatud kostja tegevusest, mistõttu tuleb hagi selles osas VÕS § 128 lg-te 1 ja 3 ja § 115 alusel rahuldada.

MENETLUSKULUD

Kuivõrd kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast otsuse jõustumist.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi Kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 26.02.2021 kohtuotsusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.