X OÜ hagi X X vastu võlgnevuse ja intressi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
11 265,21 eurot Hageja: X OÜ (registrikood 10038239, asukoht Tuukri 19317, 10152 Tallinn) Hageja seaduslik (e-post x)
esindaja:
U
L
V
Kostja: X X (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 10.09.2020. a
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X OÜ hagi X X vastu võlgnevuse ja intressi väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses X OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 09.09.2019. esitatud hagiavalduse kohaselt on kostjal hageja ees laenulepingust nr. 22.02.2001 tulenev nõue. Kostjal on sõlmitud hagejaga laenu tagastustähtaega pikendavad kokkulepped tingimusel, et kostja tasub laenu eest kokku lepitud intressi kuni põhiosa tagastamiseni. Hageja oli nõus laenu põhiosa 6391 euro tagastamisega ootama kuni Kostja maksab korrapäraselt kokkulepitud intressi. Sellist kokkulepet on kostja täitnud kuni
15.09.2016. Kostja on jätnud periooditi intressi arved maksmata. s.o aja vahemikul 15.09.2015 kuni 15.08.19. See moodustab summas 4 874,21 eurot.
2.Samas pole kostja ka tasunud laenu põhiosa. Selle asemel andis kostja hagejale kirjaliku võlatunnistuse 12.10.2016 koos avaldusega kustutada võlg. Kostja soovis, et seni esitatud intressi arvete eest tasumised arvestataks põhiosaks ning sellega oleks võlg tasutud. Hageja ütles ka oma vastuses kostjale, et paraku ei saa sellisele soovile vastu tulla, sest ettevõtte on esitanud kostjale arved intressimakseteks ja majandusaastate aruanded on kinnitatud ja intressarveid tagasiulatuvalt juba esitatud majandusaasta aruannetes muuta ei ole võimalik. Pigem tuleks hageja vastu kostja soovile koostada fikseeritud summa osas maksegraafik ja siis täita seda kuni lõpuni. See tähendab, et lepingu muutmise kokkuleppena lõpetada intresside makse ja asuda põhivõla tasumise juurde.
3.Lisaks ei saanud ka hageja nõustuda kostja avalduse emotsionaalse halaga, kus võrdleb end 16-aastase kinnipidamisajaga või enammakstud laenuga, sest hageja oleks selle sama summa, suutnud paremini st. tootlikumalt investeerida kui praegune võlga tagasimaksmatus või ka intress, mis on tegelikult kostja kunagise raha omastamise kokkulepitud hüvitis. Pealegi tänu hageja 2001 aasta vastutulelikkusele ei pidanud kostja minema reaalselt kinnipidamisasutusse vaid sai võimaluse maksta tagasi varastatu. Seega hageja näeb, et kostja poolne kohustus on täitmata ja kostja hoiab kõrvale kohuse täitmisest.
4.Aastal 2001 oli kostja ametis kinnisvara maaklerina. Sama aasta so. 2001 algul kandis tookordne klient X X kostjale (maaklerile) kontole 190 000 EEK raha, et maakler ostaks kliendile ühe kindla korteri. Kostja (maakler) kasutas saadud raha enda huvides ära ning korteri ostuks ei olnud enam raha. Kuna kostja (maakler) saadi kliendi poolt kätte ja talle anti võimalus ühe päeva jooksul raha leida, siis leidis kostja oma tuttava, kes ettevõtte kaudu sai kostjale soovitud summa kohe laenata. Selle tulemusena sõlmiti 22.02.2001 kirjalik laenu kokkulepe 190 000 EEK (12 143,21 eurot). Kostja maksis sellest 20.04.2001 tagasi kokkulepitust oluliselt vähem so. 90 000 EEK (5 752 eurot). Seega laenu põhiosa jääk 6391,21 eurot jäi maksmata (Hagi ese nr.1). Arvutuskäik: Laen konverteerub 190 000 EEK/ EUR = 190000/15,6466 = 12143,16 EUR Laenu põhiosa osamakse 90 000 EEK/EUR = 90000/15,6466 = 5752 EUR Laenu põhiosa hagiese nr 1. kujunemine on 12143,16 € - 5752 € = 6391 €
5.Peale kostjapoolset laenu mittetäielikku tasumist 20.04.2001. sõlmisid kostja ja hageja lepingu lisana laenulepingu pikenadmise kokkulepped selliselt, et kostja tasub intressid kuni põhiosa pole võimalik tagastada. Hageja ei hakka kohut koormama kõikide lisade 115 läbi vaatamisega, sest neis kõigis kajastub sarnane kokkulepe ja pigem ülevaatlikuse mõttes lisab hageja need avalduses laenulepingu lisade loendina. Hageja toob välja vaid esimesed, keskmised ja viimased kokkulepped lepingusuhtest so. käesolevas avalduses lisa dokumentidena Lisad 2-6. Lepingusuhtes on need nimetatud Lisa 5; Lisa 6; Lisa 7 ja Lisa 13, mille eesmärk on kinnitada hagiese nr. 2 kujunemist.
6.Kostja ei ole tasunud ühtegi põhivõla makset vaid on tasunud lünklikult intressi makseid kuni 15.09.2016. so. viimane makse Kostja poolt Hageja kontole. Teiseks on selle makse järel kostja asunud kirja teel hagejaga läbirääkimistele 12.10.2016 laenu kustutamise osas, millele Hagejal ei olnud võimalik vastu tulla seadusest tulenevalt. Sellele kirjale pole Kostja rohkem vastanud ning järgnevaid esitatud intressimakse arveid pole Kostja ka vaidlustanud. Hageja kutsus kirjalikus vestluses kostjat uut lepingu muudatust allkirjastama, aga ka sellele ei ole Kostja reageerinud. Sellest järeldab hageja, et kostja tahtlikult hoiab end kohustustest kõrvale rikkudes sellega kõiki eelnevaid vastutulekuid.
Kostja vastus
7.Kohtule 08.05.2020. a esitatud vastuses kostja ei tunnista tema vastu esitatud hagi ning leiab, et hagi aluseks olevad nõuded on põhjendamatud. Kostja ei ole hagejalt laenu saanud ja võlatunnistust andnud, vaid käendas OÜ xxx laenu. Kostja on käendajana tasunud laenu vastavalt kokkuleppele ja kogu laenusumma ning laenuintressi hagejale ära maksnud enne 07.09.2016.a. Hageja vastupidised väited on valed ja vastuolus tõenditega.
8.Kostja peab hagi menetlemist põhjendamatuks ja palub kohtul kohaldada aegumist, sest hagis nõutav laenusumma ja intressid tuli tasuda 01.05.2014. a. Seega aegusid hagis esitatud nõuded 01.05.2017.a. Kostja ei ole hagis nõutavat võlga tunnistanud. Riigikohtu otsuses 32-1-148-14 p 19 „VÕS § 396 lg 2 kohta on Riigikohus varem leidnud, et selle sätte rakendamiseks peab võlgnik olema isiklikult võlgu laenuks vormistatud nõude saanud isikule (vt RKTKo 3-2-1-146-11, p 11). Kolleegiumi arvates on sama põhimõte rakendatav ka VÕS § 30 puhul. Seadusega vastuolus on väide, et kostja on laenu asemel maksnud intressi. See on ebamõistlik ja vastuolus seadusega, sest sel juhul ei saaks laenu põhisumma ju kunagi ära makstud. Kostja on käendaja, kes maksis tagasi laenusaaja X OÜ laenu ja sellelt intressi vastavalt kokkulepitule.
9.Laen ei olnud Kostjale vaid X OÜ-le. Kostja töötas 2001. aastal kinnisvara ostumüügi vahendajana X OÜs olles nimetatud äriühingu seaduslik esindaja ning küsis lühiajalist laenu X OÜ-le. X OÜ-l oli sõlmitud ühelt poolt müügiesindusleping (MEL) teatud korteri müügiks ja teiselt poolt Tagatisraha ja ostumüügi eelleping (TRL) sama korteri ostu-müügi vahendamiseks. Ostjaks oli Hagis p.2.1 mainitud X X, kes kandis vastava TRL alusel kokkulepitud summa neljas osas X OÜ kontole. X OÜ oli keerulises majanduslikus olukorras, mille üheks põhjuseks asjaolu, et lepinguliste tööde alusel oli pikema aja jooksul laekumata ca 215 000 krooni. Tegu oli 2000-2001. aasta majanduskriisi ajaga, mil paljud ettevõtted olid sattunud ringvõlgnevuse küüsi. Keerulistes olude tulemusel olid X OÜ-l likviidsusprobleemid ja Kostja selle ühingu seadusliku esindajana küsis laenu summas 190 000 EEKi X X’lt, kes sel hetkel oli ühtlasi X OÜ ainuomanik ja juht. Kostja ja X X sõitsid koos Hansapanga kontori juurde, kust R.X tõi küsitud summa sularahas ja andis üle Kostjale. Kas samal päeval või hiljem sõlmiti kirjalik laenuleping, milline on ära toodud Hagi lisas nr
1.Kostjale oli teadmata, milliselt kontolt X X raha võttis või tõi, suhe oli eelkõige „kahe vana sõbra“ vaheline. Kostja küsis raha kodanik R.Xilt, asjaolu, et Laenuleping sõlmiti X OÜ ja kodanik R.X vahel tulenes pigem sellest, et: „ju siis sõbral oli vaja nii vormistada“ Kostja oli laenuandja jaoks kindlam partner kui „suvaline ühing“ Laenu andmisel-võtmisel, eeldati, et see kestab halvemal juhul mõne nädala, igaks juhuks, kindluse mõttes pandi tähtajaks üks kuu. Selguse mõttes olgu lisatud, et X OÜ tegutses X OÜ pindadel, kodanik X töötas samal aadressil X OÜs. Laenu andja X X ja Kostja X X olid vanad tuttavad, olnud laenusuhtes ka varasemal ajal, mistõttu ei olnud mingit alust arvata, et tegu olnuks kuritahtliku tegevusega või pettusega, mida see ka kindlasti ei olnud.
10.Edasine laenu menetlemine kuni ühenduse katkemiseni X Xiga. Kuna X OÜ osutus maksejõuetuks, siis jäigi laenu tagastamine Kostja (X X) kanda. Laenu tagastamise muutis raskeks ja segaseks asjaolu, et laenu andja, X X, ehk Hageja toonane esindaja soovis laenu tagastamist ühekordse maksena, st laen + intressid korraga kuigi Kostja oli mitmel korral avaldanud soovi tagastada laenu jõukohasemate summadena kuid see ei meeldinud laenuandjale X Xile. Selgituseks: peale ebaõnnestumist ettevõtjana, pidi Kostja hakkama elatist teenima palgatöötajana, seetõttu ettevõtlusest tekkinud suuremahuliste kohustuste täitmine „ühekordse maksena“ on enam kui ebareaalne. Laenulepingut pikendati kas poole aasta või aasta kaupa – kuidas kunagi, sealjuures aegajalt intressi muutes. Alates laenulepingu lisast rakendati liitintressi põhimõtet, st seni maksmata laenu põhiosale liideti
tasumata intress, milles moodustus justkui uus laen, millelt omakorda hakati arvutama intressi jne.
11.Alles 13.02.2007 tekkis laenulepingu lisa nr 8, millega fikseeriti igakuine intressimakse, kuid jäi jõusse kogu summa korraga tagastamise nõue. Alates 16.02.2007 hakkas Kostja teostama igakuiseid makseid, millised toimusid kuni detsembrini 2008, mil Kostja toonane tööandja lõpetas töösuhte jättes maksmata arvestatava osa töötasust, mis raskendas Kostja majanduslikku olukorda äärmuseni. Ühtlasi katkes side laenuandja X Xiga – Kostja jaoks oli tema asukoht teadmata ja tema telefoninumbril vastas teine isik.
12.Laenu menetlemine peale ühenduse katkemist X Xiga. Alates 2009. aasta algusest hakkas Kostjaga suhtlema X X või X X. 2009. aasta aprillis, kui kostja oli ca 2 kuu olnud töötu, helistas Hageja esindaja X X ja sisuliselt sõimas Kostja läbi – uskumata, et „minusugune mees võib olla töötu“ Kostja oli töötu 2009. aasta jaanuarist kuni 2010.oktoobrini, elatudes sel ajal juhutöödest. Sellesse perioodi jäi paar telefonikõnet ja vastata polnud muud kui „ikka veel töötu“. 2010. oktoobris taastus töö uue tööandja juures ning sestpeale asus Kostja jõudumööda laenu tagastama. Kuigi Kostja oli asunud teostama regulaarseid makseid, helistas Hageja esindaja U.X 2011. novembris mingil põhjusel Kostja toonasele abikaasale, ning ähvardas pöörduda sotsiaalmeediasse kui mina, st Kostja, ei hakka maksma vms, kusjuures maksmises oli olnud vaid 1 kuuline paus, mille põhjuseks asjaolu, et 2008-2010 majanduskriis oli Kostjale tekitanud uued võlad ja lihtsalt ei olnud võimalik maksta. Nimetatud telefonikõne abikaasale viis abielu lahutamiseni (vähemalt selline oli põhjendus Kostja jaoks). Edasi toimus maksmine enam-vähem regulaarselt kuni tagasimaksete kogusumma oli jõudnud 16 000 euroni ehk ca 250 000 EEKni.
13.Kostja sai sularahas 190’000 EEKi (ehk 12 143 €), seisuga 07.09.2016 oli tagastanud 16 000 € ehk 253 345 EEKi. Sellega lugesin oma džentelmenliku kohustuse käendajana tehtuks – rohkemaks pole jõudu, sest ka 2000-ndendate alguse majanduskriis pole Kostja jaoks veel läbi, juurde lisandus 2008-2010 kriisi järelmid. Küsimusele, et miks kostja sellistele lisadele alla kirjutas, saab vastus olla: ei osanud või ei julgenud vastu hakata või teisisõnu – oli nõrgemal positsioonil ja kartis sotsiaalset hukkamõistu ja isolatsiooni sattumist, sest kriisid toovad kaasa ringvõlgnevuse, iga kreeditoriga on vaja individuaalselt läbi rääkida ning igasugune infomüra kõrvalt võib viia selleni, et mitte kellegiga ei õnnestu kokku leppida. Kuivõrd aastatel 2010-2013 pidi Kostja oma toonase tööandja huvides tegelema ettevõttele laenude tagasisaamisega, siis puutus palju kokku liitintressi teemaga ning nägi, et kohtud sellist arvutusmetoodikat ei aktsepteeri. Laenuvõtjale on liitintress igal juhul kahjulik ja pigem viib pankrotini kui aitab probleeme lahendada. Kostja oli küll teinud omapoolseid arvestusi kui tõele au andes tuleb tunnistada, et laenu põhiosa (PO) ja intresside arvutuskäik oli algusest peale segane. Diskussiooni arvutuste korrektsuse osas ei toimunud. Tagantjärele tarkus: võimalik, et asjakohasem olnuks kuulutada välja eraisiku pankrott kuid samas on see viimane mida sooviks ning lõppkokkuvõttes sai kõikide toonaste kreeditoridega jõutud kokkuleppele, et tagastataks laenu põhiosa + „natuke peale“, X OÜ on selle kontekstis kostja vaatepunktist kõige paremas olukorras. Võla tekkimise anatoomia on „lihtkirjalikul viisil“ ja pikemalt ära seletatud hagi lisas nr 7, ehk kostja poolt hagejale saadetud avalduses 07.septembril 2016, mida hageja nimetab „emotsionaalseks halaks“.
14.Hageja väide hagi p.2, et „Aastal 2001 oli kostja ametis kinnisvara maaklerina. Sama aasta so. 2001 algul kandis tookordne klient X X kostjale (maaklerile) kontole 190 000 EEK raha, et maakler ostaks kliendile ühe kindla korteri. Kostja (maakler) kasutas saadud raha enda huvides ära ning korteri ostuks ei olnud enam raha. Kuna Kostja (maakler) saadi kliendi
poolt kätte ja talle anti võimalus ühe päeva jooksul raha leida, siis leidis Kostja oma tuttava, kes ettevõtte kaudu sai Kostjale soovitud summa kohe laenata“
15.Väide ei ole korrektne. Seletus on antud punktis 3.1 – Hagis mainitud kodanik ei teinud ülekandeid kostjale vaid X OÜ-le. Hageja: „Selle asemel andis kostja hagejale kirjaliku võlatunnistuse 12.10.2016 koos avaldusega kustutada võlg“. Kostja kirjutas avalduse 07.09.2016 ja palus lugeda leping lõpetatuks: Sisulist vastust sellele pole tulnud kuigi nii Kostja kui Hageja on peale seda kuupäeva silmast silma kohtunud ca 20-30 korda. Mitte mingit arutelu selle kirja teemadel pole toimunud.
16.Hageja: „Lisaks ei saanud ka Hageja nõustuda Kostja avalduse emotsionaalse halaga, kus võrdleb end 16-aastase kinnipidamisajaga või enammakstud laenuga, sest Hageja oleks selle sama summa, suutnud paremini st. tootlikumalt investeerida kui praegune võlga tagasimaksmatus või ka intress, mis on tegelikult kostja kunagise raha omastamise kokkulepitud hüvitis“. „Emotsionaalne hala“ – väga halvustav väljend kirja kohta, mis oli tegelikult ühe kodaniku xatne kiri teisele, et mitte öelda appikarje. Jutt paremast investeeringust ei ole asjakohane kuivõrd laenuandja ei ilmutanud mingit soovi saada laenu tagasi väiksemate osamaksetena ja võimalikult ruttu. „Kostja kunagise raha omastamine“ – ei ole korrektne väljend, kuivõrd kostja ei saanud laenu vägivalda kasutades.
17.Hageja: „Hageja ütles ka oma vastuses kostjale, et paraku ei saa sellisele soovile vastu tulla, sest ettevõtte on esitanud Kostjale arved intressimakseteks ja majandusaastate aruanded on kinnitatud ja intressiarveid tagasiulatuvalt juba esitatud majandusaasta aruannetes muuta ei ole võimalik“ Majandusaasta aruanded ei ole taksituseks lepingute ümbertegemiseks või lõpetamiseks kui lepingu pooled seda soovivad. Tasumata arved või ebatõenäoliselt laekuvad arved on tavapärane nähtus ja ettevõtte omanik (seda enam ainuomanik ja juht) võib täiesti vabalt mistahes ajal laene, ebatõenäoliselt laekuvaid arveid jms maha kanda vms. Näiteks. Arve ei ole leping ega seadus.
18.Hageja: „Pealegi tänu hageja 2001 aasta vastutulelikkusele ei pidanud Kostja minema reaalselt kinnipidamisasutusse vaid sai võimaluse maksta tagasi varastatu“. Kostja julgeb kahelda, kas juhtunu oleks põhjustanud vangistust, küll aga peab mainima, et 07.09.2016 avalduses (Hagi lisa nr 7) kasutas Kostja väljendit „16 aastat on möödas, ... mõni vend on isegi suuremat sorti kuriteo saanud soliidse aja ära istuda ...“ Öeldu oli kunstiline kujund ja tähendas seda, et nii mõnigi on istunud raske kuritöö eest 16 aasatvanglas kuid sealt väljudes, karistuse ära kandnud ja saab eluga edasi minna. Kostja oli 16 aasta jooksul laenu nominaali ära + elementaarse intressi ära maksta ja soovinuks ka eluga edasi minna. „...sai võimaluse maksta tagasi varastatu“ Kostjal on väga raske leppida mõttega, et ta midagi varastas, sest laenu saamine ei toimunud vägivaldselt (kui selliselt üldse mõelda saab?) kuid ... kui sellistes kategooriates mõelda, siis ... “varastatu“ on nüüdseks tagastatud + natuke rohkemgi ja sel juhul pole põhjust rääkida laenust.
19.Vastavalt Laenulepingu Lisale nr 2, 31.12.2001 (mida Hagi lisade hulgas ei ole) on Laenujääk 100’000 EEKi – see on lisatud käesoleva vastuse juurde. Muud kokkulepped või selgitused selles lisas puuduvad.
20.06. mail 2002 on X OÜ-st aadressilt xxx tulnud e-kiri „Teatis laenulepingu lisale nr 2 /22.02.2001, seisuga 30.04.2002, milles teatatakse, et: laenusumma on kokku 107’870.EEKi. Intresse tasutud 7’870.- eesti krooni. Pole võimalik aru saada, millistel alustel arvutused toimuvad ja seetõttu on ka kõik edasised arvutused arusaamatud.
21.Kostja võla tunnistamine kirjalikult ja maksetega. Kostja ei ole 07.09.2016 kirjaga tunnistanud tema vastu esitatud nõudeid. (Hagis on ekslikult mainitud 10.10.2016) vaid kirjeldanud tegelikult toimunud asjaolusid. Hageja: „Teiseks on selle makse järel Kostja asunud kirja teel Hagejaga läbirääkimistele 12.10.2016 laenu kustutamise osas, millele Hagejal ei olnud võimalik vastu tulla seadusest tulenevalt“ Seadus ei keela laenu kustutada, lepingut lõpetada vms tegevust. Kohtu põhjendused
22.Kohus, kuulanud ära hageja esindajad ja kostja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
23.Kohus on tuvastanud, et pooled on sõlminud 22.02.2001. a laenulepingu, mille p 1 kohaselt OÜ X annab X Xle laenu summas 190 000 krooni tähtajaga 02.04.2001. a ja intressiga 8% aastas (tl 6). Kostja tagastas 20.04.2001. a 90 000 krooni (tl 6). 31.12.2001. a sõlmisid pooled laenulepingu lisa 2, milles pooled leppisid kokku, et laenujääk on 100 000 krooni, intress 12% aastas ja pooled pikendasid lepingu tähtaega kuni 31.12.2002. a (tl 35). 31.12.2002. a sõlmisid pooled laenulepingu lisa 3, milles leppisid kokku, et tagastatud laenuosa on 82 130 krooni ja tasumata laenujääk 107 870 krooni. Lisa 3 p 2 kohaselt arvestatakse 2002 aasta eest intresse 12 942 krooni ja see liidetakse laenusummale. Laenu ja intresside tagastamise täthaeg pikendati kuni 01.07.2003. a (tl 37). 01.07.2003. a sõlmisid pooled laenulepingu lisa nr 4, millega pikendasid lepingu tähtaega kuni 01.07.2004. a (tl 38). 01.07.2004. a sõlmisid pooled laenulepingu lisa 5, mille kohaselt uueks laenusummaks on 135 309,20 krooni ja intressimääär alates 01.07.2004. a on 6% aastas (tl 7). 01.07.2005. a sõlmisid pooled laenulepingu lisa nr 6, milles pikendasid laenusumma ja intresside tagastamise tähtaega kuni 31.12.2005. a (tl 8). 31.12.2005. a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu lisa 7, mille kohaselt laenusumma ja intressid tuleb tagastada 30.06.2006. a (tl 9). 30.06.2010. a sõlmisid pooled lisa 12, mille kohaselt laenusumma ja intressid tuleb tagastada hiljemalt 30.06.2011. a (tl 10). 30.06.2011. a sõlmisid pooled laenulepingu lisa nr 13, mille kohaselt laenusumma ja intressid tuleb tagastada hiljemalt 01.05.2014. a (tl 11).
24.Hagiavalduse kohaselt kostja laenu ei tagastanud, laenu põhisumma, s.o. 6 391 eurot on siiani tagastamata. Hageja on iga kuu alates 13.02.2007. a esitanud kostjale arve intressi tasumiseks (tl 15-17). Maksmata intressi võlgnevus on 4 874,21 eurot (tl 23)
25.Kostja vastuväite kohaselt ei ole kostjal täitmata kohustust hageja ees. Kostja sai sularahas 190 000 krooni (so 12 143 eurot), seisuga 07.09.2016. a oli tagastanud 16 000 eurot ehk 253 345 krooni (tl 31). Kostja vastuväite kohaselt liideti lepingu igakordsel pikendamisel võlgnevus ja perioodi intressid ja nii tekkis jälle uus „laenusumma“. 07.09.2016. a tegi kostja hagejale avalduse lepingu lõpetamiseks, kuna kohustus on täidetud (tl 12-13). Kostja esitab hageja nõudele ka aegumise vastuväite.
26.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohtu hinnangul on võlasuhe käesoleval juhul VÕS § 186 lg 1 tulenevalt lõppenud. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping tähtajaga 01.05.2014. a (tl 11). Lepingu täitmisena oli kostja tagastanud hagejale 14 406,71 eurot, pärast lepingu lõppemist perioodil 28.05.2014. a kuni 07.09.2016. a veel 1 593,29 eurot (tl 13).
27.Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-09 selgitanud, et tähtajalise laenulepingu puhul muutub laenu tagastamise nõue sissenõutavaks laenu tagastamise tähtpäeva saabumisel. VÕS § 398 lg 1 järgi saab tähtajatu laenulepingu puhul nõuda laenu tagasimaksmist pärast laenulepingu ülesütlemist. Käesoleval juhul on poolte vahel sõlmitud tähtajaline laenuleping, mistõttu 02.05.2014. a lõppes ka kostja kohustus tasuda intressi. Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt intressiarvete tasumist perioodi 15.09.2015. a kuni 15.08.2019. a eest summas 4 874,21 eurot (tl 3-4, 15-16). Hageja on intressi arvestuse alusena nimetanud asjaolu, et kostja on intressi tasumise kohustust vabatahtlikult täitnud ega neid arveid vaidlustanud (tl 4, 19). Kohtu hinnangul on hageja alates 02.05.2014. a esitanud arveid õigusliku aluseta, kuivõrd kohustus ei teki arve esitamisest., intressi arvestamise aluseks on kehtiv laenuleping. VÕS § 3 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikut lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. Eeltoodust tulenevalt on hageja saanud kostjalt alates 02.05.2014. a. alusetuid intressimakseid summas 1 593,29 eurot (tl 13, 39).
28.Kohus nõustub kostjaga selles, et kostja ei ole hagejale andnud võlatunnistust VÕS § 30 tähenduses. 07.09.2016. a kirjas ei tunnista kostja võlgnevust, vaid loeb lepingu lõppenuks, kuivõrd on tasunud 16 000 eurot (250 345 eesti krooni).
29.Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Tähtaeg lõpeb TsÜS § 135 lg 2 järgi tähtpäeva saabumisel. Tähtpäeva saabumine määratakse TsÜS § 136 lg 1 järgi tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg TsÜS § 137 lg 1 järgi tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled sõlmisid 22.02.2001. a laenulepingu, mille lisa 13 järgi laenusumma ja intressid tuli tagastada hiljemalt 01.05.2014. a, mil algas ka nõude aegumine. Kohtule on esitatud hageja 12.10.2016. a e-kiri, kus hageja pakub kostjale maksegraafiku koostamist (tl 14). Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-162-13 leidnud, et läbirääkimised peatavad aegumise TsÜS § 167 lg 1 järgi üksnes juhul, kui need ka sisuliselt toimuvad. Aegumistähtaeg peatub eelkõige ajal, mil pooled püüavad omavahel välja selgitada nõude aluseks olevaid asjaolusid ja soovivad leida kokkuleppel lahendust (vt Riigikohtu 10. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-13, p 12). Aegumise peatumise aluseks ei ole ainuüksi võlgnikule korduvate kirjade saatmine, kui võlgnik ei ole sellele läbirääkimiste pidamise tahtega vastanud (vt Riigikohtu 22. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-178-10, p 28). Samuti ei peata aegumist TsÜS § 167 lg 2 järgi täiendava tähtaja andmine täitmiseks, kui võlgnik on juba varem teatanud, et ta keeldub kohustust täitmast. Kohus on seisukohal, et hageja 12.10.2016. a kiri käesoleval juhul aegumist ei peatanud, kuna kostja oli 07.09.2016. a kirjas teinud avalduse lepingu lõpetamiseks kohustuse täitmise tõttu (tl 12). Hageja nõuded kostja vastu on eeltoodust tulenevalt aegunud, hageja nõuded aegusid 01.05.2017. a.
30.Vastavalt TsÜS § 138 lg 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-137-10 märkinud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Riigikohus on lahendites 3-2-1-108-14 ja 3-2-1-186-13 selgitanud, et nõude kohta valeandmete esitamine võib olla kelmuse katse. Kohus on käesolevas menetluses palunud hagejal korduvalt selgitada hageja intressi nõude tekkimist (tl 18, 19, 22, 23). Hageja intressi arvestust esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja on jätnud intressiarvestuse kohtule esitamata põhjusel, et hagejal puudub ülevaade intressi kujunemisest. Hageja on tekitanud kostja vastu põhinõuet intressi pideva liitmisega põhinõudele. Laenulepingus aga puudub selline kokkulepe. Hageja on kogu kostjalt saadud 16 000 eurot lugenud intressinõude katteks ise täpselt teadmata, mis see
intressinõue üldse olla võiks. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Heas usus käitumist on defineeritud ka kui käitumist, mis ei ole vastuoluline, kus peetakse kinni lubadustest, kus hoidutakse ebamõistlikult kahjustavate tingimuste pealesurumisest ja kus täidetakse ka neid kohustusi, milles ei ole otse kokku lepitud, kuid mis kuuluvad lepingu sisusse selle õiglase tõlgendamise tulemusel (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tln 2010 lk 417). Hageja väited oma nõuet maksma pannes on olnud käesolevas menetluses kohtu hinnangul vastuolulised ning hageja on oma nõuet maksma pannes käitunud vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu on hageja kaotanud oma intressi ja põhinõude kostja vastu. Kostja poolt tasutud 16 000 eurot tuleb lugeda tasutuks laenulepingust tuleneva põhikohustuse (12 143 eurot) ja intressikohustuse (3 857 eurot) katteks.
31.Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendamatu ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus 32. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole maakohtule menetluskulude nimekirja esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.