Credendo-Short-Term Non-EU Risks SA/NV hagi Expert Eesti AS (endine Elmaksi Hulgikaubandus AS) vastu põhivõlgnevuse 100 796,40 euro ja viivisenõudes
Tsiviilasja hind
127 771,17 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Credendo-Short-Term Non-EU Risks SA/NV (registrikood 0867.435.663 (Belgia)), lepinguline esindaja Igor Sumarok Kostja Expert Eesti AS (registrikood 10090323), lepingulised esindajad advokaat Evelin Prunt ja vandeadvokaat Elmer Muna Kohtuistungil 21.09.2020
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Credendo-Short-Term Non-EU Risks SA/NV hagi Expert Eesti AS vastu põhivõlgnevuse 100 796,40 euro ja viivisenõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja väitel tegeleb Poola ettevõte SHARP Electronics (Europe) GmbH Sp.a o.o (müüja) erinevate kaupade müügiga. Hageja sõlmis müüjaga kindlustuslepingu, millega hageja kindlustas müüja ostjate tasumaksmise kohustuste täitmist. Müüja ja kostja sõlmisid müügilepingu. Müüja müüs kostjale aastatel 2014-2015 kaupu ja kostja pidi kaupade eest
maksma. Pärast kauba vastuvõtmist ei saanud müüja kostjalt mingeid pretensioone ei kauba kvaliteedi ega koguse kohta.
2.Kostja jäi kauba eest tasumisega viivitusse ning tasus seejärel osaliselt. Kostja saatis müüjale kirja, milles nimetas võlgnevuse suurust ning pakkus välja maksegraafiku. Hageja peab eelnimetatud kirja võlatunnistuseks. Müüja nõustus maksegraafikuga, kuid kostja ei tasunud maksegraafiku alusel ettenähtud summasid. Müüja nõudis hagejalt kindlustuslepingu alusel kohustuse täitmist. Hageja tasus müüja 23.12.2015 kindlustushüvitise 90 716,76 eurot. Müüja loovutas oma nõude hagejale ning hageja pöördus nõudega kostja vastu kohtusse.
3.Hageja leiab, et müüja ja kostja vahelised võlasuhted on olemuslikult müügilepingust tulenevad õigussuhted. Sellest tulenevalt reguleerib hageja hinnangul tema nõudeid ÜRO 1980 konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügilepingute kohta (CISG konventsioon) ja Belgia õigus, milles leppisid kokku hageja ja müüja.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 100 796,40 eurot, mis moodustub müüja väljamakstud kindlustushüvitisest summas 90 716,76 eurot ning kostja poolt müüja tasumata jäetud ostuhinnast 10 079,64 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt seisuga 27.04.2018 sissenõutavaks muutunud viivis summas 18 911,06 eurot ning jooksev viivis 8% aastas tasumata jäetud põhivõlgnevuse summast alates 28.04.2018 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja pole tõendanud müügilepingust tuleneva kohustuse olemasolu. Poola materiaalõiguses puudub Eesti õigusega sarnane võlatunnistuse institutsioon. Võlatunnistuse institutsiooni ei ole sätestatud ka CISG-i artiklites. Maksegraafiku kohtule esitamisega ei ole hageja tõendanud kostja müügilepingust tuleneva kohustuse olemasolu. Maksegraafik ei ole käsitletav nõude tunnustamisena ning seega ei ole maksegraafikust tekkinud kostjale mis tahes eraldiseisvat kohustust müüja ees.
6.Samuti on tõendamata nõuete loovutamine, sest loovutamise leping ei ole usaldusväärne. Nõude loovutamise tehing ei ole kehtiv müüja esindaja tahteavalduse puudumise tõttu. Nõude loovutamise tehingu kehtivuse seab kahtluse alla ka asjaolu, et tehing on väidetavalt sõlmitud 2018. aastal, aga hageja on esmakordselt pöördunud kostja poole kohustuse täitmise nõudega juba 2017. aastal. Hageja on asunud kostjalt nõudma väidetava võlgnevuse tasumist enne nõudeõiguse saamist.
7.Igal juhul ei ole viivisenõudeõigust hagejale loovutatud, mistõttu on viivisenõue alusetu. Müüja ei kindlustanud kindlustuslepinguga viivitusintressi tasumata jätmise riski. Hageja ei ole tõendanud seadusjärgse viivisemäära suurust.
8.Kostja hinnangul kohaldub müügilepingu suhtes Rooma I määruse alusel müüja hariliku viibimiskoha õigus ehk Poola õigus. Poola tsiviilkoodeksi järgi aegub müügilepingust tulenev nõue 2 aastaga. Seega on hageja nõue ka aegunud ja kostja palub kohaldada aegumist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.
10.Hageja esitas nõude kostja vastu kostja ja Sharp Electronics GmbH Spolka zo.o vahel sõlmitud müügilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Hageja nõuab kostjalt kostja poolt tunnustatud maksegraafiku alusel müüja väljamakstud kindlustushüvitise summas 90 716,76 euro ning ülejäänud kostja poolt müüjale tasumata jäetud ostuhinna summas 10 079,64 euro, kokku 100 796,40 euro tasumist. Kostja arvates ei ole hageja nõude esitamiseks õigustatud isik ja müügilepingust tuleneva kohustuse olemasolu on tõendamata. Kostja taotleb hagis esitatud nõuete suhtes aegumise kohaldamist.
11.Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud. Hageja sõlmis 22.08.2013 müüjaga kindlustuslepingu, millega hageja kindlustas müüja võlgnike kohustuse täitmata jätmisega seotud riske (kd II lk 16-23). Müüja ja kostja sõlmisid müügilepingu, mille alusel müüja tarnis ja müüs kostjale aastatel 2014-2015 tooteid. Kostja kinnitas 29.04.2015, et ta teeb endast oleneva võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 20.05.2015 (kd I lk 12). Hageja maksis 16.12.2015 müüja kindlustuslepingu alusel välja kindlustushüvitise summas 90 716,76 eurot (90 % ulatuses tasumata võlgnevusest (kd I lk 24 pöördel).
12.Pooltevahelise õigussuhte kvalifikatsioon 12.1 Esmalt tuleb kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Müüja ehk Poola ettevõte SHARP Electronics (Europe) GmbH Sp.a o.o tegeleb erinevate kaupade müügiga. Müüja ja kostja sõlmisid lepingu, mille alusel müüs müüja kostjale aastatel 2014-2015 kaupu ja kostja pidi kaupade eest maksma. Kostjal oli kohustus kaup vastu võtta ja selle eest tasuda. 12.2 Kostja ja müüja vahel sõlmitud müügilepingust tulenevatele õigustele ja kohustustele kohalduvad Poola tsiviilseadustiku (Kodeks cywilny) sätted. Poola Justiitsministeeriumi seisukohast nähtuvalt tuleb kaubandustehinguna mõista lepingut, mille esemeks on kaupade tarnimine või teenuste osutamine tasu eest, kui lepinguosalised sõlmivad selle seoses oma tegevusega (kd I tl 192 pöördel). Seega on pooltevaheline õigussuhe kvalifitseeritav kaubandustehinguna (kaupade müügilepinguna). 12.3 Poola Justiitsministeeriumi seisukoha kohaselt puudub Poola materiaalõiguses võlatunnistuse institutsioon, mida mõistetakse võlgniku ühepoolse kinnitusena võla olemasolu kohta (kd I lk 193 pöördel). Eelneva põhjal ei ole tegemist võlatunnistusest tuleneva nõudega.
13.Hageja nõudeõigus 13.1 Kohus kontrollib kas hageja on kohustuse täitmise nõudmiseks õigustatud isik. Kohus täitis 15.01.2019 toimunud korraldaval kohtuistungil selgituskohustust (kd I lk 199). Kohus selgitas mh, et hagejal tuleb täiendavalt tõendada, et hageja on nõude esitamiseks õigustatud isik. 13.2 Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja on kostja poole nõudega pöördunud juba 2017 aastal ning (tl 54-58). Nõude loovutamise lepingule on lisatud templi jäljend „8. FEB 2018“. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuna nimetatud templi jäljendi juures puudub selgitus, kes ja millisel hetkel kuupäevatempli lisas ei ole teada, mis kuupäeva seisuga väidetav nõude loovutamine toimus ning kas nimetatud kuupäeval olid mõlemal lepingu osapoolel esindusõigused. 8. veebruari templit kandev leping ei tõenda seda, et nõude loovutamise leping sõlmiti nimetatud kuupäeval. Kohtule esitatud 08.02.2018 nõude loovutamise lepingu on allkirjastanud müüja seaduslik esindaja JK (kd 1 lk 53). JK on allkirjastanud ka kindlustuslepingu (kd I lk 16-23 pöördel). Kostja vaidlustas seadusliku esindaja allkirja autentsuse vastuses hagile (I kd, tl 96). Kohtul puuduvad eriteadmised allkirja autentsuse tuvastamiseks. Hageja vaatamata kostja vastuväidetele ja kohtu selgitustele nõudeõigust täiendavalt ei tõendanud. Hageja esitas 08.02.2018 nõudeõiguse ülemineku tõendamiseks volikirja (kd I lk 144). Nimetatud volikirjast nähtub, et volikiri on allkirjastatud 14.02.2019. Nõude loovutamise tehing on hageja väitel sõlmitud aga 08.02.2018. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, et hageja on esindusõiguseta isiku tehtud tehingu tagantjärele heaks kiitnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et nõude loovutamise leping on autentne ja kehtiv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et ta on hagi esitamiseks õigustatud isik.
14.Taotlus aegumise kohaldamiseks 14.1 Hageja nõude aegumist tuleb hinnata Poola tsiviilkoodeksi artiklite 118 ja 554 alusel. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et aegumisele tuleb kohaldada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni rahvusvahelise kaupade müügi aegumistähtaja kohta
(konventsioon). Konventsiooni artikli 3 lg 1 alusel rakendatakse konventsiooni kaupade ostumüügi lepingutest tulenevate vaidluste korral, kui lepingu sõlmimise hetkel asuvad kommertsettevõtete registreeritud tegevuskohad konventsiooniga liitunud riikides (kd I lk 119). Konventsiooniga on liitunud ainult riik, kus on registreeritud müüja tegevuskoht. Eesti ei ole Konventsiooniga liitunud. Seega ei kohaldu käesolevale vaidlusele konventsiooni sätted. 14.2 Poola õiguse järgi kohaldub majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate osapoolte vahelisest kaupade müügilepingust tulenevatele nõuetele kaheaastane aegumistähtaeg (õigusabipalve vastuse tõlge p 5, kd I lk 193). Poola tsiviilseadustiku artiklist 554 tulenev aegumistähtaeg on iga hageja nõude aluseks oleva arve osas möödunud. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et aegumist tuleks hinnata alates 29.04.2015 maksegraafiku kooskõlastamisest. Kohus kvalifitseeris õigussuhte müügilepingust tuleneva õigussuhtena. 14.3 Müügilepingust tulenev ostuhinna tasumise nõue muutus pooltevahelise kirjavahetuse tabelist nähtuvalt 16 105 euro osas sissenõutavaks 16. veebruaril 2015, 75 055 euro osas 21. veebruaril 2015 ning 13 000 euro osas 22. veebruaril 2015 (hagiavalduse lisa 1, lk 2, kd I tl 6 pöördel ja kd I tl 145). Seega aegus hageja nõue Poola tsiviilkoodeksi artiklist 554 tulenevat aegumistähtaega arvestades 16 105 euro osas 15. veebruaril 2017, 75 055 euro osas 20. veebruaril 2017 ning 13 000 euro osas 21. veebruaril 2017. Hageja pöördus kohtusse 27.04.2018, so pärast nõude aegumistähtaja möödumist. 14.4 Kohus jätab hageja poolt 01.02.2019 esitatud arvamuse tähelepanuta (kd I lk 126-127), kuna õiguslikarvamus on esitatud vormis, mis ei ole välisriigi õiguse sisu tõlgendamiseks lubatav. Arvamus ei vasta TsMS § 293 lg-s 1 märgitud tunnustele. 14.5 Kuivõrd hageja on kohtusse pöördunud alles pärast nõude aegumistähtaja möödumist, (mh puudub hagejal ka nõudeõigus), tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Sellest tulenevalt ei ole vaja edasi analüüsida hageja nõude olemasolu.
15.MENETLUSKULUD 15.1 TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta täielikult hageja kanda. 15.2 Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2021. a otsusega nr 218-6727.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.