osaühing Ferrander hagi OÜ Baltic Railway Group vastu võlgnevuse 26 000 euro ja viivise nõudes
Hagihind
28 080 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: osaühing Ferrander (registrikood 10608381, asukoht Näituse 26, 50407 Tartu; e-post [email protected]) Hageja esindaja D V Kostja: OÜ Baltic Railway Group (registrikood 12341249, asukoht Peterburi tee 90f-34, 11415 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja Valdis Härmsalu (e-post [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt OÜ-lt Baltic Railway Group hageja OÜ Ferrander kasuks põhivõlgnevus 26 000,00 eurot ja 14.10.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2411,26 eurot ning edasi alates 15.10.2020 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni põhivõlgnevuse 26 000,00 eurot tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Välja mõista kostjalt OÜ-lt Baltic Railway Group hageja OÜ Ferrander kasuks menetluskulu summas 1000 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.osaühing Ferrander esitas 22.03.2020 Harju Maakohtule hagi OÜ Baltic Railway Group vastu võlgnevuse 26 000 euro ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.08.2019 kuni lahendi täitmiseni nõudes. Hagiavalduse kohaselt pidi hageja teostama Leedus rööbaste ettevalmistustööd: rööbaste lõikamine, rööbaste ning kinnituste peale- ja mahalaadimine, rööbaste sorteerimine. Töid teostati aprillis kuni juuli 2019. 30.07.2019 antud teostatud tööd kostjale üle ja ta võttis need vastu. Pooled allkirjastasid akti summas 23 247 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esitas 31.07.2019 kostjale arve nr 19116 summas 27 896,40 eurot koos käibemaksuga, mille tasumise tähtaeg oli 21.08.2019. Kostja tasus nimetatud arve summas 1 896,40 eurot. Ülejäänud osas kostja arvet kuni käesoleva ajani tasunud ei ole. Hageja ei ole nõus sellega, et lepingu objektiks oli valida rööbaste seast edasimüügiks sobivaid rööpaid, sest hageja ei teadnud ning ei pidanud teadma rööbaste edasimüügi kriteeriume. Kostja ei esitanud neid mitte kunagi. Hageja ei ole nõus kostja väitega, et ta teavitas viivitamatult ebakvaliteetsest tööst. Hageja ei ole nõus kostja väitega, et hageja tekitas kostjale kahju, kuna ei ole esitatud tõendusdokumente ega kahju suurust. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis perioodi 21.08.2019-30.06.2020 eest summas 1 820,02 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 1 000 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hageja ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja pöördus 2019 aprillikuus hageja poole ja palus teostada järgmised tööd: valida kasutatud rööbaste seast ainult kvaliteetseteks edasimüügiks sobivad rööpad, mille peal pole keevisõmblusi ning need parajaks lõigata. Hageja tehtud töö, s.o valitud ja parajaks lõigatud rööpad müüs kostja edasi S UAB-le. Kostja ei näinud teostatud töö tulemusi, ega saanud tööd tegelikult üle vaadata ning usaldas oma tavapärase koostööpartneri töökvaliteeti. S UAB hakkas ostetud kaupa kasutama, mille käigus selgus, et umbes pooled tarnitud rööpad on defektsed ning ei sobi sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Kostja teavitas viivitamatult hagejat ebakvaliteetselt tehtud tööst ning saatis akti. S UAB tagastas kasutamiskõlbmatud rööpad kostjale. Hageja tekitas oma tegevusega kostjale kahju ning ei ole sellele kirjalikku ega suulist vastust andnud. Hageja on kostja püsiv koostööpartner ning teadis ja sai aru, mida ta teeb. Seega sai nii ohtralt puudusi tekkida üksnes tahtluse või hooletuse tõttu. Kostja ei ole nõus tasuma praaktöö eest. Kostja peab seniajani maksma üüritasu Eestis M AS-ile ja Leedus S UAB-le ladude kasutamise eest ning seega tekib kostjale hageja ebakohase lepingu täitmisega jätkuvalt kahju, mis tuleneb rööbaste hoiustamise vajadusest. Kostja palub tunnistada õigust mitte tasuda hagisummat 26 000 eurot koos viivistega. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
3.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: i) nende vahel sõlmiti aprillis 2019 suuliselt töövõtuleping rööbaste lõikamiseks Leedus.
ii) iii) iv) v)
Hageja teostas tööd perioodil aprill kuni juuli 2019. Pooled allkirjastasid 30.07.2019 tööde akti (t lk 3-5 koos tõlkega) summas 23 247 eurot, lisaks käibemaks 4649,40 eurot, kokku summas 27 896,40 eurot. Hageja väljastas kostjale 31.07.2019 kuupäevaga arve nr. 19116 (t lk 6) summas 27 896,40 eurot (koos käibemaksuga). Kostja tasus 17.10.2019 arve osaliselt summas 1896,40 eurot (t lk 7).
4.Poolte vahel on erinevad seisukohad järgmistes küsimustes: i) Mis oli töövõtulepingu järgi hageja kui töövõtja töö sisu. Hageja väitel oli töö sisuks kasutuses olnud (edaspidi k/o) rööbaste lõikamine, k/o rööbaste ning kinnituste peale- ja mahalaadimine ning k/o rööbaste sorteerimine nii, et rööpad oleksid kõlblikud raudteel kasutamisel (t lk 30 p 1). Kostja väidab, et töö sisuks oli valida kasutatud rööbaste seast ainult kvaliteetseteks edasimüügiks sobivad rööpad, mille peal pole keevisõmblusi ning need parajaks lõigata (t lk 74). ii) Kas tehtud tööd vastasid lepingu nõuetele ehk kas esines puuduseid hageja tehtud töödes. Kostja väitel (t lk 75 pöördel) oli tehtud töö puudustega, kuna lõigatud rööbaste kostja poolt leitud ostja, S UAB Leedust, avaldas 12.12.2019 aktis kostjale, et umbes pooled tarnitud rööpad on defektsed ning ei sobi sihtotstarbeliseks kasutamiseks, kuna 34 rööpal on elektri- ja termokeevitusdefektid, 38 rööpal on muud pindmised defektid ning 1 rööbas on vale pikkusega. Hageja eitab puuduseid töödes (t lk 30 ja pöördel), sest ta ei teadnud ega pidanud teadma rööbaste edasimüügi kriteeriume ega kostja võimaliku ostja nõudmistest. Hageja töö tulemuseks olid sorteeritud kasutuskõlblikud rööpad vastavalt kehtivatele juhenditele „Defektsete rööbaste klassifitseerimine (HTD/ЦП-1-93)” ja „Defektsete ja teravdefektsete rööbaste tunnused HTD/ЦП-3-93”. Vastavalt nendele juhenditele sai hageja töö tulemusel lõigatud rööpaid kasutada raudtee pealisehituses, kuna rööpad keevitusõmblusega või aukudega rööpa keskel ei loeta defektseteks rööbasteks. iii) Kas kostjale on puudustega töö tõttu tekitatud kahju, mis õigustaks tehtud tööde eest tasumisest keelduda. Kostja väitel (t lk 74 pöördel – 75) tekitas hageja oma tegevusega kostjale kahju, kuna antud toodet ei ole võimalik edasi müüa, see sobib ainult vanarauaks, mille hind ei ole võrreldav kvaliteetse kauba hinnaga. Kostjale tekib seoses hageja ebakohase lepingu täitmisega jätkuvalt kahju, mis tuleneb rööbaste hoiustamise vajadusest ja üüritasu maksmisest Eestis M AS-i ja Leedus S UAB-i ladude kasutamise eest. Kostja on seisukohal, et ta ei pea tasuma ebakvaliteetse töö eest hagejale. Hageja ei nõustu kostja väidetega kahju tekkimise kohta, kuna selle kohta ei ole esitatud tõendeid ega kahju suurust (t lk 30 pöördel).
5.Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.
6.Hageja nõuab kostjalt ehituse töövõtulepingust (VÕS § 635 lg 1) tuleneva võlgnevuse väljamõistmist. Sellise nõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 108 lg 1. Viivisenõude aluseks saab olla VÕS § 113 lg 1, tulevase viivise nõudmisel ka TsMS § 367.
7.VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Sätte sõnastusest tulenevalt on töövõtja põhikohustuseks kokkulepitud tulemuse saavutamine (töö valmimine) vastavalt lepingu tingimustele.
8.Kohtule ei ole esitatud kirjalikku pooltevahelist töövõtulepingut. Töövõtulepingule ei ole seadusega kehtestatud vorminõuet, s.t. selle võib sõlmida ka suuliselt (TsÜS § 77 lg 1, VÕS § 11 lg 1). Kostja on oma seisukohtades kinnitanud, et tellis hagejalt tööd (t lk 74 p II 1). Seega tuvastab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, millega kostja tellis hagejalt tööde teostamise.
9.Lepinguga kokku lepitud töö täpse sisu osas on pooled eri meelt. Mõlemad pooled on oma seisukohtades nõustunud, et töö sisaldas endas kasutatud rööbaste lõikamist ja sorteerimist (hageja t lk 30 p 1; kostja t lk 74 p 1 ja 2). Kuna see vaidluse all ei ole, siis loeb kohus selle ka tuvastatuks.
10.Kostja on lisaks esitanud väite, et hageja kohustus kasutatud rööbaste seast valima ainult kvaliteetseteks edasimüügiks sobivad rööpad, mille peal pole keevisõmblusi ning need parajaks lõikama. Hageja on sellele vastu vaielnud. Riigikohus on selgitanud, et kui tellija soovib tööd kasutada mingil kindlal viisil, mis ei vasta tavapärasele kasutusotstarbele, peab tellija sellest töövõtjale enne lepingu sõlmimist teatama. Kui tellija seda ei tee, ei ole tal eeldatavasti õigust tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele põhjusel, et töö ei sobi sellel otstarbel kasutamiseks. (vt Riigikohtu 05.04.2019 otsus nr 2-16-16481, p 19.1). Kostja peab tõendama asjaolusid, mis kinnitavad hageja teadma pidamist töö spetsiifilisest kasutusotstarbest (samas, p 19.6).
10.1.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et need kohustused lepingu osaks olid. Kostja väide on jäänud siin umbmääraseks – ta ei ole selgitanud, millistele kvaliteedinõutele peaksid edasimüügiks sobivad rööpad vastama ning mis on paras pikkus rööpale. Samuti ei ole tõendatud kostja väide, et hageja on tema püsiv koostööpartner alates aastast 2016, mistõttu pidi hageja aru saama, et need kohustused sisaldusid lepingus ja mis oli nende kohustuste sisu (t lk 74 pöördel p 5). Kostja ei ole esitanud mingeid tõendeid pooltevahelise tiheda koostöö kohta ega selle kohta, milles seisnes poolte väidetava koostöö sisu ning kuidas haakuks see käesoleva vaidluse ja kõnealuse töövõtuga.
11.VÕS § 636 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi lg 4 sätestab: „Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava töö osa vastuvõtmisel.“ VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline.
12.Käesoleval juhul on pooled 30.07.2019 allkirjastanud akti tehtud tööde üleandmise kohta kostjale (t lk 3-4, tõlge t lk 5), kostja ei ole sellele hageja väitele iseenesest vastu vaielnud. Kostja on esitanud vastuväite, et kostja ei näinud teostatud töö tulemust vaid usaldas oma tavapärase koostööpartneri töökvaliteeti (t lk 74 p 2). VÕS § 643 lg 1 sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kohus on seisukohal, et kostja tellis hagejalt tööd oma majandustegevuses. Seda kinnitavad muu hulgas kostja enda seisukohad oma tegevuse kirjeldamisel: ta tellis hagejalt rööbaste lõikamise, mille järel asus ise nendele rööbastele ostjat otsima, kelle ta ka leidis, aga kellele rööbaste kvaliteet väidetavalt ei sobinud. Seega kirjeldab kostja, kuidas ta tegeleb rööbaste lõikamise tellimise ja edasimüümisega sooviga teenida sellelt
tulu ehk tegemist oli tellimusega tema majandustegevuses. Sellest tulenevalt lasus kostjal ka VÕS § 643 lg-st 1 tulenev kohustus hageja poolt tehtud töö üle vaadata või üle lasta vaadata. Kui kostja seda ei teinud, nagu ta väidab, siis lasuvad sellest tulenevad võimaliku negatiivse tagajärje riskid tal endal. Puuduvad tõendid, et kostja oleks enne tema vastu hagiavalduse esitamist tuginenud asjaolule, et ta ei ole saanud töid üle vaadata. Tööde üleandmise akt on mõlema poole esindaja poolt allkirjastatud, mistõttu tuleb eeldada, et kostja on tööd üle vaadanud ning vastupidine kostja väide ei ole tõendatud.
13.Kohus seega tuvastab, et tööd anti hageja poolt kostjale üle 30.07.2019. Aktis on loetletud tehtud tööd, nende maht ja maksumus. Mõlemad pooled on aktile alla kirjutanud. Aktist nähtuvalt oli tööde maksumuseks kokku 27 869,40 eurot (koos käibemaksuga). Kostja ei ole akti allkirjastamist ega selle sisu vaidlustanud. Sellega on tööd vastu võetud 30.07.2019, töövõtja tasunõue muutnud sissenõutavaks vastavalt VÕS § 637 lg 4 ning töövõtjal on VÕS § 108 lg 1 järgi õigus nõuda tasu maksmist.
14.Hageja on esitanud kostjale 31.07.2019 kuupäevaga arve nr 19116 summas 27 896,40 eurot (t lk 6), mis vastab tööde üleandmise aktis kajastatud summale. Arve tasumise tähtajaks oli 21 päeva ehk 21.08.2019. Kostja on sellest arvest 17.10.2019 tasunud 1896,40 eurot (t lk 7), seega on tasumata summa 26 000 eurot.
15.Kuna kostja on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama kostja (Riigikohtu 18.04.2018 otsus nr 2-14-61484, p 18). Kostja väitel oli töö ebakvaliteetne, kuna rööbaste ostja, menetluses mitteosalev isik S UAB vaatas peale ostu rööpad üle ja praakis neist 73 rööbast välja, mille kohta saatis kostja 17.12.2019 (t lk 22) hagejale 12.12.2019 S UAB poolt koostatud akti (t lk 20). Hageja ei nõustu kostja pretensioonidega ning on vastava sisuga e-kirja saatnud kostjale 21.11.2019 (t lk 33).
15.1.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma vastuväidet, et tööl esinesid puudused. S UAB poolt 12.12.2019 koostatud akt ei tõenda, et hageja poolt tehtud ja 30.07.2019 üleantud tööd ei vastanud poolte kokkuleppele. Nimetatud aktist ei nähtu, et tegemist oleks samade rööbastega, mille osas hageja töid tegi. Isegi kui asuda seisukohale, et tegemist oli samade rööbastega, siis kostja ei ole millegagi tõendanud, et hageja ja kostja leppisid kokku samades nõuetes, kui kostja ja S UAB. Seega üksnes asjaolu, et rööpad ei sobinud S UAB-le, ei tähenda seda, et hageja tööd ei vastanud nõuetele või kokkuleppele. Hageja ei ole mingeid puuduseid enda töös omaks võtnud (vt 21.11.2019 e-kiri, t lk 33).
16.Kuna kostja ei ole tõendanud tööde mittevastavust lepingule, on ta kohustatud tasuma kokkulepitud tasu. Tasu kokkulepe nähtub 30.07.2019 allkirjastatud tööde üleandmise aktis ja 31.07.2019 väljastatud hageja arves nr 19116. Kostja ei ole tasu kokkulepet vaidlustanud. Arve osalise tasumisega on kostja arve õigsust ka kinnitanud.
17.Kostja on esitanud vastuväite hageja nõudele tervikuna. VÕS § 111 annab tellijale töö lepingutingimustele mittevastavuse korral õiguse keelduda töövõtjale tasu maksmisest puudustele vastavas ulatuses. Kui tellija on töö vastu võtnud ja töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks, saab tellija maksmisest keelduda VÕS § 111 lg 1 järgi, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Seejuures peab tellija tõendama tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt töövõtja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist. (Riigikohtu 21.06.2018 otsus nr 2-16-5851/38, p-d 23–24). Antud juhul kostja ei ole tõendanud tööde mittevastavust
lepingule, seetõttu puudub tal ka alus VÕS § 111 tulenevat õiguskaitsevahendit kasutada ja tasu maksmisest keelduda.
18.Kostja on esitanud väite, et hagejapoolne mittenõuetekohane töö on talle põhjustanud kahju (t lk 75). Kostja ei ole aga selgitanud, milles see kahju täpsemalt seisneb, kui suur on kahju summa ega esitanud tõendeid kahju tekkimise kohta. Samuti on kohus eelnevalt jõudnud järeldusele, et hageja tehtud töö vastas lepingule (vähemalt ei ole kostja tõendanud vastupidist), mistõttu ei esine kostjal käesoleval juhul pooltevahelisest lepingust ega seadusest tulenevat alust hagejalt kahju hüvitamist nõuda.
19.Eeltoodu alusel kuulub hagi põhinõude osas rahuldamisele.
20.VÕS § 113 lg 1 järgi on töövõtjal õigus nõuda ka viivist tasu maksmisega viivitamise eest. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 635 lg-ga 1.
20.1.Hageja on palunud mõista välja viivis alates arve nr 19116 tasumisega viivitamisest. Hageja on märkinud viivise arvestamise esimeseks päevaks 21.08.2019. Kuna sel päeval saabus arve maksetähtaeg, siis algas arve tasumise viivitus alates 22.08.2019.
20.2.Perioodil 22.08.2019-17.10.2019 (56 päeva) oli kostja viivituses 27 896,40 euro tasumisega. VÕS § 113 lg 1 järgne viivis päevas sellelt summalt on 6,11 eurot (27896,40€ x 8% / 365 päeva). Seega viivis selle perioodi eest on 342,16 eurot.
20.3.Perioodil 18.10.2019-14.10.2020 (otsuse tegemise kuupäev) (363 päeva) oli kostja viivituses 26 000 euro tasumisega. VÕS § 113 lg 1 järgne viivis päevas sellelt summalt on 5,70 eurot (26000€ x 8% / 365 päeva). Seega viivis selle perioodi eest on 2069,10 eurot.
20.4.Viivis kokku kuni otsuse kuupäevani on seega 2411,26 eurot.
20.5.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni lahendi täitmiseni nõudes. Kostja nimetatud nõudele vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 367 kuulub vastav hageja nõue rahuldamisele.
21.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 26 000,00 eurot, 14.10.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2411,26 eurot ja edasi alates 15.10.2020 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse 26 000,00 euro tasumiseni.
22.Tõendeid, millele kohus ei ole otsuses viidanud, ei oma asja lahendamisel tähtust ning kohus jättis need otsuse tegemisel kõrvale. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
23.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 28 975,40 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
24.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
25.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
26.Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja tasunud riigilõivu summas 1000 eurot (t lk 13). Rohkem menetluskulude nimekirju asjas esitatud ei ole.
27.Kohus mõistab menetluskulu, mis koosneb riigilõivust 1000 eurot, kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.