Jätta rahuldamata R. M. (M., isikukood xxx) taotlus ekspertiisi määramiseks.
2.Rahuldada Osaühingu JUSTIN PROJEKT (registrikood 10433160) avaldus kinnistusraamatu registriossa numbriga xxx kantud kinnisasjale (asukoht xxx, katastriüksus tunnusega xxx) juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavalt xxx teelt (kohalik tee nr xxx), mis asub kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasjal (asukoht xxx, katastriüksus tunnusega xxx), üle kinnistusraamatu registriossa numbriga xxx kantud kinnisasja (asukoht xxx, katastriüksused tunnustega xxx ja xxx). 1 (13)
3.Määrata juurdepääsu asukohaks 142m (ühesaja neljakümne kahe meetri) pikkune lõik alates kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasja piirist üle kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasja katastriüksuse tunnusega xxx (xxx) kuni kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasja katastriüksuse katastritunnusega xxx (xxx) piirini ning lõik kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasja katastriüksuse katastritunnusega xxx (xxx) piirist kuni kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasja piirini. Kinnistusraamatu registriossa numbriga xxx kantud kinnisasjal asuva juurdepääsutee alguspunkti asukoha ligikaudsed koordinaadid on XY: xxx, xxx (BL: xxx, xxx) ja XY: xxx, xxx (BL: xxx, xxx). Kinnistusraamatu registriossa numbriga xxx kantud kinnisasjal asuva juurdepääsutee lõpp-punkti asukoha ligikaudsed koordinaadid on XY: xxx, xxx (BL: xxx, xxx) ja XY: xxx, xxx (BL: xxx, xxx). Juurdepääsutee asukoht katastriüksusel tunnusega xxx on kohtumääruse lahutamatuks lisaks oleval joonisel märgitud punase värviga (kohtumääruse lisa).
4.Määrata juurdepääsu tingimused: 4.1.kinnistusraamatu registriossa numbriga xxx kantud kinnisasja igakordsel omanikul on õigus ööpäevaringselt, igapäevaselt, aastaringselt ja tähtajatult kasutada juurdepääsu jalgsi, kergliiklusvahenditega ning mootorsõidukite, autorongide ja masinrongidega, mille lubatud täismass ei ületa 7500 kilogrammi. 4.2.kinnistusraamatu registriossa numbriga xxx kantud kinnisasja igakordsel omanikul on õigus tööpäevadel kella 08:00-st kuni kella 20:00-ni aastaringselt ja tähtajatult kasutada juurdepääsu veoautode, traktorite ja põllumajandustehnikaga. 4.3.kinnistusraamatu registriossa numbriga xxx kantud kinnisasja igakordsel omanikul on õigus ehitada juurdepääsu asukohta tee. 4.4.kinnistusraamatu registriossa numbriga xxx kantud kinnisasja igakordsel omanikul on kohustus tagada, et tee vastaks järgmistele nõuetele:
4.4.1.Tee ehitamisel ei ole kasutatud keskkonnale ohtlikke materjale.
4.4.2.Teekate peab olema vähemalt pinnatud tee majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ mõistes.
4.4.3.kinnistusraamatu registriossa numbriga xxx kantud kinnisasja piirist alates kulgeva 133,42m (ühesaja kolmekümne kolme koma neljakümne kahe meetri) pikkuse teelõigu laius on maksimaalselt 5m (viis meetrit).
4.4.4.Ülejäänud teelõigu laius on 6,40m (kuus koma nelikümmend meetrit) kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasja poolses otsas ning 7,30m (seitse koma kolmkümmend meetrit) kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasja poolses otsas.
4.4.5.Kui kehtestatud detailplaneering sisaldab täpsemaid nõudeid tee laiusele, on kinnistusraamatu registriossa numbriga xxx kantud kinnisasja igakordne omanik kohustatud tagama tee vastavuse detailplaneeringuga kehtestatud nõuetele. 4.5.kinnistusraamatu registriossa numbriga xxx kantud kinnisasja igakordne omanik on kohustatud tagama aastaringselt juurdepääsutee korrashoiu ning hoidma juurdepääsuteed jalgsi ja sõidukiga liiklemiseks vajalikus seisundis.
5.Kinnistusraamatu registriossa numbriga xxx kantud kinnisasja igakordne omanik on kohustatud maksma kinnistusraamatu registriossa numbriga xxx kantud kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsutee kasutamise eest kokku tasu 25,71 (kakskümmend viis koma seitsekümmend üks) eurot aastas. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta esimene veebruar (01.02.).
6.Kohustada R. M.a (M., isikukood xxx) andma nõusolek kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxx kolmandasse jakku märkus juurdepääsu tasu ja juurdepääsu kohta avalikult kasutatavale teele Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud kinnisasja igakordse omaniku kasuks. 2 (13)
7.Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
8.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
9.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Osaühing JUSTIN PROJEKT (avaldaja) esitas 30.07.2018 Harju Maakohtule avalduse R. M. (puudutatud isik) vastu taotlusega määrata avaldaja kinnisasjale juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle puudutatud isiku kinnisasja (tl-d 1-2). Kohus jättis avalduse 16.08.2018 käiguta (tl 20). Avaldaja esitas 30.09.2018 menetlusdokumendi avalduse puuduste kõrvaldamiseks (tl-d 27-30). Kohus algatas avalduse alusel hagita menetluse ja kaasas puudutatud isikutena menetlusse R. M., B. A.u, E. K.e ja Rae valla (tl 31). Rae vald vastas avaldusele 05.11.2018 (tl-d 36-37). Puudutatud isik R. M. vastas avaldusele 20.11.2018 (tl-d 56-59). Avaldaja esitas 23.11.2018 seisukohad (tl-d 63-65). Kohtuistung toimus 20.06.2019 (tl-d 78-81). Puudutatud isik R. M. esitas 23.08.2019 seisukohad (tld 82-84). Avaldaja esitas 26.08.2019 menetlusdokumendi (tl-d 85-87). Kohus andis menetlusosalistele 21.08.2020 määrusega korraldused avalduste ja dokumentide esitamiseks ning kaasas puudutatud isikutena menetlusse R. O.e ja T. U. (tl-d 101-105). Rae vald vastas kohtumäärusele 02.09.2020 menetlusdokumendiga (tl-d 113-114). R. M. vastas kohtumäärusele 18.09.2020 menetlusdokumendiga (tl-d 117-119). Avaldaja esitas 21.09.2020 menetlusdokumendi (tl-d 129-131).
2.Avaldaja taotleb enda kinnisasjale asukohaga xxx, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr xxx, juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt üle puudutatud isiku R. M. kinnisasja asukohaga xxx, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr xxx. Avaldaja põhjendab oma taotlust järgmiste asjaoludega. Avaldajale kuulub alates 2013.a kinnisasi asukohaga xxx (xxx kinnistu), mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr xxx. Xxx jõe kinnistu juurdepääs toimub üle kinnisasja asukohaga xxx, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr xxx (xxx kinnistu). xxx kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga on lahendatud juurdepääsu küsimus Xxx jõe kinnistule läbi xxx kinnistu. Detailplaneeringuga nähti ette läbi xxx kinnistu Xxx jõe kinnistule teeservituudi vajadusega ala laiusega 5m, pikkusega 142m ja pindalaga 720m2. Avaldaja ja xxx kinnistu omanik M. K. sõlmisid 03.05.2017 kokkuleppe Xxx jõe kinnistule ligipääsu rajamiseks läbi xxx kinnistu. Kokkuleppe punkti 5 kohaselt lepiti kokku xxx kinnistu omaniku kohustuses anda nõusoleku teeservituudi lepingu sõlmimiseks pärast ligipääsutee valmimist. Avaldaja rajas 2017.-2018.a detailplaneeringuga määratud alale juurdepääsutee 720m2 ulatuses. Avaldaja soovis pärast ligipääsutee kasutuselevõttu sõlmida xxx kinnistu omanikuga teeservituudi seadmise lepingu, kuid M. K. keeldus 21.11.2017 lepingu sõlmimisest. Puudutatud isik R. M. omandas 13.02.2018 xxx kinnistu. Puudutatud isik R. M. on keeldunud avaldajaga koostööst ning asunud Xxx jõe kinnistu ligipääsutee kasutamist ja parendusi torpedeerima (tl-d 1-2). 3 (13)
Avaldajal ei ole õnnestunud puudutatud isiku R. M.ga xxx kinnistut läbiva ja avaldaja kasutuses oleva ligipääsutee kasutustingimuste osas kokkuleppele saada. Mõistlik tasu juurdepääsutee aluse maa kasutamise eest on 20 eurot aastas. Xxx tee kinnistu maksustamishind on 3960 eurot hektari kohta ja maamaksu määr on 2,5%. Seetõttu on 720m2 maamaksu määr 7,128 eurot aastas. Xxx tee kinnistut läbivat teed kasutavad avaldaja ja puudutatud isik R. M. ligikaudu 68m2 ulatuses ühiselt, sest Xxx tee kinnistu hoonestusalale toimub detailplaneeringu kohaselt ligipääs sama teed mööda. Ühises kasutuses tee osa peaksid rajama ja korras hoidma avaldaja ja puudutatud isik R. M. ühiselt. Maamaks 68m2 osas on 0,67 eurot aastas. Avaldaja palub 68m2 kasutustasuks määrata 0,67 eurot aastas. Maamaks 652m2 osas, mida kasutab ainult avaldaja, on 6,45 eurot aastas. Valdaja palub 652m 2 kasutustasuks määrata 19,36 eurot aastas, mis on teealuse maa kolmekordne maamaksu määr aastas. Avaldaja palub määrata avaldaja ja puudutatud isiku ühises kasutuses oleva tee laiuseks 6,40-7,30m ja avaldaja ainukasutuses oleva tee laiuseks 5m. Avaldajal puuduvad alternatiivsed juurdepääsuvõimalused Xxx jõe kinnistule. Detailplaneering muid alternatiivseid juurdepääsuvõimalusi ette ei näe ning juurdepääsutee on rajatud ja kasutuses, mistõttu puudub mõistlik põhjus alternatiivsete ligipääsuvõimaluste analüüsimiseks (tl-d 27-29). Rae vald ja Rae vallavalitsus toetavad avaldaja taotlust. Kinnistu sisetee rajamiseks, mida ei anta avalikku kasutusse, ei ole vajalik ehitusluba või ehitusteatise esitamine. Avaldajale ei ole teada, et puudutatud isik R. M. sooviks anda tee avalikku kasutusse või teha avalikkusele ligipääsetavaks. Ligipääsutee on kasutuses. Xxx jõe kinnistu ei ole hoonestatud. Xxx jõe kinnistule on puudunud vajadus sõita sõiduautodega. Juurdepääsuteed üle Xxx tee kinnistu kasutatakse hetkel jalgsi ja põllumajandustehnikaga. Tee rajamiseks andis 04.05.2017 nõusoleku M. K. esindaja B. A.. Avaldaja on korduvalt püüdnud puudutatud isik R. M.ga kokkulepet sõlmida, kuid tema esindaja on kinnitanud läbirääkimiste jätkamisest keeldumist (tl-d 63-64). Rae Vallavolikogu määras 17.03.2015 otsusega Xxx tee (tee nr xxx) 1805 meetri pikkuses osas avalikult kasutatavate teede nimekirja. Xxx tee on kantud teeregistrisse avalikult kasutatava teena numbriga xxx. Xxx tee aluse maa omanike kaasamiseks puudub seetõttu vajadus. Avaldaja palub määrata juurdepääsu järgmistel tingimustel: ligipääs rasketehnikaga (veoautod, traktorid ja muu põllumajandustehnika) tööpäevadel kell 08:00-20:00 ning ligipääs jalgsi või sõidukitega (mootorrattad, sõiduautod, veoautod täismassiga kuni 8 tonni) igapäevaselt ja ööpäevaringselt. Juurdepääsutee 68m2 ulatuses rajavad ja hooldavad avaldaja ja puudutatud isik R. M. ühiselt. Ülejäänud 652m2 ulatuses rajab ja hooldab teed Xxx jõe kinnistu valdaja. Avaldaja taotleb puudutatud isiku R. M. kohustamist kinnistusraamatusse juurdepääsu kohta märkuse kandmise nõusoleku andmiseks (tl-d 85-86). Puudutatud isiku R. M. väide selle kohta, et M. K. ei ole sõlminud kokkulepet ega ole andnud volitust kooskõlastuse andmiseks ligipääsu rajamiseks, ei ole tõene. Puudutatud isik B. A.ul oli jagamisel tekkiva hoonestamata kinnistu müügilepingust, reaalservituudi seadmise lepingust nähtuvalt volitus M. K. nimel sõlmimaks Xxx osas muuhulgas ka servituudi seadmise lepinguid. Avaldaja on kooskõlastanud tee ehituseks kasutatud materjalide taaskasutuse keskkonnaametiga. Tee ehitajale on väljastatud jäätmekäitleja registreerimistõend. Tee projekti koostamise, kooskõlastamise ja ehitusjärelevalve kasutamise kohustused tuleb jätta puudutatud isiku R. M. kanda. Avaldaja rajas ligipääsutee enne Xxx kinnistu omandamist puudutatud isik R. M. poolt. Puudutatud isik R. M. teadis kinnistu omandamisel ligipääsuteest ja selle kasutamise vajadusest (tl-d 129-130).
3.Puudutatud isik R. M. vaidleb vastu juurdepääsu määramisele avaldaja taotletud viisil. Puudutatud isik põhjendab vastuväiteid avaldusele järgmiste asjaoludega. Avaldaja kohtusse pöördumine oli põhjendamatu ja puudutatud isik ei ole selleks põhjust andnud. Avaldaja pöördus puudutatud isiku poole ettepanekuga servituudi seadmiseks pärast kohtusse pöördumist. Avaldaja ei ole vastanud puudutatud isiku 12.09.2018 kirjale, milles puudutatud isik teatas, et soovib servituudi hinna ja muude tingimuste osas leppida kokku peale seda, kui puudutatud isikule on võimaldatud tutvuda kogu antud tee ehitust puudutava dokumentatsiooniga. M. K. ei ole kokku leppinud ega 4 (13)
andnud volitust kokkuleppe sõlmimiseks ligipääsu rajamiseks läbi Xxx kinnistu. Avaldaja on tegelikkuses omavoliliselt alustanud tee rajamisega, kuid tee ei ole veel läbitav sõidukitega. Avaldajal ei ole tee ehituseks vastavaid nõusolekuid kinnistu omanikult, vallalt. Puudutatud isikule ei ole esitatud ühtegi projekti ega muid dokumente, mille alusel tee ehitatakse. Puudutatud isikule ei ole teada, mis materjale tema kinnistule tee ehituseks on kasutatud ja kas need vastavad keskkonnaohutuse nõuetele (tl-d 57-58). Puudutatud isik taotleb järgmiste tingimuste täitmist: tee rajatakse ehitusprojekti alusel, projektis tuleb arvestada ja seada tee ehituseks tingimused vastavalt sellele, millisel eesmärgil ja millise sagedusega teed kasutama hakatakse; tee ehitusprojekt kooskõlastatakse Rae valla ja puudutatud isikutega; tee ehitamisel kasutatakse keskkonnale ohutuid materjale; tee ehitamisel kaasatakse ehitusjärelevalve, kelle ülesanne on kontrollida, et tee ehitamisel kasutatakse neid materjale, mida tee ehitusprojekt ette näeb; tee kasutamine rasketehnikaga (veoautod, traktorid ja muu põllumajandustehnika) on lubatud tööpäevadel kella 08:00 kuni kella 20:00; kogu rajatav tee alates Xxx teest kuni avaldaja kinnistuni jääb teehoolduse kohustus täies ulatuses avaldaja kanda (tl 83). Puudutatud isiku R. M. huvides on, et tee rajatakse keskkonnale ohutuid materjale kasutades. Avaldaja on alustanud tee rajamist puudutatud isiku R. M.ga kooskõlastamata. Tee alusmaterjaliks on kasutatud ehitusmaterjale, mis võivad sisaldada keskkonnale ohtlikku asbesti. Tee peab saama tolmuvaba katte, mis riivaks kõige vähem ümberkaudsete elanike huve. Teekasutustasu suurus 20 eurot aastas ei vasta kohtupraktikale ja puudutatud isik R. M. ei nõustu sellega. Puudutatud isik R. M. palub määrata ühekordset hüvitist kinnistu väärtuse vähenemise eest 20 eurot iga ruutmeetri kohta. Puudutatud isik R. M. palub määrata juurdepääsutee talumise tasuks 300 eurot aastas. Tee hooldamise kohustuse palub puudutatud isik jätte avaldajale (tl-d 117-118).
4.Rae vald ei vaidle avaldusele vastu ja põhjendab oma seisukohti järgmiselt. Avaldaja soovib Xxx jõe kinnistule juurdepääsu avalikult kasutatavalt riigi põhimaanteelt nr 11 nimetusega Tallinna ringtee. Avaldaja soovib selleks kasutada osaliselt Tallinna linnas ja osaliselt Rae vallas asuvat kohalikku teed nr xxx nimetusega Xxx tee, mis asub suuremas ulatuses eramaadel ning erateed, mis on rajatud Xxx kinnistule. Juurdepääsutee ligikaudne pikkus on 1,4 km. Tallinna ringteelt alguse saav Xxx tee kulgeb avaldajale juurdepääsuks vajalikus ulatuses (~1,26 km) üle järgmiste kinnistute: Tallinna linnas asuv reformimata riigimaa (omanik Eesti Vabariik), Tallinna linnas asuv Lagedi tee 21 kinnistu (omanik Eesti Vabariik), Tallinna linnas asuv xxx kinnistu (omanik Osaühing F), Rae vallas asuv Lagedi-Maardu katastriüksus (omanik Eesti Vabariik ja hoonestusõiguse omanik aktsiaselts Eesti Raudtee), Rae vallas asuv Xxx kinnistu (omanik Osaühing F), Rae vallas asuv Xxx tee L1 kinnistu (omanik Rae vald), Rae vallas asuv Xxx katastriüksus (omanik K. P.), Rae vallas asuv Xxx kinnistu (kaasomanikud R. O. ja T. T.), Rae vallas asuv Xxx kinnistu (omanik puudutatud isik E. K.), Rae vallas asuv xxx kinnistu (omanik Eesti Vabariik), Rae vallas asuv Xxx katastriüksus (omanik puudutatud isik R. M.). Xxx tee on Rae Vallavolikogu 09.08.2011 arvatud Rae valla avalikult kasutatavate teede nimekirja. Xxx tee osas ei ole Rae vallal kinnistute omanikega sõlmitud tee avaliku kasutamise lepinguid. Rae Vallavalitsuse 04.08.2015 korraldusega nr 1132 on kehtestatud Xxx kinnistu ja lähiala detailplaneering, millega on lahendatud juurdepääs praegusele Xxx jõe kinnistule üle praeguse Xxx katastriüksuse. Detailplaneeringu põhijoonisel on selleks näidatud 5,0 m laiune teeservituudi vajadusega ala, mis on planeeritava ala põhjapiiri juures tähistatud mustjashalli ruudustikuga. Rae Vallavalitsus on seisukohal, et avaldajal on õigus nõuda juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt oma kinnistule. Rae Vallavalitsuse hinnangul puuduvad asjaolud, mis välistaksid juurdepääsu määramise avalduses taotletud ulatuses. Rae Vallavalitsus leiab, et ülaltoodud juurdepääsutee lahendusele ei ole alternatiivseid juurdepääsu võimalusi, mis oleksid mõistlikumad või otstarbekamad. Rae Vallavalitsus teatab, et Rae vald ei takista temale kuuluva kinnistu kasutamist juurdepääsuna avaldaja kinnistule ega sea selleks kasutustingimusi. Kõik Rae valla omandis olevad teealused kinnistud on teekasutajatele tasuta kasutamiseks (tl-d 36-37).
5.Puudutatud isikud B. A., E. K., R. O. ja T. U. ei ole avaldusele vastanud ega muid menetlusdokumente esitanud. Kohus kuulas E. K.e ära 20.06.2019 kohtuistungil (tl-d 78-79). 5 (13)
II.
Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
6.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. AÕS § 156 lg 1 järgi on juurdepääsu määramise eelduseks juurdepääsu puudumine avaldaja kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt. Avaldajale kuulub kinnisasi asukohaga xxx (Xxx jõe kinnistu), mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr xxx ja mis koosneb katastriüksusest tunnusega 65301:011:0520. Asjaolu ei ole menetlusosaliste vahel vaidluse all. Kinnisasja kuulumine avaldajale nähtub kinnistusraamatu väljavõttest. Kohus loeb asjaolu kinnistusraamatu väljavõtte alusel tõendatuks. Xxx jõe kinnistu ei piirne avalikult kasutatava teega. Asjaolu nähtub Maa-ameti kaardirakenduse väljatrükist, mille kohaselt piirneb Xxx jõe kinnistu Xxx jõega ning Xxx, Xxx, Xxx, Xxx ja Mustika kinnistutega (tl 82). Juurdepääsu puudumine Xxx jõe kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt nähtub ka detailplaneeringu seletuskirjast, milles kirjeldatakse juurdepääsu lahendamist Xxx jõe kinnistule (tl 7). Juurdepääsu puudumine ei ole menetlusosaliste vahel vaidluse all. Lähim avalikult kasutatav tee on Xxx tee, mis asub riigile kuuluval kinnisasjal, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr xxx (asukoht Harju maakond, Rae vald, Xxx, xxx, katastriüksus tunnusega xxx). Avaldaja eesmärk on saavutada juurdepääs riigile kuuluval kinnisasjal asuvale Xxx tee lõigule. Kohus leiab, et puuduvad AÕS § 156 lg-des 2 ja 3 sätestatud juurdepääsu määramise nõudeõigust välistavad asjaolud, sealhulgas ei ole avaldaja oma faktilise teoga juurdepääsu katkestanud. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et avaldajal on õigus nõuda naaberkinnisasjade omanikelt juurdepääsu avalikult kasutavalt teelt enda kinnistule üle naaberkinnisasjade.
7.Xxx jõe kinnistu piirneb ühest küljest Xxx jõega ning ülejäänud külgedest puudutatud isikutele R. M.le, B. A.ule, E. K.ele ja Rae vallale kuuluvate kinnisasjadega (tl 82, kinnistusraamatu registriosade väljatrükid). Puudutatud isik R. M.le kuulub kinnisasi asukohaga Harju maakond, Rae vald, Xxx, Xxx, Xxx ja Xxx, mis on kantud kinnisturaamatu registriossa nr xxx ja mis koosneb katastriüksustest tunnustega xxx, xxx, xxx. Avaldaja on taotlenud juurdepääsu määramist üle Xxx katastriüksuse, mille tunnus on xxx (Xxx kinnistu) ja üle Xxx katastriüksuse, mille tunnus on xxx. Puudutatud isik B. A.ule kuulub kinnisasi asukohaga Harju maakond, Rae vald, Xxx, Xxx, mis on kantud kinnisturaamatu registriossa nr xxx ja mis koosneb katastriüksusest tunnusega xxx. Puudutatud isik E. K.ele kuulub kinnisasi asukohaga Harju maakond, Rae vald, Xxx, Xxx, mis on kantud kinnisturaamatu registriossa nr xxx ja mis koosneb katastriüksusest tunnusega xxx. Rae vallale kuulub kinnisasi asukohaga Harju maakond, Rae vald, Xxx, xxx , mis on kantud kinnisturaamatu registriossa nr xxx ja mis koosneb katastriüksusest tunnusega xxx. Menetlusosalised ei vaidle kinnisasjade kuuluvuse üle. Kinnisasjade omanikud nähtuvad kinnistusraamatu väljavõtetest, mille alusel loeb kohus asjaolud tõendatuks. Avaldaja ei ole avaldanud, millistel tingimustel ja millistesse alternatiivsetesse asukohtadesse on võimalik juurdepääsu määramine B. A.u, Rae valla ja E. K.e kinnisasjadele. Puudutatud isikud B. A. ja E. K. ei ole avaldanud, millistesse asukohtadesse ja millistel tingimustel on võimalik neile kuuluvaile kinnisasjadele juurdepääsu määramine. Rae vald ei ole avaldanud, millistel tingimustel ja millisesse asukohta on võimalik määrata juurdepääs üle Mustika kinnistu. Rae vald on avaldanud, et ei takista temale kuuluva kinnistu kasutamist juurdepääsuna avaldaja kinnistule ega sea selleks kasutustingimusi (tl 37). Puudutatud isik R. M. ei ole toonud välja, millistesse alternatiivsetesse asukohtadesse tuleks juurdepääs määrata. Puudutatud isik R. M. ei ole välistanud juurdepääsu 6 (13)
määramist avaldaja taotletud asukohta ja on vaielnud vastu juurdepääsu määramisele avaldaja taotletud tingimustel. Kohtu hinnangul ei ole menetlusosalised välja toonud asjaolusid, mille kohaselt ei ole maakorralduslikult võimalik määrata juurdepääsu üle R. M., B. A.u, Rae valla ja E. K.e kinnisasjade. Andmeid maakorralduslike piirangute kohta ei nähtu ka avalikest andmetest. AÕS § 156 lg 1 ls 4 kohaselt tuleb arvestada juurdepääsu määramisel koormatava kinnisasja omaniku huve. Juurdepääsu määramise eelduseks on juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt ka RKTKm 3-2-1-170-12, p 10). Kohus valib määratava juurdepääsu maakorralduslikult võimalike juurdepääsuteede seast. Kohus valib juurdepääsutee, arvestades juurdepääsu taotleja huvisid ja teiste omanike huvisid. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud juurdepääsu määramine üle B. A.ule kuuluva kinnisasja. Kohus arvestab seejuures kinnisasja paiknemisega – kinnisasi paikneb ribana kahe elamumaa maatüki vahel. Kinnisasjale tee rajamine piirab oluliselt B. A.u poolt kinnisasja kasutamise ulatust ning võib samaaegselt mõjutada naaberkinnisasjade kasutamist. Rajatav tee mööduks kinnisasjal asuvate hoonete (sh elamu) vahetust lähedusest. Tee rajamiseks on vaja raiuda avaldaja kinnisasjal ja B. A.u kinnisasjal asuvaid puid. Juurdepääsu määramisel üle B. A.u kinnisasja tuleks lisaks määrata juurdepääs üle R. M. kinnisasja, sest B. A.u kinnisasi ei piirne Xxx teega. Eeltoodut arvestades ei ole kohtu hinnangul avaldaja ja puudutatud isikute huvisid arvestades põhjendatud juurdepääsu määramine üle B. A.u kinnisasja. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud juurdepääsu määramine üle R. M.le kuuluva Xxx kinnisasja. Tee rajamiseks oleks sellisel juhul vajalik raiuda puid nii avaldajale kui ka R. M.le kuuluval kinnisasjal. Samuti kujuneks üle Xxx kinnisasja rajatav tee avaldaja jaoks pikemaks ning ilmselt kulukamaks. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud juurdepääsu määramine üle Rae vallale kuuluva Mustika kinnistu. Tee rajamiseks oleks vaja raiuda puid, tee pikkus kujuneks võrreldes teiste alternatiivsete teedega pikemaks ja avaldaja jaoks kulukamaks. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud juurdepääsu määramine üle E. K.e kinnisasja. Arvestades avaldaja ja E. K.e kinnisasjade asendeid oleks võimalik juurdepääsu määramine E. K.e kinnisasja Xxx kinnistuga piirnevale osale. See tooks kaasa vajaduse raiuda E. K.e kinnisasjal puid, eemaldada haljastust ning lammutada kinnisasjal asuv ehitis, milleks on detailplaneeringu andmetel kelder. Samas riivaks juurdepääsu määramine E. K.e kinnisasjale Xxx kinnistu omanikku, sest juurdepääsu kasutamine toimuks kinnistu vahetus läheduses ning sellest lähtuvad mõjud Xxx kinnistule. Kohtu hinnangul on Xxx kinnistule juurdepääsu määramine põhjendatud. Detailplaneeringu kehtestamisel on olnud tagatud kinnisasjade omanike ja avalikkuse huvide arvesse võtmine ja kaalumine. Seetõttu on planeeringulahenduse kehtestamisel juba arvestatud nii avaldaja kui ka Xxx kinnistu omaniku õigustega. Kohus arvestab ka sellega, et juurdepääsutee on osaliselt vajalik ka Xxx kinnistu igakordsetele omanikele, kes seda kasutada saavad. Xxx kinnistu ehitusõiguse määramisel on arvestatud servituudialaga, tee ja elamu vahelisele alale on ette nähtud haljastus. Kohus arvestab ka sellega, et juurdepääsu rajamine ei ole ülemäära kulukas, sest juurdepääsu alal ei kasva puid ega asu haljastust, mida oleks vaja kõrvaldada; juurdepääsu rajamisega on juba alustatud. Avaldaja eesmärk on saada enda kinnisasjale juurdepääs avalikult kasutatavalt Xxx teelt üle puudutatud isiku R. M. kinnisasja. Avaldaja ei ole arvestanud sellega, et üle Xxx kinnistu juurdepääsu määramisest ei piisa taotletava eesmärgi saavutamiseks, sest Xxx kinnistu ei piirne avalikult kasutatava Xxx teega. Puudutatud isiku R. M. kinnisasi on jagatud kolmeks katastriüksusteks, millest Xxx katastriüksus paikneb Xxx tee ja Xxx vahelisel ala. Kohus ei ole tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 seotud menetlusosaliste taotlustega. Kohus leiab, et kohtu poolt juurdepääsu määramine peab andma menetlusosalistele ka tegeliku võimaluse asuda juurdepääsu määruses märgitud tingimustel välja ehitama ning kasutama. Kui kohus määraks juurdepääsu üksnes üle Xxx kinnistu ning jätaks juurdepääsu määramata üle Xxx katastriüksuse, ei annaks kohtumäärus avaldajale õigust Xxx katastriüksust vaatamata sellele, et maaüksuse sihtotstarve on transpordimaa. 7 (13)
Kohus määrab eeltoodut arvestades juurdepääsu üle R. M.le kuuluva kinnisasja. Kohus rahuldab avalduse ja määrab juurdepääsu avaldajale kuuluvale Xxx jõe kinnistule avalikult kasutatavale Xxx teele üle puudutatud isikule R. M.le kuuluva kinnistusraamatu registriossa numbriga xxx kantud kinnisasja (Xxx ja Xxx katastriüksused).
8.Kohus määrab alljärgnevalt kindlaks juurdepääsutee asukoha. Avaldaja taotleb juurdepääsu määramist kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud asukohta. Puudutatud isik R. M. ei ole välja toonud asjaolusid, millest lähtuvalt tuleks kaaluda juurdepääsu rajamist R. M. kinnisasjal mõnesse muusse kohta. Kohtu hinnangul nähtub detailplaneeringu lahendusest, et servituudiala määramisel on arvestatud kinnisasja ehitusõigusega. Kohtu hinnangul on põhjendatud juurdepääsu määramine avaldaja taotletud asukohta. Kohus määrab juurdepääsu asukohaks pikkuse lõigu alates Xxx jõe kinnistu piirist üle Xxx kinnistu kuni Xxx katastriüksuse piirini. Maa-ameti kaardirakendusest nähtuvalt on alates Xxx katastriüksuse piirist kuni riigile kuuluva kinnisasja piirini, millel asub Xxx tee, ligikaudu 3,6 meetrit. Kohus määrab täiendavalt avaldaja taotletule, et juurdepääsu asukohaks tuleb täiendavalt määrata lõik Xxx katastriüksuse piirist kuni riigile kuuluva kinnisasja piirini. Kohus on Maa-ameti kaardirakenduses välja selgitanud, et juurdepääsutee alguspunkti asukoha ligikaudsed koordinaadid on XY: xxx, xxx (BL: xxx, xxx) ja XY: xxx, xxx (BL: xxx, xxx). Kinnistusraamatu registriossa numbriga xxx kantud kinnisasjal asuva juurdepääsutee lõpp-punkti asukoha ligikaudsed koordinaadid on XY: xxx, xxx (BL: xxx, xxx) ja XY: xxx, xxx (BL: xxx, xxx). Juurdepääsutee asukoht katastriüksusel tunnusega xxx on kohtumääruse lahutamatuks lisaks oleval joonisel punasega märgitud (kohtumääruse lisa). Avaldaja on taotlenud juurdepääsu asukoha määramisel ka tee laiuse kindlaksmääramist. Kohus on seisukohal, et tee laius on küsimus, mis tuleb lahendada juurdepääsu tingimuste määramisel.
9.Avaldaja on taotlenud juurdepääsu määramist järgmistel tingimustel: Xxx jõe kinnistu ja Xxx kinnistu valdajad rajavad ja hooldavad ühiselt Xxx kinnistut läbiva tee 68m2 suuruse osa (läänepoolne osa); ülejäänud 652m2 osas rajab ja hooldab teed Xxx jõe kinnistu valdaja; juurdepääsu kasutamine on lubatud tähtajatult ööpäevaringselt jalgsi ja sõidukitega täismassiga kuni 8 tonni; juurdepääsu kasutamine on tähtajatult lubatud tööpäevadel kell 08:00 kuni 20:00 rasketehnikaga (veoautod ja muu põllumajandustehnika). Puudutatud isik R. M. on palunud juurdepääsu määramise korral määrata juurdepääs järgmistel tingimustel: tee rajatakse ehitusprojekti alusel, projektis tuleb arvestada ja seada tee ehituseks tingimused vastavalt sellele, millisel eesmärgil ja millise sagedusega teed kasutama hakatakse; tee ehitusprojekt kooskõlastatakse Rae valla ja puudutatud isikutega; tee ehitamisel kasutatakse keskkonnale ohutuid materjale; tee ehitamisel kaasatakse ehitusjärelevalve, kelle ülesanne on kontrollida, et tee ehitamisel kasutatakse neid materjale, mida tee ehitusprojekt ette näeb; tee kasutamine rasketehnikaga (veoautod, traktorid ja muu põllumajandustehnika) on lubatud tööpäevadel kella 08:00 kuni kella 20:00; kogu rajatav tee alates Xxx teest kuni avaldaja kinnistuni jääb teehoolduse kohustus täies ulatuses avaldaja kanda; tee rajamisel tuleb kasutada keskkonnale ohutuid materjale; tee kate peab olema tolmuvaba.
9.1.Avaldaja on taotlenud tähtajatu ja kellaaegade piiranguteta juurdepääsu määramist jalgsi ning sõidukitega täismassiga kuni 8 tonni. Puudutatud isik on soovinud, et tee kasutamine rasketehnikaga oleks lubatud tööpäevadel. 8 (13)
TsMS § 200 lg-st 2 ja 328 lg-st 1 tuleneb menetlusosalise kaasaaitamiskohustus faktiliste asjaolude väljaselgitamisel, sh nende tõendatuse kontrollimisel. TsMS § 299 lg 1 sätestab sõnaselgelt kohtu õiguse kohustada menetlusosalist ekspertiisi läbiviimisele kaasa aitama. Kohus on avaldajat korduvalt kohustanud esitama andmed selle kohta, millisel eesmärgil on juurdepääs avalikult kasutatavale teele vajalik ning milline intensiivsus (kasutussagedus) on juurdepääsule kavandatud, sealhulgas milline on intensiivsus erinevate sõiduvahendite, traktorite ja liikurmasinate liikide kaupa. Kohtu hinnangul on avaldaja jätnud tähelepanuta kohtuistungil antud korraldused ja 21.08.2020 määruses antud korraldused. Kohtu hinnangul on menetlusosaline sellise käitumisega rikkunud kaasaaitamiskohustust faktiliste asjaolude väljaselgitamisel. Kohus leiab, et menetlusosalise valduses oleva teabe, sh menetlusosaliste kavatsuste kohta saab kohus teavet üksnes menetlusosaliselt endalt ning kohtul puudub vaatamata hagita menetluses kehtivale uurimispõhimõttele võimalus saada sellist teavet muudest allikatest. Kuivõrd avaldaja poolt kavandatavat teekasutust ei ole võimalik hinnata, peab kohus juurdepääsu määramisel arvestama, et teeniva kinnisasja (Xxx tee 11 kinnistu) igakordseid omanikke tee kasutamine liigselt ei koormaks. Avaldaja ei ole põhjendanud, miks on avaldajal vaja pääseda maatulundusmaale ööpäevaringselt sõidukitega, mille maksimaalne täismass on kuni 8 tonni. Kohtu hinnangul viitab sellise täismassiga sõidukite kasutamise soov sellele, et avaldaja soovib tagada kinnisasja majandus- ja kutsetegevuses kasutamise võimalust sisuliselt piiramatult. Kohtu hinnangul võimaldab selline kasutustingimus juurdepääsu sisuliselt piiranguteta kasutada. Kohtu hinnangul on seetõttu põhjendatud määrata juurdepääs selliselt, et Xxx jõe kinnistu igakordsel omanikul on õigus ööpäevaringselt, igapäevaselt, aastaringselt ja tähtajatult kasutada juurdepääsu jalgsi, kergliiklusvahenditega ning mootorsõidukite, autorongide ja masinrongidega, mille lubatud täismass ei ületa 7500 kilogrammi.
9.2.Avaldaja on taotlenud tähtajatu juurdepääsu määramist tööpäevadel kell 08:00 kuni 20:00 rasketehnikaga (veoautod, traktorid ja muu põllumajandustehnika). Puudutatud isik on soovinud, et tee kasutamine rasketehnikaga oleks lubatud tööpäevadel kell 08:00 kuni kell 20:00. Kohus on seisukohal, et menetlusosalised ei vaidle tingimuse üle. Kohtu hinnangul on seetõttu põhjendatud määrata juurdepääs selliselt, et Xxx jõe kinnistu igakordsel omanikul on õigus tööpäevadel kella 08:00-st kuni kella 20:00-ni, igapäevaselt, aastaringselt ja tähtajatult kasutada juurdepääsu veoautode, traktorite ja põllumajandustehnikaga.
9.3.Avaldaja on soovinud, et tee rajatakse ja teed hooldatakse 68m2 suuruses osas valitseva ja teeniva kinnisasja valdajate poolt ühiselt. Ülejäänud osas on avaldaja soovinud, et tee rajab ja selle eest hoolitseb valitseva kinnisasja valdaja. Kohtu hinnangul eeldab tee ühine rajamine ja hooldamine valitseva ja teeniva kinnisasja omaniku vahelist koostööd, mille aluseks saab olla kokkulepe või seda asendav kohtulahend. Kui tee ühise rajamise ja selle hooldamise regulatsioonis ei ole kokku lepitud ning see ei tulene ka juurdepääsu määramise kohtulahendist, võib kohtulahendi täitmine osutuda võimatuks, kui valitseva ja teeniva kinnisasja omanikud ei tee koostööd. Menetlusosalised ei ole esitanud kohtule tingimusi, millest lähtuvalt peaks toimuma tee ühine rajamine ja selle eest hoolitsemine. Kohus peab juurdepääsu määramise tingimuste määramisel eelistama tingimusi, mille täitmine on võimalik. Kohus peab vältima juurdepääsu määramist tingimustel, mis võivad raskendada või muuta võimatuks kohtulahendi täitmise. Kohtule ei ole esitatud tingimusi, mille määramisel saab eeldada kinnisasja omanike koostöö toimimist. Eeltoodut arvestades ei pea kohus põhjendatuks jagada juurdepääsutee rajamise ja selle eest hoolitsemise kohustusi menetlusosaliste vahel. Kohus paneb seetõttu juurdepääsutee rajamise ja korrashoiu kohustuse valitseva kinnisasja omanikule selliselt, et Xxx jõe kinnistu igakordne omanik on kohustatud tagama aastaringselt juurdepääsutee korrashoiu ning hoidma juurdepääsuteed jalgsi ja sõidukiga liiklemiseks vajalikus seisundis. 9 (13)
9.4.Puudutatud isik on taotlenud, et tee rajatakse ehitusprojekti alusel. Ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 8 sätestab, et avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee. Valitseva kinnisasja omaniku kasuks ja osaliselt ka teeniva kinnisasja omaniku kasuks rajatav tee või nende kasutuses olev juba rajatud tee ei ole EhS § 92 lg 8 mõistes avalikkusele ligipääsetav eratee, välja arvatud siis, kui teeniva kinnisasja omanik (tee omanik) sellist funktsiooni eraldi määranud ei ole (vt ka Riigikohtu 27.09.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-18478, p 12.2). Puudutatud isik R. M. ei ole avaldanud käesolevas asjas, et ta soovib määrata teele avalikkusele suunatud funktsiooni. Kohus leiab, et AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu määramine reguleerib kinnisasjade omanike vahelisi õigussuhteid ega ole käsitletav kohtu poolt teele avalikkusele suunatud funktsiooni määramisena. EhS § 99 kohaselt ei ole avalikkusele suunatud funktsioonita eratee ehitamine ehitusloakohustuslik. EhS § 99 ja ehitusseadustiku lisade 1 ja 2 kohaselt ei ole avalikkusele suunatud funktsioonita eratee ehitamisel ehitusprojekti koostamise kohustust. Eeltoodust tulenevalt ei näe seadus ette kohustust koostada tee ehitusprojekti ega anna teeniva kinnisasja omanikule õigust ehitusprojekti koostamist nõuda. Kohtu hinnangul ei ole projekti koostamise kohustuse määramine juurdepääsutee kasutamise tingimusena põhjendatud ka seetõttu, et võib kaasa tuua kohtulahendi täitmise raskendatuse või võimatuse. Kohtulahend peab sisaldama tingimusi, mis asendavad kinnisasjade omanike vahelist kokkulepet juurdepääsu rajamiseks. Kui kohus paneb valitseva kinnisasja omanikule kohustuse koostada projekt ning seob selle täiendavalt teeniva kinnisasja omaniku ja kohaliku omavalitsuse kooskõlastusega, võib see tuua kaasa projekti järgi ehitamise võimatuse, kui teeniva kinnisasja omanik või kohalik omavalitsus projekti kooskõlastamiseks nõusolekut ei anna. Menetlusosalised ei ole taotlenud, et kohus määraks kindlaks tingimused, millest lähtutakse tee rajamisel siis, kui teeniva kinnisasja omanik või kohalik omavalitsus kooskõlastust ei anna. Teeniva kinnisasja omanikul on õigus taotleda, et juurdepääsu määramisel määratakse tingimused, millele rajatav tee peab vastama. Puudutatud isik R. M. on taotlenud, et tee rajamisel kasutatakse keskkonnale ohutuid materjale ja teekate peab olema tolmuvaba. Avaldaja ei ole soovinud avaldada tee kasutamise kavandatavat eesmärki ja intensiivsust. Maa kasutamise sihtotstarbeks on maatulundusmaa, mille põhjal saab eeldada juurdepääsutee kasutamist põllutöömasinatega. Samas nähtub avaldaja enda esitatud M MTÜ-le väljastatud registreerimistõendi vormist 13.09.2017 nr JÄ/329751, et katastriüksust xxx kasutatakse püsiva tegevuskohana / jäätmekäitluskohana. Eeltoodut arvestades saab eeldada, et juurdepääsuteed soovitakse kasutada jäätmete veoks sobivate sõidukitega. Samuti saab eeldada juurdepääsutee kasutamise kõrgemat intensiivsust, sest jäätmekäitlus majandus- ja kutsetegevusena omab püsivat iseloomu ega ole hooajalise iseloomuga, mis on omane näiteks põllumajanduslikule tegevusele. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et teeniva kinnisasja omaniku seatud tingimused tee rajamisele on vajalikud teeniva kinnisasja omaniku õiguste kaitseks. Samadel põhjustel on teeniva kinnisasja omaniku (tee omaniku) õiguste kaitseks põhjendatud arvestada tee omaniku nõuetega materjalidele, konstruktsioonile ja tehnoloogiale. Puudutatud isik R. M. on avaldanud, et tee peaks saama tolmuvaba katte. Kohtu hinnangul on tingimus põhjendatud, sest tee intensiivse kasutamisega kuival ajal kaasneb pinnastee ja kruusakattega tee tolmamine, millel on elamumaa kasutajatele negatiivne mõju. Kohus peab juurdepääsu määramisel sellise võimaliku mõjuga arvestama ning määrama juurdepääsu tingimused, mis aitaksid sellist mõju vähendada. Kohus arvestab, et avaldaja ei ole avaldanud asjaolusid, millest nähtub tolmu puudumine kavandatava teekasutuse korral. Kohus määrab seetõttu tingimuseks, et juurdepääsutee peab olema vähemalt pinnatud tee majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ §-de 4 ja 14 mõistes. Samuti määrab kohus, et juurdepääsutee tohib olla ehitatud ainult keskkonnale ohututest 10 (13)
materjalidest, sest selliselt on vähendatud võimalus, et tee rajamisega kaasneb keskkonna reostamine ja sellega kaasnevad negatiivsed mõjud ümbruskonnale.
9.5.Kohus ei pea põhjendatuks ehitusjärelevalve tellimist. Kohus leiab, et ehitusjärelevalve tellimine oleks põhjendatud siis, kui tee ehitamine eeldaks projekti koostamist või kui kohus määraks tee ehitamisele üksikasjalikumad nõuded. Puudutatud isik R. M. on taotlenud tingimuste kehtestamist üksnes tee materjali keskkonnaohutuse ja tolmuvaba teekatte osas. Puudutatud isik R. M. ei ole avaldanud kohtule muid tingimusi, millele tee peab vastama. Ehitusjärelevalve määramine oleks põhjendatud siis, kui kohtulahendist või kinnisasjade omanike vahelisest kokkuleppest tuleneksid üksikasjalikumad tingimused, millele tee peab vastama. Kohus ei pea põhjendatuks ehitusjärelevalve tellimist.
9.6.Avaldaja on taotlenud, et tee on avaldaja kinnistu valdaja ainukasutuses olevas osas laiusega 5 meetrit ning avaldaja ja puudutatud isiku R. M. kinnistute valdajate ühises kasutuses olevas osas laiusega 7,3 meetrit Xxx tee poole jäävas otsas ning 6,4 meetrit teises otsas. Kohus leiab, et avaldaja taotlus lähtub kehtestatud detailplaneeringu lahendusest ning muuhulgas arvestab sellega, et osa teest on erinevate isikute ühiskasutuses. Kohus määrab tee laiuse kindlaks vastavalt avaldaja taotletule. Kohtu hinnangul on vajalik tagada, et tee ehitamisel ei mindaks vastuollu kehtestatud detailplaneeringu lahendusega. Seetõttu määrab kohus, et kui kehtestatud detailplaneering sisaldab täpsemaid nõudeid tee laiusele, tuleb tee ehitamisel järgida detailplaneeringuga kehtestatud nõudeid.
10.AÕS § 156 lg 1 lause 2 sätestab, et juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. AÕS § 156 lg 1 lause 3 sätestab, et kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. AÕS § 156 lg 1 järgi tuleb tasu määrata igal juhul, kui teeniva kinnisasja omanik ei avalda, et ta tasu ei nõua. Juurdepääsutasu koosneb kolmest komponendist: maamaks, hüvitis omandiõiguse riive eest ja juurdepääsutee korrashoiu kulud. Hüvitis omandiõiguse riive eest määratakse teeniva kinnisasja omaniku poolt kaotatava kasutuseelise väärtuse järgi või valitseva kinnisasja omaniku säästetava kasutuseelise järgi. Kohus ei saa määrata suuremat tasu, kui teeniva kinnisasja omanik nõuab ega väiksemat tasu, kui valitseva kinnisasja omanik on valmis maksma. Kohus arvestab tasu määramisel tee kasutajate hulka ning tee kasutamise osakaalu nende vahel ja intensiivsust. Juurdepääsu määramisest tuleneda võivat kinnisasja väärtuse vähenemist ei hüvitata. Puudutatud isik R. M. nõuab juurdepääsutasuna ühekordset hüvitist omandiõiguse riive eest suurusega 20 eurot ruutmeetri kohta ning tasu 300 eurot aastas. Avaldaja on avaldanud valmisolekut tasuda juurdepääsu kasutamise eest 20 eurot aastas. Kohus pani tee hooldamise kohustuse valitseva kinnisasja igakordsele omanikule. Seetõttu tuleb juurdepääsutasu kindlaksmääramisel arvestada maamaksu ja hüvitist omandiõiguse riive eest ning tee korrashoiu kulusid arvesse võtma ei pea. Kohus lähtub sellest, et juurdepääsutee alla jääva ala suuruseks on 720m2, millest 68m2 on valitseva ja teeniva kinnisasjade igakordsete omanike kaaskasutuses ning 652m2 valitseva kinnisasja igakordse omaniku ainukasutuses. Maksu- ja Tolliameti andmetel kuulus 2020.a kogu Xxx kinnistu suurusega 6968 m2 eest tasumisele maamaks 101 eurot. Eeltoodust tulenevalt on maamaksu suuruseks ühe ruutmeetri kohta 0,0145 eurot. Valitseva kinnisasja igakordse omaniku ainukasutusse jääva teealuse maa eest kuulub tasumisele maamaks 9,45 eurot aastas (0,0145x652=9,45). Valitseva kinnisasja ja teeniva kinnisasja igakordsete omanike ühisesse kasutusse jääva teealuse maa eest kuulub tasumisele maamaks 0,96 eurot aastas (0,0145x68=0,96). Maa-ameti kirja kohaselt on Rae vallas keskmine aasta tasu juurdepääsu servituudi eest 0,023 eurot ruutmeetri kohta perioodil 2017-2020. Servituut on olemuselt sarnane juurdepääsuõigusega ja selle saab võtta aluseks ka käesoleva vaidluse lahendamisel. Xxx kinnistul teealusele maale 652m2 vastav 11 (13)
maksumus on 15 eurot aastas (0,023x652=15). Xxx kinnistul teealusele maale 68m2 vastav maksumus on 1,56 eurot aastas (0,023x68=1,56) aastas. Eeltoodust tulenevalt on maamaksu ja omandiõiguse riive eest makstavat hüvist arvestades Xxx kinnistul teealusele maale 652m2 vastava juurdepääsutasu suurus 24,45 eurot (9,45+15=24,45) ja Xxx kinnistul teealusele maale 68m2 vastava juurdepääsutasu suurus 2,52 eurot (0,96+1,56=2,52). Avaldaja ja puudutatud isikud ei ole kohtule avaldanud, kes millises osas ühiskasutuses olevat juurdepääsuteed kasutab. Seetõttu eeldab kohus, et valitseva ja teeniva kinnisasja igakordse omaniku kasutuse osakaal on võrdne. Seetõttu kuulub valitseva kinnisasja igakordse omaniku poolt teeniva kinnisasja igakordsele omanikule tasumisele Xxx kinnistul teealuse maa 68m2 eest juurdepääsutasu 1,26 eurot (2,52:2=1,26). Kohus määrab eeltoodut arvestades juurdepääsutasu suuruseks 25,71 eurot aastas (24,45+1,26=25,71). Kohus kohustab Xxx jõe kinnistu igakordset omanikku tasuma registriossa nr xxx kantud kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsu kasutamise tasu 25,71 eurot aastas. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta esimene veebruar (01.02.). Kohus leiab, et puudutatud isiku R. M. taotlus ühekordse hüvitise määramiseks ja suurema juurdepääsutasu määramiseks ei põhine kehtival õigusel ega asjaoludel, mille alusel tuleb juurdepääsutasu suurus määrata. Puudutatud isik R. M. ei ole soovinud avaldada ega tõendada kaotatud kasutuseelise väärtust, mistõttu on kohus lähtunud kaotatud kasutuseelise väärtuse hindamisel kohtu enda kogutud andmetest.
11.Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 5 kohaselt on avaldaja taotletud märkuse kinnistusraamatusse kandmise vajalikuks eelduseks puudutatud isikute nõusolek. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt juhul, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. AÕS § 63 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda märke muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). AÕS § 141 lõige 3 sätestab, et kohtulahendi või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud. Vastava märkuse tegemine kinnistusraamatus tagab selle, et juurdepääsuga seonduvad asjaolud on selged ja üheselt mõistetavad ka kolmandatele isikutele, samuti saaksid nii pooled kui kolmandad isikud juurdepääsuga seotud õigusi praktikas paremini kaitsta ja nõuda teistelt isikutelt, s.h teeniva või valitseva kinnisasja omanikult, kitsendustele allumist. Märkus juurdepääsu kohta kinnisasjale tuleb kanda nimetatud kinnisasja kinnistusraamatusse selle nähtavakstegemiseks ja kehtimiseks kolmandate isikute suhtes. Märkus juurdepääsu kasutamise tasu kohta tuleb kanda avaldaja kinnisasja registriossa. Avaldaja on taotlenud, et kohus tuvastaks puudutatud isiku R. M. kohustuse anda nõusolek märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse. Kohus määras eelnevalt kindlaks juurdepääsu ja selle tingimused. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud. Kohus kohustab R. M.a andma nõusoleku märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse.
12.Puudutatud isik R. M. on taotlenud kohtult ekspertiisi määramist, et oleks võimalik tuvastada, kas avaldaja on kasutanud tee rajamiseks keskkonnale ohutuid materjale. Kohus lahendab AÕS § 156 lg 1 alusel kinnisasja omaniku avaldust juurdepääsu määramiseks üle naaberkinnisasja. AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu määramisel ei lahendata naaberkinnisasjade omanike vahelisi muid vaidlusi, sh võimalikke kahju tekitamisest tulenevaid vaidlusi. Kohus saab määrata juurdepääsu tingimused. Selleks, et kohustada valitseva kinnisasja omanikku kasutama tee ehitamisel keskkonnale ohutuid materjale, ei ole vaja eelnevalt välja selgitada, kas selliseid materjale juba on kasutatud. Kohus saab panna juurdepääsu tingimusena valitseva kinnisasja omanikule kohustuse tagada, et tee ehitamisel ei 12 (13)
oleks kasutatud keskkonnale ohtlikke materjale. Sellise kohustuse on kohus juurdepääsu tingimuste määramisel valitseva kinnisasja omanikule ka pannud. Kui valitseva kinnisasja omanik rikub kohtumäärusega pandud kohustust, on teeniva kinnisasja omanikul võimalik kasutada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, sh nõuda kahju hüvitamist. Kuivõrd ekspertiisi määramine ei ole asja lahendamiseks vajalik, jätab kohus ekspertiisitaotluse rahuldamata.
13.Kohus kaasas 21.08.2020 määrusega menetlusse R. O.e ja T. T., kes on kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasja asukohaga Xxx kaasomanikud. Puudutatud isikule E. K.ele kuuluval Xxx kinnistul ja R. O.ele ning T. T kuuluval Xxx kinnistul kulgev Xxx tee on määratud avalikuks kasutamiseks ilma EhS § 94 lg-s 2 nimetatud aluseta või teeseaduse § 4 lg 3 alusel sõlmitud lepinguta (tl 113). Rae Vallavolikogu 17.03.2015 otsusega nr 99 on määratud Xxx tee (tee number xxx) avalikult kasutatavaks teeks (tl-d 88-93). EhS § 92 lg 5 sätestab, et avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Kohus rahuldas avalduse ja määras avaldaja kinnisasjale juurdepääsu avalikult kasutatavalt Xxx teelt. Kuivõrd Xxx tee on määratud avalikult kasutatavaks teeks, on avaldajal õigus seda tulenevalt EhS § 92 lg-st 5 kasutada. Seejuures ei ole R. O. ja T. T. teinud avaldajale takistusi tee kasutamisel. Takistusi tee kasutamisel ei ole teinud ka E. K.. Avaldaja ei ole taotlenud juurdepääsu määramist üle R. O.e ja T. T.e kinnisasjal ja E.K.e kinnisasjal asuva avalikult kasutatava tee. Eeltoodut arvestades puudub alus AÕS § 156 lg 1 kohaldamiseks kinnisasja omanike suhtes, kelle kinnistutel asub avalikult kasutatav tee.
14.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 172 lõikest 1 kannab hagita menetluses menetlusekulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja on ise põhjustanud kohtuvaidluse, kuna soovis juurdepääsu suuremas ulatuses kui põhjendatud. Seda arvestades ei ole ka avaldus olnud täielikult põhjendatud ning kohtumäärust ei ole tehtud täielikult avaldaja kasuks. Samas ei jätnud kohus avaldust rahuldamata ega teinud puudutatud isiku R. M. taotletud kohtulahendit, samuti ei määranud kohus puudutatud isiku R. M. taotletud suuruses juurdepääsutasu. Kohtul on hagita kohtuasjas ulatuslik kaalutlusõigus, lähtudes õigluse põhimõttest. Kohus leiab, et lahend on tehtud kõigi menetlusosaliste huvides. Eeltoodust tingituna on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lõikest 1 tulenevalt menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulud tuleb jätta asjaolusid arvestades nende endi kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.