Estoply OÜ hagi Furni Company OÜ vastu võlgnevuse nõudes 192 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Estoply OÜ (registrikood 11351151), seaduslik esindaja juhatuse liige M.S, lepinguline esindaja Meelis Leis (KL CONSULT ÕIGUSBÜROO; e-post: [email protected]) Kostja Furni Company OÜ (registrikood 12732576), likveerija H.P, e-post: XXX
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada osaliselt tsiviilasjas 2-20-104874 menetlus Estoply OÜ 96 euro suuruse nõude osas hagist osalise loobumise tõttu.
2.Rahuldada Estoply OÜ hagi Furni Company OÜ vastu.
3.Mõista välja Furni Company OÜ-lt Esoply OÜ kasuks 96 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud Furni Company OÜ kanda.
5.Rahuldada Estoply OÜ menetluskulude väljamõistmise taotlus osaliselt. Mõista Furni Company OÜ-lt välja Estoply OÜ kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot ja hageja õigusabikulud hagimenetluses 200 eurot, kokku 275 eurot. Kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (275 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 275 eurot. Edasikaebamise kord Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui
2-20-104874 maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSEKÄIK
Hageja nõue
1.Estoply OÜ (hageja) esitas kohtule hagiavalduse Furni Company OÜ (kostja) vastu 192 euro suuruse võlgnevuse saamiseks. Hageja märgib, et kostja tellis hagejalt kaks MDF plaati (medium density fiberboard plaat ehk keskmise tihedusega puitkiudplaat) koos plaatide mõõtulõikamisega. Hageja XXX A.S. lõikas plaadid mõõtu ja helistas kostja esindajale, H.L, kes soovis, et pikemad detailid pooleks lõigataks, sest siis mahtuvat need autosse. Hageja tegi tööd kostja esitatud joonise ja juhise järgi ning väljastas samal päeval arve nr 2068. Kostja kohustus kahe MDF plaadi ja mõõtulõikamise eest tasuma 80 eurot, millele lisanus käibemaks 20%. Seega tuli tasuda 96 eurot. Kui kostja esindaja 8. augustil 2019 kaubale järele tuli, soovis ta tasuda kaardimaksega. Tasumise käigus väljastas makseterminal veateate, mille kohaselt puudusid kasutataval kaardiga seotud kontol piisavad rahalised vahendid. Kostja lubas seejärel arve nr 2068 tasuda nädala jooksul. Arvel on märgitud maksetähtajaks 15. august 2019. Kostja selleks ajaks arvet ei tasunud. 1.1 Kuivõrd kostja võlgnetavat summat ei tasunud, esitas hageja 5. veebruaril 2020 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluses avalduse võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja esitas 19. märtsil 2020 makseettepanekule vastuväite, milles tunnustas võlgnevust osaliselt, s.o summas 46 eurot. 1.2 Hageja tõdeb, et kostja võlgnetav summa ei ole märkimisväärne ning on tõenäoline, et kantavad menetluskulud ületavad võlgnetava summa suuruse. Siiski on oluline, et kostja tegevusega kaasnenud ebaõiglus ei jääks kehtima. Võlgnevuse sissenõudmata jätmine tekitab ebaõiglase praktika, mille kohaselt on lubatav tellida hagejalt ehitusmaterjale ja materjalide mõõtulõikamist ning jätta seejärel mõistliku põhjenduse ja ühegi selgituseta töö ja kauba eest tasumata. Hageja on töövõtulepingust tulenevad kohustused täitnud: kostja tellitud MDF plaadid jooniste järgi mõõtu lõiganud ning tellimuse kostjale samal päeval üle andnud. Kostja ei ole senini omapoolset kohustust, s.o töö eest tasumise kohustust täitnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda
2-20-104874 selle täitmist. Estoply OÜ palub Tartu Maakohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista arve nr 2068 alusel võlgnetav summa 96 eurot. 1.3 Kostja esitas maksekäsumenetluses vastuväite töö kvaliteedi osas. Kuivõrd kostja hilines töö puudustele tuginemisega, ei ole tal õigus seda enam teha VÕS § 643 ja § 644 lg-te 1 ja 2 alusel. Hageja sai väidetavatest puudustest teada enam kui 7 kuud hiljem makseettepanekule esitatud vastuväite kaudu. Lisaks eeltoodule märgib hageja, et arvel nr 2068 on esile toodud märge: „Pretensioonid palume esitada 7 päeva jooksul.“ Kostja viidatud puudused on tekkinud tema enda juhiste järgi tegutsemise tagajärjel. 1.4 Kostjal on hageja ees arvest nr 2068 tulenev võlgnevus, millele lisandub viivis määraga 0,5% päevas. Arvel nr 2068 on sätestatud seadusjärgsest viivisest kõrgem viivisemäär – tähtajaks tasumata summadelt arvestatakse viivist 0,5% päevas. Arvel nr 2068 sätestatud tingimus: „Arve omab lepingulist jõudu“. Lisaks on poolte vahel enne 8. augustit 2019 välja kujunenud praktika: 2019. aastal on hageja kostjale väljastanud üheksa arvet, milles kõigil on fikseeritud seaduses sätestatust rangem viivisemäär. Kostja on kõik sellistel tingimustel väljastatud arved tasunud, vastuväiteid pole esitanud ning seega kõrgema viivisemääraga nõustunud. Kuivõrd kohtupraktikas on väljakujunenud põhimõte, mille kohaselt ei mõisteta üldjuhul välja viivist suuremas ulatuses kui on põhinõue, siis nõuab hageja arve nr 2068 tähtaegselt tasumata jätmise tõttu viivist summas 96 eurot. 1.5 Hageja 12. mai 2020 menetlusdokumendis märgib, et hagejale jääb arusaamatuks, mida kostja on hagejale 46 euro ja 50 euro tasumisel tasaarvestanud. Kohtule esitatud kuvatõmmisest on näha, et mõlema ülekande selgitusse on märgitud „Arve nr 2068 tasaarvestus“. Samuti selgitab hageja, et VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kostja on kahe ülekandega tasunud hagejale kokku 96 eurot, see summa kattub viivise nõudega. Kuivõrd tehtud maksed loetakse esmajoones viivise katteks, siis on kostjal veel tasumata põhinõue 96 eurot. Kostja vastus hagiavaldusele
2.Kostja selgitab, et hageja 25. mai 2020 ettepanek kompromissi sõlmimiseks, kus ta jääb varasemalt esitatud ettepanekus esitatud nõuete juurde, ei vasta hea usu ega mõistlikkuse põhimõttele asja lahendamiseks kompromissiga. Kostja ei saanud hagejalt tellitud tooteid ettenähtud jooniste järgses mõõdus. 2.1 Poolte vahel puudub lepinguga ettenähtud viivisemäära kokkulepe ja hagejal puudub alus nõuda kõrgemat kui seadusjärgne viivisemäär. Kostja on hagejale arve alusel tasunud 96 eurot. Hageja esitas kostjale arve maksetähtajaga 15. august 2020. Kostja tasus arvest 29. aprillil 2020 46 eurot ja 7. mail 2020 50 eurot. Kostja on nõus tasuma hagejale viivist 5 eurot 2 senti (96 eurot x 0,02% x 258 päeva + 50 eurot x 0,02% x 7 päeva). 2.2 Kostja leiab, et vaidluse lahendamine kompromissiga tingimusel, et kostja tasub hagejale viivise summas 5 eurot 2 senti, hüvitab hageja menetluskulud kokkuleppeliselt 96 eurot ning hüvitab hagejale asjas tasutud riigilõivust pooles ulatuses summas 37 eurot 50 senti, on mõistlik.
2-20-104874 2.3 Kui hageja ei võta kostja asjakohast ja mõistlikku ettepanekut kompromissi sõlmimiseks vastu, siis palub kostja vaidlus lahendada kohtuotsusega, mille kohaselt lugeda kostja tasutuks põhivõlg ja mõista kostjalt välja viivis 5 eurot 2 senti hageja kasuks. Menetluskulud jätta hageja kanda või kostja alternatiivsel taotlusel jätta asjas poolte menetluskulud nende endi kanda, seda asjaolul, et hageja ei nõustunud asjas mõistlikku kompromissi sõlmima. Hageja seisukoht kostja vastusele
3.Kostja on eitanud viivise kokkulepet. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvel nr 2068 avaldanud järgmist: „Pretensioonid palume esitada 7 päeva jooksul. Arve omab lepingulist jõudu. Tähtajaks tasumata summadelt viivis 0,5% päevas“. Kostja on 2019. aastal saanud hagejalt 9 arvet ning nendega nõustunud, st pole 7 päeva jooksul vastuväiteid esitanud, on arved tasunud arvetel näidatud, sealhulgas lepingulise viivise tingimusel. Eeltoodust järeldub, et kostja on oma majandustegevuses korduvalt nii tegudega (varasemate arvete tingimustega nõustumine ning arvete tasumine) kinnitanud oma tahet osta kaupu just arvetel käsitletud tingimustel, sh viivise kokkuleppel, samuti saab kostja käitumist kvalifitseerida lisaks TsÜS § 68 lg 4 kohase vaikiva tahteavaldusena, kuna pooltevaheline praktika seda üheselt kinnitab. Kostja pole kunagi arvetel märgitud viivise tingimustele vastu vaielnud. Lisaks on kostja juba tasunud kokku lepitud viivise 96 eurot. Hageja jaoks on tegu põhimõttelise küsimusega. Lihtsalt niisama teenuse ja kauba tellimisel ei saa vastutustundetult minema kõndida, tasu maksmata jätta ning otsida fantaasiale tuginedes vastuväiteid. Kostja sai ette näha, et maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamine toob kaasa täiendavad menetluskulud hagimenetluse ning kompromissivoorus nende sisustamine pelgalt 96 euroga pole võrreldav hageja juba kantud kuludega. Seetõttu pole ka kostja kompromissiettepanek tõsiseltvõetav. Kohtumenetlus
4.Kohus rahuldas 12. augustil 2020 hageja taotluse üle kuulata tunnistaja A.S. ja kostja juhatuse liige H.L. vande all.
5.Kohus korraldas 21. septembril 2020 kohtuistungi. Kohtuistungil kostja esindaja Armand Mark esitas kohtule taotluse istungi edasi lükkamiseks. Kostja esindaja edastas 18. septembril 2020 kliendile kirja, kuid sai e-posti aadressilt teate, et teade kohtuistungi toimumise kohta tuleb saata H.P, kes on juhatuse liige. Kostja esindaja kontrollis kostja andmeid äriregistrist ja selgus, et alates 21. augustist 2020 on kostja likvideerijaks H.P. ning kostja on likvideerimisel. Kostja lepingulisele esindajale ei ole selge, kas kostja likvideerija, juhatuse liige H.P. ja kostja lepinguline esindaja soovivad jätkata kohtuasjas käsunduslepingut kostja esindajana. Kostja lepinguline esindaja taotles kohtuistungi edasi lükkamist.
6.Hageja esindaja esitas taotluse, milles märgib, et isegi kui kohus hagi rahuldab, jääks kohtulahend täitmata. Sellest hoolimata peab hageja vajalikuks asi lõpuni arutada. Hageja ei loobu hagist põhjusel, et mitte anda pahatahtlikult käitunud kostjale võimalust oma menetluskulude nõude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks hagejalt.
7.Kohus määras kohtuistungil pooltele tähtaja 29. septembriks 2020 esitada kostja esindajal seisukoht kostja esinduse selgitamiseks ja hageja esindajale tunnistajale küsimuste esitamiseks. Kohus jätkab menetlust kirjalikus menetluses.
2-20-104874 Hageja seisukoht kostja vastusele
8.Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja põhivõlg 96 eurot, jätta kõik menetluskulud kostja kanda, määrata kindlaks ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud 1425 eurot koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg-s 1 nimetatud määras. Kostja seisukoht esindusõiguse lõppemise kohta
9.Kostja lepinguline esindaja esitas 21. septembril 2020 kell 13.57 Furni Company OÜ likvideerijale H.P. e-kirja, milles palus seisukohta enda esindusõiguse kohta lepingulise esindajana käesolevas kohtuasjas. Kostja likvideerija H.P. vastas 21. septembril 2020 kell 16.20 kostja lepingulisele esindajale: „Kuna puudub igasugune ülevaade ettevõtte majandusseisust siis ei hetkel vaja Teie teenust.“ Seega on likvideerija kostja lepingulise esindaja esindusõiguse tagasi võtnud tsiviilseadustiku seaduse üldosa seaduse (TsÜS) § 125 lg 2 p 5 alusel 21. septembril 2020 kell 16.20. Kostja esindaja esitas kostja menetluskulude nimekirja asjas kuni 21. septembrini 2020 kell 16.20 Samas menetlusdokumendis esitas kostja esindaja vastuväite ka hageja menetluskulude nimekirjale. Kostja esindaja märkis ka, et kuivõrd kostja likvideerijale H.P. ei ole teada praegune kohtumenetlus, siis on põhjendatud menetlusdokumendid kätte toimetada kostja likvideerijale aadressil XXX, elektronposti aadress: XXX.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hageja nõue tuleb rahuldada.
11.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 4. mai 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
12.Kohus võtab vastu hageja taotluse 96 euro suurusest nõudest loobumise kohta, kuivõrd kostja on selles suuruses täitnud nõutava kohustuse. Nimetatud nõudes lõpetab kohus menetluse. VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kostja on kahe ülekandega tasunud hagejale kokku 96 eurot, see summa kattub viivise nõudega. Kuivõrd
2-20-104874 tehtud maksed loetakse esmajoones viivise katteks, siis on kostjal veel tasumata põhinõue 96 eurot.
13.Edasi on pooltel vaidlus selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda 96 euro suurune põhinõue. Selle küsimuse lahendamisel on oluline esmalt võtta seisukoht, kas poolte kokku lepitud määras viivis (0,5% päevas) tasumata võlgnevuselt on pooltele siduv. Jaatava vastuse korral on kostjal täitmata põhikohustus 96 eurot, sest tasutud 96 eurot, luges hageja tasutuks viivise kattes (vt otsuse p 12). Kui aga arvel märgitud viivisemäär ei ole kostjale siduv, on kostja võlgnevus üksnes viivis seadusejärgses määras tasumata võlgnevuselt.
14.Kohus leiab, et praeguses asjas oli arvel märgitud viivisemäära pooltele siduv. Kostja on 2019. aastal saanud hagejalt 9 arvet ning nendega nõustunud, st pole 7 päeva jooksul vastuväiteid esitanud, on arved tasunud arvetel näidatud, sealhulgas lepingulise viivise tingimusel. Eeltoodust järeldub, et kostja on oma majandustegevuses korduvalt nii tegudega (varasemate arvete tingimustega nõustumine ning arvete tasumine) kinnitanud oma tahet osta kaupu just arvetel käsitletud tingimustel, sh viivise kokkuleppel, samuti saab kostja käitumist kvalifitseerida lisaks TsÜS § 68 lg 4 kohase vaikiva tahteavaldusena, kuna pooltevaheline praktika seda üheselt kinnitab. Kostja pole kunagi arvetel märgitud viivise tingimustele vastu vaielnud. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja käsitlust, lugeda menetluse kestel tasutud 96 eurot viivise katteks VÕS § 88 lg 8 alusel.
15.Hinnates kostja põhivõlgnevuse suurust, märgib kohus, et VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja on esile toonud, et tema on töövõtulepingust tulenevad kohustused täitnud: kostja tellitud MDF plaadid jooniste järgi mõõtu lõiganud ning tellimuse kostjale samal päeval üle andnud. Kostja ei ole senini omapoolset kohustust, s.o töö eest tasumise kohustust täitnud. Kohtu hinnangul ei ole kostja õigeaegselt esitanud hagejale vastuväidet selle kohta, et hageja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele. Tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 644 lg 1). Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (VÕS § 644 lg 3). Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks võimalikult täpselt kirjeldanud puudust hageja tehtud töös mõistliku aja jooksul. Seetõttu on kostja kaotanud õiguse sellele vastuväitele tugineda, mistõttu on põhjendatud hageja nõue 96 euro suuruse põhivõlgnevuse saamiseks.
16.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning on jätnud tasu maksmise kohustuse nõuetekohaselt täitmata, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st
100.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjapoolne kohustuse täitmata jätmine ei ole vabandatav, mistõttu vastutab kostja oma rikkumise eest (VÕS § 103 lg 1).
2-20-104874
17.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjal hageja kasuks välja 96 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab kohtumenetluse kulud täies ulatuses kostja kanda. Kuivõrd hageja on loobunud osaliselt esitatud nõudest, kannab ka selles osas kostja hageja menetluskulud. TsMS § 168 lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
19.Hageja esitas 21. septembril 2020 menetluskulude nimekirja. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 75 eurot. Kohtuvälised kulud on 1350 eurot. Hagiavalduse koostamise, võlanõude analüüsi ja asjaolude selgitamise eest 6 töötundi – 600 eurot; 12. mai 2020 hageja seisukoha koostamise eest 1,5 töötundi – 150 eurot; 17. juuni 2020 seisukoha ja tõendite vastuvõtmise taotluse koostamise eest 3 töötundi – 300 eurot; 21. septembri 2020 seisukoha, menetluskulude nimekirja koostamise ja istungil esitamise eest 3 töötundi – 300 eurot.
20.Hageja palub 29. septembri 2020. a menetlusdokumendis jätta kõik menetluskulud kostja kanda, määrata kindlaks ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud 1425 eurot. Samuti soovib hageja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt nende suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.Kostja esindaja esitas hageja menetluskuludele vastuväite 30. septembril 2020. Hageja esindaja 30. septembril 2020 juhtis kohtu tähelepanu sellel, et kuna kostja lepingulise esindaja esindusõigus lõppes 21. septembril 2020, ei ole vastuväiteid esitanud kostja esindusõiguslik esindaja. Kohtu hinnangul ei oma hageja nimetatud seisukoht menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tähtust, kuivõrd kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks hagita menetluses ja kohtul on kohustus kontrollida menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, sõltumata vastaspoole vastuväidetest.
22.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind). Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 100 eurot tund (km-ta) ning kokku 13 tundi 30 minutit. Kohus leiab, et arvestades üldist kohtupraktikat on tunnitasumäär põhjendatud.
23.Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 6. mai 2015. a kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise
2-20-104874 menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asja oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.
24.Käesoleva tsiviilasja hinnaks on määratud 192 eurot. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega. Pooled vaidlesid sisuliselt vaid ühe küsimuse üle – kas poolte kokku lepitud määras viivis (0,5% päevas) tasumata võlgnevuselt on pooltele siduv. Kohtu hinnangul on tegemist tavapärase müügilepingust tuleneva vaidlusega, milles tuvastamist vajavad asjaolud ei olnud keerukad. Samuti ei olnud tõendite hulk ega menetluse kestus tavapärasest suurem. Sellises olukorras ei ole mõistlik ega põhjendatud kulutada kohtus vaidlemisele kordades suuremat summat. Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades leiab kohus, et vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista peab jääma ligilähedaselt tsiviilasja hinna piiresse ja seetõttu määrab vajalikuks ja põhjendatud lepingulise esindaja kuluks 200 eurot.
25.Lähtudes hageja vastavast taotlusest ning TsMS § 177 lõikest 4, leiab kohus, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.