Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks 09. oktoober 2020. a, Tartu kohtumaja kantselei tegemise aeg ja koht 2-18-4199 Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind
AS Baltflex hagi MM BYGG OÜ vastu põhivõla 23 946,48 euro ja viivise väljamõistmiseks 28 624,49 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Baltflex (registrikood 10451494, asukoht Läike tee 24, Peetri alevik, Rae vald, 75312 Harjumaa), esindajad lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Päts (e-post [email protected]), nõustaja Madis Veigel Kostja: MM BYGG OÜ (registrikood 11107416; asukoht Mingi tee 13, Reola küla Kambja vald, Tartumaa) lepinguline esindaja vandeadvokaat Keidi Kõiv (e-post [email protected]) seaduslik esindaja Marko Perv (e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Baltflex hagi MM BYGG OÜ vastu põhivõla 23 946,48 euro ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista MM BYGG OÜ-lt AS Baltflex kasuks põhivõlgnevus 23 946,48 eurot ja 18.03.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 2762,28 eurot.
3.Välja mõista MM BYGG OÜ-lt AS Baltflex kasuks viivis põhinõudelt 23 946,48 eurolt alates 19.03.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta menetluskulud MM BYGG OÜ kanda.
5.Määrata AS Baltflex menetluskulude rahaliseks suuruseks 13 199,74 eurot.
6.Välja mõista MM BYGG OÜ-lt AS Baltflex kasuks menetluskulu 13 199,74 eurot ja viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
7.Välja mõista MM BYGG OÜ-lt riigituludesse eksperdi tasu ja hüvitavate kulude katteks 312 eurot. Nimetatud summa tuleb riigile tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE52220022101326447 (Swedbank) või nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) unikaalne viitenumber kõikide kontode puhul on 99920700043746. Selgitusse märkida tsiviilasja number ja kohustatud isiku nimi. Summa tähtpäevaks
tasumata jätmisel tuleb MM BYGG OÜ-l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele ja edastada pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.AS Baltfleks (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi MM BYGG OÜ (kostja, endine ärinimi Mammut Kinnisvara OÜ) vastu, milles palub kostjalt välja mõista enda kasuks põhivõlgnevuse 23 946,48 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduses hageja selgitab, et tal on kostja vastu suuliselt sõlmitud töövõtulepingust tulenev sissenõutavaks muutunud nõue, mille täitmisest on kostja hoidunud. Märtsis 2016.a pöördus kostja hageja poole hüdraulikaseadmete saamiseks. Kostja selgitas, et ta ehitab XXX asuvat tehast, milles hakatakse valama raudbetoonelemente. Hüdraulikaseadmed pidid olema üheks osaks tootmisliinil ning hüdraulikaseadmete ülesandeks oli tõsta metall-laudasid, mille peal valatakse raudbetoonelemente. Hageja ülesandeks on valmistada tootmisliini jaoks hüdraulika osa. Hageja nõustus vastava töö tegemisega.
2.Augustis 2016.a toimus tootmisseadmete paigaldamine, millele järgnes häälestusperiood. Jaanuaris 2017 hakkas kostja esitama kaebusi, et hüdraulika ei toimi nii nagu vaja. Hageja käis kostja tehases hüdraulikat kontrollimas ning tuvastas, et metall-lauad painduvad läbi, mis toob omakorda kaasa laudadel valatavate betoonelementide kõverdumise. Hageja edastas kostjale 16.03.2017 ja 07.04.2017 e-kirjad, kus juhtis uuesti tähelepanu sellele, et metall-lauad on liiga pehmed ning toimub läbipaine, mis toob kaasa ka metall-laudadel valatavate betoonelementide kõverdumise.
3.Kostja vastas hagejale 25.07.20217 ja esitas omapoolse nõude. Kostja arvates on hageja lepingulisi kohustusi rikkunud ning kostjal on hageja vastu kahjunõue. Hageja töö ja seadmed ei vasta lepingutingimustele.
4.Hageja on seisukohal ning on kostjale selgitanud, et laudade läbipaine saab olla tingitud vaid sellest, et lauad ei ole piisavalt jäigad ning hüdrosilindrid ei saa mingil juhul laudade läbipainet põhjustada. Hageja on seisukohal, et tema on töö teostanud ning töö on kostjale üle antud. Vaidlusalune seade paigaldati kostja tehasesse juulis-augustis 2016 ja oli kasutuses tootmises alates 16.09.2016.
5.Kostja poolt on hagejale maksmata arved: 31.08.2016 arve nr 6111496 summas 22 889,66 eurot, 26.10.2016 arve nr 6114265 summas 70,16 eurot ja 31.10.2017 arve nr 6118570 summa 986,66 eurot. Kokku on tasumata kostjal hagejale 23 946,48 eurot. Hageja palub kostjalt tema kasuks välja mõista võlgnevus põhisummas 23 946,48 eurot, viivised 18.03.2018 seisuga summas 2 762,28 eurot ja viivised alates 19.03.2018 VÕS § 113 lg 1 järgses määras täitmata põhikohustuse suuruselt kuni põhikohustuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS HAGILE
6.Kostja esitatud hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kosja vaidleb hagile vastu kahel alusel – hageja poolt valmistatud seadmed ei vasta lepingutingimustele ja hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna töid ei ole kostja poolt vastu võetud. Hageja pidi valmistama, paigaldama ja seadistama hüdraulika, mis vastab kostja vajadustele ehk tõstma võrdselt üles lauad, millel valmistatakse betoonelemente. Hageja ei ole paigaldanud kostja tehasesse hüdraulikat, mis vastaks kokkulepitud tingimustele ja/või seadistanud seda sobivaks.
7.Hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, sest töid ei ole vastu võetud. Kostja ei ole töid vastu võtnud põhjusel, et tehtud töö ei vasta lepingutingimustele. Kostja on korduvalt esitanud pretensioone selle kohta, et hüdraulikal puuduvad kokkulepitud omadused – hüdraulika ei tõsta metallist lauda üheaegselt üles, mis pidi olema hüdrauliliste seadmete eesmärk. Käesoleval juhul ei ole kostjal olnud võimalik töid üle vaadata, sest tööd ei ole nõuetekohased, ei vasta keskmisele kvaliteedile ning ei ole sihtotstarbeliselt kasutatavad. Hageja ei ole kunagi kostjale üle andnud täielikult toimivat süsteemi, mistõttu ei saa ka lugeda et tööd oleks kostjale üle antud.
8.Kostja esitas 15.06.2018 menetlusliku tasaarvestusavalduse (I köide, tl. 71-72), milles soovis juhul kui kohus leiab, et hageja nõue on kohtumenetluses mingis osas põhjendatud, tasaarvestab kostja hageja nõude kattuvas ulatuses ning hageja nõue kostja vastu tuleb lugeda lõppenuks. Kostjal on hageja vastu lepingurikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue. Kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Kostja on kandnud kulutusi ja kahju seonduvalt hageja poolse lepingurikkumisega. Kostja, kes rentis tehase koos seadmetega Mammut Element OÜ-le on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 80 550 eurot. 02.06.2020 KOHTUISTUNG
9.Kohtuistungil hageja esindaja, vandeadvokaat Madis Päts, kinnitas, et hageja jääb esitatud hagi juurde. Hageja põhinõudeks on 23 946,48 eurot ja viivisenõue. Nimetatud summade üle poolte vahel vaidlust ei ole, vaidlus on üksnes selles, kas hageja poolt tehtud töö vastab lepingutingimustele. 10.Kostja esindaja, advokaat Keidi Kõiv, kinnitas, et kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja seisukoht on, et ekspertiisi kohaselt on probleem hageja poolt valmistatud seadme silindrites. Kostja seaduslik esindaja, Marko Perv, selgitas, et projekteerida paluti hüdraulika seade, mis peaks hüdraulikaga üles tõstma. Ülesanne oli panna hüdraulika, mis lükkab laua ühtlaselt üles, täna seda ei ole. Probleem on sünkroonsuses, mis ei tööta, üks silinder läheb rohkem välja kui teine. Silindrid tuleb panna tööle selliselt, et ei lükka lauda kõveraks.
11.Tunnistaja, L. T. , ütluste kohaselt töötas ta 2016 klienditeenindajana Baltflexis ja Mammut Kinnisvara tellimuse võttis tema vastu. Andmed küsiti metallifirma Denoram käest, kes näitas ka milliseid laudu on plaanis teha. Telliti üks silinder eraldi, et metallifirma saaks näha
kinnitusi, mismoodi saab olema konstruktsiooni küljes kinni. Septembris 2016 oli seade kostja kasutuses ja töö käis.
12.Kohtuistungil andis ekspert, Marion Meius, tehtud ekspertiisi osas täiendavaid selgitusi. Ekspert selgitas, et laua tõstmisel kõik silindrid tõstavad laudu ühe kiirusega. Silindrid alustavad tõusmist erineval ajal aga liiguvad ühe kiirusega. Erinev liikumise hetk tekib erinevast koormusest, tooted on erineva kaaluga ja asetsevad laual ebaühtlaselt. Tuleb vaadata tervikut, mitte ainult hüdrosüsteemi. Ovaalsed hingeavad on kõige suuremaks probleemiks. Silinder asub rohkem hingede pool, kui laua teisel pool, see võib tekitada mulje, et silindrid hakkavad tõusma erineval ajal. Näiteks, ühe laua peal valatakse 2 erinevat betoonpaneeli. Võib tekkida kaalu mõttes erinev koormus. Tõstetakse maha üks paneel ja siis teine. Deformeerumine on laual, laud väändub kui koormus on jaotatud selliselt, et laua ühel osal asub koormus silindri ja hingede vahel ja laua teises otsas on koormuse raskuskese silindrist teisel pool. Kui raskuskese asub tagumisel pool ja lauda tõstetakse, siis lauda väänatakse nii, et kõigepealt tõuseb hingedest see osa, kus koormuse raskuskese asus laua tagumises osas. Väändumise põhjus on kindlasti hingede lõtk aga ka silindrite kinnituse asetus laua ja alusraami suhtes. Silindrid oleks tulnud kinnitada võimalikult kaugele hingedest, et lõtku mõju oleks väiksem. Vaatlus on teostatud 2019.a lõpus, seadmeid kasutati otstarbekohaselt, vaatluse ajal töö käis. 08.09.2020 KOHTUISTUNG
13.Kohtuistungil kuulati vande all üle kostja seaduslik esindaja, Marko Perv, kes andis järgmised seletused. Baltflexist telliti kokku 9 lauda, täna on neist töös kuus. Seadistus hakkas pihta 4 aastat tagasi, juulis või augustis. Tehas hakkas tootma reaalselt septembri lõpus oktoobri alguses, siis hakkasid ilmnema esimesed probleemid. Iga 2-3 nädala tagant kogu aeg midagi sätiti, kuid korda lõplikult ei saadud. Peale lugematuid kordi telefonikõnesid ja e-meile, lõi Baltfleks käega ja enam tagasi ei tulnud. Probleem on selles, et üks silinder läheb eest ära ja painutab laua kõveraks. Visuaalselt on võimalik eristada, et hüdraulika lükkab laua kõveraks. Töö ei vasta antud lähteülesandele ja töö lõpetamata. 09.2016-2019 september kasutati seadmeid.
KOHTU SEISUKOHT
14.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja on esitanud nõude kostja vastu töövõtulepingust tuleneva sissenõutavaks muutunud tasu väljamõistmiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja pöördus 2016.a hageja poole sooviga saada betoonvalu elementide tarbeks tehtavatele laudadele hüdrauliline lahendus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vaidlust ei ole selle üle, et hüdraulikaseadmed pidi hageja valmistama koostöös OÜ-ga Denoram, viimase poolt valmistatud raudbetoonelementide tõstelaudadele. Hageja tööks oli valmistada hüdraulika ja paigaldada see tõstelaudadele.
15.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja poolt valmistatud hüdraulika seadmed vastavad lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 1 esimese lause kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (p 1)
või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milles seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse ( p 2). Kostja tugineb hageja tehtud töö puudustena sellele, et hageja pidi valmistama, paigaldama ja seadistama hüdraulika, mis vastab kostja vajadustele ehk tõstma võrdselt/sünkroonselt üles lauad, millel valmistatakse betoonelemente. Hageja poolt valmistatud ja tarnitud hüdraulika ei tõsta laudu, mille betoonelemente valmistatakse üles samaaegselt. Kuivõrd hüdraulika ei tõsta betoonelemente üles samaaegselt, siis betoonelement kahjustub või puruneb üldse (I köide, tl 45). Hageja on lepingutingimusi rikkunud, kuna nõudeks oli sünkroonsus. Hageja selgitab, et käis mitmel korral kostja tehases hüdraulikat kontrollimas ning tuvastas, et metall-lauad painduvad läbi, mis toob omakorda kaasa laudadel valatavate betoonelementide mõningase kõverdumise. Vastava asjaolu kohta edastas hageja 16.03.2017 ja 07.04.2017 e-kirjad kostjale (I köide tl. 11-12).
16.Seega on antud asjas on põhiküsimus selles, kas betoonelementide kahjustus tuleneb hageja poolt valmistatud hüdraulika seadmest ning kas hüdraulika tõstab laudu sünkroonselt, mis oli kostjapoolne lepingutingimus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 293 lg 1 kohaselt, kohtul on menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. 19.06.2019 määrusega määras kohus hageja taotlusel antud tsiviilasjas ekspertiisi kostja tehases aadressil XXX asuvate AS Baltflex poolt paigaldatud hüdraulikaseadmete suhtes. Eksperdiks määrati riiklikult tunnustatud ekspert Marion Meius (I. köide tl. 183-184). 27.11.2019 esitas ekspert kohtule ekspertiisi nr XXX (II köide tl. 5-53). Eksperdile esitati järgmised küsimused, millele on antud järgmised vastused.
1.Millest on tingitud tehases aadressil XXX asuvate betoonelementide tõstmiseks mõeldud laudade, mille tõstmiseks on AS Baltflex paigaldanud hüdraulikaseadmed, tõstmisel ja langetamisel olukord, kus laudade erinevad nurgad ja ääred tõusevad ja langevad erineva kiirusega? Vastus: laudade erinevate nurkade ja äärte tõusmist ja langemist erineva kiirusega tööseire käigus ei tuvastatud. Laudade tööseire käigus tuvastati, et laud tõuseb ühesuguse kiirusega, kuid laua vähem koormatud piirkonna nurgad ja ääred alustavad tõusmist varem kui rohkem koormatud piirkonnad ja ääred. Samamoodi laua langetamisel jõuab alustugedeni varem rohkem koormatud piirkond ja hiljem vähem koormatud piirkond. Erinev koormus tuleneb betoonelemendi asetusest laual ja selle mõõtmetest (kaalust) ning raskuskeskmest. Mida suurem on koormuse erinevus seda ulatuslikum on deformatsioon. Põhjuseks on asjaolu, et rohkem koormatud laua piirkonnas olev hüdrosilinder surutakse välise koormuse (betoonelemendi kaal) poolt kokku.
2.Kas hüdrosilindrid liiguvad nii koormamata kui koormatud laua puhul sünkroonselt kogu töökäigu ulatuses? Vastus: hüdrosilindrid liiguvad sünkroonselt kogu töökäigu ulatuses nii koormatud kui koormamata laua puhul. Laua tõstmisel hakkab rohkem koormatud piirkond hiljem tugedelt tõusma ja laua langetamisel jõuab varem tugedeni. Koormamata laud tõusid ja jõudsid tugedeni üheaegselt.
3.Kas laua tõstmisel esineb laua kaardumine?
Vastus: Jah. Laua deformeerumine (kaardumine, väändumine) esineb ebaühtlasel koormamisel ja vastavalt koormuse erinevusele deformeerib laud rohkem või vähem. Koormamata laud deformeerub samuti, kuid oluliselt vähem kui osaliselt koormatud laud. Deformeerumist mõjutavad ka raskuskeskme ümberpaiknemine, hingede ovaalsed avad ja plastse deformatsiooni olemasolu.
4.Kui laua tõstmisel esineb laua kaardumine, siis kas see on põhjustatud hüdrosilindrite tööst. Vastus: Laua deformeerumine on põhjustatud ebaühtlasest koormuse jaotumisest laual, mis omakorda koormab hüdrosilindreid ebaühtlaselt. Koormamata laud oluliselt ei deformeeru. Hüdrosilindrite ebaühtlasel koormamisel saab järelikult hüdrovedelik jaotuda ümber suurema survega silindriga toitelt väiksema survega silindri toitele, sest laud deformeerub vastavalt sellele. Ümberjaotumine saab toimuda tõenäoliselt vooluhulga jaotusmootoris või selle ees, mille ülesanne on jagada silindrite vahel võrdselt pumba poolt tulevat vooluhulka. Hüdrosilindrite ühtlase tõstmise tagamiseks on vajalik tagada kõikide silindritel üheaegne liikumine, et ebaühtlasel koormamisel ei tekiks laua deformeerumist. Ebaühtlane koormus lauaplaadil tekitab silindrites ebaühtlase rõhu, rohkem koormatud piirkonna all asuva silindri sees on suurem rõhk.
5.Kas seadme metallkonstruktsioon, selle kinemaatika ja tugevus on piisavad tagamaks nii koormatud kui koormamata töölaua tasapinnalisus töölaua tõstmisel ja langetamisel. Vastus: Laudade metallkonstruktsiooni tugevus on piisav, kuna alustugedel toetudes see ei deformeeru. Deformeerumine leiab aset olukorras kui ebaühtlaselt koormatud lauda tõstetakse või langetatakse. Üldjuhul langetamisel deformeerub laud ulatuslikumalt kui tõstes. Laudade metallkonstruktsiooni ja hüdrosüsteemi näol on tegemist ühe koostuga, mis peab olema projekteeritud koos, et tagada selle koos tõrgeteta toimimine. Antud juhul ei peagi laud olema absoluutselt jäik vaid see peab olema piisavalt jäik komplektina, et tugedele toetudes ja hüdrosilindritega tõstes ning hingedel liikudes ei tekiks lauale deformatsioone. Laua tasapinnalisuse tagamise ülesanne tõstmise ja langetamise ajal on kogu töötaval koostul (laud, hinged, silindrid), mitte koostu üksikul osal või detailil. 02.06.2020 kohtuistungil, andis ekspert, Marion Meius täiendavaid selgitusi seoses tehtud ekspertiisiga ja vastas poolte esitatud küsimustele (II köide, tl. 85). Ekspert selgitas, et erinev liikumise hetk tekib erinevast koormusest, tooted on erineva kaaluga ja asetsevad laual ebaühtlaselt. Deformeerumine on laual, laud väändub kui koormus on jaotatud selliselt, et laua ühel osal asub koormus silindri ja hingede vahel ja laua teises otsas on koormus raskuskese silindrist teisel pool. Väändumise põhjus on kindlasti hingede lõtk aga ka silindrite asetus laual ja alusraami suhtes. Silindrid oleks tulnud kinnitada võimalikult kaugele hingedest, et lõtku mõju oleks väiksem.
17.Kohus on seisukohal, et antud asjas teostatud ekspertiisiga on leidnud tõendamist, et betoonelementide kahjustus ei tulene asjaolust, et hageja poolt valmistatud hüdraulikaseade ei tõsta laudu sünkroonselt. Ekspert kinnitas, et hüdrosilindrid ise deformeerumist ei põhjusta, see on tingitud ebaühtlasest koormuse jaotusest laual. Deformeerumine leiab aset olukorras kui ebaühtlaselt koormatud laud tõstetakse või langetatakse. Süsteemi tuleb vaadelda tervikuna ning ei ole võimalik eraldi välja tuua, et deformeerumise põhjustab konkreetselt üks osa või detail. Ekspertiisakti järeldustest on ekspert välja toonud (II köide, tl. 51), et laudade konstruktsioon deformeerub tulenevalt laudadele mõjuvast koormusest betoonelementide näol. Deformatsiooni asukoht ja ulatus oleneb otseselt koormuse suuruset, selle jaotumisest ja asetusest lauakonstruktsioonil. Hüdrosilindrid liiguvad eksperdi kinnitusel sünkroonis.
Eeltoodu kohaselt asub kohus seisukohale, et antud asjas on leidnud tõendamist, et hageja poolt valmistatud hüdraulikaseade vastab kokkulepitud tingimustele. Ekspertiisiga on tõendatud, et kostja poolt nõutud tingimus, et hüdrosilindrid liiguvad sünkroonis, on täidetud. Samuti on ekspertiisiga kõrvaldatud etteheide hüdrautika seadme tööle, et see põhjustab betoonelementide purunemist. Ekspert on üheselt asunud seisukohale, et betoonelemendi deformeerumine leiab aset kui ebaühtlaselt koormatud laud tõstetakse või langetatakse. Antud juhul ei ole vaidlust, et hageja töösisuks oli hüdraulikaseadme valmistamine, mis tuli paigaldada OÜ Denoram valmistatud laudadele. Hageja kinnitab, et peamine suhtlus tootmisliini valmistamise osas toimus hageja ja OÜ Denoram vahel. Hageja sai OÜ-st Denoram vajalikud andmed hüdraulikaseadmete valmistamise kohta: näiteks hüdraulikaseadmete tõstejõud, hüdrosilindrite arv, kinnituse iseärasused jne (I köide, tl. 3). Seega sai hageja poolt hüdrosilindrite paigaldus toimuda juba OÜ Denoram projekteeritud laudadel ettevalmistatud kinnituskohtadele. Siinjuures kohus leiab, et antud juhul ei saa hagejale ette heita asjaolu, et kogu seade peab kogumis toimima. Tootmisliini valmistas hageja koostöös OÜ-ga Denoram ning hageja valmistada ja seadistada oli üksnes hüdraulika seade. Seega saab hageja vastutada töö vastamise eest lepingutingimustele üksnes poolte vahel töövõtulepinguga kokkulepitud ulatuses, see on konkreetselt hüdrautika seadme toimimise eest.
18.Kostja teine vastuväide on, et hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud, sest töid ei ole vastu võetud. VÕS § 638 kohaselt, tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine on oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmist tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Vastavalt VÕS § 637 lg 3, töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast ja et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Tellija on kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes, mh peab olema töö sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul keskmise kvaliteediga. Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama. See tähendab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, peab tellija selle siiski vastu võtma, kui töövõtja ei vastuta seaduse või lepingu kohaselt puuduse eest (Riigikohtu 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p. 22).
19.Esitatud tõenditega on kinnitatud, et hageja on seadme valmistanud ja see on paigaldatud tootmistehasesse. Kostja seaduslik esindaja Marko Perv kinnitas 08.09.2020 kohtuistungil vande all antud ütlustega, et vaidlusalune seade paigaldati kostja tehasesse juulis-augustis 2016 ja oli kasutuses tootmises alates 16.09.2016 kuni 2019. Üheksast lauast kolme ei kasutata, jätkuvalt on kasutuses 6 lauda alates 2016, arved puudutavad üheksat lauda (II köide, tl. 130).
20.Kostja vastuväide on, et töö ei ole vastu võetud. Kostja seaduslik esindaja jäi kohtuistungil seisukohale, et töö ei vasta lähteülesandele ning töö ei ole lõpetatud. Kostja seaduslik esindaja Marko Perv poolt antud ütlustest (II köide, tl. 130) nähtub, et visuaalselt on võimalik eristada, et hüdraulika lükkab laua kõveraks. OÜ Denoram väidab, et viga on hüdraulikas, mida väidavad ka tootmistöölised. Antud selgitustest nähtub, et arved on jäetud tasumata eeldusest, et betoonelementide purunemist põhjustab hageja valmistatud hüdraulikaseade, kus hüdrosilindrid ei liigu sünkroonselt.
21.Asjas tehtud ekspertiisiga on tõendatud, et tootmisprotsessi käigus betoonelementide pragunemise põhjus ei ole hüdraulikaseadmes ega hüdrosilindrite liikumisviisis. Ekspert on kinnitanud, et hüdrosilindrid liiguvad kogu töökäigu ulatuses sünkroonselt ja seda nii koormatud kui koormamata laua puhul. Betoonelementide kahjutumine tekib laua ebaühtlasest koormamisest, mis omakorda vallandab põhjuslikkuse ahela, mis võib lõppeda betoonelemendi kahjustumisega. Ekspert selgitas 02.06.2020 kohtuistungil täiendavalt, et tuleb vaadata lauda koos hüdrosüsteemi ja hingedega ja eriti hinge telgede avasid, kuna need on kulunud ovaalseks ja tekitavad olukorra, et üks silinder hakkab enne tõstma kui teine. Väändumise põhjus on kindlasti hingede lõtk aga ka silindrite asetus laua ja alusraami suhtes. Silindrite liikumine oleneb lauast. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et hageja poolt tehtud töö oli lepingukohane ning VÕS § 638 alusel tuleb lugeda töö kostja poolt vastuvõetuks. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik. Asjas on tõendatud, et hageja paigaldas seadme kostja tehasesse juulis-augustis 2016 ja kasutuses tootmises oli alates 16.09.2016. Tellijal on VÕS § 643 ja 644 kohaselt kohustus tehtud töö ülevaadata ja töö lepingutingimustele mittevastavusest teavitama ning teates lepingu mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös.
22.TsMS § 637 lg 4 kohaselt, on hageja kui töövõtja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Hageja on esitanud kostjale 31.08.2016 arve summas 22 889,66 eurot, tähtaeg 14.09.2016, 26.10.2016 arve nr 6114265 summas 70,16 eurot, tähtaeg 09.11.2016 ja arve nr 6118570 summas 986,66 eurot, tähtaeg 14.02.2017 (I köide, tl. 28-32). Poolte vahel esitatud arvete ja summa üle vaidlust ei ole. Hageja on esitanud arvete tasumata jätmisest tulenva viivisearvestused (I köide, tl. 13-15), kostja esitatud viivisearvestustele vastuväiteid esitanud ei ole. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Kostja ei ole oma lepingulist kohustust täitnud ja temale väljastatud arveid tasunud. Nimetatud võlgnevus kogusummas 23 946,48 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõuab kostjalt seaduses sätestatud suuruses kohustuse tähtajaks täitmata jätmisest tekkinud viivise tasumist. Kostja ei ole hageja ees oma kohustusi tähtaegselt täitnud ning hageja viivisenõue tuleb rahuldada. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seadusjärgne viivise määr on VÕS § 94 lg-s 1 kohaselt 8% aastas. Kohus rahuldab hageja 18.03.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude summa 2 762,28 eurot ja mõistab kostjalt selle hageja kasuks välja. TsMS § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täieliku või osalise protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hageja TsMS § 367 alusel esitatud viivsenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja täiendava viivise alates 19.03.2018 VÕS § 113 lg 1 järgses määras täitmata põhikohustuse suuruselt kuni põhikohustuse täitmiseni.
Kostja tasaarvestusavaldus
23.Kostja on esitanud alternatiivselt menetlusliku tasaarvestuse vastuväite juhuks kui kohus peaks hageja nõuet põhjendatuks pidama. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja on esitanud tasaarvestusavalduse sellel alusel, et kostja on kandnud kulutusi ja kahju seonduvalt hagejapoolse lepingurikkumisega. Kohus on antud asjas tuvastanud, et hageja ei ole pooltevahelist töövõtulepingut rikkunud, seega ei ole alust kostja poolt taotletud tasaarvestuse teostamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 25.09.2020 esitas hageja esindaja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hageja menetluskulude kostjalt välja mõistmiseks. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista kohtumenetluse menetluskulud summas 16 185 eurot hageja kasuks ning palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 l 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõivu tuleb tasuda seaduses sätestatud suuruses vastavalt hagihinnale (Riigilõivuseadus § 59 lg 1). Hagilt hinnaga 28 624,49 eurot tuleb tasuda riigilõivu 1000 eurot. Hageja on tasunud esitatud hagilt riigilõivu nõutud suuruses. Seega on hageja menetluskulud riigilõivu näol summas 1000 eurot põhjendatud. Hageja on tasunud asjas läbiviidud kohtuliku ekspertiisi kulude katteks kohtu deposiiti 4919,74 eurot. 23.12.2019 määrusega määras kohus antud tsiviilasjas eksperdi Marion Meiuse poolt teostatud ekspertiisi eksperditasu ja kulude suuruseks 4919,74 eurot. Nimetatud summa makstakse kohtumääruse alusel välja AS Baltflex poolt 18.06.2019 ja 30.11.2019 deposiidina tasutud vahenditest. Kohtumäärus on jõustunud 14.01.2020. Seega on hageja poolt tasutud eksperdikulud asja läbivaatamise kuludena summas 4919,74 eurot põhjendatud. Hageja on kandnud menetluses õigusabikulusid 83 h ja 50 min eest summas 10 385 eurot, milles ei sisaldu käibemaks. Hageja esitab menetluskulud õigusabi osas ilma käibemaksuta, kuivõrd hageja on käibemaksukohuslane. Hageja esindaja poolt osutatud õigusteenus hõlmab järgmiseid tegevusi: - 01.03.-20.03.2018 tutvumine kliendi poolt esitatud materjalidega, analüüs, hagiavalduse koostamine ja esitamine, kirjavahetus kliendiga, 6,25 h 750,00 eurot; - 21.03.2018 tutvumine Tartu Maakohtu kohtumäärusega hagi menetlusse võtmise kohta, kirjavahetus kliendiga, 0,25 h, 30,00 eurot; - 11.04.2018 tutvumine kostja esialgse vastusega hagiavaldusele, kirjavahetus kliendiga, 1,5 h, 180,00 eurot;
- 04.05.2018 kostja täiendava vastusega tutvumine, nõupidamine kliendi kontoris, 3,0 h, 360,00 eurot; - 08.05.2018 valmistumine kohtueelistungiks, osalemine eelistungil Tartu MK-s 5,5 h, 660,00 eurot; - 15.06.2018 hageja menetlusdokumendi koostamine, kirjavahetus kliendiga, 2,00 h, 240,00 eurot; - 18.06.2018 tutvumine kostja täiendavate seisukohtade ja taotlustega, kirjavahetus kliendiga, 1,5 h 180,00 eurot; - 09.07.-10.07.2018 kostja 15.06.2018 ja 09.07.2018 menetlusdokumentidega tutvumine, nõupidamine kliendiga, hageja menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule, 3,5 h 420,00 eurot; - 25.01.2019 tutvumine Tartu MK 19.12.2018 kohtumäärusega, nõupidamine kliendiga, hageja menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule, 4,5 h, 540,00 eurot; - 28.01.2019 kostja menetlusdokumendiga tutvumine ja selle analüüs, kirjavahetus kliendiga, 3,75 h 450,00 eurot; - 08.03.2019 osalemine paikvaatlusel Tartus kosja tehases, 6,00 h, 720,00 eurot; - 12.03.2019 Paikvaatluse protokolliga tutvumine ja nõupidamine kliendiga, 0,75 h, 90,00 eurot; - 13.03.2019 Paikvaatluse protokolli parandamise taotluse koostamine ja esitamine, kohtuliku ekspertiisi määramise taotluse koostamine ja esitamine 2,00 h 240,00 eurot; - 15.04.2019 Tartu MK 03.04.2019 kirjas tehtud ettepanekute täitmine, telefoninõupidamised kliendiga, hageja menetlusdokumendi koostamine ja esitamine, 1,5 h, 180,00 eurot - nõupidamine kliendiga seoses asjas ekspertiisi määramisega ja eksperdile esitatavate küsimuste formuleerimisega, 1,5 h, 180,00 eurot; - 23.09.-25.09.2019 kirjavahetus kliendi ja eksperdiga seoses kohtuliku ekspertiisi läbiviimiseks vajalike täiendavate materjalide kogumisega eksperdi poolt, 1,0 h, 120,00 eurot; - 26.09.2019 hageja taotluse koostamine ja esitamine kohtule, 2,5 h, 300,00 eurot; - 14.01.-15.01.2020 valmistumine kohtueelistungiks, 3,00 h, 390,00 eurot; - 16.01.2020 osalemine Tartu MK kohtu eelistungil, nõupidamine kliendiga, 6,00 h, 780,00 eurot; - 31.01.2020 hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks koostamine ja esitamine kohtule, 0,75 h 97,50 eurot; - 29.04.2020 valmistumine kohtueelistungiks, nõupidamine kliendiga, kirjavahetus kohtuga, 2,0 h 260,00 eurot; - 30.04.2020 osalemine Tartu MK kohtueelistungil 1,0 h, 130,00 eurot; - 29.05. -.01.06.2020 valmistumine kohtuistungiks 3,0 h, 390,00 eurot; - 02.06.2020 osalemine Tartu MK kohtuistungil 5,5 h, 715,00 eurot; - 03.06.2020 tutvumine kostja taotlusega, hageja kirjaliku seisukoha koostamine ja esitamine kohtule 0,75 h 97,50 eurot; - 10.06.2020 kohtukõne kirjalike teeside koostamine ja kirjavahetus kliendiga 2,00 h 260,00 eurot; - 29.06.2020 tutvumine eksperdi taotlusega kulude hüvitamiseks, kostja seisukohaga, hageja kirjalike seisukohtade koostamine ja esitamine kohtule, 0,5 h 65,00 eurot; - 07.06.2020 valmistumine kohtuistungiks, tutvumine kostja 06.07.2020 taotlusega, kirjaliku seisukoha koostamine ja esitamine kohtule, 1,00 h 130,00 eurot; - 07.09.2020 valmistumine kohtuistungiks, hageja menetluskulude nimekirja koostamine 2,5 h 325,00 eurot; - 08.09.2020 osalemine Tartu Maakohtu kohtuistungil 5,5 h 715,00 eurot; - 22.09. - 25.09.2020 tutvumine 08.09.2020 kohtuistungi protokolli, kohtu 15.09.2020 ja 16.09.2020 määrustega, kirjalike seisukohtade lõpliku redaktsiooni ja hageja menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine kohtule, 3,0 h 390,00 eurot. KOKKU 83,50 tundi ja 10 385,00 eurot.
Hageja kinnitab, et on kõik menetluskulud kandnud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostjale on hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus koos menetluskulude nimekirjaga tehtud kohtute infosüsteemis nähtavaks alates 28.09.2020.
25.TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu 18.12.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). Riigikohtu praktika kohaselt (RKTKo 3-2-1-115-13, p 25) tuleb lisaks esindaja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et hageja esindaja kvalifikatsiooni arvestades on tema töötunnihind 130 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlik ja see ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja esindaja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ilma käibemaksuta, kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane. Seega tuleb hageja menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta.
26.Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Antud juhul on esindaja iga tehtud toimingu juures märkinud ajakulu nõupidamisele või kirjavahetusele kliendiga. Kohtuistungi protokolliga tutvumine, vastaspoole esitatud menetlusdokumendiga tutvumine, kohtumäärusega tutvumine ja suhtlust kliendiga kohus esindaja ajakulu hulka ei arvesta. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et menetluskulude väljamõistmisel ei arvestata asja materjalidega tutvumisele kuluvat aega, samuti kliendiga suhtlemist ja talle õigusliku olukorra selgitamist, kuna eelnevalt nimetatu on hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Kohus leiab, et arvestades hageja esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, antud tsiviilasja olemust ja keerukust ning ajalist kestvust, loeb kohus hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide ettevalmistamisele, kohtuistungiks ettevalmistamisele ja kohtuistungil ja paikvaatlusel osalemisele kulunud aega põhjendatuks 56 tunni ulatuses. Kohus leiab, et hageja esindaja selline ajakulu vastab tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Seega on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud kogusummas (56 h x 130) 7280 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 13 199,74 eurot (7280 + 1000 + 4919,74), mis tuleb menetluskulude jaotust arvestades kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on esitanud taotluse mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohustuse kohase täitmiseni välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg1 ettenähtud määras. Kohus mõistab kostja taotluse alusel alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
27.Tartu Maakohtu 16.09.2020 määrusega rahuldati eksperdi Marion Meiuse taotlus eksperditasu ja kulude hüvitamiseks osaliselt (II. köide, tl. 131-132). Kohus määras Marion Meiuse tasuks 02.06.2020 kohtuistungil osalemise eest 150 eurot ja sõidukuludeks 126 eurot ning hüvitiseks
sõidule kulunud aja eest 36 eurot, kokku 312 eurot. Nimetatud summa maksti määruse alusel välja A & M Büroo OÜ-le kohtu (riigi) eelarvest selleks ettenähtud vahenditest. Määruses kohus selgitas, et tasu ja kulude hüvitis tuleb eksperdile maksta kohtu eelarves selleks ettenähtud vahenditest, kuivõrd eraldi ettemaksu ei ole kohus menetlusosalistelt selleks puhuks nõudnud. Menetluse lõpplahendiga nõuab kohus riigi arvel makstud summad tagasi menetluskulusid kandma kohustatud isikult TsMS § 179 sätestatud alusel. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Arvestades antud asjas menetluskulude jaotust, tuleb Tartu Maakohtu 16.09.2020 määrusega kohtu eelarvest väljamakstud eksperdi tasu ja hüvitatavad kulud kogusummas 312 eurot, välja mõista kostjalt Eesti Vabariigi kasuks. TsMS § 179 lg 5 kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.