Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Viru Maakohtu 18.08.2020 määrusega võeti hagi menetlusse ning kostjal tuli esitada kirjalik vastus hagiavaldusele 20 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Kohus selgitas, et vastus peab saabuma kohtusse hiljemalt tähtaja viimasel päeval. Kohus hoiatas, et kui kostja jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 järgi. Kostja on 18.08.2020 kohtumääruse ja hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 21.08.2020. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (10.09.2020) hagile vastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus leiab, et Esto AS ja kostja vahel sõlmitud arvelduskrediidilepingu nr xxxx, järelmaksulepingute nr xxxx ja nr xxxx tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames ning seetõttu võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: -põhivõlgnevus 3008,13 eurot (järelmaksulepingu nr xxxx põhinõue 467,61 eurot, arvelduskrediidilepingu nr xxxx põhinõue 2000 eurot ja järelmaksulepingu nr xxxx põhinõue 540,52 eurot; 467,61+2000+540,52=3008,13 eurot); -intressivõlgnevus 475,38 eurot (järelmaksulepingust nr xxxx intressinõue 44,19 eurot, arvelduskrediidilepingust nr intressinõue 382,56 eurot, järelmaksulepingu nr xxxx intressinõue 48,63 eurot; 44,19+382,56+48,63=475,38 eurot); -sissenõutavaks muutunud viivis 263,40 eurot (järelmaksulepingust nr xxxx 25,53 eurot, arvelduskrediidilepingust nr xxxx 208,36 eurot, järelmaksulepingust nr xxxx 29,51eurot; 25,53+208,36+29,51=263,40 eurot). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kõrvalkulud summas 87,50 eurot, mis koosneb tasust

meeldetuletuskirjade eest 14 eurot (järelmaksulepingute nr xxxx ja nr xxxx, 2 meeldetuletuskirja 10 eurot (5+5); arvelduskrediidilepingu nr xxxx, 1 meeldetuletuskiri 4 eurot), raha väljavõtutasust 73,50 eurot (arvelduskrediidilepingu nr xxxx Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3: tasu krediidisumma kandmise eest kliendi pangakontole on 3,5 eurot + 3,5% arvelduskrediidi summast so 2000 eurolt; 70+3,5=73,50 eurot), edasiulatuv viivis 0,06% iga kalendripäeva eest alates 14.08.2020 kuni põhinõuete 467,61 euro ja 540,52 euro täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla summa ja edasiulatuv viivis 0,11% iga kalendripäeva eest alates 14.08.2020 kuni põhinõude 2000 euro täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla summa. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses esitatud põhivõlgnevus 3008,13 eurot (järelmaksulepingu nr xxxx põhinõue 467,61 eurot, arvelduskrediidilepingu nr xxxx põhinõue

eurot ja järelmaksulepingu nr xxxx põhinõue 540,52 eurot; 467,61+2000+540,52=3008,13 eurot), intressivõlgnevus 475,38 eurot (järelmaksulepingust nr xxxx intressinõue 44,19 eurot, arvelduskrediidilepingust nr intressinõue 382,56 eurot, järelmaksulepingu nr xxxx intressinõue 48,63 eurot; 44,19+382,56+48,63=475,38 eurot), meeldetuletuskirjade tasu 14 eurot, raha väljavõtutasu 73,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisenõue 55,04 eurot (järelmaksulepingust nr xxxx 25,53 eurot, järelmaksulepingust nr xxxx 29,51eurot) ja edasiulatuv viivis 0,06% iga kalendripäeva eest alates 14.08.2020 kuni põhinõuete 467,61 euro ja 540,52 euro täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla summa, on õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud arvelduskrediidilepingust nr xxxx tulenevalt põhivõlgnevuselt 2000 eurolt sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuva viivise nõudmine, kuid mitte lepingujärgses määras so 41,9% aastas, 0,11% päevas, sest lepingujärgne viivisemäär on tühine, sest see ületab kolmekordset seadusjärgset määra. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist, vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; 3-2-125-16 lahendi p 13). Käesolevalt tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatult seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud sissenõutavaks muutunud viivisenõuet. Seadusjärgne viivise määr VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt on viivitus perioodil 15.05.2020 kuni 13.08.2020, ka käesoleval hetkel 8% aastas, see on 0,022% päevas. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on sissenõutavaks muutunud viivis viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades järgnev: põhinõudelt 2000 eurolt alates 15.05.2020 kuni 13.08.2020 39,78 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3008,13 eurot, intressivõlgnevuse 475,38 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 14 eurot, raha väljavõtutasu 73,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisenõude 55,04 eurot (järelmaksulepingust nr xxxx 25,53 eurot, järelmaksulepingust nr xxxx 29,51eurot), sissenõutavaks muutunud viivisenõude 39,78 eurot (arvelduskrediidilepingust nr xxxx), edasiulatuva viivise 0,06% iga kalendripäeva eest alates 14.08.2020 kuni põhinõuete 467,61 euro ja 540,52 euro täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla summa ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras iga kalendripäeva eest alates 14.08.2020 kuni põhinõude 2000 euro täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla summa. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja

menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud 1093,33 eurot sh riigilõiv 400 eurot ning õigusabikulu 693,33 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud kulu. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 4,4 % ulatuses ja kostja kanda 95,60 % ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 1093,33 eurot (400+693,33). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1045,22 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.