2-24-119960/10 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav ja põhjendav osa Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja xxx AS vahel 25.11.2021 sõlmitud leping osamaksetega vara müügileping seadme Samsung 55" QLED UHD teler ostmiseks summas 849 eurot tasumisega 24 kuud. Kostja kohustus tasuma igakuiselt esitatud arveid. Kostja on jätnud lepingust tulenevad rahalised kohustused osaliselt täitmata. Algne võlausaldaja on loovutanud nõude hagejale 07.03.2024. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 849,02 euro, 27.09.2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 506,06 euro, sissenõudekulu 40 euro ja lisanduva viivise määraga 0,065% päevas väljamõistmist. Pärnu Maakohtu Maksekäsu osakond on kostjale üritanud hagimaterjale kätte toimetada järgmiselt: 31.05.2024 aadressil xxx- Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud 05.06.2024 aadressil xxx - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud 10.06.2024 aadressil xxx - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud 26.06.2024 aadressil xxx Tagastatud - e-postile vastus puudub. 03.07.2024 aadressil xxx - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel 03.07.2024 saadetud teavitus e-posti aadressidel xxx – puudub vastus, xxx – puudub vastus. Võlgnik kinnitas 26.06.2024, et elab xxx, e-posti ei kasuta. xxx aadressi ei avaldanud. Võlgniku sõnul on aadress xxx kehtetu. Vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele on tööandja vastanud 01.07.2024, et A B tel +xxx; mail: xxx; aadress: xxx. Vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 02.07.2024, et andmebaaside kohaselt on seisuga 11.03.2024 on isiku elukohana märgitud xxx

. xxx korteriomanik kinnitas 02.07.2024, et võlgnik töötab xxx, kuid praegu on Eestis ja elab antud aadressil. Aadressilt xxx tagastati menetlusdokumendid tähtaja möödumisel. Võlgnik vastas numbril xxx, et ei soovi kohtuga rääkida ja katkestas kõne. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuna muul moel ei ole õnnestunud hagimaterjale kätte toimetada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud nõudele vastuväiteid. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 315 eurot ning õigusabikulud 358 eurot, kokku 673 eurot. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 358 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 200 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 515 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 515 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.