Tsiviilasi 2-20-13955
Kohus
Tartu Maakohus
Asja menetlev kohtunik
Hele Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
2. oktoober 2020, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number 2-20-13955 Tsiviilasi
G.B. avaldus.
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
G.B. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
24.09.2020 esitas G.B. Tartu Maakohtule avalduse, milles palub kohtul kustutada tema vastu esitatud nõue (arve nr XXX). Avaldaja põhjendab taotlust sellega, et sissenõudja ei ole siiani selle täitmist nõudnud (maksetähtaeg oli 25.04.2008). G.B. on avalduses palunud A.A.F. nõude kustutada. Kohus selgitab, et hagejal puudub selline õiguskaitsevahend (sellist nõuet ei saa kohtumenetluses esitada). Kohtule nähtub Kohtute Infosüsteemist, et Pärnu Maakohus on 15.12.2009 teinud antud arve osas maksekäsukiirmenetluse otsuse, millega on avaldajat arvel märgitud summat tasuma kohustatud. Kuigi antud juhul on G.B. ebaõigesti esitanud kohtule avalduse nõude kustutamiseks, mitte nõude aegumise tuvastamiseks, ei ole otstarbekas puudusi kõrvaldada, sest ka vastava hagi esitamisega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
Tsiviilasi 2-20-13955 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, sest sellega ei ole G.B. taotletud eesmärki võimalik saavutada. Alates 5. aprillist 2011 kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) redaktsiooni kohaselt on TsÜS § 157 lõikes 1 sätestatud aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 157 lg 2 järgi algab TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Kohtute Infosüsteemi kohaselt on antud nõude kohta tehtud täitedokument jõustunud 22.12.2009. Seega ei ole kohtu otsusest tulenevad nõuded ilmselgelt aegunud ning avaldajal ei oleks hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Tulenevalt TsMS § 168 lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.