OÜ Postwerk Kinnisvara hagi Rävala Auto OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
522 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja OÜ Postwerk Kinnisvara (registrikood 11204384; asukoht Jõe 2b-2, 50104 Tartu ) Hageja lepinguline esindaja Janek Saarepuu (elektronposti aadress [email protected]) Kostja Rävala Auto OÜ (registrikood 12305928; asukoht Kadaka tee 5, 10621 Tallinn) Kostja seaduslik esindaja A L (isikukood xxxx; elektronposti aadress xxxx)
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 09.09.2020.a
RESOLUTSIOON
• Hagi rahuldada. • Mõista välja Rävala Auto OÜ-lt OÜ Postwerk Kinnisvara kasuks 522 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine • Jätta menetluskulud Rävala Auto OÜ kanda. • Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
2-18-19268 jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.OÜ Postwerk Kinnisvara esitas 21.12.2018.a Harju Maakohtule hagi Rävala Auto OÜ vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ja Swedbank Liising AS sõlmisid 12.08.2018.a liisingulepingu nr xxxx, mille esemeks oli Rävala Auto OÜ müüdud sõiduauto xxxx. Sõiduki üleandmisel kostjalt hagejale oli sõiduki läbisõit 90377 km. Pärast sõiduki vastuvõtmist 15.08.2018, asus hageja sellega sõitma Tallinnast Tartu suunas. Läbitud 31 km järel ilmnes sõidukil rike - sõiduki armatuurlaual süttis AdBlue süsteemi hoiatuslamp koos rikketeavituse helinaga. Hageja seiskas sõiduki mootori ning kontrollis seda visuaalse vaatluse teel. Hageja sõiduki visuaalsel vaatlusel midagi erakorralist ei märganud ning käivitas mootori uuesti. Rikkevea teavitusi sõiduk enam ei kuvanud ning hageja jätkas sõitu.
2.Sõiduki kasutamise käigus kordus sama viga umbes paari nädala pärast uuesti, mistõttu otsustas hageja kontrollida sõiduki tehnilist seisundit xxxx OÜ xxxx esinduses. 05.09.2018.a toimetas hageja sõiduki xxxx esindusse rikke põhjuse väljaselgitamiseks. xxxx esinduses tehtud sõiduki diagnostika aruandest selgus sõiduki NOx anduri rike ning vajadus selle väljavahetamiseks. Veel selgus sõiduki diagnostika aruandest, et probleemid sõiduki NOx anduriga olid esinenud juba enne sõiduki hagejale aktiga üleandmist läbisõitudel 90 153 km ja 90 332 km. Sõiduki üleandmisel kostjalt hagejale oli sõiduki läbisõit 90 377 km. xxxx esindus teavitas hagejat, et NOx anduri vea tõttu kaotab auto võimsust, mis võib kiirendamisel (näiteks möödasõidul ees sõitvast autost) tekitada liiklusohtliku olukorra.
3.Hageja edastas 05.09.2018.a kostjale e-kirja, milles teavitas kostjat sõidukil avastatud veast. Samal kuupäeval vastas kostja hagejale, et AdBlue süsteemi häire on temale tuttav teema, kuna kostja müügis oleval veel ühel xxxx 5-seeria müügiautol tekkis 2 kuud tagasi sarnane rike. Rikke täpsemaid asjaolusid ei ole nad xxxx esinduses selgitamas käinud. Seega kostja teadis, et xxxx 5-seeria autodel võib AdBlue süsteemi häire tekkida, kuid pole tegelenud põhjuse väljaselgitamise ja müügis olevate sõidukite kontrollimisega. Oma majandustegevusena sõidukite müümisega tegelev ettevõte peab olema kontrollinud
2-18-19268 sõidukite tehnilist seisukorda, et sõidukite ostjaid võimalikest esilekerkivatest riketest ostueelselt teavitada ning nõnda ka oma äritegevuse riske maandada. xxxx esinduses tehtud sõiduki diagnostika aruandest selgus, et sõiduki NOx anduriga olid probleemid esinenud juba enne sõiduki hagejale aktiga üleandmist läbisõitudel 90153 km, ja 90332 km. Seega, kui kostja oleks tegelenud oma majanduskutsetegevuses nõutava hoolsusega ning kontrollinud sõidukit enne selle müümist hagejale, oleks kostja teadnud ning pidanud teavitama hagejat, et sõidukil esineb NOx anduri rike.
4.Kostja ei teavitanud hagejat sõiduki müümisel ega sõiduki hagejale üleandmisel, et sõidukil esineb või on varasemalt esinenud NOx anduri probleem. Seega on tegemist varjatud puudusega ning sõiduk ei vasta müügilepingu tingimustele. Hageja on teinud kostjale ettepaneku, et kostja hüvitaks sõiduki NOx anduri vahetamisega seotud kulud, kuid kostja ei nõustunud hageja ettepanekuga. xxxx esindus teavitas hagejat, et NOx anduri vea (mitte töötamise) tõttu kaob ära autol võimsus. Kui mitte varem siis ilmneb see probleem külmade ilmadega, mis võib kiirendamisel (näiteks möödasõidul ees sõitvast autost) tekitada liiklusohtliku olukorra või siis auto ei liigu käivitamisel kohapealt. Selleks, et sõiduk ei oleks liikluses ohtlik selle kasutajale ega teistele isikutele, lasi hageja teostada xxxx esinduses sõiduki remonditööd ning tasus selle eest ise.
5.25.11.2018 edastas hageja kostjale nõude ning palus, et kostja hüvitaks sõiduki remondiks tehtud kulud. Hageja andis kostjale nõude tasumiseks aega kuni 07.12.2018.a. Kostja edastas 06.12.2018.a hagejale e-kirja, milles esitas hagejale vastuväite ning jättis nõude tasumata. 07.12.2018.a e-kirjaga selgitas hageja veelkord kostjale, et sõidukil oli NOx anduri rike juba enne sõiduki üle andmist hagejale ning soovis kostjalt hageja esitatud nõude täitmist. Kostja ei ole hagejale rohkem vastanud, ega ka hageja nõuet täitnud.
6.Hageja esitas päringu xxxx esindusse, et selgitada välja kas xxxx sõiduautodel on NOx anduri probleem tüüpviga ja kas analoogseid NOx anduri probleeme esineb tihti. Päringule vastati, et seda probleemi on esinenud. Laost on aasta jooksul üle 10-ne anduri läbi käinud. xxxx esindus ei pea NOx anduri riket tüüpveaks, kuna seda tüüpi autode hulga juures on NOx anduri läbimüük väike. Hageja, olles veendunud, et kostja müüs müügilepingu tingimustele mittevastava sõiduki ning arvestades kostja poolset keeldumisest hüvitada hagejale sõiduki remondikulud, palub kohtul kostjalt välja mõista 522,24 eurot. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostja hagi ei tunnista. Kostja hinnangul sõidukil ei esinenud ühtegi riket peale sõiduki otsese valduse vastuvõtmist hageja poolt, mis oleks kuidagi mõjutanud sõiduki kasutamist või olnud ohtlik liikluses või oleks tekitanud ohtu sõidukile või sõidukis reisijatele. Kostja leiab, et kuivõrd hageja läbis otsese valduse saamise järgselt sõidukiga 5357 kilomeetrit enne vaidlusaluse anduri vahetamist, on ilmne et hageja ei pidanud hagis väidetud sõiduki veateadet ja väidetavat puudust üldse oluliseks. Hageja poolt esitatud diagnostika andmetest ei nähtu, et 05.09.2018 kuupäeval tehtud diagnostika oleks üldse tuvastanud mingit NOx anduri signaali puudust või viga 91836 kilomeetri läbimise järgselt. Hageja väited, nagu oleks NOx anduri viga nähtav diagnostika aruandes ka varasemalt, ei vasta tegelikkusele ja ei ole tõendatud. Kõik varasemad diagnostika poolt fikseeritud kontrollkoodid on erinevate läbisõitude juures erinevad ja nendest ei nähtu, et tegemist oleks üldse veaga või puudusega. Esitatud on kood, andurilt saadud signaali kirjeldus ja olemasolu kohta märge unknown – tundmatu. Seega ei takistanud hageja poolt hagis väidetav puudus hagejat sõitmast ja autot eesmärgipäraselt kasutamast tervelt 5357 km. Hageja ei ole tõendanud, et hageja poolt 16.11.2018.a tellitud lämmastikoksiid anduri
2-18-19268 vahetust oleks üldse olnud vaja teha. Sõiduki tehnosüsteemi diagnostika käigus avalduv anduri ebakorrektset signaali ei saa lugeda anduri veaks ja anduri puuduseks, vaid ebakorrektne signaal võib tuleneda mõõdetava keskkonna muudest häiretest. Hageja ei ole tõendanud, et 16.11.2018 sõiduki remondi käigus välja vahetatud andur oleks olnud puudusega. Kostja palub hagi jätta rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Käesoleva asja hind on 522 eurot. Kohus leiab, et asja tuleb lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
9.Asjas ei vaielda järgmiste oluliste faktiliste asjaolude üle: • OÜ Postwerk Kinnisvara (edaspidi Hageja) ja Swedbank Liising AS on sõlminud 12.08.2018.a liisingulepingu nr 01396067L; • lepingu esemeks oli Rävala Auto OÜ poolt Swedbank AS-ile müüdud kasutatud sõiduauto xxxx, tehasetähis: xxxx, väljalaskeaasta 2014; • sõiduki müügi hetkel oli sõiduki läbisõit 90345 km ja otsese valduse üleandmisel 90377 km; • otsese valduse vastuvõtmisel ei nimetanud hageja sõidukil ühtegi puudust ja võttis kasutatud sõiduki valduse üle ühtegi pretensiooni esitamata. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. • Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast müügilepingu sõlmimist ilmnes sõidukil varjatud puudus, mille eest kostja vastutas ning mille tõttu on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist. Hagi põhineb asjaolul, et 15.08.2018.a pärast vaidlusaluse sõiduki valduse saamist ja 31 km läbisõitu süttis sõiduki armatuurlaual AdBlue süsteemi hoiatuslamp koos rikketeavituse helinaga. Hageja hinnangul müüs kostja talle rikkis NOx anduriga sõiduki. Vaidlust ei ole ka selles, et NOx anduri rike ei takistanud sõiduki igapäevast kasutamist.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 ja p 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi või kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 teise lause kohaselt peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades
2-18-19268 vähemalt keskmise kvaliteediga, kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest.
13.Selleks, et hinnata kostja vastutust rikkumise eest tuleb välja selgitada, kas müüdud asi vastas lepingutingimustele ning kas kostja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse osas. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada ka sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-23-10 p 12). Riigikohus on 15.11.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-18987 märkinud, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavuseks. Kasutatud sõidukil müümise korral on lepingutingimustele mittevastavusega tegemist alati siis, kui müüdud sõidukil on puudusi, mille tõttu ei ole sõidukit võimalik ohutult teeliikluses kasutada või mis võivad tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse tulemuse ja seetõttu keelu sõidukiga liikluses osaleda.
14.Sõlmitud ostu-müügilepingus ei ole pooled välja toonud, millistele tehnilistele tingimustele sõiduk vastama peab, st et sõiduki müügileping ei sisaldanud kokkulepet sõiduki kvaliteedi kohta. Hageja ostis müügikuulutuse kohaselt eksklusiivse mugavuslisavarustusega Premium klassi auto, mis lähiajal hooldust ei pidanud vajama. Kostja kirjelduse kohaselt oli sõiduk väga heas seisukorras ning hea läbisõiduga ning müügis väga hea hinnaga, kostja ei pidanud võimalikuks sõiduki hinda täiendavalt vähendada (01.08.2018.a vastus hagejale). Kuna sõiduki müügileping ei sisaldanud kokkulepet sõiduki kvaliteedi kohta, siis pidi sõiduk VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi vastama tavapärastele kasutatud sõidukite nõuetele. VÕS § 77 lg 1 teise lause kohaselt peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga, kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest. Kuivõrd pooled ei ole leppinud kokku auto kvaliteedi osas, tuleb kohtu hinnangul lähtuda Liiklusseaduses ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses 18.07.2011.a nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ esitatud nõuetest. Viidatud määruse lisa 4 - Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede ja nendel avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika (kuni 31.01.2020.a kehtinud redaktsioon) p 8.2.2.1 - 3) järgi on sõiduki oluline rike või puudus kui heitgaaside toksilisuse vähendamise seadme rikkeindikaator ei toimi korrektselt.
15.Selective Catalytic Reduction ehk SCR-tehnoloogia, AdBlue süsteem on heitgaasisaaste vähendamiseks on loodud heitgaaside puhastamise selektiivne süsteem. NOx andur on auto väljalaskesüsteemi osa, mis mõõdab kui palju on sõiduki heitgaasides ohtlikke lämmastikuühendeid. Kohtule esitatud Inchcape xxxx vastusest selgub, et sõiduki 05.09.2018.a diagnostikaaruande kohaselt esines läbisõidul 90153 km häireid SCR süsteemi töös, süsteem on NOx anduriga seotud, sest SCR süsteem ning NOx andur mõjutavad mõlemad heitgaaside järelpõletamise tehnoloogia süsteeme ning häire ühes ahelas mõjutab ka teist süsteemi. Samuti tuvastas Inchcape xxxx häired NOx anduri töös läbisõidul 90332 km. Läbisõidul 90408 km (so 31 km läbimist pärast sõiduauto valduse kätte saamisest) on esimest korda esinenud viga SCR süsteemi töös ja heitgaasi järelpõlemise süsteemide töö ei ole piisavalt efektiivne, et tagada tootjatehase
2-18-19268 heitmenorme. Seega saab viidatud diagnostika aruandest teha järelduse, et sõiduki heitgaaside toksilisuse vähendamise seadme rikkeindikaator ei toiminud korrektselt.
16.Kohtule esitatud müügikuulutusest nähtuvalt on vaidlusalune sõiduk kostja valduses olnud vähemalt alates läbisõidust 90 050 km (dtl 44). Hageja sai sõiduki oma valdusse läbisõidul 90 377 km. Seega on eelpoolviidatud rikketeated esinenud ajal, kui sõiduk oli kostja valduses või vahetult pärast (31 km) valduse loovutamist. Läbisõidul 90153 km esinenud häire on tuvastatud madala kvaliteediga AdBlue vedelikust. Kostjal on õigus selles, et AdBlue vedelikku saab soetada kütuse jaemüüjatelt ja kvaliteet sõltub nende poolt pakutavast kvaliteedist ning tegemist on kulumaterjaliga. Kuid kostja jätab tähelepanuta selle, et kui see rike esines oli sõiduk tema valduses ja oli kostja kohustus jälgida, et AdBlue vedelik oleks kvaliteedilt ja kvantiteedilt küllaldane.
17.Kostja on seisukohal, et andur on sõiduki kuluosa, mis edastab sõiduki elektroonsele süsteemile kasutamise käigus signaale selle keskkonna kohta, milles konkreetne andur asub. Sõiduki tehnosüsteemi diagnostika käigus avalduv anduri ebakorrektset signaali ei saa lugeda anduri veaks ja anduri puuduseks, vaid ebakorrektne signaal võib tuleneda mõõdetava keskkonna muudest häiretest. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et sõiduki remondi käigus välja vahetatud andur oleks olnud puudusega. Kohus leiab, et kuigi otseselt ei ole tuvastatud, et konkreetne andur oli puudusega, on süsteem andud häireid ja veateateid. Iseenesest võib juhtuda, et NOx andurile on ebakvaliteetse ja liiga väävlirikka kütuse kasutamise tõttu ladestunud tahma ja saastet või on mõni kontakt halb. Kuid kohtul ei ole alust arvata, et xxxx esindus jättis väliselt visuaalselt kontrollimata anduri ühendused ja anduri puhtuse ning otsustas anduri vahetuse kasuks lihtsalt rahalisest kasust. Pärast NOx anduri vahetamist sõidukil seda probleemi enam esinenud ei ole. Kohus rõhutab veelkord, et eelpoolviidatud rikketeated on esinenud ajal, kui sõiduk oli kostja valduses või vahetult pärast (31 km) valduse loovutamist. Seega andis SCR süsteemi rikkeindikaator häireid juba ajal, kui müügilepingut ei olnud sõlmitud. Kostja oleks hoolsa müüjana pidanud ka ise viidatud häiretele ja veateadetele tähelepanu pöörama.
18.Kohtu hinnangul ei ole NOx andur ka sõiduki kuluosa. xxxx esindus ei pea NOx anduri riket tüüpveaks, kuna seda tüüpi autode hulga juures on NOx anduri läbimüük väike. Kohtule teadaolevalt on üldjuhul kuludetailidele tootja poolt määratud mingi keskmine läbisõit, pärast mida soovitatakse kuludetail välja vahetada. Hageja on esile toonud, et NOx anduritel taolist läbisõitu määratud ei ole.
19.Kostja on tuginenud sellele, et xxxx vastuse kohaselt teatud temperatuurist lülitatakse see SCR süsteem meie kliimas välja. Kostja leiab, et kui mingi süsteem on ette nähtud väliskeskkonna temperatuurist tulenevalt meie kliimas välja lülitada (ja sõiduk on endiselt kasutamiskõlblik), on tegemist sõiduki süsteemiga, mis ei ole oluline sõiduohutuse ja sõiduki kasutamise seisukohalt. Kohus kostjaga ei nõustu. Kuigi SCR süsteem ei mõjuta iseenesest sõiduki tavapärast kasutamist ning mittetöötava SCR süsteemiga sõidukiga saab liikuda punktist A punkti B, on eelpool viidatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse 18.07.2011.a nr 77, lisa 4 p 8.2.2.1 - 1) järgi sõidukil oluline rike või puudus kui tootja paigaldatud heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed ilmselt puuduvad või on defektsed. Kuigi xxxx vastuse kohaselt lülitatakse SCR süsteemi teatud temperatuuri juures välja, ei lülitu see välja automaatselt, ega ole ettenähtud väljalülitamiseks. Asjaolu, et Eesti kliima eripärade tõttu seda võimalust siiski vahel kasutatakse ei tähenda, et sõidukil tootja poolt paigaldatud SCR süsteem ei peaks töötama või sõidukit võibki sellisena kasutada. Tehnilist ülevaatus sellise sõidukiga ei läbiks.
2-18-19268
20.VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 3 kohaselt vastutab müüja ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt.
21.Kohus leiab, et kostja vastutust ei välista ega piira ka asjaolu, et hageja vaatas sõiduki üle enne müügitehingus kokkuleppele jõudmist. Kui müügiese vaadatakse üle enne müügilepingu sõlmimist ja müügilepingus märgitakse, et ostja on asja enne üle vaadanud, tuleb üksnes eeldada, et ostja nõustus eset ostma koos ülevaatamisel avastatud puudustega, ilma et neid puudusi oleks müügilepingus märgitud (RKTKo 26.09.2007.a tsiviilasi nr 3-2-1-71-07, p 13). Äratuntavad puudused on seega sõiduki kokkuleppelised omadused ja nende esinemine ei too kaasa müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavust. See ei piira aga müüja vastutust müügieseme varjatud puuduste eest. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Kohus leiab, et sõiduki SCR süsteemi anduri riket või selle mittekorrektset töötamist ei ole võimalik välise visuaalse vaatlusega avastada.
22.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on müügilepingut rikkunud, müünud hagejale varjatud puudusega (NOx anduri rikkega) sõiduki. Riigikohus on rõhutanud, et kasutatud sõidukil müümise korral on lepingutingimustele mittevastavusega tegemist alati siis, kui müüdud sõidukil on puudusi, mille tõttu ei ole sõidukit võimalik ohutult teeliikluses kasutada või mis võivad tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse tulemuse ja seetõttu keelu sõidukiga liikluses osaleda. Kohtu hinnangul sõiduki korrektselt mittetöötav rikkeindikaator ei võimaldaks tehnoülevaatuse läbimist.
23.Hageja on talle tekkinud kahju suurust tõendanud xxxx OÜ arvega nr 220070932, mille kohaselt on NOx andur ja selle vahetamine ning enne seda läbiviidud lühitest läinud hagejale maksma 522,24 eurot. Kostja sellele summale vastuväited iseenesest esitanud ei ole. Kostja on küll leidnud, et juhul, kui kohus võtab seisukoha, et vaidlusalune andur ei ole sõiduki kuluosa ja ka kasutatud sõidukite korral peaks müüja (kostja) tagama sõiduki kõigi andurite laitmatu töö nagu uue sõiduki korral, võtaks kohus arvesse, et hageja sõitis väidetavalt defektse anduriga (hageja poolt väidetava puudusega) sõidukiga tervelt 5 357 kilomeetrit. Hageja nimelt ei pöördunud remonditöökoja poole vahetult peale sõiduki diagnostika tegemist 05.09.2018.a, vaid sõitis sõidukiga peale diagnostikat veel 3 898 km, enne kui pöördus remondiettevõtte poole. Eeltoodu on aluseks hageja poolt väidetava kahjusumma väljamõistmise vähendamisele, sest hageja on eeltooduga ise osalenud kahju põhjustamises, mis annab aluse VÕS § 139 lg 1 kohaldamiseks. Kohus kostjaga ei nõustu. VÕS § 139 lg 1 järgi kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kostja ei ole käesolevas asjas esile toonud, milles seisnes hageja poolt kahju soodustamine või kahju täiendav tekitamine. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest kohus saaks teha järelduse, et rikkis anduri vahetamise kulu oleks septembris 2018 olnud väiksem, kui 16.11.2018.a, kui andur reaalselt vahetati. Asjaolu, et hageja sõidukit kasutas ja sellega läbis pärast diagnostikat veel 3 898 km, ei muuda kuidagi müügitehingu ajal puudusega anduri vahetamise kulu.
2-18-19268
24.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada, võlgnevus summas 522 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.
25.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
28.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.