Aktiva Finance Group OÜ hagi X ja Y vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2194,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood: 10746479, asukoht: Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Hageja lepingulised esindajad: Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela, e-posti aadress: xxx Kostja I: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx Kostja II: Y, isikukood: XXX, viibimiskoht: XXX, xxx Lihtmenetluses, 08.05.2025 kohtuistungil osalesid video teel hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema ja kostja Y
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu Coop Finants AS 02.05.2022 väikelaenulepingust nr L411880 alusel tekkinud põhivõla 1423,91 euro, intressivõla 126,65 euro, haldustasu 6 euro, sissenõutavaks muutunud viivisevõla 202 eurot, sissenõudmiskulude 50 euro ja edasiulatuva viivise alates 02.04.2024 põhivõlalt 1423,91 eurolt 24% aastas kuni põhivõla täitmiseni, rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Xil menetluskulud puuduvad ja kohus menetluskulusid Aktiva Finance OÜ-lt välja ei mõista.
3.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi Y vastu 02.05.2022.a Coop Finants AS väikelaenulepingu nr L411880 alusel tekkinud põhivõla 1423,91 euro, intressivõla 126,65 euro, haldustasu 6 euro, sissenõudmiskulude 50 euro, sissenõutavaks muutunud viivisevõla 202 eurot ja edasiulatuva viivise alates 02.04.2024 põhivõlalt 1423,91 eurolt 24% aastas kuni põhivõla täitmiseni nõuetes.
5.Kohus määrab menetluskulud kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, hageja nõue ja hageja vastuväited
1.19.02.2025 täpsustatud hagiavalduses (so pärast Yi kostjana kaasamist) palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1423,91 eurot, intressivõlgnevus 126,65 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 202 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ning edasiulatuv viivis alates 02.04.2024 põhinõudelt 1423,91 eurolt 24% aastas kuni põhinõude täitmiseni (dtl 352). Coop Finants AS (krediidiandja) ja X (kostja I) sõlmisid 02.05.2022.a väikelaenulepingu nr L411880, mille alusel sai kostja I laenu summas 2000 eurot. Hageja kinnitas, et krediidiandja on RahaPTS § 20 lg 1 p-ga kooskõlas olevalt kostja I isikusamasust lepingu sõlmimisel kontrollinud (vt hagi lisa 1 ja 6, isikusamasuse tuvastamine). Hageja leidis, et ta on tõendanud, et isikusamasuse tuvastamisel oli just kostja, mitte kolmas isik. Hagis on hageja isikusamasuse tuvastamise osas esile toonud kuvatõmmise lepingul olevatest digiallkirjadest. Lepingu järgi on krediidikulukuse määr 33,20% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu. Krediidi kulukuse määr ja laenu kogukulu on arvutatud lepingu sõlmimise aja seisuga, eeldades, et kogu laenusumma võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ning lähtudes andmetest, mis on laenuandjale lepingu sõlmimisel teada. Lepingujärgne intressimäär on 25,9% aastas ja viivisemäär 24% aastas, laenu kogukulu 2849,60 eurot, lepingutasu 40 eurot, igakuine haldustasu 1,50 eurot, igakuine osamakse 93,66 eurot (osamaksete arv 30, maksetähtpäev 15 kpv, esimese osamakse tähtaeg 15.06.2022), laenulepingu lõpptähtaeg 15.11.2024. Kostja I ei täitnud laenulepingu maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandja 28.07.2023 kostjale I lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale I VÕS § 416 lg-st 1 tulenevalt täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, so 20.08.2023. 29.08.2023 saadeti kostjale I teatis lepingu ülesütlemise kohta, kuna kostja I täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud. 29.08.2023 loovutas
krediidiandja laenulepingust tulenevad nõuded hagejale. Lepingu ülesütlemise seisuga, so 29.08.2023 oli kostjal I tagastamata 15.05.2023, 15.06.2023, 15.07.2023 ja 15.08.2023 osamaksed. Kostja I kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitult maksegraafiku alusel perioodil 15.06.2022 - 15.11.2024. Kostjalt I laekus põhiosa katteks 576,09 eurot. Seega on põhivõlgnevus 1423,91 eurot (2000-576,09). Lepingu p 4.1 sätestab, et laenusaaja maksab väljamakstud, kuid tagastamata laenusummalt laenuandjale intressi. Intressiarvestust peab laenuandja. Intressimäär on väljendatud 360-päevase aasta baasil. Tasumisele kuuluva intressi leidmiseks korrutatakse laenu jääk intressimääraga, saadud tulemus korrutatakse 30-ga ajavahemikus, mille eest intressi arvestatakse, ning saadud tulemus jagatakse 360-ga. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 25,9% aastas. Kostjal I on intressivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga so 29.08.2023 alates 12. osamaksest so 15.05.2023 kuni 15. osamakseni so 15.08.2023 ning perioodi eest 16.08.2023-29.08.2023 126,65 eurot (30,73+29,41+28,05+26,67+11,79). Tulenevalt eeltoodust moodustub intressinõue summas 126,65 eurot. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja I tasuma lepingu haldustasu 1,50 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga so 29.08.2023 oli kostjal I tasumata alates 12. osamaksest so 15.05.2023 kuni 15. osamakseni so 15.08.2023 lepingu haldustasu 6 eurot (4 x 1,50). Viivist nõuab hageja põhivõlalt 1423,91 eurolt lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates so 30.08.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani so 01.04.2024 lepingujärgses viivisemääras 24,00% aastas ja 0,0667% päevas. Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 202 eurot. Edasiulatuvat viivist nõuab hageja alates 02.04.2024 põhinõudelt 1423,91 eurolt viivisemääras 24% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Sissenõudmiskulud on 50 eurot (08.09.2023 meeldetuletuskiri 25 eurot; 25.09.2023 meeldetuletuskiri 5 eurot; 12.10.2023 meeldetuletuskiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot). Muud makseviivitusega tingitud kulud sisaldavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid; kontaktandmete otsingute ja päringute kulusid; võlgnikule vastamisega seotud kulusid, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamisega telefoni teel, e-maili teel- ja võlgnikule tehtavate kõnede kulusid ning võlanõude avaldamisega tehtud kulutusi. Hageja selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Laenutaotlusega tehti järgnevad kontrollid: kliendi minimaalne vanus laenutaotlust esitades on 18. Kui klient on noorem, siis ei langetata positiivset otsust. Kliendi maksimaalne vanus lepingu sõlmimise lõppedes ei tohi ületada 74. eluaastat. Kliendi maksevõimekuse arvutamisel eeldatakse, et kui kliendi igakuine sissetulek on alla 650 euro, siis tema finantskohustused tohivad sissetulekutest moodustada kuni 30% pärast laenu võtmist. Tulenevalt eeltoodust arvutatakse maksimaalne summa, mida klient saab maksimaalselt tasuda uue laenulepingu teenimiseks. Kliendiga ei sõlmita laenulepingut, mille krediidi kulukuse määr ületab maksimaalselt lubatud määra. Samuti kontrollib hageja kostja krediidiinfo süsteemist. Krediidianalüüsi tulemusel (aluseks: esialgse hagi lisa 5, otsustusprotsessi parameetrid) selgus, et kostja keskmine sissetulek on umbes 600 eurot ja igakuised kohustused 200 eurot. Peale laenu väljastamist jääb kostjale kätte igakuiselt vaba raha summas 306.34 = (600- 20093,66). Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud. Maksehäireregistri taust.ee väljavõttest nähtuvalt ei olnud kostjal I lepingu sõlmimise päeval maksehäireid. Hageja esitas kostja I AS SEB Pank kontoväljavõtte (periood 01.11.2021-01.05.2022; dtl 103-149). Kostja I kohustusi ja sissetulekuid kontrolliti kontoväljavõtte alusel, mille kohaselt on kostja I keskmiseks sissetulekuks 771 eurot kuus ja kohustusteks 200 eurot kuus. Hageja leidis, et arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ja lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale I jõukohane. Hageja oli seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud ja kostja I krediidivõimelisust on kontrollitud ja analüüsitud (dtl 98; dtl 229240; 336-353).
2.02.07.2025 vastuses märkis hageja, et lepingu nr L411880 sõlmimise eel tuli muuhulgas esitada isikusamasuse tuvastamiseks pilt dokumendist ning endast. Hageja lisas kostja I poolt
hagejale edastatud pildid isikusamasuse tuvastamiseks, kus on pildid mh kostjast I endast (dtl 170171). Hagejale jääb arusaamatuks, kui keegi kolmas isik võttis kostja nimel laenu, siis kuidas sai kolmas isik nimetatud pildid teha ning hagejale edastada? Seega leidis hageja, et tõendamist on leidnud asjaolu, et laenu taotles ja sai kostja I, mitte keegi kolmas isik. Samuti on hageja tõendanud, et kostja I on edastanud analüüsiks oma AS SEB Pank kontoväljavõtte. Tegemist on väikelaenulepinguga, seoses millega laekus kostja I poolt määratud kontole laenusumma. Leping oli sõlmitud 02.05.2022 ja kostja I poolt digiallkirjastatud. Kostja pole tõendanud, et tema pole lepingut sõlminud või et kolmas isik sõlmis kostja nimel tehingu, ID-kaart, Smart ID PIN koodid läksid tema tahtevastaselt tema süüta valdusest välja. Ei ole välistatud, et laen soovitakse veeretada kolmanda isiku „kraesse“, kes viibib vanglas, eesmärgiga laenukohustusest vabaneda. Kolmas isik, kes vanglas viibib, võib võtta süü omaks, kuna ilmselgelt ta kohustusi ei täida ja ta nn võlast ei hooli. Kui kolmas isik oleks tahtnud pettuse alusel kostja nimel laenu võtta siis ei oleks kolmas isik tagasimakseid teostanud. Hageja lisas väljavõtte lepingule teostatud tagasimaksetest (dtl 174-182, Exceli tabel). Kostja on teostanud tagasimakseid perioodil 15.06.2022-15.04.2023 ehk pea aasta on lepingut täidetud korrektselt. Juhul kui tegemist oleks olnud identiteedivargusega, siis tavaliselt eesmärgiks on ikka mitte midagi tagasi maksta, seega ka nimetatud asjaolu tõendab, et kostja oli tegelik laenuvõtja ja ka saaja. Juhul, kui kostja I andis allkirjastamiseks vajalikud elektroonilised vahendid vabatahtlikult välja, pidi kostja vähemalt möönma seda, et kolmas isik, kelle kätte võivad allkirjastamiseks vajalikud vahendid sattuda, ei tarvitse piirduda selle toiminguga, milleks olid allkirjastamise vahendid esialgselt antud. Seega jättis kostja I olulisel määral järgimata käibes vajaliku hoole, selleks et kaitsta ennast 3-ndate isikute tegevusest tulenevate tagajärgede eest, sh kostja I nimel tehingute sõlmimise eest. Isegi, kui kriminaalmenetluses tuvastatakse, et kolmas isik on kostja I teadmata kostja I nimel tehinguid sõlminud, tekib kostjal I tagasinõudeõigus kolmanda isiku vastu. Tartu Ringkonnakohus on oma 16.06.2021. a määruses p-is 8 tsiviilasjas nr 2-20-123474 leidnud, et kui leiab tõendamist, et kolmas isik pani kostja suhtes toime KarS § 213 lg 2 p-s 1 ja 4 sätestatud kuriteo, oleks kostja ja kolmas isik käsitletavad solidaarvõlgnikena, kes peavad täitma kohustuse hageja ees solidaarselt ning seetõttu võib hageja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1). Hageja muuhulgas viitas sellele, et vastavalt hagi lisale 5 (otsustusparameetrid), oli laenutaotlus edastatud e-posti aadressilt xxx. Kostja on makseettepaneku vastuväites ja ka vastuses hagile märkinud oma e-posti aadressiks: xxx. Eeltoodud kokku võttes leiab hageja, et hageja tõendid kogumis so kostja isikusamasuse tuvastamisel esitatud pildid oma dokumendist ja endast, enda pangakontoväljavõtte esitamine, lepingu digitaalne allkirjastamine, laenusumma saamine enda kontole, tagasimaksete teostamine lepingu katteks, kogumis tõendavad, et leping oli sõlmitud kostja poolt (dtl 165-167).
3.27.05.2025 seisukohas jäi hageja varasemalt esitatu juurde. Hageja hinnangul olid kostja I IDkaart ja paroolid kostjale II vabalt kättesaadavad, siis ei läinud need sisuliselt kostja I tahtevastaselt kostja I valdusest välja. Kostja I ei kaitsnud oma ID-kaarti ja PIN koode parimal võimalikul moel ja ei täitnud digiallkirja andmise vahendite hoidmisel ettenähtud hoolsuskohustust ja seetõttu ei saa kostjat I vabastada lepingust tulenevate tagajärgede eest. Kostja I ei ole tõendanud, et ID-kaart koos koodidega läks tema tahtevastaselt kolmanda isiku kätte ning et kostja I ei andnud tahteavaldusi ega sõlminud lepingut. Hageja on tõendanud, et laen on kostja I arvelduskontole kantud ja tõendatud ei ole, et kostja I ei saanud seda kasutada või et ei kasutanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjaid käsitleda VÕS § 65 lg 1 mõistes solidaarvõlgnikena, kes peavad hageja ees täitma kohustuse solidaarselt. Hageja jäi 19.02.2025 hagis esitatud nõuete juurde, kuid täiendas hagi eset. Juhul kui kohus leiab, et asjas on rikutud vastutustundlikku laenamise põhimõtet, siis palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista VÕS § 108 lg 1 ja lepingu alusel saadud summa 894,10 eurot (1960,001065,90), viivised alates 16.11.2024 kuni põhinõude summas 894,10 eurot täitmiseni lepingujärgses
viivise määras 24,00% aastas. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda ja mõista välja hageja kasuks menetluskulud 3242,90 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni (dtl 494-497). Kostja I X vastus
4.25.05.2024 seisukohas kostja I hagi ei tunnistanud, sest kostjal I puudub laenu võtmisega kokkupuude (ei ole teadlik laenu võtmisest), mistõttu ei nõustu ka laenu maksmisega (dtl 158). Laenu võtmine teise isiku nimelt tema teadmata isikuandmeid kasutades on identiteedivargus, kus kostja I on ohver. Kostja I on politseile kriminaalasja algatamiseks teinud avalduse. Kostjal I puudub teave, millal võidi tema andmeid varastada ja kuritarvitada. Andmed võidi varastada kostja I telefonist, kus ta neid hoiab või kuskilt paberilt, mida kostja I hoiab korteris (dtl 159).
5.18.01.2025 antud selgituste järgi peeti 02.05.2022 mehe sünnipäeva ja võeti napsi, mis kell magama mindi, seda kostja I ei tea. Kostja I ärkas selle peale, et poeg pildistab teda, mille peale jäi ta uuesti magama, sest oli alkoholijoobes ja tahtis magada. Kostja I jäi magama ja mobiiltelefon oli padja all ning kuidas telefon kostja II kätte sai, ei tea. Ju kostja II varastas telefoni padja alt ja kostja I ei ole laenu võtmiseks vabatahtlikult oma ID kaarti ja PIN koode kostjale II andnud. Kostja I ei nõustu hageja süüdistustega, väidetega ega solidaarvastutusega (kostja II peab asja eest 100% vastutama) (dtl 327, dtl 438).
6.18.12.2024 toimunud kohtuistungil andis kostja I järgmised selgitused. Kohus: Kuidas kostja I ei teadnud sellest, kui on kostja I foto, kus kostja I istub ekraani ees? Kostja I: Ma ei istunud, ma lamasin, see foto on tehtud voodis momendil, kui kostja I aeti üles. Kostja I tuli töölt ja oli võtnud. Kostja II äratas kostja I üles ja tegi need fotod. Kostja I nägi fotot siis, kui kohtust paberid koju saadeti. Teisalt täpsustas et sai paberid politseist. Kostja I ei teadnud, mis ajal oli foto tehtud. Laenuvõtmisest sai teada kostja I siis, kui hakkasid võlateatised tulema. Kuna kostja II sai pensioni, siis ta oli mingi osa ära maksnud. Kui kostja II tuli Soomest, siis tal omal pangakaarti ei olnud, siis tegin talle Coop Panka pangakaardi, et kostja II ei saaks kostja I kaarti kasutada. Coop Panga kaart jäi kostjale II, sest kontole laekus tema pension, mida ta saab ise kasutada. Kostja II on narkomaan, kes on aastaid kostja I rahakaarte tühjaks teinud. Enda pangakaarti ei saa kostja I kostjale II usaldada. Coop Panga arvele laekunud summa ja seal olev arveldusarve oli kostja II kasutada ja tema valduses. 02.05.2022 laekunud laenusummat ei ole kostja I näinud ega kasutanud, sh pole teinud tagasimakseid. ID kaart ja PIN koodid olid kostja I telefonis, ühes kohas. Kõik koodid olid ühe parooliga. Kostja I pidi neid peitma, kui kostja II oli kodus. Kohus: Kui kostja I teadis, et kostja II teda ära kasutab, siis miks te paroole jm hoolikamalt ei hoidnud ? Kostja I vastas, et see oli tema viga ja kostja I muutus vabamaks, kui kostja II oli Soomes vangis. Kui telefon oli rinnahoidja vahel, siis hakkas ühel korral kostja II seda võtma ja kostja I ütles, et mida sa teed, siis kostja II ehmatas. Telefon oli pidevalt kostjal I mehe autos või viis asju töö juurde. Ühtegi dokumenti ei tohi ta kotti jätta ning igakord pidi kostja I uue peidukoha leidma. Narkooside tõttu on kostjal I probleeme (mäluga tekkisid probleemid 13. a tagasi, kui kostja I sai kiiritust) (dtl 299). Kostja I märkis, et mais 2023 edastas teate politseile, siis hakkasid tulema võlateatised. Kostja I teadis, et see oli kostja II, sest teised pereliikmed ei ole sellised. Kostja II võttis telefoni ja tegi laenutaotlusi, pani foto, ID kaardi ja tegi tagasimakseid. Kostjal II võtab e-postile saadetud kirjast aru saamine kaua aega. Kostja II ei saa kasutada kostja I e-posti aadressi, kuna kostja II parooli ei tea (dtl 300). Kostja II Y vastus
7.13.08.2024 kirjas kinnitab kostja II, et võttis oma ema (kostja I) teadmata ja nõusolekuta tema nimel laene. Kostja I ei ole võlgasid tekitanud, vaid kostja II on selles osas võtnud vastutuse. Politseist on asi läbi käinud ja kostja II on ennast eeltooduga seonduvalt süüdi tunnistanud. Kriminaalasi nr xxxxx on kohtu järjekorras või Prokuratuuris (dtl 187).
8.01.03.2025 vastuses võttis kostja II esitatud hagi õigeks ning kostja II nõustus hagis esitatuga. Ka nõustus kostja II kandma menetluskulud, kuna kostja II põhjustas võlgade tekitajana menetluskulud (dtl 437).
9.05.03.2025 kirjas palub kostja II võlgnevus tunnistada talle maksetavaks ja talle kuuluvaks, kuna tema on laenu kuriteoga tekitanud. Kostja II tunnistab enda süüd täielikult (dtl 439). 05.03.2025 hagejale suunatud vastuses märkis kostja II, et hageja heidab kostjale I ette, et ta ei hoidnud enda ID kaarti ja PIN koode turvaliselt. Kostja II selgitas, et sooritas kuritegusid laene võttes Smart ID vahendusel, kasutas kostja I Smart ID koode, mitte ID kaardiga. Kostja I andis kostjale II nõusoleku Coop panka kostja II pensioni laekumiseks arve teha, kuna kostjal II endal ID kaarti ei olnud. Kostja II soovis investeerida ja kiirelt laenud tagasi maksta, kostja II lootis, et kostja I ei saa laenudest teada, aga paraku kostja II kaotas investeeritud rahad ja kostjal II tekkisid makseraskused. Kostja II kinnitas, et tasub võlgnevuse täies mahus esimesel võimalusel (dtl 440-441). Kostja II osundas, et kuna tema tekitas ainuisikuliselt võla, siis ei nõustunud kostja II solidaarvastutusega, sest kostja I ei puutu asjasse (dtl 445).
10.27.03.2025 vastuses selgitas kostja II, et tegelikult ei olnud kostja I teadlik sellest, et kostja II vajas fotot laenu taotluse esitamiseks. Kostja II ütles kostjale I, et telefoni aku sai tühjaks ja telefoni sisselülitamisel vajas telefon turvakontrolliks fotot. Kostja II tõdes kahetsedes, et tegelikult läks foto panka isikusamasuse tuvastamiseks (kontrollimiseks) ning kostja I sellest ei teadnudki. Kostja I oli oma kodus ja kus veel peaks olema turvalisem oma isiklikke asju hoida, kui mitte kodus ning mitte silmnähtavas kohas hoida Smart ID PIN koode. Kostja I ei osanud arvata, et kostja II (poeg) võiks tema nimel võtta laene ja tekitada talle võlgasid (dtl 455).
11.28.05.2025 vastuses selgitas kostja II, et elas laenu võtmise ajal vanemate juures ja ta ei leidnud kostja I Smart ID PIN koode tema telefoni korpuse vahelt ja kostjal II tuli meelde, et seal oli e-maili parool, aga kostja II ei leidnud sealt Smart ID koode, kuna kostjal I ei olnud need kirjutatud sõnasõnaliselt sinna. Kostjal II tuli meelde, et ta sai kostja I (ema) Smart ID PIN koodid teada nii, et kostja II paigaldas kostja I telefoni Anydesk rakenduse ning selle rakenduse abil nägi kostja II telefoniga sisestatud PIN koode tahvelarvuti kaudu, mille kostja II oli ühendanud telefoniga Anydesk rakenduse abil. Siis kui kostja I kasutas oma telefoni ja sisestas PIN koode (sh Smart ID koode, so esimest ja teist), siis kostja II nägi neid tahvelarvutis ja kostja II kirjutas koodid üles. Kui kostja II tegi ülekandeid, siis ta ei vajanud selleks kostja I telefoni, vaid ta sai kostja I telefoni juhtida Anydesk rakenduse abil otse tahvelarvutis ning tänu sellele sai kostja II teha toiminguid kostja I telefonis, ilma seda otseselt puutumata. Kostja I telefoni kostjal II vaja otseselt puutuda vaid siis, kui AnyDesk rakendus oli telefonis välja lülitunud, nt telefoni aku oli tühjaks saanud ja rakendus sulgunud, siis pidi kostja II selle taustal uuesti käivitama ja tahvelarvutiga ühendama ning oligi valmis ning taas sai kostja II telefoni puutumata tehinguid (ülekandeid) teha. Kostja II tuletas meelde, et ta sai kostja I telefoni korpuse vahelt ainsana telefoni SIM kaardi PIN ja PUK koodi ja kostja e-maili parooli, Smart ID PIN koode ei olnud seal. Algselt ei tahtnud eelnevat avaldada, et ta kasutas Anydesk rakendust Smart ID PIN koodide saamiseks, sest kostja II kartis, et selle eest määratakse kriminaalkaristus, kuna tegemist on otseselt jälitustegevusega ning sel põhjusel kostja II ütleski, et sai telefoni korpuse tagant koodid, mis ei vastanud tõele. Seetõttu ei ole õiglane heita ette
kostjale I seda, et ta ei olnud hoolas oma dokumente hoides. Kostja II mäletab, et kostjaga I oli juttu sellest, kas tema sissetulek saaks laekuda kostja I arvele, kuna kostjal II puudus endal arvelduskonto, kostja I oli sellega nõus, et kostja II teeb kostjale I uue kaardi ja sinna saab laekuda kostja II sissetulek. Kostja II tegigi arvelduskaardi Coop Panka ning hiljem kasutas kostja II kontot laenude vormistamiseks (dtl 500-503).
12.08.05.2025 toimunud kohtuistungil selgitas kostja II, et on kriminaalasjas oma süüd tunnistanud ja kuriteod omaks võtnud (sh laenude, ka vaidlusaluse laenu, võtmise). Pettis oma ema (kostja I) usaldust, saatis näopildi ja ütles kostjale I, et vajas kostja I fotot telefoni sisselogimiseks, kuid tegelikult läks foto pangalaenu saamiseks. Kostja II võttis laenud kostja I nõusolekuta ja selja taga, kostja II lootis kiiresti investeerida ja kasumist laenud tagasi maksta. Kostja II sattus aga vahepeal arestimajja, kus ei saanud laenusid tagasi maksta ja siis tekkisidki võlad, millest said kostja II vanemad teada. E-maili tegi kostjale II uue, Smart ID PIN 1 ja 2 koodid sai kostja I telefoni kaante (sisemises sahtli) vahelt, (ei olnud nähtavas kohas, otsis; kui telefon kostjal I laadis, siis kostja II sai telefonile ligi), misjärel tegi kostja II uue pangakonto ja võttis Coopist laenu. Pärast laenutaotluse esitamist laekus laen ca 2 päeva jooksul. Laenu saamise järgselt tegi kostja II ülekandeid ja võttis sularahas välja (kostjal II oli Coop Panga kaart). Kostja II tegi kostjale I Coop Panga arveldusarve. Kostjal II oli konto tegemisel laenuvõtmise eesmärk, millest kostja I ei olnud teadlik. Kostja II jättis Smart ID PIN koodid meelde, kirjutas ka üles ja tegi ülekandeid teise rakendusega. Kostja I sai teada laenu võtmisest siis, kui tulid maksehäire teavitused, kostja II visati kodust ja perekonnast välja, pärast seda enam edasi toimetada ei saanud. Kostja II tasus laene (dtl 474; dtl 475; dtl 477; dtl 478; dtl 479). Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi jääb kostja I osas rahuldamata ning kostja II osas kuulub hagi rahuldamisele.
14.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).
15.19.02.2025 täpsustatud hagiavalduses palub hageja kostjatelt I ja II solidaarselt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1423,91 eurot, intressivõlgnevus 126,65 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 202 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ning edasiulatuv
viivis alates 02.04.2024 põhinõudelt 1423,91 eurolt 24% aastas kuni põhinõude täitmiseni (dtl 352). Hagiavalduses põhinevalt tulenevad hageja nõuded VÕS § 402 lg 1 mõistes tarbijakrediidilepingust, so 02.05.2022 Coop Finants AS väikelaenulepingust nr L411880 ning laenulepingul on kostja I digiallkiri (dtl 40-45).
16.Riigikohus on poolte tõendamiskoormuse jaotust selgitades märkinud, et kostja peab tõendama oma väiteid, et temalt peteti koodid välja ja lepingud sõlmis keegi teine (RKTKm 12.06.2024, 2-2311584/18, p 10; RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450/77, p 22). Kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-135-16, p 16). Juhul, kui kostjalt peteti SmartID koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus kostja oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et kostjal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450/77, p-d 23 ja 24; RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p 11). Asja lahendamise seisukohalt on seega oluline tuvastada, kas kostja I on Coop Finants AS-iga sõlminud 02.05.2022 väikelaenulepingu nr L411880 (so andis lepingu sõlmimiseks tahteavalduse) ja sellega kaasuvalt, kas kostjalt I peteti Smart-ID koodid välja.
17.Kostja II on asjas hagi õigeks võtnud. Kostja II on kinnitanud, et sõlmis kostja I nõusolekuta ja teadmata 02.05.2022 Coop Finants AS-iga väikelaenulepingu nr L411880 AnyDesk rakendust (kostja II paigaldas AnyDesk programmi salaja kostja I telefoni) ja kostja I Smart ID PIN koode kasutades. Seega on asjas tõendamist leidnud, et kostjalt I on tehingu tegemiseks vajalikud isikusamasust tõestavad Smart ID koodid saadud pettuse teel. Kostja I Smart ID koodid on läinud tema valdusest välja tahtevastaselt. Seejuures ei saa rääkida kostja I poolt hoolsuskohustuse rikkumisest, so Smart ID PIN koodid oleksid kostja I valdusest välja läinud tema süül. Kostja I seletustest tuleneb, et ta ei ole vabatahtlikult oma koode jaganud, kostjale II näidanud või andnud kostjale II tehingu tegemiseks (so laenu võtmiseks) volituse. Kes täpsemalt kostjale I kuuluva Coop Panga arvelduskonto kostjale II kasutamiseks tegi, ei ole asjas relevantne. Kostja II tegi enda kinnitusel kostja I nimel viimase teadmata laenutaotluse, kostja I Coop Panga arvelduskontole laekunud laenu kasutas kostjate seletuste järgi kostja II enda huvides investeerimiseks ja viimane tegi ka laenu tagasimakseid (sh ülekandeid ja võttis laenu osaliselt sularahas välja). Vastupidise kohta tõendeid (so kostja I oleks laenu saanud ja seda kasutanud) ei ole. Seega ei ole kostja I tehinguga kasu saanud ja kostja I pole alusetult rikastunud. Asjaolu, et laen laekus kostja I Coop Panga arvelduskontole, ei tähenda aga seda, et kostja I oleks Coop Finants AS-iga sõlminud laenulepingu, (st eelnev ei tõenda seda, et kostja I oleks teinud tahteavalduse lepingu sõlmimiseks). Kohtul puudub alus kahelda selles, et kostjate seletused võiksid olla valed, arvestades siinjuures eeskätt seda, et kostja I on kostja II (oma poja) suhtes algatanud kriminaalasja (see on tõendatud 03.01.2025 Viru Ringkonnaprokuratuuri teatisega, dt 309) ning kostja II on enda kinnitusel kriminaalasjas oma süüd ja antud asjas vaidlusaluse laenu võtmist tunnistanud (so hagi täies ulatuses õigeks võtnud), mida aga ei tehta erilise põhjuseta.
Kuna hagejaga sõlmis käesoleval juhul lepingu kostja II ebaseaduslikult kostja I identiteeti kasutades, siis toob see kaasa hagis märgitud lepingu nr L411880 tühisuse TsÜS § 129 lg 1 alusel, sest kostja I ei ole lepingut heaks kiitnud. Kuivõrd kostja I ei ole andnud hagiavalduses viidatud lepingu tekkimise eelduseks olevat tahteavaldust, siis ei ole olemas hageja ja kostja I vahelist kehtivat väikelaenulepingut nr L411880 ning hageja ei saa kostjalt I lepingust tulenevaid nõudeid nõuda. Eelnevast tingituna ei esine kostjal I hageja ees kohustuste täitmise osas vastutust ning kostjatel I ja II ei kaasne hageja ees seega ka VÕS § 65 lg 1 mõistes solidaarkohustust. Hageja viide Tartu Ringkonnakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-20-1234748 16.06.2021 tehtud kohtumääruse põhjenduste punktile 8, ei ole asjakohane. Kohus leiab, et viidatud asjas määruse punktis 8 toodud seisukoht ei kohaldu, sest kriminaalasjas ei ole kostjat II, kui kolmandat isikut kuriteos KarS § 213 lg 2 p 1 alusel süüdi tunnistatud (mh kriminaalasi on algusjärgus ja ei saa öelda, et kuritegu, laenude võtmisega seonduvalt oleks tõendamist leidnud) ja kostja I tahteavalduse puudumisest tingituna ei kaasne kostjate suhtes solidaarkohustust. Kohus jätab hagi kostja I osas eelneva tõttu rahuldamata. Lisaks märgib kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kohus ei kontrolli, sest eelnev ei ole asja lahendamisel enam asjakohane, kuna kohus on juba tuvastanud TsÜS § 129 lg 1 alusel tehingu tühisuse. Ka leiab kohus, et nõuetekohaselt laenuvõtja identifitseerimata jätmisega rikuti hoolsuskohustust. Kui laenuandja Coop Finants AS oleks isikusamasuse tuvastamisse suhtunud tõsisemalt, oleks laen jäänud andmata.
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi õigeksvõtmine TsMS § 440 tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet (TsMS § 4 lg 3). Hagi õigeksvõtmine on eelkõige menetlustoiming. Samas tunnustab kostja hagi õigeksvõtmisega sisuliselt tema vastu esitatud nõuet. Sellest lähtudes on hagi õigeksvõtmise avaldus ka ühepoolne tahteavaldus ehk tehing (TsÜS § 67) (vt Riigikohtu 04.04.2018 lahend nr 2-16-7541/70, p 13). Kostja II on avaldanud hagi õigeksvõtmise. Kohus asub seisukohale, et hagi on kostja II osas õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt TsMS § 440 lõikele 1. Kohus mõistab kostjalt II hageja kasuks välja Coop Finants AS 02.05.2022 väikelaenulepingu nr L411880 alusel tekkinud põhivõla 1423,91 euro, intressivõla 126,65 euro, haldustasu 6 euro, sissenõudmiskulud 50 euro, sissenõutavaks muutunud viivisevõla 202 eurot ja edasiulatuva viivise alates 02.04.2024 põhivõlalt 1423,91 eurolt 24% aastas kuni põhivõla täitmiseni.
19.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi kostja I osas rahuldamata ja seega jäävad kostja I menetluskulud hageja kanda. Kuna kostjal I menetluskulud puuduvad, siis kohus menetluskulusid hagejalt välja ei mõista. Kostja II osas rahuldas kohus hagi ja seetõttu jäävad menetluskulud kostja II kanda. Kohus määrab menetluskulud TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.