Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

kujutasid endast avalikku laimu, ei ole hagiavalduses toodud, milliste väidete avalikuks laimuks tunnistamist (ümberlükkamist) hageja taotleb. Kohtute Infosüsteemi andmetel alustas Tartu Maakohus S.T. 16.06.2025 esitatud hagiavalduse alusel kohtumenetluse tsiviilasjas nr 2-25-9419. Kohus jättis 07.07.2025 määrusega S.T. hagi J.P. vastu kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmata. Hageja mittevaralise kahju nõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 134 lg 2, mis sätestab, et isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kahju hüvitamise kohustuse olemasolu tuvastamisel tuleb selle hageja nõude lahendamisel lähtuda veel VÕS §-st 1043, mis seab kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eelduseks kostjate käitumise õigusvastasuse ning §-dest 1046 ja 1047, mille alusel tuleb tuvastada kostja tegevuse õigusvastasus. Kahjunõude alusena tugineb hageja samadele asjaoludele, millele on rajatud valeandmete ümberlükkamise nõue ning lisaks järgmistele asjaoludele. Kostja on valeväidete esitamisega kahjustanud hageja mainet, samuti põhjustanud hagejal ärevust ja stressi. Lisaks on hageja pidanud kulutama oma aega ja energiat põhjendamatult algatatud kohtuasjale. Esmalt märgib kohus, et hageja märgitud tsiviilasja hind ei vasta tegelikkusele. TsMS § 136 lg 1 sätestab, et kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Hageja on hagi hinnaks märkinud 4500 eurot arvestades kahjunõude suurust. Hageja on jätnud tsiviilasja hinna määramisel arvestamata enda esimese, valeandmete ümberlükkamise nõude, mille hinnaks tuleb TsMS § 132 lg 1 kohaselt lugeda 3500 eurot. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et ühes hagis sisalduvad nõuded tuleb hagihinna arvutades liita (TsMS § 134 lg 1), leiab kohus, et tsiviilasja õige hind on 8000 eurot (4500+3500). Hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasunud ei ole. Kohus leiab, et mõlemad nõuded tuleb jätta menetlusse võtmata seetõttu, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust (TsMS § 371 lg 2 p 1). Hageja loeb kostja rikkumiseks valeväiteid sisaldava hagiavalduse esitamist kohtule. Seega peab hageja õigusvastaseks kostja poolt kohtule andmete avaldamist. Kohus leiab, et olukorras, kus andmed on kohtule avaldatud sellise menetluse läbi viimiseks, milleks riigil on seadusest tulenev kohustus, ei ole tegemist avaldamisega VÕS § 1046 ja § 1047 mõttes. Riigi poolt õiguskonfliktide lahendamiseks pakutud võimaluse kasutamisel andmete avaldamist menetlejale ei saa pidada avaldamiseks VÕS § 1046 ega § 1047 mõttes. See ei oleks kooskõlas seaduse mõtte ja eesmärgiga. Kohtule tehtud avalduses esitatud väiteid on riigil kohustus kontrollida ning kohustus anda hinnang nende väidete paikapidavusele menetlust lõpetavas lahendis. Kui andmeid on avaldatud üksnes kohtule ning seaduses sätestatud menetluse läbi viimiseks, siis selline avaldamine ei ole VÕS § 1046 ega § 1047 kaitsealas, mistõttu ei saa ka andmete avaldamist kohtule lugeda andmete avaldamiseks viidatud normide tähenduses. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-20-15027 leidnud, et VÕS § 1047 eesmärgiks ei ole anda õiguskaitset olukorras, kus andmete esitaja realiseerib oma menetlusosalise positsioonist tulenevat õigust olla kohtu poolt ära kuulatud (TsMS § 199 lg 1 p-d 4.7). Valeandmete ümberlükkamise nõue tuleb jätta menetlusse võtmata ka seetõttu, et hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset (TsMS § 371 lg 2 p 2). Kohtu hinnangul puudub hagejal hagi alusena toodud asjaoludel õiguskaitsevajadus. Hageja hagi eesmärgiks on ümber lükata kohtuasja nr 2-25-9419 hagis avaldatud ebaõiged faktiväited. Olukorras, kus

2(2)

andmeid on avaldatud kohtule, kellel on andmete kontrollimise kohustus, ei peaks riik andma õiguskaitset selliste andmete tõele vastavuse uueks kontrollimiseks iseseisvas menetluses. Mittevaralise kahju nõue tuleb jätta menetlusse võtmata (lisaks eeltoodule) ka põhjusel, et see ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks (TsMS § 371 lg 2 p 2). Seadus ei kaitse hageja õigust saada praeguses olukorras mittevaralise kahju hüvitist. VÕS § 1043 kohaselt on hageja kahjunõude rahuldamise vältimatuks eelduseks kostja käitumise õigusvastasus. Nende asjaolude alusel, mis on hagi alusena esile toodud, ei saa väita, et kostja on käitunud õigusvastaselt. Lisaks eelpooltoodule ei saa rääkida mittevaralise kahju hüvitamise nõudest ka põhjusel, et kohtuasjas 2-25-9419 ei ole hagi menetlusse võetud, see tähendab, et käesolevas asjas hagi esitanud J.P. ei ole olnud menetlusosaline. On puudunud vajadus kulutada oma isiklikku aega ja energiat tegeleda põhjendamatu kohtuasjaga. Sellise olukorra ja vajaduse vältimiseks näeb TsMS § 372 lg.6 ette, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Määrust, millega kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, (potentsiaalsele) kostjale ei saadeta. Tsiviilkohtumenetluse reeglid ongi suunatud sellele, et enne hagi menetlusse võtmist ja kostjale väljastamist ei pea potentsiaalne kostja tegelema hüpoteetilise kohtuasjaga. Kohtuasja 2-25-9419 materjalist nähtub, et seda on kohtuametnikud J.P.-le ka selgitanud. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja enda kanda. Menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.