2-20-100737/9 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik Nord Collect OÜ esitas 09.01.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 17.06.2020 hagi A P vastu võla nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt Monefit Estonia OÜ ja A P sõlmisid interneti vahendusel 21.02.2018 kliendilepingu nr xxxx, millega võimaldati kostjal võtta laenu. Samal päeval esitas kostja laenutaotluse 1000 euro saamiseks. Kostja on tuvastanud enda Jõhvi postkontoris. Peale kostja poolt laenutingimustega tutvumise kinnitamist Monefit Estonia OÜ rahuldas kostja taotluse ja kandis 26.02.2018 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 1000 eurot. Peale kostjale laenu ülekandmist saadeti esialgse võlausaldaja poolt kostjale arve, et kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast. Perioodil 26.02.2018 kuni 01.06.2018 on kostja tasunud 3 osamakset (06.04.2018 - summas 80,43 eurot; 25.04.2018 - summas 103,96 eurot; 22.05.2018 - summas 95,64 eurot) kogusummas 280,09 eurot, millest võlausaldaja on arvestanud 221,31 eurot põhinõude ja 58,78 eurot kõrvalnõuete katteks. Seega 01.06.2018 seisuga kostja laenu põhisumma jääk oli (1000 - 221,31) 778,69 eurot. 01.06.2018 esitas kostja vastavalt tema ja Monefit Estonia OÜ vahel 21.02.2018 sõlmitud laenulepingu nr xxxx punktile 5.4.1 laenutaotluse täiendava laenuosa 200 euro saamiseks. Kostja kinnitas peale laenutaotluse esitamist täiendavalt ka kliendilepingu tingimused ja kostjale saadeti uuesti kinnitatud kliendileping. Täiendavalt taotletud laenuosale lisandus 26.02.2018 kostjale üle

kantud laenu põhiosa jääk 778,69 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli (778,69 + 200) 978,69 eurot. Peale kostja poolt laenutingimustega tutvumise täiendavat kinnitamist kandis Monefit Estonia OÜ 01.06.2018 kostja pangakontole täiendava laenusumma 200 eurot. Kostjale saadeti uus arve, et kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast. Ajavahemikus 01.06.2018 kuni 28.06.2018 on kostja tasunud kokkulepitud graafiku alusel 1 osamakse (19.06.2018 - 114,85 eurot), millest esialgne võlausaldaja on arvestanud laenu põhisumma katteks 78,30 eurot ja intressi katteks 36,55 eurot. Seega 28.06.2018 seisuga kostja laenu põhisumma jääk oli (978,69-78,30) 900,39 eurot. 28.06.2018 esitas kostja laenutaotluse täiendava laenuosa 80 euro saamiseks. Kostja kinnitas täiendavalt ka kliendilepingu tingimused. Täiendavalt taotletud laenuosale lisandus eelnevate laenude põhiosa jääk 900,39 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli (900,39 + 80,00) 980,39 eurot. Monefit Estonia OÜ kandis 28.06.2018 kostja pangakontole täiendava laenusumma 80 eurot. Kostjale saadeti uus arve, et kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast. Ajavahemikus 28.06.2018 kuni 05.10.2018 on kostja tasunud kokkulepitud graafiku alusel 3 osamakset (18.07.2018 summas 110,78 eurot; 11.08.2018 summas 101,92 eurot; 05.09.2018 summas 93,76 eurot) kogusummas 306,46, millest esialgne võlausaldaja on arvestanud laenu põhisumma katteks 216,97 eurot ja intressi katteks 89,49 eurot. Seega 05.10.2018 seisuga kostja laenu põhisumma jääk oli (980,39-216,97) 763,42 eurot. 05.10.2018 esitas kostja laenutaotluse täiendava laenuosa 150 euro saamiseks. Kostja kinnitas täiendavalt ka kliendilepingu tingimused. Täiendavalt taotletud laenuosale lisandus eelnevate laenude põhiosa jääk 763,42 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli (763,42 + 150) 913,42 eurot. Monefit Estonia OÜ kandis 05.10.2018 kostja pangakontole täiendava laenusumma 150 eurot. Kostjale saadeti uus arve, et kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast. Ajavahemikus 05.10.2018 kuni 15.11.2018 on kostja tasunud kokkulepitud graafiku alusel 1 osamakse 19.10.2018 summas 110,68 eurot, millest esialgne võlausaldaja on arvestanud laenu põhisumma katteks 73,07 eurot ja intressi katteks 37,61 eurot. Seega 15.11.2018 seisuga oli kostja laenu põhisumma jääk (913,42 - 73,07) 840,35 eurot. 15.11.2018 esitas kostja laenutaotluse täiendava laenuosa 150 euro saamiseks. Kostja kinnitas täiendavalt ka kliendilepingu tingimused. Täiendavalt taotletud laenuosale lisandus eelnevate laenude põhiosa jääk 840,35 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli (840,35 + 150) 990,35 eurot. Monefit Estonia OÜ kandis 15.11.2018 kostja pangakontole täiendava laenusumma 150 eurot. Kostjale saadeti uus arve, et kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast. Ajavahemikus 15.11.2018 kuni 14.12.2018 on kostja tasunud kokkulepitud graafiku alusel 1 osamakse 19.11.2018 summa 122,03 eurot, millest esialgne võlausaldaja on arvestanud laenu põhisumma katteks 79,23 eurot ja intressi katteks 42,80 eurot. Seega 14.12.2018 seisuga oli kostja laenu põhisumma jääk (990,35 -79,23) 911,12 eurot. 14.12.2018 esitas kostja laenutaotluse täiendava laenuosa 80 euro saamiseks. Kostja kinnitas täiendavalt ka kliendilepingu tingimused. Täiendavalt taotletud laenuosale lisandus eelnevate laenude põhiosa jääk 911,12 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli (911,12 + 80) 991,12 eurot. Monefit Estonia OÜ kandis 15.11.2018 (kohtu märkus – õige kuupäev on 14.12.2018) kostja pangakontole täiendava laenusumma 80 eurot. Kostjale saadeti uus arve, et kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast. Kostja ei tasunud ühtegi makset 14.12.2018 võetud kohustuste täitmiseks. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud, mistõttu Monefit Estonia OÜ ütles 31.03.2019 poolte vahel sõlmitud lepingu ülesse lepingu punkti 16.3 alusel ja nõudis kogu võlgnevuse tasumist hiljemalt 02.04.2019. Kuna kostja meeldetuletustele ei reageerinud, loovutas esialgne võlausaldaja nõude Nord Collect OÜ-le.

Kostja võlgnevus hagejale seisuga 17.06.2020 tagastamata laenupõhiosa eest on 991,12 eurot. Vastavalt 14.12.2018 tingimusele kostja võttis laenu 40 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt krediidi kogukulu oli kogulaenuperioodi eest 1381,38 eurot. Intressi määraks oli 39,60% aastas ja krediidikulukuse määr 47,64% aastas. Sõlmitud laenulepingu punkti 6.2 kohaselt kohustus kostja tagastama maksepäevaks lepinguga määratud igakuise kohustusliku laenu tagasimakse summa, millele lisandus laenuandja poolt väljaarvestatud intressisumma. Hageja arvestab intressi alates laenu väljastamisest 14.12.2018 kuni lepingu ülesütlemiseni 31.03.2019 ehk 991,12 eurot x 108 päeva x 39,6% aastas= 116,13 eurot. Hageja nõuab Kostjalt viivist lepingus sätestatud määras 0,06% tagastamata laenu summalt päevas. Hageja arvestab viivise alates 02.04.2019 tagastamata laenupõhiosalt 991,12 eurot ja on arvestanud perioodi 03.04.2019 kuni 17.06.2020 viivist summas 991,12 eurot x 442 päeva x 0,06% = 262,85 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 18.06.2020 kuni põhinõude summa 991,12 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja nõuab Kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist vastavalt VÕS § 1132 lg-le 1 summas 15 eurot. Lepingu kehtivuse ajal on Monefit Estonia OÜ on saatnud kostjale 3 tasulist meeldetuletuskirja kogumaksumusega 15 eurot (1tk – 5 eur). Tulenevalt eeltoodust hageja leiab, et 15 eurot on mõistlikud võla sissenõudmiskulud ja need kuuluvad rahuldamisele, kuna esialgne võlausaldaja ja hageja on teinud kõik endast võimaliku, et teavitada kostjat võlgnevusest ja selle tasumise vajadusest. Seega kostja võlgnevuseks võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste eest on 15 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 30.07.2020. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate avalikult kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 30.07.2020 ja loeti kättetoimetatuks 15.08.2020, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 31.08.2020. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. 02.04.2019 on kostjale edastatud nõude loovutamise lepingu nr. 011210 lisa nr. 1, milles teatatakse kostjale, et Monefit Estonia OÜ on laenulepingust nr. 9130226880 tuleneva nõude loovutanud Nord Collect OÜ-le. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja ei ole saadud laenusid nõuetekohaselt tagastanud, seega ei ole ta oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega rahuldab kohus hageja nõude tasumata põhivõla 991,12 euro väljamõistmiseks kostjalt. Samuti rahuldab kohus hageja nõude VÕS § 1132 lg 1 alusel esitatud võla sissenõudmise kulude väljamõistmiseks summas 15 eurot, esialgse võlausaldaja poolt edastanud meeldetuletuskirjade eest (dtl 67-70). VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates viimase laenu väljastamisest 14.12.2018 kuni lepingu ülesütlemiseni 31.03.2019 ehk 991,12 eurot x 108 päeva x 39,6% aastas = 116,13 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja intressiarvestusega ning tasumata intress summas 116,13 eurot kuulub kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis määraga 0,06% päevas tasumata põhinõudelt 991,12 eurolt perioodil 03.04.2019 kuni hagi esitamiseni 17.06.2020 summas 262,85 eurot (991,12 eurot x 442 päeva x 0,06%) (dtl 84). Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise kuni otsuse tegemiseni. Seadusjärgne viivis (s.o. 8 % aastas) põhinõudelt (991,12 eurolt) perioodil 18.06.2020 kuni 23.09.2020 (k.a) 98 päeva eest moodustab 21,23 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 23.09.2020 seisuga kokku summas 284,084eurot (262,85 eurot + 21,23 eurot).

Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Seega juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 24.09.2020 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 991,12 euro tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 200 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik