Võlaõigus › Võõrandamislepingud

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist apellatsioonkaebuses märkima (TsMS § 633 lg 7).

kohtuistungil,

peab

ta

seda

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 07.12.2019 Harju Maakohtule hagi Xxxx OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.07.2019 suulise ostumüügilepingu xxxx Tuko Logistics plastikkasti ostmiseks hinnaga 3080 eurot. Kostja oli nädal varem hagejalt antud hinnaga 70 plastikkasti juba ostnud ning nende eest ka sularahas tasunud, tellis hageja järgmisel päeva 16.07.2019 transpordi ning tarnis tellitud kauba Xxxx OÜ aadressile. Kogu tellitud kauba võttis vastu kostja. Kaubaveo teostas Xxxx OÜ autojuht G K ning selle kohta koostati ka kaubaveo saateleht, mis on lisatud käesolevale hagiavaldusele. Müügilepingu kohaselt pidi kostja tasuma kauba eest koheselt pärast kauba realiseerimist. Pärast kauba tarnimist 21.07.2019 avaldas kostja hagejale soovi saada nimetatud kaste veel juurde parema hinnaga. Hageja pakkus ksotjale suurema koguse kastide kohta paremad hinda, kuid keeldus kaupa juurde tarnimast enne, kui on tasutud juba tarnitud 770 kastu eest. Hagejapoolsetele palvetele kauba eest tasumiseks vastas kostja, et temale kauba juurde tarnimata jätmine on tekitanud kahju. Täiendavalt väitis kostja, et temal ei ole hagejaga üldse mingit lepingut ning see oli kostjal sõlmitud hoopis kauba tarnet teostanud Xxxx OÜ autojuhi G K. 06.10.2019 edastas hageja kostjale tellitud ja vastuvõetud kauba kohta arve maksetähtajaga 11.10.2019, millele kostja ei reageerinud ning mis tagastati saajale, kuna kostja ei olnud korduvalt Xxxx OÜ juriidilisel aadressil kättesaadav. 23.10.2019 edastas hageja kostjale tähitud kirjaga ning lisaks e-posti teel pretensiooni, milles palus kostjal tasuda hagejale müügilepingujägse põhivõlgnevuse summas 3080 eurot või tagastada saadud kaup ja hüvitada hageja poolt kantud tanspordikulu 320 eurot hiljemalt 07.11.2019. E-kirjaga edastatud pretensioonile reageeris kostja telefonikõnega, milles süüdistas hagejat laimamises ning üritas võlgnevuse mittetasumist vabandada erinevate asjaoludega. Kostja ei ole hagiavalduse esitamise siesuga oma võlgnevust hageja ees tasunud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 3080 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja esitas 27.12.2019 vastuse hagiavaldusele, milles märgib, et ei ole tellinud hagejalt kaupa ega teenuseid. Kostja on seisukohal, et suhtles G K, kes pakkus kostjale kaste. Kostja täiendas 14.01.2020 vastust hagiavaldusele, mille kohaselt puudub kostja ja hageja vahel võlaõiguslik leping ning seega ei saa olla tekkinud kostjal hageja ees täitmata kohustusi. Kostja toob esile, et hageja on pöördunud V K poole läbi viimase isikliku (mitte Xxxx OÜ) Facebooki konto. V K ei ole loonud ühelgi ajahetkel muljet, et tegutseb äriühingu nimel ja selle huvides, vastupidiselt on selgitanud piisavalt läbi isikliku kontakti, et tegutseb eraisikuna ja enda huvides. Eelnevast tulenevalt leiab kostja, et tal puudub mistahes täitmata kohustus või mittekohane lepingutäitmine hageja ees ning hagi tuleb jätta läbivaatamata. Kohus rahuldas 27.07.2020 määrusega hageja taotluse kostja asendamiseks ning asendas tsiviilasjas 2-10-19229 kostja Xxxx OÜ kostjaga V K (isikukood xxxx). Hageja leidis, et müügileping on sõlmitud kostja V Kga.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lõike 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja omandas suulise ostu-müügilepingu alusel xxxx Tuko Logistics plastikkasti hinnaga 4 eurot tükk, kokku 3080 euro eest. Kostja on antud kastid võõrandanud hinnaga 5 eurot tükk. Pooled vaidlevad selle üle, kas antud müügitehingus oli müüjaks hageja või G K ja kas kostjal lasub kohustus omandatud plastikkastide eest müügihind tasuda. Kostja vastuväidete kohaselt omandas ta vaidlusalused 770 plastikkasti G K ja pidi kauba eest tasuma alles pärast seda, kui oli kokku saanud müüjalt 20 000 kasti ja need kõik võõrandanud. VÕS § 208 lg 1 sätestatu alusel kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohus leiab, et hageja vande all antud seletuse, hageja ja kostja Facebookis toimunud vestluse ja tunnistaja G K ütlustega on tõendatud, et kostja sõlmis 15.07.2019 hagejaga müügilepingu 770 plastikkasti ostmiseks hinnaga 4 eurot tükk. Hageja seletuse kohaselt tuli hageja Soomest Xxxx OÜ aadressile, kus sõlmis viidatud kokkuleppe kostjaga. Pooli viis kokku tunnistaja G K. Asjaolu, et plastikkastide omanikuks oli hageja, on tõendatud xxxx Oy 14.06.2019 arvega hagejale. Hageja seletuse ja tunnistaja ütluste kohaselt oli tunnistaja üksnes vahendajaks hageja ja kostja vahel. Samuti toimetas tunnistaja kauba, mille oli eelnevalt autole peale laadinud hageja, kostjaga kokkulepitud kohta, Suur-Sõjamäel asuvasse Xxxx OÜ lattu. Asjaolu, et tunnistaja ei olnud kauba müüjaks, on tõendatud ka tunnistaja ütlustega selle kohta, et kostja poolt viidatud tunnistaja ja kostja vahel Facebookis toimunud vestlus ei puuduta vaidlusaluseid kaste, kuna ka tunnistajal oli kaste, mida ta müüa soovis. VÕS § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohus leiab, et hageja seletusega on tõendatud, et hageja nõue on muutunud sissenõutavaks, kuna hageja seletuse kohaselt pidi kostja tasuma hagejale müügihinna pärast omandatud 770

plastikkasti võõrandamist. Vaidlus puudub selles, et antud plastikkastid on võõrandatud. Kohus on seisukohal, et hageja seletusega on ümber lükatud kostja eelistungil väidetud kokkulepe selle kohta, et kostjal pidi tekkima kohustus tasuda omandatud kauba eest alles pärast kokku 20 000 kasti saamist G K ja seejärel nende võõrandamist. Eelneva alusel kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 1 sätestatust. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 1 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 900 eurot, kokku 1200 eurot. Hageja lepingulise esindaja töötunnid moodustavad 7,5h ning tunnitasumäär 100 eurot (käibemaksuta). Hageja asja läbivaatamise kulu on 276 eurot, mille moodustavad hageja sõidukulud (laevapiletid) xxxx kahele kohtuistungile. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja kulud vastavad asjas esitatud menetlusdokumentidele ja tehtud toimingutele, sh nende sisule ja mahule (kokku 7,5 tundi). Kohtu hinnangul ei sisalda menetluskulude nimekiri põhjendamatuid või ebavajalikke kulusid. Hageja esindamiseks tehtud toimingud on asjakohased ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Tunnitasu määr (100 eurot tunnis, käibemaksuta) ei ületa kohtupraktika kohaselt lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud ja vajalikku määra. Ühtlasi on põhjendatud hageja sõidukulud seoses laevapiletite ostmisega. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus 1476 eurot. 01.09.2020 esitas tunnistaja G K kohtule tunnistajatasu ja tunnistaja kulude hüvitamise taotluse. Taotluse kohaselt palub tunnistaja välja mõista tunnistajatasu 200 eurot, transpordikulu laevapiletite eest kokku 1050 eurot ning kütusekulu 714 eurot. Kohus on seisukohal, et tunnistaja tunnistajatasu ja tunnistaja kulude hüvitamise taotluses märgitud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tunnistaja osales käesolevas tsiviilasjas

26.08.2020 toimunud kohtuistungil ning andis käesoleva tsiviilasja kohta ütlusi. Tunnistaja pidi kohtuistungi toimumise ajaks sõitma xxxx, mistõttu kandis ta täiendavaid kulusid. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt G K kasuks välja tunnistajatasu 200 eurot, transpordikulud 1050 eurot ja kütusekulu 714 eurot, kokku 1964 eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.