Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Tanel Riivits
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta asja juurde võtmata kostja 29.10.2020 menetlusdokumendile lisatud fotod, arve, maakohtu otsus ja 20.11.2020 menetlusdokumendiga esitatud väljatrükk Messengeri vestlusest ja 22.01.2021 menetlusdokumendiga esitatud äriregistri B-kaardi väljatrükk. Jätta rahuldamata apellandi taotlus MM tunnistajana ülekuulamiseks.
2.Harju Maakohtu 23. septembri 2020 otsus tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud tunnistajatasu osas kostja kanda ja mõistis kostjalt välja tunnistajatasu tunnistajale. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab menetluskuludest tunnistajatasu hageja kanda, mõistab tunnistajale tunnistajatasu 1964 eurot välja riigituludest ja mõistab hagejalt 1964 eurot välja riigituludesse. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
4.Menetluskulud maakohtus jäävad kostja kanda, v.a tunnistajatasu, mis jääb hageja kanda. Apellatsiooniastmes jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt:
5.Rahuldada XX hagi YY vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
6.Välja mõista YY-lt XX kasuks võlgnevus summas 3080 eurot.
7.Jätta XX maakohtu menetluskulud YY kanda, v.a tunnistajatasu osas, mis jääb XX kanda. Apellatsiooniastmes jäävad menetluskulud poolte endi kanda, mistõttu menetluskulude suurust kindlaks ei määrata.
8.Rahuldada XX avaldus maakohtu menetluskulude kindlaksmääramiseks.
9.Määrata kindlaks XX menetluskulude rahaline suurus summas 1476 eurot (sh käibemaks).
10.Välja mõista YY-lt XX kasuks menetluskulud 1476 eurot (sh käibemaks).
11.Rahuldada CC taotlus tunnistajatasu ja tunnistaja kulude hüvitamiseks. Määrata CC tunnistajatasu ja -kulude suuruseks 1964 eurot. Nimetatud summa maksta riigieelarve vahenditest CC pangakontole (IBAN XXXXXXXXXXXXXXXXX, panga nimetus ja SWIFT-kood BIC PESOBEB1 MONESE ID M17624358).
12.Välja mõista XX-lt 1964 eurot riigituludesse. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg-d 5 ja 9). Makseinfo lisatakse käesolevale otsusele.
13.Otsus saata menetlusosalistele, Justiitsministeeriumile ja pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib tunnistajaga seotud kulude osas tunnistaja, menetlusosaline või Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu esitada apellatsioonkaebuse, ülejäänud otsuse peale võib menetlusosaline edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.07.12.2019 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja (XX) mõista välja Hansakaupmees OÜ-lt võlgnevuse. Kohus rahuldas 27.07.2020 määrusega hageja taotluse kostja asendamiseks ning asendas kostja Hansakaupmees OÜ kostjaga YY (kostja). Hageja leidis, et müügileping on sõlmitud kostjaga. Hageja tugines järgmistele asjaoludele: - hageja ja kostja sõlmisid 15.07.2019 suulise ostu-müügilepingu 770 Tuko Logistics plastikkasti ostmiseks hinnaga 3080 eurot; 2(8)
- kostja oli nädal varem hagejalt antud hinnaga 70 plastikkasti juba ostnud ning nende eest ka sularahas tasunud; - hageja tellis järgmisel päeva 16.07.2019 transpordi ning tarnis tellitud kauba Hansakaupmees OÜ aadressile; - kogu tellitud kauba võttis vastu kostja; - kaubaveo teostas Rekkavennad OÜ autojuht CC ning selle kohta koostati kaubaveo saateleht; - müügilepingu kohaselt pidi kostja tasuma kauba eest koheselt pärast kauba realiseerimist; - 21.07.2019 avaldas kostja hagejale soovi saada nimetatud kaste veel juurde parema hinnaga; - hageja pakkus kostjale suurema koguse kastide kohta paremat hinda, kuid keeldus kaupa juurde tarnimast enne, kui on tasutud juba tarnitud 770 kasti eest; - kostja vastas, et temale kauba juurde tarnimata jätmine on tekitanud kahju; - kostja leidis, et temal ei ole hagejaga üldse mingit lepingut ning see oli kostjal sõlmitud hoopis kauba tarnet teostanud Rekkavennad OÜ autojuhi CC-ga; - 06.10.2019 edastas hageja kostjale tellitud ja vastuvõetud kauba kohta arve maksetähtajaga 11.10.2019, millele kostja ei reageerinud ning mis tagastati saajale, kuna kostja ei olnud korduvalt Hansakaupmees OÜ juriidilisel aadressil kättesaadav; - 23.10.2019 edastas hageja kostjale tähitud kirjaga ning e-posti teel pretensiooni, milles palus kostjal tasuda hagejale müügilepingujärgse põhivõlgnevuse summas 3080 eurot või tagastada saadud kaup ja hüvitada hageja poolt kantud transpordikulu 320 eurot hiljemalt 07.11.2019; - e-kirjaga edastatud pretensioonile reageeris kostja telefonikõnega, milles üritas võlgnevuse mittetasumist vabandada erinevate asjaoludega. Kostja ei ole hagiavalduse esitamise seisuga oma võlgnevust hageja ees tasunud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 3080 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas hagile peamiselt järgmised vastuväited: - kostja ei ole sõlminud lepingut mitte hagejaga, vaid CC-ga, kes pakkus kostjale kaste; - hageja pöördus kostja poole läbi viimase isikliku (mitte Hansakaupmees OÜ) Facebooki konto; - kostja ei ole loonud muljet, et tegutseb äriühingu nimel ja selle huvides; - kostja omandas vaidlusalused 770 plastikkasti CC-lt ja pidi kauba eest tasuma alles pärast seda, kui oli kokku saanud müüjalt 20 000 kasti ja need kõik võõrandanud.
MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 3080 eurot. Maakohus tuvastas isikuliste tõenditega (hageja vande all antud seletusega, tunnistaja CC ütlustega) ja dokumentaalsete tõenditega (hageja ja kostja Facebookis toimunud vestlusega, Rakennuspalvelut Mäenpää Oy 14.06.2019 arvega) järgmised asjaolud: - kostja omandas suulise ostu-müügilepingu alusel 770 Tuko Logistics plastikkasti hinnaga 4 eurot tükk, kokku 3080 euro eest; - kostja on antud kastid võõrandanud hinnaga 5 eurot tükk; - pooled sõlmisid 15.07.2019 Hansakaupmees OÜ aadressil müügilepingu 770 plastikkasti ostmiseks hinnaga 4 eurot tükk; - plastikkastide omanikuks oli hageja;
3(8)
- CC vahendas pooli ja toimetas kauba, mille oli eelnevalt autole peale laadinud hageja, kostjaga kokkulepitud kohta - Suur-Sõjamäel asuvasse Hansakaupmees OÜ lattu; - tunnistaja ja kostja vahel Facebookis toimunud vestlus ei puuduta vaidlusaluseid kaste; - kostja pidi tasuma hagejale müügihinna pärast omandatud 770 plastikkasti võõrandamist; - plastikkastid on võõrandatud. Nõude alusena käsitas maakohus VÕS § 208 lg-s 1 sätestatut. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Tõendamist ei leidnud kostja eelistungil väidetud kokkulepe selle kohta, et kostjal pidi tekkima kohustus tasuda omandatud kauba eest alles pärast 20 000 kasti saamist CC-lt ja seejärel nende võõrandamist. Eelneva alusel kuulus hagi täies ulatuses rahuldamisele. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 1476 eurot ning mõistis selle välja kostjalt. Samuti mõistis maakohus kostjalt välja CC kasuks tunnistajatasu 200 eurot, transpordikulud 1050 eurot ja kütusekulu 714 eurot, kokku 1964 eurot.
KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
4.Kostja palub maakohtu otsused tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldamata jätta. Alternatiivselt palub kostja asja maakohtule uueks menetlemiseks saata. Maakohus ei täitnud selgitamiskohustust. Kui maakohus oleks täitnud selgitamiskohustust, oleks apellant saanud kasutada oma menetluslikke õigusi. Näiteks oleks apellant taotlenud tunnistaja MM ülekuulamist, kes oleks saanud anda tunnistusi kastide ostu-müügi tasutingimustest. MM saaks kohtule kinnitada, et kastide eest pidi apellant tasuma peale nende müüki ning uue partii (20 000 tk) saabumist. Taoline tasukokkulepe oli sõlmitud CC-ga. MM oli kõrval kui apellant taolist dialoogi CC-ga pidas. Pooltel oli vaidlus vastupidiselt maakohtu leitule, et kostja omandas just vastustajalt 770 kasti. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata apellandi kinnitused, et vastustajaga on ta arutanud üksnes laoriiulite teemal. Kohus on hinnanud poolte antud seletusi ebavõrdselt ühekülgselt, eelistades vaid vastustaja ütlusi. Hageja ise seletas vande all kohtule, et kostja oli varem positsioonil, et ta pole hagejaga suuliseid kokkuleppeid sõlminud. Hageja seisukohad lepingu sõlmimise osas kostjaga on olnud muutuvad. Esialgses hagiavalduses oli kostjaks märgitud kostja ettevõte. Hageja ebakindel positsioon viitab kostja vastuväidete õigsusele. Hageja on andnud valeütlusi selle kohta, et pooled sõlmisid suulise kastide ostu-müügi lepingu. Esmane dialoog kastide ostu-müügi osas oli kostjal CC-ga, kes omal algatusel pakkus 06.07.2019 kostjale kaste müügiks Messengeri vestluses. CC ja kostja olid tuttavad varasemast ajast, kui CC käis apellandi juhitavast ehituspoest materjale ostmas. CC ei maininud, et ta on antud kastide ostu-müügi tehingus üksnes vahendaja või esindab kedagi. Hageja poole pöördus kostja vaid põhjusel, et ta ei saanud CC-ga kontakti ja talle oli teada, et CC saab kaste omakorda hagejalt. Pöördumise teemaks oli ka laoriiulite võimalik ost, mis nähtub ka Messengeri vestlustest. Seega pole hagejal kostja vastu nõuet ja müüdud kastide eest saanuks tekkida nõue CC-l vaid juhul, kui ta oleks tarninud apellandile järgmise partii kaste.
4(8)
Apellandil polnud võimalik esitada tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks, nt taotlust Lauri Malmi ülekuulamiseks. Seetõttu polnud maakohtu menetlus objektiivne, olulised asjaolud on tuvastamata ja kokkuvõttes on jõutud ebaõiglase ja õigusvastase tulemuseni. Hageja menetluskulud on ülepaisutatud ja neid tuleb vähendada. Tunnistajakulud on ebaloogiliselt suured. Oma tasu taotluses märgib tunnistaja enda elukohaks Viljandi linna, kuid istungile tuli väidetavalt Norrast. Tõenäoliselt naasis tunnistaja kodumaale nii ehk nii, kuid presenteeris kodumaale naasmist kui üksnes kohtuistungist osavõtmise vajadusena. Maakohus ei selgitanud kostjale nendele kuludele vastuväite esitamise õigust. Kostja esitab taotluse MM tunnistajana ülekuulamiseks. MM saab anda kohtule selgitusi sellest, et apellant sõlmis suulise kastide ostu-müügilepingu CC-ga ja seda tingimustel, et tasub nende eest vaid juhul, kui need on müüdud ja uus partii temale tarnitud. MM oli taolise dialoogi kõrval kui apellant seda CC-ga pidas. Kostja taotleb, et kohus võtaks asja juurde kostja esimese vestluse CC-ga, kes esitas talle ettepaneku kastide ostu-müügi tehinguks. Nimetatuga soovib kostja tõendada, et esimene jutuajamine toimus 06.07.2019 pakkumuse esitamisega CC-lt ja mitte apellandi poolt 15.07.2019. Märgitud kohtumist pole aset leidnud. Tõendite hilisemat esitamist põhjendab kostja asjaoluga, et ei teadnud menetluslikust võimalusest kasutada oma seisukohtade tõendamiseks tunnistaja ütlusi. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebuse vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskuludest tunnistajatasu kostja kanda ja mõistis kostjalt selle tunnistaja kasuks välja. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab tunnistajatasu hageja kanda ja mõistab tunnistajatasu hagejalt riigituludesse. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kostja apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
7.Ringkonnakohus vaatab maakohtu otsust läbi üksnes apellatsioonkaebuses vaidlustatud ulatuses ja lähtub puuduste kõrvaldamise järgsest 20.11.2020 esitatud apellatsioonkaebusest.
8.Põhjendamatud on apellandi etteheited maakohtule selgitamiskohustuse täitmata jätmise osas. Seda, et kostja peab esitama tõendid kõigi oma faktiliste väidete kohta, on maakohus selgitanud 18.12.2019 määruses (tl 34-35). Pooltel puudus vaidlus tõendamiskoormuse osas. Kohus ei saanud kostjale teha ettepanekut tunnistaja MM ülekuulamiseks, kuna kostja ei väitnud maakohtu menetluses, et vaidlusaluse lepingu sõlmimise juures CC-ga viibis ka MM. Vastava väite on kostja esitanud esmakordselt apellatsioonimenetluses ja pole selle hilinenud esitamist põhistanud. MM tunnistajana ülekuulamise taotlus on seetõttu esitatud hilinenult ja ringkonnakohus jätab selle rahuldamata (TsMS § 652 lg 4).
9.Põhjendamatu on apellandi etteheide maakohtule, et kohus on hinnanud poolte seletusi ebavõrdselt ühekülgselt, apellandil ei olnud võimalik esitada tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks ja maakohtu menetlus ei olnud seetõttu objektiivne. Maakohus ei ole teinud otsust poolte seletustele tuginedes, vaid asjaolud on tuvastatud tõendite alusel. Kuigi maakohus on
5(8)
kuulanud vande all ära ka hageja, tugineb maakohus oma järeldustes tõendite kogumile, s.o ka tunnistaja CC ütlustele, hageja ja kostja Facebookis toimunud vestlusele, Rakennuspalvelut Mäenpää Oy 14.06.2019 arvele. Tunnistaja ütlustega on ümber lükatud kostja väiteid, et vaidlusaluste kastide müügileping sõlmiti CC ja kostja vahel. Maakohus järeldas õigesti, et CC ütlustega on tõendatud, et 06.07.2019 Messengeri vestlus kostjaga (tl 39 pöördel-42) ei puuduta käesoleva menetluse objektiks olevaid kaste. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et CC ütlustega on tõendatud vaidlusaluse lepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel. Seega on kostja vastupidised väited tunnistaja ütlustega ümber lükatud. Kostja seletused ei ole asjas tõendiks ja maakohus nendega arvestada ei saanud.
10.Kui kostja oleks tulnud asjas määratud kohtuistungile, oleks tal olnud võimalus tunnistajale küsimusi esitada ja muude tõendite uurimisest kohtuistungil osa võtta, samuti oleks kostja saanud taotleda enda ärakuulamist vande all. Kostja jättis nimetatud võimalused kasutamata, kuid nimetatu oli kostja enda risk ja ei tingi maakohtu otsuse tühistamist. Maakohus sai asjaolud tuvastada tõendite põhjal, mille pooled on võistlevas menetluses esitanud. Maakohus ei ole rikkunud tõendite kogumis hindamise ja igakülgse uurimise põhimõtet.
11.Põhjendatud ei ole etteheited hagejale oma menetlusliku positsiooni muutmise osas. Hageja esitas esialgse hagi Hansakaupmees OÜ vastu. Viimane väitis, et hageja ei pöördunud mitte Hansakaupmees OÜ poole lepingu sõlmimiseks, vaid YY poole isiklikult (Hansakaupmees OÜ 14.01.2020 vastus kohtule p 3). Kostja on vastusele Hansakaupmees seadusliku esindajana alla kirjutanud ja sellega pooltevahelist lepingut möönnud. Hagejal oli õigus kaasata menetlusse kostja ja loobuda oma nõudest Hansakaupmees OÜ vastu.
12.Ringkonnakohus tagastab apellandile 29.10.2020 menetlusdokumendiga esitatud fotod ja arve, kuna kostja pole apellatsioonkaebuse käiguta jätmise järgses menetlusdokumendis neile tuginenud ega nende vastuvõtmist asja juurde taotlenud. Tagastamisele kuulub ka maakohtu otsus, mis on toimikus juba olemas. Ringkonnakohus ei võta asja juurde ka 20.11.2020 menetlusdokumendiga esitatud Messengeri vestlust, kuna ka see on maakohtu menetluses esitatud ja toimikus olemas (tl 39 pöördel - 42). II
13.Põhjendatud on kostja seisukoht, et tunnistajakulusid ei peaks praegusel juhul kandma kostja.
14.Hageja soovis 19.06.2020 kohtu eelistungi protokolli (tl 64-66) kohaselt tunnistaja ülekuulamist, teavitades et tunnistaja on kohtusaali ukse taga. Tunnistaja ülekuulamiseni nimetatud kuupäeval ei jõutud, kuna maakohus andis pooltele võimaluse asjas kokkulepe saavutada. Sama protokolli kohaselt kohustas maakohus hagejat tagama, et tunnistaja oleks järgmisel kohtuistungil, kui kompromissi saavutada ei õnnestu.
15.Tunnistajakulud on asja läbivaatamise kulud (TsMS § 143 p1). Kohtul on võimalik küsida tunnistaja eeldatavat tasu ja kulude suurust ja eriti oluline on see juhul, kui tunnistaja tuleb välisriigist, mistõttu võivad tunnistajatasu ja -kulud olla suured. Maakohtule ei olnud teada, et tunnistaja tuleb välismaalt või elab välismaal.
16.Tunnistajale pole võimalik ette heita asjaolu, et ta maakohut ei informeerinud, et ta tuleb välismaalt, sest tunnistajale ei saadetud kohtukutset koos kohustusega sellist informatsiooni kohtule edastada. Eelduslikult oli see info teada hagejale, kuna hageja pidi tagama tunnistaja ilmumise kohtuistungile. Toimikus ei sisaldu infot, et kostja oli teadlik tunnistaja tulekust
6(8)
välismaalt. Ringkonnakohus küsis 08.01.2021 kirjaga hagejalt, kas hageja avaldas sellise informatsiooni, kuid hageja ei vastanud nimetatud küsimusele. Hageja ei ole väitnud ka seda, et kostja teadis olenemata hageja poolt vastava informatsiooni menetluses esitamisest, et tunnistaja tuleb välismaalt. Vastuses apellatsioonkaebusele on hageja selgitanud, et tunnistaja registrijärgne elukoht on Eestis, kuid seoses tööga viibis ta asja menetluse ajal pikemaajaliselt Norras.
17.Kui menetlusosaline taotleb tunnistaja ülekuulamist, peab ta märkima nii seda, kas tunnistaja soovib tasu ja milline on tunnistaja brutosissetulek, kui ka seda, millised muud kulud tunnistaja kohtusse kutsumisega kaasnevad. Tekkinud olukorra seoses ettenähtamatult suurte tunnistajakuludega oleks hageja saanud ära hoida avaldades, et tunnistaja tuleb välismaalt. Maakohus ja kostja oleks saanud sellisel juhul kaaluda tunnistaja ülekuulamise otstarbekust, maakohus oleks saanud hagejalt ka tunnistajakulude ettetasumist nõuda (TsMS § 148). Maakohus oleks selgitanud tunnistajale kutses, millised kulud talle hüvitatakse, kui ta tuleb välismaalt. Nimetatut reguleerib Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra (edaspidi hüvitamise kord) § 8 lg 4 I lause.
18.Tunnistajat ei ole välisriigist Eestisse kutsutud ja tema kulude hüvitamine pole võimalik hüvitamise korra § 8 alusel, mis reguleerib välisriigist Eestisse kutsutud menetlusest osavõtja kulude hüvitamist. Samas, kui tunnistaja on oma kohustuse täitnud, maksab kohus talle tasu välja sõltumata sellest, kas menetlusosalised on kulud ette tasunud või kas kulud on menetlusosaliselt sisse nõutud (TsMS § 151 lg 3). Tasu makstakse välja riigieelarvest. Seadus ei näe ette tunnistajakulude menetlusosaliselt tunnistajale väljamõistmist menetlusosaliselt nagu maakohus on seda teinud.
19.11.01.2021 ringkonnakohtule saadetud e-kirjas on tunnistaja selgitanud, et töötab rahvusvahelise autojuhina Euroopas ja Norra Kuningriigis. Tulenevalt oma töö iseloomust (kaubavedu) elab ta veoautos kolm kuud. Kohtuistungi toimumise ajal (tunnistaja seletuses ekslikult kohtukutse saatmise ajal) elas ja töötas Norra Kuningriigis. Kokkuleppel logistikuga võttis tunnistaja endale 3 vaba päeva ja sõitis omal kulul Norra Kuningriigist kohtusse tunnistusi andma. Viljandi linnas XXX on tunnistaja sünnikodu ja seal elab ta ema, tunnistajal antud aadressil sissekirjutus puudub. Suure veokiga tuli tunnistaja põhjusel, et tal polnud sel hetkel võimalik soetada endale Norrast lennupiletit ega rentida sõiduautot.
20.Tunnistaja ei ole väiteid elukoha kohta Norras tõendanud, kuid kohtul puudub alus kahelda asjaolus, et tunnistaja on tulenevalt oma tööülesannetest mitmeid kuid Eestist eemal ja saabus kohtusse tunnistusi andma, kuna sai vastava kutse. Hageja ei ole seadnud kahtluse alla tunnistaja tulekut Norra Kuningriigist ja on leidnud, et tunnistajakulud on põhjendatud. Kostja väited, et tunnistaja saabus Norrast koju Eestisse, kuid maskeeris selle tulemise ja naasmise kulu justkui spetsiaalseks sõiduks kohtuistungi jaoks või tunnistaja tuli Eestisse oma põhitöö raames, on oletuslikku laadi.
21.Riigikohtu praktikas on korduvalt rõhutatud, et menetluskulude kindlaksmääramise viis, kus pooltel ei ole võimalik menetluse käigus saada ülevaadet võimalike tulevikus tekkivate kulutuste kohta, ei vasta tsiviilkohtumenetluse üldistele põhimõtetele ning menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb üldjuhul arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik algselt ette näha (vt nt RKTKm 3-2-1-43-10, p 13, 3-2-1-156-10, p 14). Praeguse menetluse asjaolusid arvestades ei ole õiglane jätta tunnistajakulusid täies ulatuses kostja kanda, kuna nende suurus ei olnud kostjale ettenähtav. Õigusteoorias on leitud, et menetlusosaline, kes ei avalda teavet, et tunnistaja elab välisriigis, rikub TsMS §-s 200 sätestatud hea usu põhimõtet. 7(8)
Kohus võib sellisel juhul, eriti siis, kui taotlejat esindas advokaat, jätta tunnistajatasu ja -kulud sõltumata lõpplahendist taotleja kanda (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik, kommenteeritud väljaanne I, Juura 2017, lk 749). Kohtupraktikas on tunnistajaga seotud menetluskulud jäetud hageja analoogsetel asjaoludel praeguse juhtumiga hageja kanda (vt Tartu RKo 2-13-111148, p-d 8-10).
22.Eeltoodud põhjustel muudab ringkonnakohus maakohtu menetluskulude jaotust ja jätab tunnistajakulud hageja kanda TsMS § 162 lg 4 alusel.
23.Seadus ei näe ette võimalust mõista tunnistajakulud välja otse kostjalt, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada tunnistajakulude väljamõistmise osas kostjalt (maakohtu otsuse resolutsiooni p 6). Tunnistajakulud tuleb välja mõista maakohtu poolt määratud suuruses riigieelarvest.
24.Hagejalt kuulub väljamõistmisele tunnistajatasu 1964 eurot riigituludesse TsMS § 179 lg 1 alusel. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
25.Kostja 22.01.2021 menetlusdokumendis esitatud vastuväited seoses tunnistaja enda kui G OÜ omaniku poolt sularaha arvete (tl 88-89) väljastamisega ja tunnistaja palga suuruse kahtluse alla seadmisega on esitatud hilinemisega ja ringkonnakohus jätab need tähelepanuta (TsMS § 634 lg 2). Ringkonnakohus ei võta asja juurde ka G OÜ äriregistri väljavõtet, kuna asjaolul, et tunnistaja on endale tööandja, ei ole käesolevas menetluses tähendust.
26.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses vaidlustatud küsimuste mahust ja olulisusest vähemalt poole moodustab tunnistajatasu küsimus. Kuna nimetatud osas apellandi nõue rahuldatakse, jäävad poolte menetluskulud apellatsioonimenetluses nende endi kanda (TsMS § 171 lg 1). Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus poolte menetluskulusid apellatsioonimenetluses kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.