Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

2-19-13243

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Osaühing Damavand esitas 29.08.2020 Harju Maakohtule hagi ERGO Insurance SE vastu. Hageja tõi esile järgmised asjaolud. Hageja sõlmis kostjaga 2008. aastal kindlustuslepingu. Kostja on hageja suhtes kaks korda rikkunud konfidentsiaalsuskohustust, millest teine toimus 2009. a. Kostja töötajad avalikustasid eraviisilist teavet hageja ja tema seadusliku esindaja kohta kolmandale isikule – ajalehele „Oma Saar“. Pärast kostjapoolseid rikkumisi muutus äritegevus hageja jaoks võimatuks. Kostja rikkumine tekitas hagejale väga suure finantskahju ning korvamatu isikliku kahju hageja seaduslikule esindajale, tekitades nii füüsilist kui ka mentaalset kahju (sh suured vaimse tervise probleemid). Hageja seaduslik esindaja on olnud alates 2009. aastast sageli haiglas, mistõttu ei saanud jätkata tööd hageja huvides. Maakohus jättis hagiavalduse 13.09.2020 määrusega käiguta. Hageja hagiavalduses esinevaid puuduseid ei kõrvaldanud. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus keeldus 08.10.2019 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 alusel menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Maakohus põhjendas määrust järgmiselt.  TsMS § 338 lg 1 p 8 kohaselt tuleb kohtule esitatav hagi allkirjastada esindusõigust omava isiku poolt. Äriregistri andmetel on AB volitused juhatuse liikmena 29.04.2015 lõppenud. Kuivõrd seadus ei näe ette juhatuse liikmeks olemise suhte automaatset pikenemist tähtaja möödudes ja kohtule ei ole esitatud ka osanike otsust, millest nähtub, et juhatuse liikme volitused oleksid pikenenud, siis on hagiavaldus esindusõigust omava isiku poolt allkirjastamata.  TsMS § 363 lg 1 p-de 1-3 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), nõude aluseks olevad asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hagi on ebaselge nii hagi aluse kui hagi eseme osas ja esitatud kujul ei ole hagi menetletav. Hagiavalduses on esile toomata kahju hüvitamise eeldused, kahju nõude suurus, hageja selgelt väljendatud taotlus (nõue) ning lisamata tõendid, millega tõendatakse kahju tekkimist ja suurust.  TsMS § 139 lg 2 järgi tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist. Hageja riigilõivu tasunud ei ole. Eelnevast tuleneb, et hagiavaldus on esitatud oluliste puudustega, mistõttu tuleb selle menetlusse võtmisest keelduda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Hageja esitas 21.11.2019 määruskaebuse, milles leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on vale ja soovib, et algset nõuet uuesti arutataks. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. Kohus ei teavitanud hagejat puuduste kõrvaldamise määrusest õigel ajal. AB on jätkuvalt hageja seaduslikuks esindajaks. Hageja palub kohtul loobuda nõutavast riigilõivust, kuna hageja ei suuda seda maksta halva tervise tõttu.

2-19-13243 Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 02.12.2019 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus tagastas 06.12.2019 kirjaga tsiviilasja toimiku maakohtule määruskaebuse osas kohase eelmenetluse läbiviimiseks. Maakohus jättis kaebuse 20.12.2019 ja 19.02.2020 määrustega käiguta. Hageja täpsustas kaebust ja esitas puuduste kõrvaldamiseks täiendavaid lisasid 06.02.2020 ning 05.03.2020. Maakohus küsis seejärel kostjalt määruskaebuse osas seisukoha, jättis kaebuse rahuldamata ja edastas selle uuesti lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus on lõppjärelduses õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel muudab ringkonnakohus osaliselt määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab sellega seonduvad menetluskulud. Esmalt lahendab ringkonnakohus menetluslikud küsimused. Määruskaebuse ja selle täiendustega koos on hageja esitanud arvukaid tõendeid hageja seadusliku esindaja esindusõiguse ja tervisliku seisundi kohta. Määruskaebuse põhjendamiseks saab esitada uusi väiteid ja tõendeid, mistõttu tuleb nendega arvestada (TsMS § 662 lg 3). Maakohus on esitatud tõendid vastu võtnud. Hageja heidab maakohtule ette, et teda teavitati hagiavalduse puudustest alles tagantjärele, s.o pärast hagi menetlusse võtmisest keeldumist. Ringkonnakohus hageja etteheitega ei nõustu ja põhjendab seda järgmiselt.

2-19-13243

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.