Määruskaebuse esitaja I / vastustaja II: KORTERIÜHISTU HUMALA 5; Kohtla-Järve linn, Humala tn 5 korteriühistu (registrikood 80003596), lepingulised esindajad Aivira Jatsuk ja Irina Bušujeva
esindajad
Valentina
Vastustaja I / määruskaebuse esitaja II: Valentina Kruglova (isikukood xxs), lepinguline esindaja Maksim Fedotov
RESOLUTSIOON
1.Jätta Valentina Kruglova määruskaebusega esitatud tõendid (arved 2015. a novembrist 2017. a detsembrini) tsiviilasja materjalide juurde võtmata.
2.Tühistada Viru Maakohtu 24. aprilli 2020 määrus osaliselt Valentina Kruglovalt väljamõistetava summa suuruse osas. Teha asjas uus määrus, millega mõista Valentina Kruglovalt KORTERIÜHISTU HUMALA 5 kasuks välja 676,10 eurot.
3.2.Mõista Valentina Kruglovalt KORTERIÜHISTU HUMALA 5 kasuks välja 676,10 eurot.
3.3.Mõista Valentina Kruglovalt KORTERIÜHISTU HUMALA 5 kasuks välja viivis alates 2. detsembrist 2019 kuni põhinõude (676,10 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.KORTERIÜHISTU HUMALA 5 (avaldaja/korteriühistu) esitas 3. detsembril 2019 avalduse Valentina Kruglova (puudutatud isik) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Lõpliku nõudena palus avaldaja välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks põhivõlgnevusena 1622,99 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates 2. detsembrist 2019 määras VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt on puudutatud isik alates 10. oktoobrist 2013 Humala 5 korterelamus korteri nr 18 omanik ja korteriühistu liige. Puudutatud isik on tasunud avaldaja poolt talle esitatud kommunaalarveid ebaregulaarselt. Puudutatud isiku tasutud summad arvestati vana võla ja kogunenud viivisintressi katteks. Kui vana võlg oli tasutud, siis arvestati tasutud summad jooksvate arvete katteks. Puudutatud isiku võlg korteriühistu ees kasvab igakuiselt. Avaldaja täpsustas oma nõuet lõppseisukohtades (II kd tl 137-138). Avalduse esitamise seisuga oli puudutatud isikul tasumata arved ajavahemikus august 2018 (31. augusti 2018 arve nr 0818 oli tasutud osaliselt summas 59,88 eurot) kuni oktoober 2019 (arve nr 0518). Kuivõrd arvetel ei olnud viiviseid arvesse võetud, loobus avaldaja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest ning nõuab vaid tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid. Avaldaja ei nõustunud puudutatud isiku vastuväidetega, et nõue on aegunud. Võlg tekkis puudutatud isikul küll juba 2015. aastal, kuid ebaregulaarsete maksete tõttu loeti tehtud maksed esmalt vanade võlgade katteks. Seega aegumine katkes ja algas uuesti (TsÜS § 158 lg 1 p 2). Puudutatud isik osales 16. novembri 2015 üldkoosolekul, kus otsustati tsiviilasjaga nr 2-15-3559 seotud korteriühistu menetluskulud jätta mh puudutatud isiku kanda. Asjaolu, et puudutatud isik vastu hääletas, ei tähenda et otsust poleks vastu võetud. 16. novembri 2015 üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud, see on kehtiv ja täidetav.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Avaldaja nõue on ebaselge. Puudutatud isik ei tunnista võlgnevust ning tasub arveid regulaarselt. Talle on ajavahemikus 1. jaanuar 2018 - 31. oktoober 2019 esitatud arveid kogusummas 2461,79 eurot. Sama perioodi eest on puudutatud isik tasunud arveid kogusummas 2570,98 eurot, mis on isegi rohkem, kui talle on arveid esitatud. Puudutatud isik on seisukohal, et 2015. aastast on korteriühistu omavoliliselt lisanud tema arvele võlgnevuse 550 eurot, millise summa osas arvestas korteriühistu ka viiviseid. Korteriühistu ei ole selgitanud korteriomanikule, mille eest ta võlgu on ja millal see kujunes.
16.novembri 2015 üldkoosoleku otsuse alusel lisati puudutatud isiku arvele menetluskulude summa, mis jäi korteriühistu kanda tsiviilasjades nr 2-15-3559 (L. Semenova hagi korteriühistu vastu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks) ja 2-12-43575 (D. Tihhanova hagi korteriühistu vastu võla puudumise tuvastamiseks ja korteriühistu hagi D. Tihhanova, N. Javadovi ja V. Javadova vastu võla nõudes). Ühelgi puudutatud isikule esitatud arvel ei ole viidet menetluskuludele. Tsiviilasjades nr 2-15-3559 ja 2-12-43575 ei ole puudutatud isikut kohustatud hüvitama korteriühistule viimase kohtukulusid. Avaldaja esitatud 16. novembri 2015 üldkoosoleku protokollist tuleneb, et korteriühistu liikmed otsustasid mitmelt korteriühistu liikmelt välja mõista kohtukulud vaid tsiviilasjas nr 2-15-3559, mitte tsiviilasjas nr 2-12-43575. Arusaamatuks jääb, kuidas menetluskulu summas 1974 eurot korteriomanike vahel jagati ja kui palju sellest peab tasuma puudutatud isik. Puudutatud isik leiab, et tema vastu esitatud nõue on aegunud osas, milles võlg on tekkinud 2015. aasta novembrist kuni 2016. aasta detsembrini. Avaldaja ei ole märkinud, kuidas on toimunud kütte, vee ja üldelektri arvestus. Märkimata on teenuse hinna alus. Avaldaja nõuab puudutatud isikult ka hooldustasu võlgnevust, samas ei ole välja toodud, kuidas ja millisel alusel on hooldustasu arvestatud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1072,99 eurot ja viivise alates 2. detsembrist 2019 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Vaidlust ei ole, et puudutatud isikul tuleb korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena tasuda majandamiskulude eest (KÜS § 151 ja KrtS § 40). Kohus on seisukohal, et avaldaja nõue ei ole aegunud (TsÜS § 154 lg 1 ja § 158 lg-d 1 ja 2). Puudutatud isiku tasutud maksed ei ole olnud regulaarsed ning on laekunud nii väiksemas kui ka suuremas summas kui esitatud arve, mõnel kuul on jäänud arved tasumata (I kd tl 132-133). Avaldaja on põhjendatult arvestanud tasutud makseid varasemate kohustuste katteks. Avaldaja ei ole välja toonud, kuidas arvestati avaldaja tasutud makseid kuudel, mil puudutatud isik on teinud makse suuremas ulatuses kui esitatud arve. Näiteks 2016. a juulis esitas avaldaja tasumiseks arve 66,09 eurot, puudutatud isik tasus 185 eurot (I kd, tl 132). Ei ole selge, kas tasutuks loeti nii jooksev arve ja ülejäänu varasema täitmata kohustuse katteks või arvestati kogu tasutud summa varasema kohustuse katteks. Puudutatud isik ei ole maksekorraldustele märkinud, missuguse arve tasumiseks ta raha korteriühistule üle kannab (I kd, tl 150-200, II kd, 1-67). Kui ülekanne on tehtud täpselt esitatud jooksva arve ulatuses (nt 2016. a septembris, I kd tl 132), saab lugeda, et võlgnik on kindlaks määranud, millise arve ta tasub (VÕS § 88 lg 1).
Puudutatud isik ei nõustu tasuma 30. novembri 2015 arvele nr 18 lisatud menetluskulusid summas 550,72 eurot (I kd, tl 134). Avaldaja selgitas, et arvel märgitud menetluskulude nõue tuleneb tsiviilasjades nr 2-15-3559 ja 2-12-43575 korteriühistu kanda jäetud menetluskulude summadest (1974 eurot ja 655 eurot). Korteriühistu üldkoosolekul otsustati need summad jätta mh puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik otsusele vastu ei vaielnud. 16. novembri 2015 korteriühistu üldkoosolekul võeti vastu otsus tsiviilasjas nr 2-15-3559 kohtumenetlusega seotud kulude (1974 eurot) tasumise nõudmise kohta nendelt korteriomanikelt, kes aitasid R. Harjaksi ebaseaduslikult korteriühistus võimule. Kohus nõustus puudutatud isikuga, et 16. novembri 2015 üldkoosolekul ei ole tehtud otsust tsiviilasja nr 2-12-43575 kulude osas (I kd, tl 67). Kuigi üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kohaselt otsustati tsiviilasja nr 2-15-3559 kulud jaotada seitsme korteriomaniku vahel, jääb selgusetuks, mil viisil arvestati puudutatud isiku osaks 550,72 eurot. Kohus leidis, et kuigi
16.novembril 2015 vastu võetud üldkoosoleku otsus on kehtiv (KÜS § 13), võib see olla vastuolus hea usu põhimõttega. Tsiviilasjas nr 2-15-3559 sõlmisid pooled kompromissi, millega korteriühistu kostjana võttis endale kohustuse hüvitada hageja, L. Semenova, menetluskulud 1974 eurot. Tsiviilasjas nr 2-12-43575 mõistis kohus määrusega korteriühistult välja menetluskulud 655 eurot. Maakohtu hinnangul on alusetu seostada nimetatud tsiviilasjades korteriühistu kanda jäänud menetluskulusid väidetava kahjuna seetõttu, et korteriomanikud on omavahel erimeelsustel. Eeltoodud menetluskulude nõue mõjutab puudutatud isiku võlgnevuse suurust. Isegi kui pidada põhjendatuks korteriühistu 16. novembri 2015 üldkoosoleku otsusega tsiviilasjas nr 2-15-3559 korteriühistu menetluskulude osaliselt puudutatud isiku kanda jätmist, on selle nõude arvestus tõendamata ja arusaamatu. Kommunaalteenuste (hooldustasu, vesi, keskküte) eest esitatud võlanõude tõendamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isikule arved, korteriühistu üldkoosoleku protokollid, kus vastu võetud otsustega määrati kindlaks hooldustasu suurus. Kohus leidis, et puudutatud isik ei ole tõendanud, et tal puudub kohustus korteriühistu ees, samuti seda, et kohustus on kohaselt täidetud. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus avalduse osaliselt ning mõistis puudutatult isikult välja 1072,99 eurot (1622,99-550).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA I TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Avaldaja (määruskaebuse esitaja I) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis puudutatult isikult välja mõistmata 550 eurot. Avaldaja palub teha uue otsuse, millega rahuldada avaldus täies ulatuses. Avaldaja palub tühistada ka menetluskulude jaotuse ning jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda. Avaldaja selgitas, et puudutatud isikult nõutud 550 eurot hõlmab üksnes tsiviilasjas nr 2-15-3559 kantud menetluskulusid. Summa on saadud jagades menetluskulude kogusumma 1974 eurot kolme korteriomaniku korterite ruutmeetrite arvuga (1974÷150,5 m2), saades ruutmeetri kohta 13,1162 eurot/m2. Nimetatud summa on korrutatud puudutatud isiku korteri üldmeetrite arvuga, mis annab tulemuseks 706,96 eurot (13,1162×53,9 m2). Puudutatud isikule esitati 30. novembril 2015 arve nr 18, milles oli kajastatud menetluskulude suurus 550,72 eurot ja 30. detsembril 2015 arve nr 18, milles oli kajastatud menetluskulude suurus 156,25 eurot (s.o kahe kuu peale kokku 706,97 eurot). Seega on menetluskulude arvestus tõendatud ja arusaadav. Käesoleval juhul on tegemist erandliku juhtumiga, mille on tinginud
puudutatud isiku tegevus ning on igati mõistlik ja õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
5.Puudutatud isik (vastustaja I) vaidleb avaldaja määruskaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Maakohus jättis õigesti avalduse rahuldamata 550 euro osas.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA II TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja II) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldaja nõuded rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Avaldaja nõuded on vastuolulised. Avaldaja nõuab võlgnevust perioodi 2018. a juulist kuni
25.novembrini 2019. Samas selgitab, et võlgnevus kujunes välja ajavahemikus 1. detsember 2015 kuni 31. oktoober 2019. Kohtumenetluses nõudis avaldaja puudutatud isikult 1622,99 euro tasumist. Kohtule esitatud arved hõlmavad ajavahemikku 1. detsember 2015 kuni 31. detsember 2017. Vastavalt nendele arvetele nõudis avaldaja puudutatud isikult sel perioodil 3728,88 eurot. Sama ajaperioodi eest kandis puudutatud isik korteriühistule 2359,78 eurot. Niisiis 1. jaanuari 2018 seisuga oli puudutatud isikul korteriühistu ees võlgnevus 1369,10 eurot (3728,88-2359,78=1369,10). Avaldaja esitatud tõenditest nähtub aga, et 1. jaanuari 2018 seisuga oli puudutatud isiku võlg 1732,18 eurot. Avaldaja esitatud tõendite kohaselt esitati puudutatud isikule ajavahemikus 1. jaanuar 2018 31. oktoober 2019 arveid kogusummas 2461,79 eurot. Samal ajaperioodil laekus puudutatud isikult avaldajale 2570 eurot, st 109,19 eurot rohkem. Seega peaks 31. oktoobri 2019 seisuga puudutatud isiku tegelik võlg moodustama 1259,91 eurot (1369,10 - 109,19). Avaldaja viiviste arvestus jääb puudutatud isikule arusaamatuks. Vastavalt puudutatud isikule esitatud arvetele, arvestas korteriühistu talle ajavahemikus 1. detsember 2015 kuni 31. detsember 2017 viivised kogusummas 252,40 eurot. Maakohus jättis õigesti menetluskuludega seonduvas osas nõude rahuldamata. Samas jättis maakohus tähelepanuta, et avaldaja nõudis puudutatud isikult teise tsiviilasjaga seotud menetluskulusid kaks korda, s.o 2015. a novembris ja detsembris kokku 706,97 eurot. Puudutatud isik ei nõustu maakohtu järeldustega aegumise osas. Avaldaja esitatud tõendite alusel oli puudutatud isikul 1. novembri 2015 seisuga võlg 207,87 eurot. 31. novembri 2015 arvega nõuti puudutatud isikult 681,12 eurot, sh menetluskulusid 550,72 eurot. Seega nõuti 130,40 eurot (681,12-550,72). 338,27 euro osas on nõuded aegunud (207,87+130,40). Eeltoodule tuginedes leiab avaldaja, et võlgnevusest tuleb maha arvestada 338,27 eurot (aegunud), 706,97 (menetluskulud) eurot ja 252,40 eurot (viivised), s.o kokku 1297,64 eurot. Seega ei ole puudutatud isikul avaldaja ees võlga.
7.Avaldaja (vastustaja II) palub jätta puudutatud isiku määruskaebus rahuldamata. Avaldaja nõue puudutatud isiku vastu on tõendatud ja põhjendatud. Arusaamatuks jääb, kust on puudutatud isik võtnud, et perioodil 1. detsember 2015 kuni 31. detsember 2017 tasus puudutatud isik avaldajale 2359,78 eurot. Puudutatud isikute arvutused võlgnevuse osas ei ole arusaadavad. Puudutatud isik ei ole põhjendanud uute väidete ja tõendite esitamist. Viiviste osas jääb avaldaja oma 17. aprilli 2020 seisukoha juurde ning tagasiulatuvalt viivist ei nõua.
Puudutatud isiku väited aegunud nõude suuruse osas on esitatud esmakordselt määruskaebuses ja väited aegumise kohta ei ole õiged.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt puudutatult isikult väljamõistetava võlgnevuse suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab puudutatult isikult avaldaja kasuks välja 676,10 eurot (TsMS § 667 lg 2 esimene lause). Puudutatud isiku määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata.
9.Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles jäeti avaldus osaliselt rahuldamata (550 euro ulatuses) ning puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust osas, milles avaldus rahuldati. Seega on maakohtu määrus vaidlustatud täies ulatuses ning ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust tervikuna (TsMS § 651 lg 1).
10.Maakohus tuvastas, et avaldaja nõuab puudutatud isikult korteriühistu liikme kohustuste täitmist. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude võlga, aga ka avaldaja poolt teistes kohtumenetlustes kantud menetluskulude tagastamist korteriühistu üldkoosoleku
16.novembri 2015 otsuse alusel (edaspidi: menetluskulud). Ringkonnakohus nõustub, et avaldaja on oma nõude piiritlenud mõnevõrra ebaselgelt. Ringkonnakohus tuvastab esmalt, millise perioodi eest avaldaja puudutatud isikult võla tasumist nõuab. Avaldaja märkis, et nõuab perioodil 2018. a juulist kuni 25. novembrini 2019 esitatud arvete alusel võlgnevuse väljamõistmist. 2018. a juuli arve hõlmab lisaks jooksvale arvele varasema perioodi võlgnevust summas 1482,03 eurot. Võlgnevus hakkas kujunema avaldaja väidete ja tõendite kohaselt juba 2015. aastal. Järelikult nõuab avaldaja alates 2015. aastast tekkinud võla tasumist kokku summas 1622,99 eurot (I kd, tl 28). Maakohus märkis põhjendatult, et kuni 31. detsembrini 2017 tekkinud nõuete osas kohaldub korteriühistuseadus (KÜS § 151), alates 1. jaanuarist 2018 tekkinud nõuete osas kohaldub korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS § 40).
11.Avaldaja esitas võlgnevuse tõendamiseks 3. detsembri 2019 ja 8. aprilli 2020 menetlusdokumentidega tabelid pealkirjaga „võlgnevuse ajalugu“, millesse on koondatud puudutatud isikule esitatud arvete summad ja puudutatud isiku poolt tasutud summad (I kd, tl 28-29 ja 132-133). Avaldaja esitatud tabelitest nähtub, et puudutatud isik on avaldajale ülekandeid teinud ebaregulaarselt ning enamasti mitte jooksva arve suuruses. Maakohus on õigesti märkinud, et kuivõrd puudutatud isik ei ole maksekorraldustele märkinud, missuguse arve tasumiseks ta raha avaldajale üle kandis (I kd, tl 150-200; II kd, tl 1-67), siis võis täitmise korra määrata avaldaja (VÕS § 88 lg 4). Samuti nõustub ringkonnakohus, et neist puudutatud isiku rahaülekannetest, mis on tehtud täpselt esitatud jooksva arve ulatuses, saab järeldada, et võlgnik on kindlaks määranud, millise arve ta tasub. Avaldaja selgitas, et arvestas avaldaja igakordselt tasutud summad esmalt varasema võlgnevuse katteks.
12.Puudutatud isik on esitanud aegumise vastuväite 2015. aasta novembrist kuni 2016. aasta detsembrini esitatud arvetel märgitud summade osas. Maakohus asus seisukohale, et avaldaja nõuded ei ole aegunud.
Puudutatud isik väidab, et nõuded on aegunud summas 338,27 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et aegunud saaksid olla üksnes 2015. a nõuded (TsÜS § 154 lg 1). Kuivõrd puudutatud isik on ülekandeid siiski teinud ning avaldaja on lugenud nendega VÕS § 88 lg 4 alusel täidetuks varasemad võlgnevused, ei ole põhjust rääkida 2015. a nõuete aegumisest, kuivõrd need on täidetud.
13.Ringkonnakohus leiab, et puudutatult isikult väljamõistetava summa osas on põhjendatud lähtuda avaldaja esitatud tabelitest „võlgnevuse ajalugu“. Tabelitest nähtuvad avaldajale esitatud arvete summad ja puudutatud isiku tehtud maksed. Puudutatud isik ei ole tabelites märgitud summasid sisuliselt vaidlustanud, välja arvatud nn menetluskulude osas ja viiviste arvestuses.
14.Puudutatud isikule 2015. a novembris ja detsembris esitatud arvetel on kulurida „menetluskulud“, kokku summas 706,97 eurot (550,72 + 156,25). Avaldaja on selgitanud, et arvetel märgitud menetluskulud puudutavad tsiviilasjas nr 2-15-3559 korteriühistu kanda jäänud menetluskulusid kokku summas 1974 eurot. Summa otsustati jagada 16. novembri 2015 üldkoosoleku otsusega nende korteriomanike vahel, kes korteriühistule kahju tekitasid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja ei võinud 16. novembri 2015 üldkoosoleku otsuse alusel kohtulahendiga teises tsiviilasjas korteriühistu kanda jäetud menetluskulusid puudutatud isikult nõuda. Maakohus on ekslikult jätnud seetõttu nõude rahuldamata üksnes 550 euro ulatuses, kuigi tegelik menetluskulude nõue, mida avaldaja nõudis, oli 706,97 eurot.
16.novembri 2015 üldkoosoleku protokollist ei nähtu nimeliselt isikud, kelle kanda üldkoosolek otsustas kulud jätta. Järelikult ei saa puudutatud isikut kohustada üldkoosoleku otsuse alusel neid kulusid kandma, kuna tema suhtes ei ole üldkoosolek sellist otsust teinud. Avaldaja on ebaõigesti nõudnud avaldajalt 2015. a novembris ja detsembris esitatud arvete alusel menetluskuluna 706,97 eurot tasumist ja lugenud selle summa puudutatud isiku poolt tehtud maksete alusel tasutuks. Puudutatud isik ei pea selles ulatuses talle avaldaja poolt esitatud arveid tasuma.
15.Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja esitatud viiviste arvestus on ebaselge. Esmalt märgib ringkonnakohus, et puudutatud isik on ekslikult leidnud, et avaldaja nõuab viivised alates 1. detsembrist 2015 summas 252,40 eurot. Avaldaja esitas võlgnevuse arvestuse alates 1. oktoobrist 2015 (I kd, tl 132-133) ning alates 2016. a juunist kuni 2017 detsembrini on avaldaja nõudnud viiviseid kokku summas 239,92 eurot. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et talle esitatud arvetelt (II kd, tl 92-98, 102-113) ei nähtu, millises määras, millise viivituses oldud aja eest ning milliselt võlgnevuse summalt on viiviseid arvestatud. Avaldaja tabelis (I kd, tl 132-133) on vaid märgitud, et viivised arvestati määras 0,07% päevas (KÜS § 7 lg 4). Muid selgitusi viivise arvestuse osas avaldaja esitanud pole. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et avaldaja on põhjendamatult arvestanud puudutatud isiku tehtud makseid viiviste katteks summas 239,92 eurot. Seega tuleb ka tasutuks loetud viiviste summa ulatuses jätta avaldus rahuldamata.
16.Puudutatud isik esitas maakohtus vastuväite, et arvetel märgitud summade kujunemine (vesi, küte, elekter jm) on ebaselge. Seejärel esitas avaldaja tõendid (I kd, tl 73-87, 93-118) arvetel märgitud summade tõendamiseks. Maakohus tuvastas, et avaldaja nõuete kujunemine selles osas on tõendatud. Määruskaebuses puudutatud isik enam arvetel (alates 2016. aastast) märgitud summade kujunemist ei vaidlusta.
17.Kokku tuleb puudutatult isikult avaldaja kasuks välja mõista 676,10 eurot (1622,99 -706,97 - 239,92). Eeltoodust tulenevalt kuulub maakohtu määrus tühistamisele puudutatud isikult välja mõistetud võlgnevuse suuruse osas. Kuivõrd avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt, siis on põhjendatud puudutatult isikult välja mõista viivis tasumata põhinõudelt alates avalduse esitamisest (KrtS § 42 lg 1).
18.Puudutatud isik esitas koos määruskaebusega arved perioodi kohta 2015. a november kuni 2017. a detsember. Ringkonnakohus märgib, et tegemist ei ole uute tõenditega ning kõik määruskaebusele lisatud arved on juba asja materjalide juures olemas (esitatud koos puudutatud isiku 9. aprilli 2020 seisukohtadega). Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus puudutatud isiku määruskaebusega esitatud tõendid asja materjalide juurde võtmata.
19.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus leiab, et arvestades avalduse rahuldamise ulatust, avaldaja määruskaebuse rahuldamata jätmist ning puudutatud isiku määruskaebuse osalist rahuldamist, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 172 lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.