2.Välja mõista V. K.lt korteriühistu Humala 5 kasuks 1 072 (üks tuhat seitsekümmend kaks) eurot 99 senti.
3.Välja mõista V. K.lt korteriühistu Humala 5 kasuks viivis alates 02.12.2019.a. kuni põhinõude (1072, 99 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (8% aastas).
4.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
AVALDAJA NÕUE
1.Kohtla-Järve linn, Humala 5 korteriühistu esitas 03.12.2019.a. Viru Maakohtule avalduse V. K. vastu võlgnevuse 1 749, 13 euro ja viivise 93, 22 euro nõudes. Avalduse kohaselt on V. K. alates 10.10.2013.a Humala 5 korterelamus korteri nr x omanik ja korteriühistu liige. Puudutatud isik on tasunud avaldaja poolt talle esitatud kommunaalarveid ebaregulaarselt, jättes osaliselt arved tasumata või tasudes teistes summades. Raamatupidaja arvestas puudutatud isiku poolt tasutud summad esialgu vana võla ja kogunenud intressi katteks. Kui vana võlg oli tasutud, siis arvestati tasutud summad jooksvate tasumata arvete alusel tekkinud võla katteks. V. K. võlg korteriühistu ees kasvab igakuiselt. Nõude aluseks olev võlgnevus on tasumata arvete alusel alates 04.07.2018 (arve nr 0618). Põhivõlg on 1749, 13 eurot ja viivis 93,32 eurot. Viivised on arvestatud ajavahemiku juuli 2018 kuni 25.11.2019.a. Avaldaja palub V. K.lt välja mõista põhivõla 1749, 13 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 93, 22 eurot ning viivise alates 02.12.2019.a 0,022% tasumata põhinõudest 1749, 13 eurot päevas kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palub avaldaja jätta V. K. kanda.
2.V. K. vastuväidetega avaldaja ei nõustu ja selgitab, et puudutatud isiku teostatud maksetega on kaetud vanad võlg, mis kujunesid aastatel 2015-2017, kuid seetõttu jäid osaliselt tasumata ja/või tasuti hilinemisega arved 2018. ja 2019. aastal Avaldaja märgib, et võlausaldajal on kohustus määrata kindlaks kohustuse täitmise järjekord. Seevastu ei ole võlgnikul võlausaldaja nõusolekuta õigust seda kindlaks määrata kui ta ei ole kohustust mõistliku aja jooksul kirjalikult vaidlustanud (VÕS § 88 lg 4). Puudutatud isik ei ole üheski maksekorralduses märkinud, mille eest on tasunud. Puudutatud isik valetab, väites, et ei tea mille eest on arvesse sisse kirjutatud 550 eurot ning sellele on arvestatud viivis. Arvel on selgelt näha, et 550 eurot on menetluskulude tagastamine korteriühistule tsiviilasjades nr 2-15-3559 ja 2-12-43575 korteriühistu üldkoosoleku otsuse alusel. V. K. sellele vastu ei vaielnud. 16.11.2015 korteriühistu üldkoosolekul võeti vastu otsus tsiviilasjas nr 2-15-3559 kohtumenetlusega seotud kulude tasumise nõudmise kohta nendelt omanikelt, kes selle olukorra korteriühistus tekitasid. V. K. oli teadlik nii üldkoosolekul vastuvõetud otsusest. Vastavalt 08.10.2015.a üldkoosoleku otsusele kehtestati hooldustasu suurus 1 euro m2 eest. Tariif kehtib käesoleva ajani. Vee- ja kanalisatsiooni tariifid kehtestab teenuse osutaja Järve Bioupuhastus OÜ. Kuni 2015.a detsembrini maksis 1 m3 vett 1,73 eurot, alates jaanuarist 2016.a. kuni juulini 2019 2, 44 m3 ja alates 2019. aasta augustist kuni tänase päevani 2,62 eurot m3 kohta. Andmed tarbitud vee kohta esitab korteriomanik iga kuu lõpus vastavalt oma veearvesti näidule. Keskkütte tariifid muutuvad igakuiselt, raamatupidaja arvestab 08.10.2015 korteriühistu üldkoosoleku otsuse alusel eelmise kuu kasutatud kütte kohta vastavalt teenuse osutaja OSK
Grupp OÜ arvetele mis jagatakse korterite ruutmeetrite arvuga ehk köetava pinnaga. Maja haldamise tasu /kulude eest on vastu võetud 08.10.2015 KÜ üldkoosoleku otsusega 1 euro m2. Avaldaja tõendab puudutatud isiku maksekäitumist maksekorraldustega alates 2015. aastast, millest nähtub millises summas V. K. tasus ja millises summas jäi tasumata.
3.Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku vastuväidetega, et nõue on aegunud. Võlg tekkis V. K.l küll juba 2015. aastast, kuid ebaregulaarsete maksete tõttu loeti esmalt vanade võlgade katteks. Seega aegumine katkes ja algas uuest (TsÜS § 158 lg 1 p 2).
4.Lõppseisukohtades täpsustas nõuet (II kd tl 137-138). Avalduse esitamise seisuga on V. K.l tasumata arved ajavahemiku eest august 2018 (arve 0818 31.08.2018.a. osaliselt summas 59,88) kuni oktoober 2019 (arve nr 0518 10.2019). Avaldaja nõuab tasumata põhisummat 1622, 99 eurot. Kuivõrd arvetel ei olnud viiviseid arvesse võetud, täpsustas avaldaja oma nõuet viiviste osas ja nõuab V. K.lt vaid tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid. 16.11.2015.a. üldkoosolekul osales V. K. isiklikult. Asjaolu, et puudutatud isik vastu hääletas, ei tähenda et otsust vastu poleks võetud. 16.11.2015 otsust ei ole vaidlustatud, see on kehtiv ja täidetav (puudutab menetluskulude arve 550 eurot).
V. K. VASTUVÄITED
5.Puudutatud isik V. K. esitas 20.01.2020.a vastuse, milles ei tunnista avaldust ja palub jätta see rahuldamata (tl 48 jj).
6.Puudutatud isik märgib, et avaldusest jääb talle selgusetuks, millise ajavahemiku eest võlgnevust nõutakse. Avalduses väidetu kohaselt nõutakse võlga ajavahemiku juuli 2018 25.11.2019.a eest. Samal ajal korterite võlgnevuse ajaloost tulenev, et V. K.l oli seisuga 01.01.2018.a. juba korteriühistu ees võlg 1732, 18 eurot. Arvest nr 0618 tuleneb, et kostjal on seisuga 01.06.2018 korteriühistu ees võlg 1482,03 eurot. Avaldusele lisatud tõenditest jääb puudutatud isikule arusaamatuks, millal võlgnevus kujunes, mida temalt nõutakse. Lisaks eeltoodule on esitatud ka viivisenõue, samas arvetel korteriühistu viivist arvestanud ei ole. V. K. ei tunnista võla olemasolu korteriühistu ees. V. K. tasub arveid regulaarselt. V. K.le on ajavahemikus 01.01.2018 -31.10.2019.a. arveid esitatud kogusummas 2 461, 79 eurot; sama perioodi eest 01.01.2018-31.10.2019.a. on V. K. tasunud arveid kogusummas 2570, 98 eurot. Eeltoodust tulenevalt on V. K. tasunud arveid isegi rohkem, kui korteriühistu on talle esitanud.
7.V. K. märgib, et 2015. aastast on korteriühistu omavoliliselt lisanud kostja arvesse võlgnevuse 550 eurot, millele ühistu arvestas ka viiviseid. Ühistu ei ole aga selgitanud korteriomanikule, mille eest võlgnevus on ja millal see kujunes. V. K. oletab, et 01.06.2018.a seisuga korteriühistu ees olev võlgnevus 1482,03 eurot on kuidagimoodi seotud selle summaga. Avaldaja esindaja väide, et 16.11.2015 üldkoosleku otsuse alusel lülitati V. K.le arvesse summa, mille ta pidi tasuma tsiviilasjasdes 2-15-3559 ja 2-12-4375 on aga vastuolus avaldaja enda esitatud tõenditega.
Ühelgi V. K.le esitatud arvel ei ole märget maksekorraldusele menetluskulud. Tsiviilasjades 215-3559 ja 2-12-4375 ei ole V. K.t kohustatud hüvitama korteriühistule viimase kohtukulusid. Avaldaja esitatud 16.11.2015 üldkoosoleku protokollist tuleneb, et korteriühistu liikmed otsustasid mitmelt korteriühistu liikmelt välja mõista kohtukulud vaid tsiviilasjas nr 2-15-3559 , mitte 2-12-4375. Üldkoosoleku protokollist tuleneb, et menetluskulud 1974 eurot tuleb jaotada korterite nr 1, 3, 5, 14, 15, 16 ja 18 omanike vahel proportsionaalselt arvestusega iga korteri üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Arusaamatuks jääb, kuidas 1974 oli korteriomanike vahel jagatud ja kui palju sellest peab tasuma V. K..
8.Puudutatud isik leiab, et tema vastu esitatud nõue on aegunud osas, mis on tekkinud 2015. aasta novembrist kuni 2016. aasta detsembrini, on aegunud. Avaldaja ei ole märkinud, kuidas on arvestatud selliste teenuste eest nagu küte, vesi, üldelekter. Märkimata on teenuse hinna alus. Avaldaja nõuab puudutatud isikult ka hooldustasu võlgnevust, samas ei ole välja toodud kuidas on hooldustasu arvestatud ja mille alusel. V. K. palub jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asja kogutud tõendeid, on seisukohal, et avaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osalisel.
10.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
11.Avaldaja tugineb asjaolule, et V. K. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt oli V. K. Kohtla-Järve linnas, Humala tn 5 korteri nr x omanik (registriosa nr 2365207, I kd tl 9-10).
12.Arvestades võla kujunemise aega (2015.a.), on käesoleval juhul kohaldatavad nii kuni 31.12.2017.a kehtinud korteriühistuseadus (KÜS), kui ka alates 01.01.2018.a. kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Vastavalt kuni 31.12.2017.a kehtinud KÜS § 15 1 lg 1 on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Vastavalt KÜS § 7 lg 4 võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud
kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Karts § 42 lg 1 järgi kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
13.V. K. on esitanud nõudele aegumise vastuväite ja leiab, et vähemalt osa tema vastu esitatud nõudest, so osas, mis on sissenõutavaks muutunud enne 01.01.2016.a, on aegunud (I kd tl 49, II kd tl 75) arvestades TsÜS § 146 sätestatud 3-aastast aegumistähtaega. Avaldaja leiab, et nõue ei ole aegunud, kuna V. K. tasus hilinemisega ning avaldaja arvestas tasutud maksed varasemate võlgnevuste katteks. Seega aegumine katkes ja algas uuesti. Kohus on seisukohal, et avaldaja nõue ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143) Kommunaalteenuste näol on tegemist korduvate kohustustega, mille aegumistähtaeg TsÜS § 154 lg 1 järgi on olenemata nõude õiguslikust alusest, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Eeltoodud sättest tulenevalt oleks aegunud need nõuded, mis tulenevad arvetest, mis on sissenõutavaks muutunud kuni 31.12.2015.a. Vastavalt TsÜS § 158 lg 1 ja 2 katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud siku poolt nõude tunnustamisega ning nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule muuhulgas võlgnetava osalises tasumises. Kohus nõustub, et V. K. tasutud maksed ei ole olnud regulaarsed ning on laekunud mõnikord väiksemates summades kui esitatud arve, mõnikord suuremates summades, mõned kuud on jäänud arva tasumata (vt I kd tl 132-133). Avaldaja on põhjendatult arvestanud tasutud makseid varasemate kohustuste katteks.
14.Kohus nõustub, et avaldaja ei ole selgelt välja toonud, kas kuudel, mil V. K. on makse teinud suuremas ulatuses kui esitatud arve (nt juuli 2016 – arve esitatud 66, 09 eurot, tasutud 185 eurot, I kd tl 132), arvestati tasutuks nii jooksev arve ja ülejäänud osast varasem täitmata kohustus või läks kogu tasutud summa varasema kohustuse katteks.)
Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 1 kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. V. K. ei ole maksekorraldustele märkinud, missuguse arve tasumiseks raha korteriühistule üle kannab (vt I kd tl 150-200, II kd 1-67). Kohus möönab, et nt ülekanded, mis on tehtud täpselt esitatud jooksva arve ulatuses (nt 2016 .a sept 61,22, tasutud 61, 22 (I kd tl 132) saab lugeda, et võlgnik on kindlaks määranud, millise arve tasub. VÕS § 88 4. lõike järgi kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui: 1) ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja 2) kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja 3) kohustus on muutunud sissenõutavaks ja 4) kohustust ei ole vaidlustatud. Kui võlausaldaja on eelloetletud asjaoludel määranud, millise kohustuse on võlgnik täitnud, kuid võlgnik on sellele viivitamata vastu vaielnud, võib võlgnik ise määrata, millise kohustuse ta on täitnud (lg 5). Sel juhul loetakse, et võlgnik on täitnud tema poolt määratud kohustuse.
15.V. K. väidab, et ei ole nõus ja talle jääb arusaamatuks arve nr 18 30.11.2015.a. lisatud menetluskulude summa 550, 72 eurot (I kd tl 134) Avaldaja selgitab, et arvel märgitud menetluskulude nõue 550 eurot on menetluskulude tagastamine korteriühistule tsiviilasjades nr 2-15-3559 ja 2-12-43575 korteriühistu üldkoosoleku otsuse alusel. V. K. otsusele vastu ei vaielnud. 16.11.2015 korteriühistu üldkoosolekul võeti vastu otsus tsiviilasjas nr 2-15-3559 kohtumenetlusega seotud kulude tasumise nõudmise kohta nendelt omanikelt, kes selle olukorra korteriühistus tekitasid. Kohus nõustub siinkohal puudutatud isikuga, et 16.11.2015.a üldkoosolekul ei ole tehtud otsust tsiviilasja nr 2-12-43575 kulude osas (I kd tl 67). Kuigi üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kohaselt otsustati ts asja nr 2-15-3559 kulud jaotada seitsme korteriomaniku vahel, jääb selgusetuks mil viisil arvestati puudutatud isiku osa 550, 72 eurot. Riigikohus on leidnud, et ka kulud, mis tekivad korteriühistu tegevuse tõttu korteriühistu ja tema liikmete vahelises kohtuvaidluses õigusabi teenuse kasutamise tõttu, on korteriühistu makstav tasu elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest ja neid kulusid saab lugeda korteriühistu majandamiskuludeks KÜS § 151 lg 1 mõttes ning korteriühistu liikmete üldkoosolek võib otsustada KÜS § 15 lg 1 p 1 ja KÜS § 151 lg 1 alusel koguda liikmetelt majandamiskuludena kindlaksmääratud igakuiste tariifide alusel raha lisaks juba teada olevate (majandustegevuse aastakava järgi otsustatud) kulutuste katmisele ka ettenägematuteks juhtudeks. Korteriühistu majandustegevuse aastakavas on võimalik ette näha ka seda, et majandamiskulusid ei kaeta korteriühistu liikmete igakuiste maksete arvel, vaid nõutakse iga kord sisse korteriühistu liikmetelt. Samuti on võimalik üldkoosoleku otsusega heaks kiita (majandustegevuse aastakava vastuvõtmisel) varem kantud, kuid varasemas majandustegevuse aastakavas mitteettenähtud kulutuste tegemine. Eelöeldu kehtib ka korteriühistu õigusabikulude kohta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-89-13; 3-2-175-15).
Kohus on seisukohal, et kuigi vastuvõetud üldkoosoleku otsus on kehtiv (KÜS § 13), võib see olla vastuolus hea usu põhimõttega. Tsiviilasjas nr 2-15-3559 sõlmisid pooled kompromissi, millega korteriühistu kostjana võttis endale kohustuse hüvitada hageja menetluskulud 1974 eurot. Tsiviilasjas nr 2-12-43575 mõistis kohus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise määrusega korteriühistult välja menetluskulud 655 eurot. Eeltoodud vaidluste tulemit seostada väidetava kahjuna erimeelsuste tõttu mõnede korteriomanikega, on kohtu hinnangul alusetu. Kuigi menetluskulude arve on puudutatud isikule esitatud 2015.a. ja avalduse kohaselt nõutakse võlgnevust alates juulist 2018.a., siis on viidatud menetluskulude nõue mõjutanud puudutatud isiku kohustuste ulatust (sh toitmata kohustuste ulatust). Isegi juhul kui nõustuda korteriühistu üldkoosoleku otsusega, on kohtu hinnangul ühistu menetluskulude arvestus tõendamata ja arusaamatu.
16.Kommunaalteenuste (hooldustasu, vesi, keskküte) eest esitatud võlanõude tõendamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isikule arved, korteriühistu üldkoosoleku protokollid, kus vastu võetud otsustega määrati kindlaks maja teenindamise tasu (hooldustasu) suurus. Vastavalt KÜ Humala 5 08.10.2015.a üldkoosoleku otsusele kehtestati hooldustasu suurus 1 euro m2 eest (I kd tl 73, 78, 80) Vee- ja kanalisatsiooni arvestuse aluseks on teenuseosutaja Järve Bioupuhastus OÜ arve Humala 5 KÜ-le, millel on märgitud ka vee 1 m3 hind: kuni 2015.a detsembrini maksis 1 m3 vett 1,73 eurot, alates jaanuarist 2016.a. kuni juulini 2019 2, 44 m3 ja alates 2019. aasta augustist kuni käesoleva ajani 2,62 eurot 1 m3 kohta (I kd tl 84, 86 102-118). Andmed tarbitud vee kohta esitab korteriomanik iga kuu lõpus vastavalt oma veearvesti näidule. KÜ arvel on nähtavad nii näidud, tarbitud vee kogus, kui maksumus (I kd tl 11-27) Keskkütte hind kujuneb OSK Grupp esitatud arvete alusel, mis jagatakse köetava pinnaga (I kd tl 85, 87, 93, 94-101 Kohus on seisukohal, et puudutatud isik ei ole tõendanud, et tal puudub kohustus korteriühistu ees, samuti seda, et kohustus on kohaselt täidetud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus korteriühistu Humala 5 avalduse osaliselt, mõistab V. K.lt välja 1622, 99 (põhivõlg seisuga oktoober 2019 I kd tl 28-29, II kd tl 141-147), millest on maha arvestatud 550 eurot arve nr 18 30.11.2015 alusel, I kd tl 134) ehk 1622, 99 -550= 1072, 99 eurot
17.Kohus mõistab puudutatud isikult välja viivise TsMS § 367 alusel alates 02.12.2019.a. (avalduse esitamisest kohtule) VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni
Menetluskulude jaotus
18.Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid
arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus rahuldab avalduse osaliselt, mistõttu jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik Osalislet tühistatud Tartu RK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.