2-20-7604/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik 26.05.2020 esitas OK Incure OÜ Viru Maakohtule hagi A E vastu võlgnevuse nõudes ja 19.06.2020 hagiavalduse täienduse. Hagiavalduse kohaselt on A E allkirjastanud 27.12.2018 laenuandjaga Xxxx Eesti filiaal laenulepingu xxxx olemasoleva laenude (I OÜ, I OÜ, I AS) refinantseerimiseks, millega moodustus laenujäägiks 9 402,33 eurot. Seega, võttes arvesse laenulepingu sisu ning asjaolu, et tegemist on teiste võlausaldajate laenude refinantseerimisega, moodustas võla summaks kokku ja laenu jäägiks 9 402,33 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu igakuiste maksetena pangakontole vastavalt poolte vahel kokkulepitule 84 kuu jooksul intressimääraga 18,90 % aastas. Vastavalt laenulepingu eritingimustele kohaldatakse viivist määras 0,053% päevas ja krediidikulukuse määra 23,74%. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed ning väikelaenu laenulepingu tingimuste järgi oli Xxx Eesti filiaalil õigus vastavalt üldtingimuste p-le 5.5.2 laenuleping üles öelda ning nõuda kogu võlasumma tasumist kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on edutult andnud vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puuduva summa tasumiseks. Xxxx Eesti filiaal ütles laenulepingu erakorraliselt üles 23.02.2020 nõudes kogu võlgnevuse kohest tasumist. Samas teatas krediidiasutus kostjale, et loovutab laenulepingust tekkinud nõude OK Incure OÜ ́le. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus, mis on hagi esitamise seisuga 8879,57 eurot. Kostja poolt on tehtud tagasimakseid kokku summas 1918,69 eurot. Põhiosa katteks on laekunud makseid perioodil 10.02.2019-10.10.2019 kokku summas 522,76 eurot, mis on tasutud vastavalt laenulepingu maksegraafikus toodud summades ja tähtaegadel. Maksetähtaeg graafiku alusel 10.02.2019 10.03.2019

Kostja jäi viivitusse alates 10.11.2019 osamaksega. Vastavalt laenulepingu üldtingimustele osamakse tasumise tähtpäevaks osamakse tasumata jätmise korral on krediidiandjal õigus nõuda tasumata põhiosalt viivist 0,053% alates laenulepingu ülesütlemisest 24.02.2020 kuni 26.05.2020 (hagiavalduse esitamiseni). Seega moodustab viivise suuruseks alljärgneva arvestuse alusel 432,97 eurot (8879,57 x 0,053% x 92 päeva = 432,97). Hageja loobub kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmisest. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 22.06.2020. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale edastanud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul materjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult 22.06.2020 kättetoimetatud, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 06.07.2020. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Xxxx on teatanud kostjale, et on tema vastase nõude loovutanud OK Incure OÜ-le. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Xxxx ja A E 27.12.2018 refinantseerimislaenulepingu nr xxxx. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus kokku summas 8879,57 eurot.

VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis lepingus kokkulepitud määras s.o. 0,053% päevas põhisummalt 8879,57 eurolt alates lepingu ülesütlemisest 24.02.2020 kuni 26.05.2020 summas 432,97 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja esitatud viivise arvestusega ning seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 432,97 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 550 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 550 eurot. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik