A S, ik xxxx, elukoht xxxx, lepinguline esindaja Jaan Nurk
KOSTJA
K U, ik xxxx, elukoht xxxx Kirjalik menetlus Hagi hind 815,64 eurot
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata A S hagi K U vastu põhivõla 794,04 euro ning viiviste 21,60 euro nõudes.
2.Jätta hageja ja kostja menetluskulud hageja A S kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.A S esitas 30.01.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses nõude üleminekuga hagimenetlusse, 16.04.2020 Viru Maakohtule hagi K U vastu võla nõudes. 28.04.2020 ja 05.05.2020 esitas hageja hagiavalduse täpsustused. 08.06.2020 kohtumäärusega määras kohus tsiviilasja lahendamise kirjalikus menetluses. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 21.09.2020.
1.1.Hagiavalduse ja täienduste kohaselt sõlmis hageja A S 26.05.2018 H OY Eesti filiaaliga osamaksetega tasumise müügilepingu nr. xxxx murutraktori ostmiseks. Osamaksete tasumise tingimuste kohaselt oli kauba (murutaktori) maksumuseks 1299 eurot, intressimääraga 25 % aastas, seega koos intressiga 1588,09 eurot. Igakuine osamaksete tasumise summa oli maksegraafiku kohaselt 158,81 eurot. Osamaksed tasuti müüjale H OY-le hageja poolt pangaülekannetega igakuuliselt 12. kuupäevaks. Murutraktor osteti tegelikkuses kokkuleppel kostjaga K U ühiselt. Graafikujärgsest tasumise hinnast oli kostjal kohustus tasuda pool (50 %) traktori hinnast. Kostja tasus hagejale igakuuliselt pool murutraktori hinnast sularahas s.o 79,41 eurot, tasumiseks H OY. Kostjal esines sageli makseviivitusi hagejale, kes ei tasunud mitte alati tähtajaliselt pool murutaktori hinnast maksegraafikus märgitud kuupäeval. Tasumine toimus kostja poolt hagejale sageli mõned päevad hiljem, peale korduvaid hageja meeldetuletusi. Hagejal oli aga kohustus tasuda müüjale H OY graafikujärgsed maksed kindlatel kuupäevadel oma rahaliste vahendite eest. Lõpptulemusena tasuti siiski kostja poolt hagejale ära pool (50%) - 794,04 eurot - traktori maksumusest.
1.2.Kuna murutraktor saadi peale müügilepingu sõlmimist koheselt kätte, siis oli võimalik seda kohe kasutama asuda. Murutraktorit asus koheselt kasutama ühiskinnistu hooldamiseks kostja. Kostja jättis murutraktori enda valdusesse. Kostja ei võimaldanud traktori kasutamist hagejale. Hageja väidete kohaselt anti müüja poolt murutraktoriga kaasa ka järelhaagis, mis ei kajastunud ostu-müügi hinnas. Järelhaagis anti hagejale murutraktoriga kaasa tasuta ja jäi hageja valdusesse. Hageja pöördus murutraktori kaasomanikuna korduvalt kostja poole võimaldada tal samuti kasutada traktorit omapoolse osa kinnistu hooldamiseks. Kostja traktori kasutamist hagejale ei võimaldanud, seda konkreetselt põhistamata. Seejärel pöördus hageja kostja poole hüvitada talle murutaktori maksumusest pool, misjärel nõustus hageja loovutama traktori kostjale. Kostja sellele ettepanekule ei reageerinud. Kostja poole pöördus ka hageja esindaja korduvate ettepanekutega tasuda osamaksetena, igakuuliselt pool traktori maksumusest. Hageja ja hageja esindaja pöördusid kostja poole korduvalt telefoni teel ja e-posti vahendusel, alates augusti kuust 2019. Põhiliselt toimus suhtlemine kostjaga K U telefoni vahendusel. Kostja kasutab murutraktorit ainult isiklikest huvidest lähtuvalt võimaldamata traktori kasutamist hagejale. Suhtlemisel kostjaga kasutas hageja oma elukaaslase K U e-posti aadressi. Murutraktor on käesoleva ajani kostja valduses.
1.3.Kostja väidete kohaselt on ta teinud traktorile hooldust (puhastus, reguleerimine, filtrite– ja õlivahetus, aku demontaaž, laadimine) ja kulutusi varuosadesse. Võimalik, et kostja teostas murutraktorile hooldetöid ja ostis materjalid ja varuosad, mille kohta pole aga kostja esitanud ühtegi asitõendit, tšekid –kviitungid, millega oleks tõendatud materjalide ja varuosade ostmine. On loomulik, et kostja hooldas murutraktorit kuna traktorit kasutab ainult kostja. Teemaks oli ka traktori võõrandamine kolmandatele isikutele, mis aga lõppes konkreetsete kokkulepeteni mittejõudmiseni. Samuti oli teemaks traktori tagasiostmine hageja poolt, millest hageja lõpptulemusena loobus kuna kostja oli tekitanud mitmeid vastuolusid ja arusaamatusi traktori kasutamisega ja ostu-müügi vaidlusega.
1.4.Järgneva kokkuleppe kohaselt otsustas hageja loobuda murutraktorist kostja kasuks. Hageja on teinud suuliselt (telefoni vahendusel) ja meili teel kostjale ettepaneku võtta hageja ettepanek vastu ja hüvitada hagejale pool (794,04 eurot) traktori hinnast. Kostja pole aga nõustunud tasuma traktori maksumusest pool summat. Viimane suhtlemine ja ettepanek hageja poolt tehti kostjale oktoobris 2019, millele kostja samuti konkreetselt ei reageerinud, misjärel hageja loobus kostjaga vaidlusest.
1.5.Hageja esindaja püüdis kostjaga saavutada kompromissi ja pakkus võimalust tasuda ositi igakuiste maksetena kuni 60 eurot murutraktori eest. Kostja aga ei võtnud hageja ettepanekut vastu. Hageja on asunud seisukohale, et kostja on asunud hagejaga manipuleerima, et vältida murutraktori eest tasumist ja alusetult rikastuda hageja arvel. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale 794,04 eurot s.o. 50 % murutaktori hinnast alates 01.10.2019, mis oli viimane tähtaeg kostjaga kokkuleppe saavutamiseks. Kostja hageja ettepanekule samuti ei reageerinud ja tasuma ei asunud. Tasumisega viivitamisel on hageja arvestanud viivist alates 01.10.2019 kuni 28.01.2020, 8 % aastas VÕS § 113 lg 1 tulenevalt. Viivise summa moodustab 21,60 eurot. Seega on kostjal kohustus tasuda hagejale koos viivisega 815,64 eurot.
1.6.Hageja on seisukohal, et kostja tegevuses esinevad alusetu rikastumise asjaolud. VÕS § 1042 kohaselt alusetu rikastumine toimub ajal, mil isiku tehtud tulemusel suureneb soodustatu vara. Vaatamata korduvatele ettepanekutele pole hageja A S kostjaga K U mingeid kokkuleppeid saavutanud, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma hagiavaldusega kohtusse. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt seadusele või lepingule. Hageja ei nõustu kostjaga sõlmima kompromissi.
1.7.Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg (pool traktori maksumusest) 794,04 eurot ning viivis summas 21,60 eurot hageja kasuks. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv ja menetluskulud.
1.8.01.06.2020 seisukohas märgib hageja, et kostja on muuhulgas oma vastuses märkinud, et hageja pole kordagi maininud, mis kuupäeval makseid teostatakse ja kostjale pole ka lepingut H OY-ga kordagi näidatud, ega tutvustatud. Selline kostja väide on väär ja ei vasta tegelikkusele. Kostjale näidati lepingut ja kostja veendus ka maksete kuupäevades. Seega oli kostja teadlik, mis kuupäevadel oli vajalik igakuuliselt osamakseid murutraktori eest hagejale tasuda. Maksetähtaegade ületamisel oli hageja ja hageja elukaaslane sunnitud küsima kostjalt pidevalt makseid. Tähtsust ei omanud, kes maksete suhtes kostja poole pöördus, kas hageja või hageja elukaaslane. Kostja väide, et murutraktori hinnas ei kajastunud järelhaagis ja kui hageja ei pea soetatud järelhaagist murutraktoriga kaasas käivaks, siis tekkib küsimus, miks koheselt peale tüli hageja järelhaagise oma valdusesse võttis. Kostja on ka muuhulgas väitnud, et kostja ja hageja soetatud komplekt traktorist ja järelhaagisest soetati just eesmärgil, et need olid 2 ühe hinnaga. Hageja kinnitab jätkuvalt, et järelhaagis murutraktorile ei kajastunud traktori hinnas ja see anti müüja, H OY poolt hagejale kaasa tasuta, kui heale lepingupartnerile, sooduskampaania korras. Hagejal oli õigus jätta järelhaagis enda valdusesse. Hagejal oli õigus kuna järelhaagis oli ostu-müügi tehinguga eraldatud hagejale. Hageja ei keeldunud järelhaagist anda kostjale kasutamiseks, kui kostja oleks seda soovinud. Seevastu aga kostja keeldus vastuoluliselt andma traktorit hagejale kasutamiseks kinnistuosa hooldamiseks, kuigi hagejal oli selleks kaasomanikuna õigus.
1.9.Kostja on muuhulgas väitnud, et tema kasutas murutraktorit ainult kaasomandis oleva kinnistu niitmiseks. Kostja väide, et hageja elukaaslane ja kostja omavad kaasomandis olevat kinnistut. Samuti on kostja väitnud, et tema asus kinnistut niitma nagu eelnevalt kokku lepitud. Eelnevatel aastatel aga niideti kinnistut korda mööda kuni hageja asus norima niitmise kvaliteedi suhtes. Hageja ei vaidlusta, et murutraktor soetati eelkõige kaasomandis oleva kinnistu niitmiseks. Kaasomanikena on hageja elukaaslasel ja kostjal võrdsed õigused kinnistu mõttelise osa suhtes, kusjuures hagejal oli võrdne õigus kasutada oma elukaaslase kinnistu osa hooldamiseks (niitmiseks) murutraktorit. Algselt, mõned korrad niideti kinnistut korda mööda, kuni hageja juhtis kostja tähelepanu niitmise kvaliteedi suhtes. Ebakvaliteetne niitmine oli tingitud lõiketerade kulumisest, millele kostja ei pööranud tähelepanu ja jätkas muru niitmist ebakvaliteetsete lõiketeradega. Hageja märkused niitmise kvaliteedi suhtes olid põhjendatud ja mingit norimist kostjaga ei toimunud. Hoolduse
teostamine ja lõiketerade vahetus kostja poolt oligi tema kohustus kuna murutraktor oli ainult kostja kasutuses. Hageja ei pea vajalikuks kommenteerida kostja väidet kinnistu piiridega seoses kuna see ei oma faktiliselt tähtsust. Kinnistu kuulub mõttelises osas hageja elukaaslasele 1⁄2 osas ja kostjale 1⁄2 osas.
1.10.Hageja ei pea ka muuhulgas vajalikuks kommeteerida, kus murutraktor ja kelle töövahenditega kokku pandi. Hageja viibis traktori kokkupanemise juures. Murutraktori kokkupanemist teostas kostja enda initsiatiivil, selleks hagejat kaasamata. Hilisemalt hageja murutraktorit enam ei näinud, kuna traktor asus kostja lukustatud garaažis, kuigi tal oli selleks õigus, et veenduda kaasomandis oleva murutarktori olemasolus. Väide, et kostja ei suhelnud murutraktoriga seotud teemadel on väär. Kostjaga suhtles korduvalt hageja esindaja, kes pakkus lõpptulemusena kostjale kompromissina jätta murutraktor endale ja tasuda ositi maksetena a 60 eurot igakuuliselt kuni lõpliku osamakse tasumiseni. Kostja aga ei võtnud hageja esindaja ettepanekut vastu ja asus esindajaga manipuleerima konkreetseid vastuseid andmata.
1.11.Hageja esindaja ei pea vajalikus kommeteerida kostja väiteid ebatsensuursete väljendite kohta kuna sellised avaldused ei vasta paljuski tegelikkusele. Hageja esindaja viibis 2019 sügisel hageja palvel kinnistul ja kohtus ühiselt nii hageja, kui kostjaga ning nende pereliikmetega. Pika ja põhjaliku arutelu tulemusena hageja esindaja veendus hageja ja kostja suhetes, mis olid küll pingelised, mitte aga vägivallale viitavad. Pingelistele suhetele viitavaks põhjuseks oli eelkõige murutraktoriga seonduv temaatika. Hagejale tekitas suurt pahameelt ja nördimust, kui kostja keeldus alusetult hagejal temale kaasomanikuna kuuluvat murutraktorit anda kasutamiseks. Olgu lisatud, et eelkõige oli murutraktori ostu-müügi tehingu (lepingu) seaduslikuks osapooleks hageja, kellel lasus lepingu järgne vastutus müüja H OY ees ostu-müügilepingu edukaks täitmiseks. Kostja väited ebatsensuursete väljendite kohta hageja poolt on paljuski liialdatud ja ei vasta tegelikkusele. Samuti ei ole need faktiliselt tõendatud. Kostja järgnevad väited hageja elukaaslase poolt, „ma kaeban su kohtusse värdjas, seda sa veel kahetsed, ma teen su maatasa jne.“ Nimetatud väited hageja elukaaslase (naisterahva) poolt pole ka usutavad. Hageja esindaja on suhteliselt palju suhelnud hageja ja tema eluskaaslasega ja saab täie veendumusega väita, et midagi taolist pole esindaja täheldanud. Hageja ja hageja elukaaslane on alati olnud tasakaalukad ja oma väljendustes korrektsed.
1.12.Kostja vastuses esinevad ka paljuski vastuolulised ja paljasõnalised ning teemast kõrvale kalduvad väited, millega kostja on püüdnud ennast alusetult õigustada. Kostja väited, et hageja ründas teda munakiviga, kus olukorra tunnistajaks olid kostja väidete kohaselt tema lapsed. Siinkohal tekitab küsitavuse, miks kostja ei pöördunud avaldusega politseisse hageja vastu, kui väidetav kehavigastuse tekitamine kostja suhtes toime pandi. Samas on kostja korduvalt väitnud, et suhted hageja perega olid head ja perekonniti käidi läbi.
1.13.Kostja väide, et ta oli nõus hageja ja tema esindaja poolt seatud tingimustel ostetud vara müüma tagasi hagejale, kes sellest aga keeldus. Summa mida hageja enda poolt teostatud graafiku alusel soovis ei olnud kostjale jõukohane, sest toimus töökohtade vaheline liikumine. Telefoni teel pakutud summaga ei soovinud hageja esindaja nõustuda. Arusaamatu on väide, millisele summale kostja viitab. Suhtlemisel kostjaga oli kõneaineks mitmed summad ja makse tingimused. Nagu eelnevalt juba märgitud oli hageja viimane ettepanek telefoni teel kostjale tasuda ositi maksetena igakuuliselt 60 eurot kuni osamakse lõpliku tasumiseni. Hageja pakutud summaga, aga kostja ei nõustunud.
1.14.Samas on kostja väitnud, kui hageja viitab ajaliselt nende poolt kokkulepitud aegadele, millal oleks pidanud kostja murutraktori loovutama hagejale või koheselt asuma makseid teostama, siis kostja tunnistab oma eksimust, et ei märganud seda kuupäeva, millal oleks pidanud otsuse tegema või masina loovutama. Paljasõnalised ja vastuolulised on kostja väited, et hageja ei ole kordagi üles
näidanud soovi asja lahendada rahumeelselt, vaid vihaga ja sooviga kostjale nn. kohta kätte näidates. Lõpptulemusena viitab kostja jätkuvalt headele peresuhetele hagejaga. Kostja on tunnistanud oma eksimusi ja soovib hagejaga kompromissile minna, makstes osade kaupa välja murutraktor 100 eurot kuus alates juuni kuust 2020, kuigi see võib muuhulgas olla raskendatud hageja suhtumise pärast. Hageja ja hageja esindaja on põhjalikult kaalunud kostja ettepanekut ja asunud seisukohale, et ei nõustu kostja pakutud ettepanekuga tasuda igakuuliselt 100 eurot kuus. Hagejale jääb arusaamatuks kostja selline alusetu viivitus, vastuoluline suhtumine ja hagejaga manipuleerimine. Hageja on seisukohal, et kogu selle asja lahendamine oleks võinud olla edukalt lahendatud juba kohtuvälise menetluse käigus, hageja poolt pakutud tunduvalt soodsamatel tingimustel.
1.15.Kostja on väitnud, et soovib jaotada riigilõivu hüvitise hagejaga, kuid ei pea õigeks tasuda hageja esindaja menetluskulude tasumist, sest kostja on veendunud, et hageja esindaja ei ole nõustanud hageja ja tema elukaaslast ainult murutraktoriga seonduvas vaid ka vaidluses kaasomandis oleva kinnistu ja elamu ja abihoonetega ja on pea võimatu eraldada hetki ja toiminguid, mis on seotud ainult murutraktoriga. Kostja veendumus on suuresti ekslik kuna esindaja nõustas hageja elukaaslast, kui kinnistu kaasomanikku. Esindaja nõustas ja konsulteeris eraldi teemana kohtuvälises menetluses hageja elukaaslast kaasomandi vaidluses kostjaga augusti kuust kuni oktoobri kuu lõpuni 2019. Osutatud õigusabi tasuti honorar hageja elukaaslase poolt esindajale eraldi maksena.
1.16.Kostja on pakkunud kompromissina tasuda murutarktori eest hagejale ositi maksetena igakuuliselt eelpool nimetatud summa (100 eurot). Kostja on juba varasemalt väitnud, et tema materiaalne võimekus ei võimaldanud murutraktori eest kogu summat (50%) tasuda. Ka seekordselt on kostja pakkunud tasuda murutraktori eest ositi maksetena. Hagejal on põhistatud alus sellega mitte nõustuda kuna kostja on vahepeal soetanud (ostnud) endale ajamaja, mille väidetav maksumus on kuni 2000 eurot. Seega on alust väita, et kostjal on materiaalne võimekus tasuda murutaktori eest kogu summa 815,64 eurot + menetluskulud. Kokkuvõtteks hageja ei nõustu kostja pakutud kompromissiga tasuda 100 eurot ositi maksetena igakuuliselt. Kostja vastuväited
2.21.05.2020 vastuses kostja märgib, et kostja ja hageja koos soetatud traktori summas ja maksumuses pole kostjal vastuväiteid. Kostja annab teada, et hageja isiklikult pole kordagi maininud mis kuupäeval makseid teostatakse. Kostajale pole lepingut (mis sõlmiti H OY-ga, 25.05.2018) kordagi näidatud ega tutvustatud. Sularaha käis küsimas hageja elukaaslane, kes sisenes korterisse ette teatamata ja nõudis kohest maksmist. Kostja ei oma kodus sageli sularaha ja võis juhtuda, et makse teostamine ei toimunud nõutud päeval.
2.1.Hageja väidab, et murutraktoriga kaasas olev järelhaagis ei kajastunud hinnas. Kui hageja ei pea soetatud järelhaagist murutraktoriga kaasas käivaks, siis tekib küsimus, miks koheselt peale tüli hageja järelhaagise oma valdusesse võttis. Kostja ja hageja koos soetatud komplekt traktorist ja järelhaagisest sai just soetatud selle eesmärgiga, et need olid 2 ühe hinnaga.
2.2.Murutraktorit kasutas kostja ainult kaasomandis oleva kinnistu niitmiseks, milleks murutraktor ka soetatud sai. Hageja elukaaslane ja kostja omavad kaasomandis olevat kinnistut ja seda pole mõõdetud eraldi olevateks kinnistuteks, sest hageja elukaaslane ei ole valmis kinnistut jagama 1⁄2 osas talle ja 1⁄2 K Uile ja T Uile. Vaid soovib enda kasuks mõista rohkem, kui 1⁄2. Kostja asus kogu kinnistut niitma nagu eelnevalt kokku lepitud. Eelnevatel aastatel on ikka korda mööda käidud kogu kinnistut niitmas. Kuni hageja hakkas norima muru niitmise kvaliteedi pärast (mis oli tekkinud nüride terade pärast), kostja teostas koheselt peale seda murutraktorile hoolduse ja terade vahetuse. Hageja otsustas omavoliliselt kinnistule tekitada nn. oma piirid, kus algab ja lõpeb hageja elukaaslasele kinkelepinguga kingitud maa, hageja niitis oma/nn. piires oleva maa üle (ei ole ei kohtulikult, ega notariaalselt ühist kinnistut jaotatud).
2.3.Soetatud murutraktor sai kokku pandud kostja garaažis (mille juures viibis ka hageja), kostjale kuuluvate töövahenditega. Murutraktor jäeti kostja valdusesse vabatahtlikult ja ühisel kokkuleppel, sest kostja garaaž tundus turvalisem. Kostja on teostanud hoolduse ja terade vahetuse, kahjuks ei pidanud ta oluliseks seda dokumenteerida.
2.4.Ei vasta tõele, et hageja pole murutraktorit näinud peale ostmist, sest kui on teostatud korduvat niitmist kaasomandis oleval kinnistul on ka hageja seal viibinud. Kui hageja oli omavoliliselt tekitanud nn. kaasomandis oleval kinnistul nn. oma piirid, ei lubanud ta kostjal oma kinnistule tulla.
2.5.Hageja ei ole isiklikult kostjaga suhelnud soovist murutraktoriga seotud teemadel. Hageja on ainult kasutanud kohtudes ebatsensuurseid väljendeid, näidanud keskmist sõrme ja viidanud oma suguelunditele. Hageja on ennast väljendanud ka oma esindaja juuresolekul kostja suhtes vulgaarselt. Kostja juhib tähelepanu sellele, et hageja elukaaslane on sugulussidemetes kostjaga ja kogu tüli tekkis, kui kinnistul viibiv hageja omavoliliselt võõrandas kaasomandisse kuuluvat vara ja kui kostja seda märkas ja selgitust nõudis tekkis olukord, kus asus hageja elukaaslane ähvardama, kasutades väljendeid „ Ma kaeban su kohtusse värdjas, seda sa veel kahetsed!“, „Sa ei tea millise sita sa endale kraesse tõmbasid!“, „Ma teen su maatasa!“, „Tahate sõda, saate sõja!“. Nimetades koos soetatud murutraktorit nõudes enda omaks, kuigi murutraktor on ühiselt kostjaga makstud. Kui kostja soovis hagejaga suhelda kaasomandis oleval kinnistul, ründas hageja teda munakiviga, mis oli suurem, kui täiskasvanud mehe rusikas, olukorra tunnistajateks on kostja alaealised lapsed, elukaaslane ja M R. Selle olukorra tõsidust ei saa hinnata, sest kaklusesse sekkus M R, kuna lapsed juba nutsid hüsteeriliselt autos olles hirmul isa pärast. Kostja pere soovis koheselt kinnistult lahkuda, sest ei pidanud seda turvaliseks. Kostja ei pöördunud politseisse, sest peale mõningate marrastuste mis tekkisid kivist eemale põrgates ja kukkudes hetkel rohkem kehalisi vigastusi ei olnud. Kostja ei soovinud tekkinud olukorda avalikustada, sest ei pidanud seda sellel hetkel oluliseks. Hageja on ka varem kostja suhtes olnud vägivaldne ja üleolev. Suhted hageja perega olid eelnevalt väga head, perekonniti käidi väga tihti läbi. Olukorda muutus peale seda, kui selgus kinnistu ja hoonete jagamine (mis oli kostja ja hageja elukaaslase ühise surnud isa soov).
2.6.Kostja reageeris hageja esindaja soovile, saada esindaja valdusesse murutraktor, et see siis müüa ja raha jagada. Kostja soovis saada tagasi kogu raha mille ta oli hagejale maksnud, sest oli teostanud ka eelpool nimetatud hoolduse. Järgmisel hetkel ei olnud hageja enam nii nõus ja soovis tungivalt, et kostja maksaks talle tagasi poole summast osadena. Miks hageja oma otsust muutis kostja ei tea. Kostja oli nõus hageja ja tema esindaja poolt seatud tingimusel ostetud vara müüma tagasi hagejale, kes sellest keeldus. Summa mida hageja enda poolt teostatud graafiku alusel soovis ei olnud kostjale jõukohane, sest toimus töökohtade vaheline liikumine. Telefoni teel pakutud summaga ei soovinud hageja esindaja nõustuda. Kui hageja viitab ajaliselt nende poolt kokkulepitud aegadest, millal oleks pidanud kostja murutraktori loovutama hagejale või koheselt asuma makseid teostama, siis kostja tunnistab oma eksimust, et ei märganud seda kuupäev, millal oleks ta pidanud kas otsuse tegema või masina loovutama. Kostja ei ole kordagi pahatahtlikult murutraktoriga ringi käinud. Mida ei saa küll öelda hageja käitumise kohta, mis on väljendunud hageja ühisel kinnistul olevate kostjale kuuluvate töövahenditega. Hageja ei ole kordagi üles näidanud soovi asi lahendada rahumeelselt vaid vihaga ja sooviga kostjale kohta kätte näidates. Kostja ei ole ühtegi eelpool mainitud olukorda jäädvustanud ega dokumenteerinud, sest head peresuhted pole seda vajanud. On ka eelnevalt ühiselt soetatud asju.
2.7.Kostja tunnistab oma eksimusi ja soovib hagejaga kompromissile minna, makstes osade kaupa välja murutraktor 100 eurot kuus, alates juuni 2020. Kuigi see võib olla raskendatud hageja suhtumise pärast. Kostja soovib jaotada riigilõivu hüvitis hagejaga, kuid ei pea õigeks tasuda hageja esindaja menetluskulud, sest kostja on veendunud, et hageja esindaja ei ole nõustanud hagejat ja tema elukaaslast ainult murutraktoriga seonduvas vaid ka vaidluses kaasomandis oleva kinnistu ja elamu
ja abihoonetega ja on pea võimatu eraldada hetki ja toiminguid mis on seotud ainult murutraktoriga ja mis hetkel kinnistuga.
2.8.29.06.2020 seisukohas teatab kostja, et tal puuduvad menetluskulud seoses antud tsiviilasjaga. Kostja nõustub hagejale maksma peale kohtu lahendi teada saamist ja jõustumist, mis on praeguse seisuga määratud 29.09.2020. Järgneva kuu 11. kuupäeval 100 eurot kokku st. 8 x (viimane makse teostatakse 11.05.2021, summas 815,64).
2.9.Kostja ei saa nõustuda hageja ja tema esindaja poolt esitatud menetluskulude välja mõistmiseks hageja kasuks ja soovib, et hageja kannaks kõik oma kulud ise, sest 1) hageja soov kohtusse pöörduda on tingitud tema soovist kostjale nn. kätte maksta, kuna hageja elukaaslane K U pole rahul olnud kaasomandis oleva elumaja, abihoonete ja maa jaotamisega (jaotus on saanud notariaalse kinnituse) ja hageja käitumine on tingitud pettumusest, vihast ja tülist mille algataja ta ise oli. Hageja ei ole võtnud vastutust oma käitumise eest; 2) hageja on püüdnud näidata antud tsiviilasjas, et kostja on tema suhtes käitunud ebaõiglaselt, millest on tulnud ka kohtule esitatud väära ja mitte tõenduspõhise info jagamine sh. ka oma juriidilisele esindajale. Kostja nõustub ainult kohtule esitatud ostu kinnitavate dokumentide tõesusega; 3) hageja ei ole soovinud lahendada antud juhtumit ilma kohtu poolse sekkumiseta, millest tulenevalt on hagejal teadlik ja võtnud vastutuse teostada enda poolt tellitud teenuse eest; 4) hageja ja tema perekond on soovinud, et Jaan Nurk nõustab neid ka kaasomandis olevate hoonete ja maaga ja küsinud sellega seonduvat nõu. Ei saa tõestada mis hetkel suheldi antud tsiviilasjas ja mis hetkel küsiti nõu kaasomandis olevate hoonete ja maa kohta; 5) hageja soov ei ole olnud asja lahendada rahumeelselt. Ta on korduvalt kohtule teada andnud, et ei soovi kompromissi (ka oma viimases vastuses 29.06.2020); 6) hagejale on pakutud võimalust masin samadel tingimustel omale soetada, millest ta loobus, mis näitab, et hageja pole soovinud masinat ise kasutada, vaid raha kohe oma arvele saada.
2.10.Hea tahte märgiks pakkus kostja hageja pereliikmele (22.06.2020, kui viibiti samal ajal kinnistul), et aitab kaasomandis olevat kinnistut niita, millest loobuti. Tuletame meelde, et kaasomandis olevat maad ei ole seaduslikult jaotatud. Hageja on omavoliliselt tekitanud kinnistule piirid, millel ta ei luba viibida kostjal ja murutraktor on soetatud selle kinnistu niitmiseks. Kostja soovib, et sellest hetkest, kui ta on teostanud viimase osamakse, loovutatakse koheselt postiga temale kõik masinaga seotud dokumendid, sest ta pole kindel hageja kavatsustes. Samuti soovib kostja saada oma valdusesse koos ostuga soetatud järelkäru, mille tema õde ja hageja elukaaslane nii lahkelt lubas peale anda. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid
3.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
3.1.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hageja seisukohtadega ning kostja vastustega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
3.2.Vaidlust ei ole alljärgnevate asjaolude üle:
1) hageja sõlmis 26.05.2018 H OY Eesti filiaaliga osamaksetega tasumise müügilepingu nr. xxxx murutraktori ostmiseks kokku summas 1588,09 eurot. Murutraktoriga koos anti müüja poolt üle ka järelkäru (dtl 27); 2) hageja ja kostja leppisid omavahel suuliselt kokku, et soetavad murutraktori kahepeale ehk kaasomandisse võrdsetes osades; 3) kostja on tasunud hagejale 50% müügilepingus kokkulepitud hinnast ehk 794,04 eurot; 4) murutraktor on kostja valduses, murutraktoriga kaasa antud järelkäru on hageja valduses. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on hageja arvelt alusetult rikastanud ja tekitanud hagejale kahju, keelates hagejal ühiselt ostetud murutraktori kasutamist ja kas kostjal on seetõttu kohustus tasuda hagejale ülejäänud 50% murutraktori hinnast.
3.3.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Murutraktor on vallasasi, mistõttu selle omandamiseks ei ole nõutav notariaalne müügitehing või registreerimine liiklusregistris ning pooled on vabad kokku leppima ka väiketraktori ühises omandamises suulise kokkuleppe alusel. Hageja ei eita, et kostja on täitnud kokkulepet, tasudes 50% müügihinnast. Nimetatut tõendab ka hageja esitatud maksegraafik, kus hageja ise on märkinud, millised summad tasus hageja, millised kostja ja millised summad tasuti ühiselt (dtl 28). Seega vastab poolte kokkulepe murutraktori ühiseks omandamiseks seadusele ning poolte vahel puudub ka vaidlus, et murutraktoril on kaks võrdset omanikku – hageja ja kostja.
3.4.Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on tasunud hagejale 50% murutraktori hinnast, ei oma kohtu hinnangul tähendust hagis ja vastuses väljatoodu seoses traktori soetamisel osamaksete tasumisega (millal ja kuidas toimusid tasumised).
3.5.Hageja väitel seoses kostja käitumisega otsustas ta loobuda murutraktorist kostja kasuks, kuid kohtuväliselt ei ole pooled saanud selles osas kokkuleppele. Kuivõrd pooled kohtuväliselt kokkuleppele ei ole saanud, leiab hageja, et kohtul tuleb kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus 794,04 eurot, mis sisuliselt on murutraktori 1⁄2 ostuhind ning viivis 21,60 eurot alates ajast, kui hageja sellise ettepaneku kostjale tegi. Hageja leiab, et kostja tegevuses esinevad alusetu rikastumise asjaolud ning tugineb nõude esitamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 1042 ja § 1043.
3.6.TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega saab kohus käesoleva hagi lahendamisel lähtuda üksnes hagis väljatoodud asjaoludest ja nõudest. Esiteks selgitab kohus, et hageja nõue (TsMS § 363 lg 1 p 1 mõttes) on algusest peale esitatud raha väljamõistmiseks. Nõude alusena nimetab hageja eelkõige kostja poolset alusetut rikastumist hageja arvelt. Hageja ei soovi hagis kaasomandi lõpetamist ega murutraktori omandi üleandmist kostjale.
3.7.VÕS 52. ptk-s sisaldub ammendav loetelu võimalikest alusetu rikastumise nõuetest (§ 1028 lg 1, § 1036, § 1037 lg 1 ja 2, § 1040, § 1041, § 1042). Hageja on nimetanud hagis VÕS § 1042, mille kohaselt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Samas tuleneb VÕS § 1042 lg 2 punktist 2, et kulutuste tegijal ei ole VÕS § 1042 lõikes 1 sätestatud nõudeõigust, kui kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud. Riigikohus on selgitanud, et kulutuste hüvitamise nõude esitamise eelduseks VÕS § 1042 järgi on asjaajaja poolt teavitamise kohustuse järgimine VÕS § 1020 alusel (vt Riigikohtu otsus nr. 2-15-123028, p 30).
3.8.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa hagi rahuldada viidatud VÕS § 1042 alusel, kuivõrd nimetatud säte eeldab kulutuse tegemist võõrale asjale ilma õigusliku aluseta– käesolevas kaasuses on tegemist kaasomandis oleva asjaga, mitte üksnes kostjale kuuluva asjaga. Hageja poolt 1⁄2 ostuhinna tasumist (summa mida hageja kostjalt nõuab) ei saa lugeda kulutuse tegemiseks kellegi teise asjale, kuivõrd ostuhinna tasumine on eeldus asja omandi saamiseks. Samuti ei saa ostuhinna tasumist lugeda õigusliku aluseta tehtud toiminguks (sest aluseks on 26.05.2018 müügileping nr. xxxx). Muude võimalike kulutuste tegemist kaasomandis olevale asjale hagist ei nähtu, mistõttu jääb selgusetuks, milles seisneb kostja alusetu rikastumine. Riigikohus on küll jaatanud kaasomanike vahelist kaasomandi esemele tehtud kulutuste hüvitamise nõude esitamist VÕS § 1042 alusel (vt nt Riigikohtu 02.11.2016 otsus nr 3-2-1-105-16, p-d 15-16), kuid selleks tuleb selgeks teha, kas nõude esitaja on sätte kohaldamise eelduseks olevad asjaolud esitanud, neile tuginenud ja need tõendanud, s.h. kas tehtud kulutuste tõttu on hageja vara väärtus vähenenud ja kostja vara väärtus vastavalt suurenenud. Tuginedes eespool toodule leiab kohus, et hageja ei ole eeltoodud nõudeid täitnud, sh teavitanud kulutuste tegemise kavatsusest. Kuivõrd kulutuste kondiktsioon ehk õigusliku aluseta teise isiku kohustuse täitmine on eelduseks ka VÕS § 1041 alusel nõude esitamiseks, siis ei saa eelduste puudumise tõttu hageja nõuet rahuldada ka eelnimetatud sätte alusel.
3.9.Olematu või hiljem äralangeva kohustuse tahtlikku täimist (millegi üleandmist) ja/või seejärel saadu tasuta kolmandale isikule andmist ja sellega saaja rikastamise asjaolusid, mida reguleerib alusetu rikastumise alusena VÕS § 1028 lg 1 ja § 1036, samuti ei nähtu. Nõude esitamiseks peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale, milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud. Näiteks oleks selline olukord võimalik, kui hageja oleks tahtlikult andnud oma osa murutraktori omandist üle kostjale, olles veendunud, et pooltel on omandiõiguse kokkulepe saavutatud, kuid hiljem oleks selgunud, et pooltevaheline kokkulepe omandi üleandmiseks oli tühine või tühistatakse ehk käsutustehing kehtib kuigi kohustustehing on kehtetu. Murutraktori kui vallasasja omandi üleandmise eelduseks on mõlema poole tahteavaldused omandi üleandmiseks, kuid esitatud asjaoludest ei nähtu, et pooled oleksid saanud ühisele kokkuleppele omandi üleminekus. Vastupidi – poolte vahel on algusest peale olnud vaidlus, kelle omandisse peaks murutraktor jääma ja millistel tingimustel võiks toimuda võimalik müügitehing. Võimalikku murutraktori edasi andmist kostja poolt tasuta kolmandale isikule samuti ei nähtu.
3.10.Sarnaselt eeltooduga, ei kuulu kohtu hinnangul kohaldamisele VÕS § 1040, mis reguleerib alusetu rikastumise nõudeid kolmanda isiku vastu, kellele antakse üle tasuta ese, mida rikkuja õigustamata käsutas. See säte eeldab, et kuni eseme väljaandmiseni kasutab kolmas isik seda omanikuna (tuginedes heauskse omandamise sätetele). Nagu eelpool märgiti, ei nähtu murutraktori tasuta üleandmist võimalikule kolmandale isikule.
3.11.Kohus leiab, et äärmisel juhul saaks alusetu rikastumise nõude aluseks olla VÕS § 1037, mille kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 1 mõtte kohaselt peab rikkuja omastama vara kannatanu arvel, st saama vara, mida õiguse kohaselt oleks pidanud saama kannatanu (Riigikohtu 16. mai 2007 otsus nr 3-2-1-46-07). Seega on VÕS § 1037 lg 1 kohaldamise eeldusteks teise isiku õiguse rikkumine ning selle tõttu teise isiku arvel rikastumine. Teoreetiliselt saaks hageja nõuda murutraktori kasutamisega kostja poolt saadu hariliku väärtuse hüvitamist, kuid selleks peaks hageja selgitama ja tõendama, mille võrra kostja on rikastunud. Kohus osundab, et üldjuhul eeldatakse, et võõra asja kasutamisel on alati võimalik omandada kasutuseelis, kuid kohtu hinnangul ei saa selle väärtus kindlasti olla samas suuruses kui on 1⁄2 murutraktori ostuhind. Kaasomanike puhul tuleb arvestada ka sellega, et tegemist ei ole võõra asja kasutamisega ja üldjuhul kasutatakse kaasomandis olevat eset kõigi kaasomanike huvides ehk kaasomanikul on asja valdamise õigus. Samuti on ühiskasutuses oleva asja kasutuseelis reeglina madalama väärtusega kui ainuomandis oleva asja kasutuseelis. Praegusel juhul ei ole aga hageja esitanud nõuet kasutuseelise väljamõistmiseks, mistõttu jääb kohtule jätkuvalt selgusetuks, milles
täpsemalt seisneb kostja poolne õiguse rikkumine ja alusetu rikastumine hageja arvelt. Kuivõrd alusetu rikastumise nõude esitamise ja hüvitise väljamõistmisega ei lähe automaatselt murutraktori omandiõigus 1⁄2 osas üle kostjale (seda ei ole hageja ka hagis soovinud) ning hagejal säilib omandiõigus murutraktorile, ei ole põhjendatud hüvitise väljamõistmine hagis nimetatud suuruses ning nõude põhjendamatuse tõttu jääb hageja esitatud alusetu rikastumise nõue kostja vastu rahuldamata.
3.12.Hageja on viidanud hagis ka VÕS §-le 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5).
3.13.Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et isik ei saa esitada üheaegselt nõuet nii alusetu rikastumise kui ka kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel ja isik peab valima, kas nõuda deliktiõiguse alusel kahju hüvitamist või rikkumiskondiktsiooni alusel rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamist. Kuivõrd kohus ei pidanud põhjendatuks hageja nõuet alusetu rikastumise sätete alusel, hindab kohus võimaliku kahju olemasolu hagejal.
3.14.Tõendamiskoormise osas kehtib kahju hüvitamise puhul põhimõte, et kahjustatud isik (hageja) peab tõendama kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Kahju tekitaja (kostja) peab seevastu tõendama võimalikke kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Vastutusest vabanemiseks tuleb kahju tekitajal tõendada, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.
3.15.Sarnaselt alusetu rikastumise nõudele, leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud võimaliku kahju olemasolu ja suurust seoses teise kaasomaniku poolt hagejal murutraktori kasutamise keelamisega. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et kuivõrd kahju hüvitamise nõude esitamise ja rahuldamisega ei kaota kostja oma omandiõigust traktorile, ei saa ka kahju automaatselt võrduda murutraktori 1⁄2 ostuhinnaga. Kahju hüvitamise nõude puhul oleks ostuhinna tasumise nõude eelduseks omandi kaotus (nt. selle võõrandamisel kostja poolt kolmandale isikule).
3.16.Kuivõrd tegemist on kaasomandis oleva asjaga, ei saa kahju tekkida omandi rikkumisega, kui hageja ei ole omandit kaotanud. Juhul kui kahju tekitavaks teoks lugeda valduse rikkumist, tuleks hagejal tõendada, et kaasomandis olevat asja ei vallata ja kasutata kõigi kaasomanike huvides ja vastavalt kokkulepitule. Mõlemad pooled kinnitavad, et vähemalt algselt oligi pooltel kokkulepe, et murutraktorit kasutatakse kordamööda ühiskinnistu hooldamiseks. Hageja ei vaidlusta kostja väidet, et murutraktor jäeti kostja valdusesse vabatahtlikult ja ühisel kokkuleppel, sest kostja garaaž tundus turvalisem. Esitatud asjaoludest nähtuvalt on just hageja ise teinud takistusi murutraktori kasutamisel ühise kinnistu niitmisel (keelates kostjal viibida/niita oma elukaaslasele kuuluval kinnistu osal) ning sellega esialgset kokkulepet muutnud. Lähtudes eeltoodust ei saa üksnes kostja süüks panna, et kaasomandi kasutamise kokkulepe esialgsel kujul ei toimi. Võimalikku kaasomandi kasutuskorra rikkumise tõttu tekitatud kahju suurust ei ole hageja nimetanud ega tõendanud. Kokkuvõtteks leiab kohus, et tuvastamist pole leidnud, et kostja oleks toime pannud VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses õigusvastase teo, mille eesmärgiks oleks olnud hagejat kahjustada.
3.17.Riigikohus on 24. märtsi 2016 otsuse nr 3-2-1-175-15 p-s 12 leidnud, et kaasomanike ühisvalduse ja -kasutusõiguse rikkumise korral on võimalik rahaline nõue kolmel alternatiivsel õiguslikul alusel: 1) kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 alusel, kus kahjuks on kaotatud kasutuseelised; 2) kasu hüvitamise nõue AÕS § 71 lg 2 alusel; 3) alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS §-de 1037-1039 alusel, mille esemeks võivad mh olla alusetult saadud kasutuseelised.
3.18.Juhindudes eeltoodust oleks kaasomaniku rahaline nõue põhjendatud üksnes võimaliku kasutuseelise, sh. alusetult saadud kasutuseelise või kasu väljamõistmiseks. Kuivõrd hageja ei ole aga ühtegi märgitud nõuet esitanud ega nõude esitamiseks vajalikke asjaolusid välja toonud, puudub kohtul võimalus seda hinnata. Eelnimetatud normide kohaldamiseks vajalike asjaolude esile toomise, nõude sisustamise ja tõendamise kohustus on aga hagejal. Kohtu hinnangul ei ole esitatud asjaoludest võimalik ka järeldada, et hagejal oleks olnud võimalus saada kostja poolt kasutatava hageja kaasomandi osa eest tasu.
3.19.Kohus leiab, et käesoleva vaidluse lahendamiseks ei oma tähtsust see, millised on ja olid hageja ja kostja perekondlikud läbisaamised või milliseid ebatsensuurseid väljendeid keegi on kasutanud. Seega kohus eelnimetatut ei hinda. Nimetatu üksnes ilmestab kaasomanike pingelisi suhteid.
3.20.Kokkuvõtteks leiab kohus, et hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis viitaksid kostja alusetule rikastumisele või milles seisneb hageja kahju. Kohus on seisukohal, et hageja esiletoodud faktilised asjaolud ei seostu hageja nõudega. Kaasomandi eseme kasutamise keelamine ei muuda asja omandit. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada, kuid kui asjal on kaks omanikku, on mõlemal omanikul võrdsed õigused See, et kaasomanikud ei ole suutnud kaasomandis oleva murutraktori kasutamise korras kokku leppida, ei tähenda automaatselt võimaliku alusetu rikastumise või kahjunõude olemasolu. Võimalikku kaasomandi lõpetamise nõuet esitatud ei ole.
3.21.Seega ei kuulu rahuldamisele hageja põhivõlgnevuse nõue summas 794,04 eurot. Kuna kohus jätab rahuldamata põhinõude, ei kuulu rahuldamisele ka hageja viivisenõue summas 21,60 eurot.
3.22.Kuivõrd kohtule esitatud kostja seisukohtadest nähtuvalt on kostja tegelikkuses nõustunud murutraktori hagejale kuuluva 1⁄2 osa väljaostmisega ehk sisuliselt kaasomandi lõpetamisega (mis on ilmselt ka hageja lõppeesmärk), on pooltel võimalik vaatamata eelpooltoodule vaidlus jätkuvalt kohtuväliselt lahendada poolte kokkuleppel.
3.23.Lisaks peab kohus vajalikuks selgitada, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada ka kompromissiga. Menetluskulud
4.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
4.1.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad nii hageja kui ka kostja menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kostja on avaldanud, et tal menetluskulud puuduvad, jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
4.2.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.