Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2020, Tallinn Kohtuasja number
2-19-6
Kohtuasi
Kuursaali OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärna hagi XX vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud otsus
Pärnu Maakohtu 11. juuni 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) Kuursaali OÜ (pankrotis, registrikood 12211009) pankrotihaldur Martin Pärn Kostja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Tark
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Kuursaali OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärna hagist loobumine ning lõpetada tsiviilasja nr 2-19-6 menetlus.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 11. juuni 2020. a otsus.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Kuursaali OÜ (pankrotis) kanda.
4.Määrata kindlaks maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude rahaline suurus ning mõista Kuursaali OÜ (pankrotis) pankrotivarast XX kasuks välja menetluskulud 3085 eurot 58 senti.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 3085 eurot 58 sendilt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta XX ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude kindlaksmääramise taotlus 317 euro 80 sendi ulatuses rahuldamata.
7.Jätta Kuursaali OÜ (pankrotis) riigilõivu tagastamise taotlus rahuldamata.
2-19-6 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kuursaali OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Martin Pärn (hageja) esitas 31. detsembril 2018 Pärnu Maakohtule hagi, ning 24. jaanuaril 2019 hagi täpsustused, XX (kostja) vastu, paludes kostjalt võlgniku kasuks välja mõista 76 182 eurot 39 senti ning viivise põhivõlalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kindla summana kuni otsuse tegemiseni ning edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Pärnu Maakohus jättis 11. juuni 2020. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda. Maakohus määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2695 eurot 58 senti. Maakohus jättis kostja taotluse menetluskulude võlgnikult väljamõistmiseks ja menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb menetluskulud jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 2 alusel hageja kanda ning TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kindlaks määrata, kuid menetluskulusid ei saa võlgnikult välja mõista. Maakohus põhjendas oma seisukohta viitega Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendile nr 3-2-1-176-13. Pankrotimenetluse sätted (pankrotiseaduse (PankrS)) § 146 lg 1 p 4 ja § 150 lg 1 p 1) on väljamaksete tegemise osas erisätted tsiviilkohtumenetluse seadustiku suhtes ning viivise arvestamine ei ole PankrS § 35 lg 1 p 6 mõttes lubatud, kuna see asetaks kostja teiste hageja võlausaldajatega võrreldes paremasse olukorda. Menetluskulude kindlaksmääramise osas leidis maakohus, et kostja menetluskulud on põhjendatud 2695 euro ulatuses. Üksnes tagatise nõudmisega seotud menetluskulu (262 eurot 60 senti) on põhjendamatu, kuna maakohus jättis tagatise taotluse rahuldamata. Maakohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär 130 eurot vajalik ja põhjendatud. Samuti oli põhjendatud ja vajalik kostja esindaja Tallinnast Pärnusse istungile sõitmise sõidukulu 22 eurot 80 senti. Kuna kostja on füüsiline isik, siis määras maakohus menetluskulud kindlaks koos käibemaksuga.
3.Kostja esitas 13. juulil 2020 apellatsioonkaebuse, milles palub: 1) muuta maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 3 selliselt, et lisaks otsuses juba kindlaks määratud menetluskuludele 2 695 eurot 58 senti määrata kindlaks ka menetluskulude tagatise taotlusega seotud toimingute maksumus 262 eurot 60 senti (koos käibemaksuga) ning määrata maakohtus kantud menetluskulude suuruseks kokku 2958 eurot ja 18 senti; 2) tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 4 ning teha selles osas uus otsus, millega rahuldada kostja taotlus võlgniku poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude
2-19-6 väljamõistmiseks ning kohustada võlgnikku tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni; 3) jätta apellatsioonimenetluse kulud võlgniku kanda. Kostja ei nõustu maakohtuga, et kostja menetluskulude tagatise taotlusega seotud kulud tuli jätta kindlaks määramata. Maakohus leidis, et need ei olnud vajalikud ja põhjendatud, kuna kohus jättis kostja tagatise taotluse rahuldamata. Kostja hinnangul oli tagatise taotlus põhjendatud, kuna võlgnik on pankrotis. Kostja juhtis juba tagatise taotluses kohtu tähelepanu asjaolule, et hagi on ilmselgelt perspektiivitu ja tõendamata. Samadele kaalutlustele tuginedes jättis maakohus oma lõpplahendis hageja hagi täies ulatuses rahuldamata. Seega ei ole õige väide, et tegemist oli põhjendamatu või ebavajaliku kuluga. Samuti on maakohus ekslikult jätnud võlgnikult menetluskulud välja mõistmata. Maakohus põhjendas võlgnikult menetluskulude välja mõistmata jätmist viitega Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-176-13. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et viidatud lahendi asjaolud on praegusest vaidlusest täiesti erinevad. Samal põhjusel on maakohus jätnud ka kostja menetluskuludelt arvestatava viivise nõude rahuldamata.
4.Tallinna Ringkonnakohus võttis 21. juuli 2020. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse.
5.27. juulil 2020 esitas hageja hagist loobumise avalduse, milles palus hagist loobumise vastu võtta ning asja menetluse lõpetada. Hageja kinnitas, et on teadlik hagist loobumise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Samuti palus hageja tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 600 eurot.
6.Kostja esitas 3. septembril 2020 seisukoha hagist loobumisele ning menetluskulude nimekirja. Kostjal ei ole vastuväiteid hagist loobumisele. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda ning mõista need täies ulatuses hagejalt välja. Kostja palub määrata tema maa- ja ringkonnakohtu menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 3403 eurot 37 senti (koos käibemaksuga, maakohtu kulud 2958 eurot 18 senti ning ringkonnakohtu kulud 445 eurot 19 senti) ning kohustada hagejat tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud on järgmised: 1) apellatsioonkaebuse koostamine ja esitamine ajakuluga 1 tund 26 minutit; 2) tutvumine vastusega apellatsioonkaebusele 17 minutit; 3) hagist loobumise taotlusega tutvumine ning seisukoha koostamine hagist loobumise taotlusele ning menetluskulude nimekirja koostamine 49 minutit. Kostja lepinguline esindaja osutas apellatsioonimenetluses õigusteenuseid tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks) ning ajakuluga 2 tundi 32 minutit. Seega on osutatud õigusteenuste kulu kokku 395 eurot 19 senti (koos käibemaksuga). Sellele lisandub apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Kuna kostja on füüsiline isik, palus ta menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
7.Ringkonnakohus küsis hageja seisukohta kostja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude kohta. Hageja leidis, et kuna kostja apellatsioonkaebus on perspektiivitu, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 4 kohaselt täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Samuti leidis hageja, et maakohtu menetluskulud tuleks kindlaks määrata 2695 euro 58 sendi ulatuses.
2-19-6
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et hagist loobumine tuleb TsMS § 429 lg 1 alusel vastu võtta. Ringkonnakohus lõpetab tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p-i 3 ja § 429 lg 1 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis takistaksid hagist loobumise vastuvõtmist. Hageja esitas hagist loobumise avalduse enne maakohtu otsuse jõustumist. Kostja ei esitanud vastuväiteid hagist loobumisele. Pärast apellatsioonkaebuse esitamist saab hagist loobumise vastu võtta ringkonnakohus (TsMS § 4511 lg 2).
9.TsMS § 431 lg 2 esimese lause ning § 645 lg 1 esimese lause kohaselt tühistab kõrgema astme kohus, kes menetluse lõpetab, ühtlasi alama astme kohtu lahendi. Eeltoodust juhindudes tühistab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu otsuse.
10.Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja TsMS § 432 alusel pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, siis on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kõigi menetluskulude jaotuse. Tsiviilasja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 alusel hageja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 5 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks kostja menetluskulud. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
13.Kostja maakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt (22.05.2020 ja 04.06.2020 esitatud taotlused) olid kostja lepingulise esindaja menetluskulud kokku 2958 eurot 18 senti (koos käibemaksuga), teenuste tunnitasumäär 130 eurot ning ajakulu kokku 18 tundi 49 minutit. Hageja maakohtu menetluses kostja menetluskulude sisu ja suurust ei vaidlustanud, vaid leidis, et kulud tuleb küll jätta võlgniku kanda, kuid neid ei saa võlgnikult välja mõista, kuna võlgnik on pankrotis. Maakohus määras kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2695 eurot ja 58 senti. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu kindlaksmääratud menetluskulud üksnes ulatuses, milles maakohus jättis kostja menetluskulude taotluse rahuldamata, s.o 15.04.2019–28.06.2019 teostatud toimingute eest, kokku 262 eurot 60 senti (koos käibemaksuga), mis olid seotud maakohtule tagatise taotluse esitamisega. Apellatsioonkaebuse vastuses leidis hageja, et maakohus on need kulud jätnud põhjendatult kindlaks määramata.
14.Kuna hageja ei ole maakohtu menetluses kantud kostja menetluskuludele sisulisi vastuväiteid maakohtus esitanud ning menetluskulude nimekirjast ei nähtu ilmselgelt põhjendamatuid menetluskulusid, nõustub kolleegium maakohtuga, et kõik maakohtus kantud kostja lepingulise esindaja menetluskulud olid põhjendatud ja vajalikud ning põhjendatud on ka tunnitasumäär 130 eurot (ilma käibemaksuta). Põhjendatud menetluskulu on ka tagatise taotlusega seotud menetluskulu, mis tuleb apellatsioonkaebuse väiteid arvestades hagejalt
2-19-6 kostja kasuks välja mõista. Kostja juhtis tagatise taotluses kohtu tähelepanu asjaolule, et hagi on ilmselgelt perspektiivitu ja tõendamata. Samadele kaalutlustele tuginedes jättis maakohus oma lõpplahendis hageja hagi täies ulatuses rahuldamata. TsMS § 169 lg 3 kohaldamine on jäetud kohtu diskretsiooniks ning kolleegiumi arvates on põhjendatud ka tagatise taotlusega seotud kulu jätmine hageja kanda. Seega on maakohtu menetluses kantud põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 2958 eurot 18 senti (2695,58 + 262,60).
15.Vastuseks hageja väitele, et menetluskulusid ei saa võlgnikult välja mõista, ning apellatsioonkaebus on seetõttu perspektiivitu, selgitab kolleegium, et praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga, mida Riigikohus lahendas 27. jaanuaril 2014 tsiviilasjas nr 3-2-1176-13 tehtud määruses. Viidatud lahendis leidis Riigikohus, et olukorras, kus tsiviilasjas tehtud lahend on jõustunud ja enne menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemist kuulutatakse välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, peab kohus menetluskulud küll kindlaks määrama, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista (vt täpsemalt viidatud lahendi p 14 teine lõik). Praeguses asjas ei ole see Riigikohtu seisukoht kohaldatav, sest hageja algatas kohtumenetluse pärast enda pankroti väljakuulutamist ning menetlusega seotud kulu on PankrS § 148 lg 1 p 1 järgi massikohustus. Seega jättis maakohus põhjendamatult menetluskulud võlgnikult välja mõistmata. Kokkuvõttes ei nõustu ringkonnakohus hageja seisukohaga, et apellatsioonkaebus on perspektiivitu ning seetõttu tuleks apellatsioonmenetluse kulud jätta kostja enda kanda.
16.Ringkonnakohtus kantud menetluskulude osas märgib kolleegium järgimist. Kostja esitas 3. septembril 2020 koos seisukohaga hagist loobumisele apellatsioonimenetluse menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid kostja kulud kokku 445 eurot 19 senti (395 eurot 19 senti õigustoimingute kulu + 50 eurot riigilõiv kaebuselt). Taotluse kohaselt osutas kostja lepinguline esindaja õigusabiteenuseid tunnihinnaga 130 eurot (koos käibemaksuga 156 eurot) ning osutatud teenuste ajakulu oli 2 tundi 32 minutit. Toimingud, mida teostati olid järgmised: - apellatsioonkaebuse koostamine ja esitamine (1 tund 26 minutit); - tutvumine hageja vastusega apellatsioonkaebusele (17 minutit); - hagist loobumise kaebusega tutvumine ja vastuse koostamine koos menetluskulude nimekirjaga (49 minutit).
17.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid. Praegusel juhul on apellatsioonimenetluses vaidlustatud maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas ning apellatsioonkaebuselt on tasutud riigilõivu 50 eurot riigilõivuseaduse § 59 lg 16 alusel. Ülalviidatud sättest tulenevalt ei kuulu hüvitamisele apellatsioonkaebuse koostamise ja esitamisega seotud õigusabikulud ning tasutud riigilõiv. Apellatsioonimenetluses tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista hagist loobumise avaldusele seisukoha koostamise ning menetluskulude nimekirja koostamisega seotud õigusabikulud (ajakulu 49 minutit). Kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär 156 eurot koos käibemaksuga on põhjendatud ning vajalik. Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud apellatsioonimenetluses 156×49÷60=127 eurot 40 senti (koos käibemaksuga). Ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude taotlus tuleb jätta 317 euro 80 sendi ulatuses rahuldamata (õigusabikulud 267 eurot 80 senti + tasutud riigilõiv 50 eurot).
2-19-6
18.Maa- ja ringkonnakohtus kantud hagejalt kostja kasuks väljamõistetavad menetluskulud on kokku 2958,18+127,40=3085 eurot 58 senti (koos käibemaksuga).
19.TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.Hagist loobumise avalduses palus hageja tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust. Tulenevalt TsMS § 150 lg-st 3 ei ole ringkonnakohtul võimalik tagastada maakohtus tasutud riigilõivu (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. septembri 2017. a määrus nr 2-16-14591, p 14). Seetõttu jääb hageja riigilõivu tagastamise taotlus rahuldamata.
21.Käesolev määrus on vaidlustatav TsMS § 433 lg-st 1 ja § 645 lg-st 2 tulenevalt.
22.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lõige 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.