Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused MP Motors OÜ esitas 28.02.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H. S.ilt (võlgnikult) 595,44 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 19.03.2020 võlgnikule makseettepaneku ning saatis selle e-posti aadressile: xxx. Võlgnik H. S. saatis 23.03.2020 eelpool nimetatud e-posti aadressilt kohtule e-kirja, milles avaldas soovi tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel, kuna ta on puuduva töövõime ning raske liikumispuudega. Võlgniku poolt Pärnu Maakohtule 23.03.2020 saadetud e-kirja luges kohus vastuväiteks, millega võlgnik tunnustas makseettepanekut, kuid oma majandusliku olukorra tõttu ei suuda võlgnevust tasuda. Kohus teavitas 24.03.2020 võlgnikku, et võlgnevust on võimalik tasuda maksegraafiku alusel ning kokkuleppe sõlmimiseks tuleb pöörduda avaldaja esindaja poole. 16.04.2020 tegi kohus MP Motors OÜ-le (avaldaja) järelepärimise sooviga täpsustada, kas võlgnik ning avaldaja on jõudnud kokkuleppele maksegraafiku sõlmimises. Avaldaja vastas kohtu järelepärimisele, et ei soovi maksekäsu kiirmenetluses võlgnikuga maksegraafikut sõlmida. Pärnu Maakohus andis nõude üle Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus jättis 20.05.2020 ja 26.05.2020 hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja so 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest alates puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli esitada kostja tegeliku elu- ja viibimiskoha andmed, oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis, hageja esindaja esindusõigust ja haridust tõendavad dokumendid, menetluskulude nimekiri. Samuti kohustas kohus tasuma hagejat täiendavalt riigilõivu ulatuses, mis ei olnud kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Samuti tuli hagejal täpsustada hagiavalduses näidatud sissenõutavaks muutunud viivisenõuet. 2(4)

29.05.2020 esitas hageja hagiavalduse täienduse koos lisadega. Viru Maakohus võttis hagiavalduse 29.05.2020 kohtumäärusega menetlusse. Hagiavaldus koos lisadega ja Viru Maakohtu 29.05.2020 menetlusse võtmise määrus on kostjale isiklikult kätte toimetatud 27.08.2020. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks 10.09.2020 hagile vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult nõuda viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus hagiavalduses kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 416,23 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 122,35 eurot ja täiendav viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt alates 30.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni, arvestusega, et kogu viivisenõue ei ületa põhinõuet. Sissenõutavaks muutunud viivis on arvestatud VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, arve nr 3265, põhinõue 188 eurot, viivitusperiood 10.08.2016-12.12.2019, viivisevõlgnevus on summas 50,27 eurot, arve nr 3294, põhinõue 228,23 eurot, viivitusperiood 24.08.2016-12.12.2019, viivisevõlgnevus on summas 60,32 eurot ning põhinõudelt 416,23 eurot (188+228,23), viivitusperiood 22.01.2020 kuni 29.05.2020, viivisvõlgnevus on summas 11,76 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud põhinõue 416,23 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisenõue 122,35 eurot (periood 10.08.2016-12.12.2019; 22.01.2020 kuni 29.05.2020) ja alates 30.05.2020 täiendav viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 416,23 eurolt kuni põhinõude täitmiseni arvestusega, et kogu viivisenõue ei või ületada põhinõuet, so 416,23 eurot, on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning eeltoodud nõuded tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud 3(4)

menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub 11.06.2020 menetluskulude nimekirja järgi välja mõista kostjalt menetluskulud 416, 66 eurot, sh riigilõiv 125 eurot (45+80) ning õigusabikulu 291,66 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulud (riigilõiv ja õigusabikulud) on täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja menetluskulu 416,66 eurot hageja kasuks välja. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.