Otsuse tegemise aeg ja koht 18.09.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-19794
Tsiviilasi
OÜ Idakoidlik hagi OÜ HEISI IT vastu võla nõudes
hagi hind 24 695,31 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Idakoidlik (registrikood 10293121, Vahtra 2a-12, Narva 21003); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Artur Knjazev (Advokaadibüroo COBALT; e-post: [email protected]); Hagihind
Kostja: OÜ HEISI IT (registrikood 12765966, Suur-Karja tn 5, Tallinn 10140); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Priit (Advokaadibüroo Derling Primus, e-post: [email protected]). Menetluse liik
R
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta tõenditena vastu võtmata hageja 10.07.2020 menetlusdokumendi lisad nr 2 ja 3.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Mõista kostjalt OÜ-lt HEISI IT (registrikood 12765966) hageja OÜ Idakoidlik (registrikood 10293121) kasuks välja 13 460,61 (kolmteist tuhat nelisada kuuskümmend eurot ja 61 senti) eurot, millest 11 146,45 eurot moodustavad põhinõuded ja 2314,16 eurot on kohtuotsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis.
4.Mõista kostjalt OÜ-lt HEISI IT (registrikood 12765966) hageja OÜ Idakoidlik (registrikood 10293121) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast 19.09.2020 põhinõuete summalt 11 146,45 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõuete tasumiseni. Menetluskulude jaotus
2.Mõista hagejalt OÜ-lt Idakoidlik (registrikood 10293121) kostja OÜ HEISI IT (registrikood 12765966) kasuks menetluskuludena välja kulud õigusabile 2611,95 (kaks tuhat
kuussada üksteist eurot ja 95 senti) eurot.
3.Mõista hagejalt OÜ-lt Idakoidlik (registrikood 10293121) kostja OÜ HEISI IT (registrikood 12765966) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 2611,95 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Algses hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja arve nr 17013 põhisumma ja viivise, arve nr 18005 põhisumma ja viivise ning saamata jäänud tulu 6000 eurot. Samuti nõudis hageja, et tunnistataks ebaseaduslikuks hageja väljaheitmine x AS riigihankes.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale 30.11.2017 arve nr 17013 programmeerimistööde teostamise ja teenuse osutamise eest Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi ka RIA) hankemenetluses “Riigi infosüsteemi haldussüsteemi (RIHA) pisiarendustööd” (viitenumber x). Läbirääkimised hageja ja kostja vahel projektis osalemise mahu kohta toimusid suuliselt enne projekti teostamise algust. Pärast töö teostamist 30. oktoobril 2017 on hageja tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti koostamiseks esitanud tunnitäpsusega kalkulatsiooni e-posti teel. Arvestuse kohaselt oli hageja töömaht 231,5 tundi ja kostja töömaht 43,5 tundi. Hageja leidis, et tegelikult osales kostja töös vaid 3,5 tundi, osaledes mõnedel koosolekutel. 40 tundi soovis kostja alusetult juurde lisada, sest kostja esindaja soovis endale kasumit vähemalt 15-20% projekti käivest. Töötunni hind oli fikseeritud lõppkliendile pakkumuse tegemise hetkel ning kajastatud riigihangete portaalis säilitud lepingus ja andmetes, mis ei ole hagejale kättesaadavad.
3.Arve nr 17013 summas 8597,92 eurot esitas hageja kostjale 5. detsembril 2017 ja teistkordselt
21.jaanuaril 2018. Hageja viitas VÕS § 82 lõikele 1. Maksetähtaeg oli arves määratud ja see oli 07.12.2017. Arve summas 8597,92 eurot on sissenõutavaks muutunud. Kostjale on nimetatud tööde eest tasutud 2017. a detsembris. Hageja tööd on klient vastu võtnud. Hageja esitas RIA esindaja K He 25. jaanuari 2018 kinnituse tööde vastuvõtmise ja täitmise eest raha ülekandmise kohta. Kostja on viivitanud arve tasumisega ja arvel on viivise suuruseks märgitud 0,05% päevas. Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Kuna kostja on viivitanud arve tasumisega 740 päeva, on viivise summa 3181,23 eurot. Hageja palus võtta tarvitusele meetmed, et kostja tasuks hageja ees võla 8597 eurot ja viivise 3181,23 eurot.
4.08.03.2018 esitas hageja kostjale arve nr 18005. Riigiportaali arendustööde raamlepingu 20152017 (x) raames ehk nn RIK minihankes (mobiilID ja guardtime versiooni uuendus) on hageja osutanud kostjale arendusteenust. Poolte kokkuleppe alusel esitas hageja kostjale arve nr 18005 summale 4800 eurot arenduse eest koos käibemaksuga. Arendusteenuse osutamise hind oli poolte vahel kokkulepitud 2017. aastal. Tööde maksumus on 4000 eurot, millele lisandub käibemaks. Seda kinnitab poolte kirjavahetus 17. oktoobrist kuni 18. oktoobrini 2017. 4000 euro suuruse summa kinnitasid projektijuht K P ja hageja. Hageja leidis, et arve on muutunud sissenõutavaks. Arves on ettenähtud viivis suuruses 0,05% päevas. Kostja viivitas 627 päeva ja viivise summa on 1504,80 eurot. Hageja palus kohtul tarvitusele võtta meetmed, et kostja tasuks võlgnevuse ja viivise.
5.Lisaks esitas hageja saamata jäänud tulu 6000 euro nõude. Nõudele peab lisanduma käibemaks. Tarkvara arendustööde ja - ressursi ostmise (x) ehk EHR projekti kohta on hageja ja kostja vahel toimunud 25. mail 2017 kirjavahetus Skype’s, kus R R arvutas, milline on projekti hind, erinevate tööde teostamise tundide arv ja tööde maksumus. Hageja osa pidi olema 1200 tundi, analüütiku osa 420 tundi ja R Ra osa 170 tundi ehk kokku 1790 tundi. Projekti hind oli kostja sõnade järgi kokku 71 152,50 eurot. Kui jagada projekti kogumaksumus tundidega, on ühe tunni hind 39,75 eurot.
6.Sarnaselt eelmiste projektidega on hageja andnud tehnilise hinnangu ning kostja oli vastutav pakkumuse dokumentide täitmise ja esitamise eest. Pärast 25.05.2017 ei ole pooled seda arutanud ega muutnud. Tegemist oli riigihankeks dokumentide ettevalmistamise raames toimunud kirjavahetusega, kus pooled leppisid kokku, mis hinnaga nad projekti lähevad. Hageja on edukalt oma osa tööst teostanud ja ta koostas arve hinnaga 39,75 eurot tunnis ehk kokku 47 700 eurot, millele pidi lisanduma käibemaks.
7.Kuna tegemist oli ühispakkujatega, pidi hageja klienti teavitama sellest, et alates jaanuarist 2018 ei ole kostjal enam õigust hagejat esindada. Klient oli nõus, et pooled esitavad arved eraldi. Klient ehk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on 5. novembril 2018 teatanud pooltele, et arved tuleb esitada hiljemalt 30. novembriks. Hageja esitas arve summas 47 700 eurot + käibemaks kostjale kooskõlastamiseks, kuid viimane on sellest keeldunud.
8.Arve nr 18046 koostati summale 41 700 eurot + KM vaatamata pooltevahelisele kokkuleppele. Kostja pressis välja arve esitamise väiksemale summale. Hageja viitas VÕS § 138 lõikele 4. Kui kostja ei oleks pannud projekti pakkumisse vale hinda, oleks hageja saanud 6000 euro võrra rohkem, mille hageja palus kostjalt saamata jäänud tuluna välja mõista.
9.Lisaks esitas hageja nõude tunnistada ebaseaduslikuks tema väljaheitmine AS x riigihankest. Hageja on teinud kostjaga pikaajalist koostööd. Koostöö on toimunud erinevate IT projektide teostamisel. Ühiseks tegutsemiseks ja koostööks oli poolte vahel sõlmitud seltsinguleping VÕS § 580 lg 1 mõttes. 10. veebruaril 2017 avaldas AS xriigihangete portaalis teate tarkvara arendustööde ja – ressursi ostmise konkursi kohta (viitenumber x). Kostja palus hagejal osaleda riigihankes koos kostjaga ühispakkujatena. Kostja teadis, et tema ettevõte ei saa üksi osaleda, sest ei vasta avaldatud kvalifitseerimistingimustele. Tingimuste kohaselt peab pakkuja kolme viimase lõppenud majandusaasta summaarne netokäive olema vähemalt 300 000 eurot, mille kohta pidi pakkuja esitama kirjaliku kinnituse.
10.Pooled arutasid võimalust esitada pakkumuse ühispakkujatena. 20. märtsil 2017 koostati volikiri, mille kohaselt volitas hageja kostjat tegema ühispakkujate nimel kõiki riigihanke menetlusega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toiminguid. Ühispakkujate
finantsseisundit kajastava kinnituse kohaselt kostjal netokäive 2014. a üldse puudus, sest ta oli loodud ja äriregistrisse kandud 9. detsembril 2014.
11.24. märtsil 2017 olid koostatud kõik pakkumuse esitamiseks vajaliku dokumendid ja pakkumuse esitasid ühispakkujatena hageja ja kostja. Poolte pakkumine võitis riigihanke. Riigihanke tulemusena sõlmisid AS x ja kostja viis raamlepingut 08.05.2017, 25.05.2017, 30.05.2017, 30.05.2017 ja 31.05.2017. 17.12.2017 sai hageja teada, et ühispakkujad oli võitnud ühe minikonkursi raamlepingu alusel. Kostja varjas hageja eest seda teavet ja hageja ei saanud jälgida dokumente riigihangete süsteemis, sest kostja ei sisestanud hageja andmeid ühe ühispakkujana. AS x oleks pidanud muudetud pakkumuse tagasi lükkama.
12.Minikonkursi alusel sõlmiti raamleping 03.10.2017. Minikonkursist sai hageja teada alles
17.detsembril 2017. Dokumentatsiooni ta sai 15. jaanuaril 2018 advokaatide vahendusel. Lepingud ja konkursi võit oli vormistatud ilma hagejat mainimata, kuigi hageja oli üks ühispakkuja. Kostja on rikkunud seltsingulepingust tulenevat kohustust. Hageja viitas VÕS § 580 lõikele 2. Vaatamata hageja korduvatele palvetele ei edastanud kostja talle hankelepingu dokumente.
13.Hageja viitas VÕS § 583 lõikele 2. Vastavalt poolte praktikale ja kokkuleppele oli kostja kohustuseks vormistada projektiga seonduvat dokumentatsiooni nii, et hageja saaks teostada Java programmeerimisega seotud ülesanded projekti raames. Kostja rikkus teadlikult oma kohustust. Kostja varjas hageja ees riigihanke teavet ega vastanud viimase päringutele. Hageja viitas VÕS § 586 lõikele 2. Hageja ei saa kanda solidaarvastutust toimingute eest, millest teda ei teavitada ning milliseid temaga ei kooskõlastata. Hageja otsustas volikirja 06.02.2018 tagasi võtta.
14.Alates 6. veebruarist 2018 puudub kostjal mõlema ühispakkuja esindamiseks riigihankes esindusõigus. Kõigi toimingute jaoks on edaspidi olnud vajalik mõlema ühispakkuja ühine tahteavaldus ja ühest tahteavaldusest ei piida. Vaatamata volikirja tagasivõtmisele ja seadusest tulenevale nõudele on AS Eesti X ja kostja tööd jätkanud. Minikonkursi võitjaks tunnistati ainult kostja, millega rikuti RHS § 30 lg 1. Ühe lepingu poole väljaarvamine on raamlepingu tingimuste oluline muutmine. Täitja isiku vahetamine on lubamatu eriti olukorras, kus kostja ei oleks üksinda riigihankes kvalifitseerunud. Tegu on olulise riigihangete nõude rikkumisega, mille AS Eesti X on toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Tegu on suure maksumusega tehingutega. Iga raamlepingu maksumus on peaaegu 2 000 000 eurot.
15.Hageja leidis, et teda on raamlepingu alusel 03.10.2017 sõlmitud hankelepingust välja heidetud alusetult ja ebaseaduslikult. Kuna AS Eesti X on aktsepteerinud lepingupartnerina ainult kostjat, on hankeõigust oluliselt rikutud, sest tegu on pakkujate ebavõrdse ja läbipaistmatu kohtlemisega. Hageja soovis, et väljaheitmine tunnistataks ebaseaduslikuks. Lisaks soovis hageja, et kohus nõuaks kostjalt välja raamlepingute ja lepingute alusel koostatud üleandmisevastuvõtmise aktid ja maksekorraldused, et hageja saaks arvestada edaspidi varalist kahju.
16.Hagiavalduse täienduses 11.01.2020 täpsustas hageja oma nõudeid. Riigihankes osalemisega seotud nõudeid hageja enam ei esitanud. Hageja palus endiselt kostjalt välja mõista võlgnevuse kahe esitatud arve alusel. Hageja väitis, et arvetel märgitud viivis 0,05% päevas oli määratud poolte vahel suuliselt koostöö alguses. Viivise kokkulepe tulenes koostöölepingust, mis on seltsinguleping. Viivise kokkulepet tõendavad varasemad arved nr 17012 ja nr 18008, mida kostja on aktsepteerinud ja maksnud. Kui kohus leiab, et poolte vaheline kokkulepe viivise määra suhtes ei kehti, palus hageja viivise välja mõista seadusjärgses määras.
17.Hageja palus mõista kostjalt välja arve nr 17013 alusel põhivõlgnevuse 8597,92 eurot, hagi esitamise ajaks tekkinud viivise 3288,70 eurot ja pärast hagi esitamist tekkiva viivise kuni kohustuse täitmiseni. Hageja palus mõista kostjalt arve nr 18005 alusel välja põhisumma 4800 eurot ja hagi esitamiseks ajaks tekkinud viivise 1564,80 eurot, samuti edaspidi tekkiva viivise. Hageja palus mõista kostjalt välja saamata jäänud tulu või kahju 6000 eurot.
18.26.01.2020 täiendas hageja uuesti hagiavalduse nõudeid. Hageja jäi varasemalt esitatud sisuliste väidete juurde. Hageja palus mõista kostjalt 30.11.2017 arve nr 17013 alusel välja põhisumma 8597,92 eurot, viivise seisuga 11.01.2020 summas 3288,70 eurot ja alates
12.jaanuarist 2020 kuni põhinõude täitmiseni viivis põhinõude summalt 8597,92 eurot viivise määrata 0,05% päevas. Alternatiivselt palus hageja juhul, kui kohtu arvates puudub poolte vahel kehtiv viivisemäära kokkulepe, mõista kostjalt hageja kasuks välja arvele nr 17013 vastav viivis seisuga 11.01.2020 summas 1446 eurot ja alates 12.01.2020 kuni põhinõude täitmiseni viivis põhinõude summalt 8597,92 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
19.Hageja palus mõista kostjalt välja 08.03.2018 arve nr 18005 alusel põhisumma 4800 eurot, viivise seisuga 11.01.2020 summas 1564,80 eurot ja alates 12.01.2020 kuni põhinõude täitmiseni viivis põhinõude summalt 4800 eurot määraga 0,05% päevas. Alternatiivselt palus hageja juhul, kui kohtu arvates puudub kehtiv viivisemäära kokkulepe, mõista kostjalt hageja kasuks välja arvele nr 18005 vastav viivis seisuga 11.01.2020 summas 688,51 eurot ja alates 12.01.2020 kuni põhinõude täitmiseni viivis põhinõude summalt 4800 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
20.Hageja palus mõista kostjalt välja saamata jäänud tulu või kahju 6000 euro suuruses ning viivis 0,05% päevas alates nõude sissenõutavaks muutumisest 31.12.2017. Alternatiivselt palus hageja juhul, kui kohus leiab, et poolte vahel puudub kehtiv viivisemäära kokkulepe, mõista kostjalt hageja kasuks välja summale 6000 eurot viivis alates 31.12.2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
21.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja esile toodud faktilised asjaolud on ebaõiged. Hageja on proovinud lahendada erimeelsusi kohtuväliselt. Kostja viited probleemidele on asjakohatud. Hageja peab kompromissi sõlmimist võimalikuks, kui kostja tasub arvetest tulenevad nõuded täielikult ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 6000 euro suuruse nõude osas on hageja valmis läbi rääkima.
22.Alusetu on kostja väide, et poolte vahel ei olnud koostööd ega kokkuleppeid. Kirjaliku lepingu puudumine ei tähenda, et lepingut ei olnud üldse sõlmitud, sest läbirääkimisi peeti suuliselt ja kirjavahetuse teel. Lisaks arvele nr 17013 esitas hageja kostjale sama projekti raames ka teisi arveid, millised kostja tasu. Arve nr 17013 esitamise ajaks oli kostja otsustanud koostööd hagejaga enam mitte jätkata.
23.Seadus ei näe ette, millises vormis peab olema sõlmitud koostööleping, kui kaks ettevõtet soovivad ühispakkujatena osaleda riigihankes. Suulise lepingu sõlmimine ei ole vorminõuete rikkumine. Tööde tegemist tõendavad konkreetsed akteeritud piletid (ülesannete kirjeldused koos kulutatud aja kalkulatsiooniga). Kõik nendest ei ole hagejale kättesaadavad kostja tegevuse tõttu. Piletid ja aja kalkulatsioonid olid kinnitatud kirjavahetuses, mis on kohtule koos hagiavaldusega esitatud.
24.Esimene neist on RIHA-78 pilet (tehnilise ülesande nimetus on vasakul üleval). Piletist on näha, et ülesanne on suunatud A I (hageja esindaja). Paremal on töö tegemiseks kuulutatud aeg
ehk 66 h. Järgmine pilet on RIHA-112, mille kohaselt on akteeritud 120 h. Järgmine pilet on RIHA-110, mille kohaselt on A I teinud tööd 200 h. Järgmine pilet on RIHA-113, kus on akteeritud 9 h ehk konsultatsioonidele kuulutatud aeg.
25.Poolte vahel oli suuline teenuse osutamise leping, kus hageja teostas tööd ja kostja pidi töö eest maksma. Hageja leidis, et tegu on töövõtulepinguga. Kostja müüs hageja tehtud tööd riigiasutusele ehk kliendile. Kostja on rikkunud kohustust tehtud töö/osutatud teenuse eest maksta, kuigi töö on õigeaegselt üle antud ning kostja ja kliendi poolt vastuvõetud. Hageja leidis, et tema nõue on sissenõutavaks muutunud, sest täidetud on kõik tingimused, et pidada esitatud arvet sissenõutavaks. Kostja vastuväited on paljasõnalised ja põhistamata.
26.Ebaõige on kostja väide, et RIK projekti minekul olid hagejal maksuvõlad. RIK projektis esitati pakkumus 10. mail 2016, mida kinnitab riigihangete registrist tehtud väljavõte. Hankija kontrollis, et seisuga 10.05.2016 oli ühel pakkujal maksuvõlg. Selle kohta tehtud protokoll oli lisatud arvamusele. Protokolli viiendal leheküljel kirjeldab hankija tekkinud olukorda ja lahendust, kuidas võivad pakkujad hankes ikkagi osaleda. Kvalifitseerunud pakkujaks loeti kostja. Hageja leidis, et kostja ei kvalifitseerunud üksinda, vaid hageja referentsprojekte kasutades. Hageja tasus maksuvõla koheselt pärast seda, kui avastas, et raamatupidaja ei teinud makset õigeaegselt. Makse pidi olema tehtud 10.-ks kuupäevaks, kuid maksti 12.05.2016, mida tõendab panga väljavõte.
27.Alusetu on kostja väide, et hageja ei täitnud arve esitamise eeldusi. Hageja täitis kõik oma kohustused. Töö oli tehtud õigeaegselt. Kostja ei olnud esitanud ühtegi pretensiooni. Kostja ei ole tõendanud, et hageja jättis mõne kohustuse täitmata või et tal olid lisakohustused.
28.18.05.2020 esitas hageja uue hagiavalduse tervikteksti. Hageja esitas taotluse kohustada kostjat esitama riigihankes nr x sõlmitud lepingu nr 4.2-3/15-0559-001 ning selle lepingu alusel Riigi Infosüsteemi Ameti allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ja selle alusel esitatud arved. Samuti palus hageja kohustada kostjat esitama pangakontode väljavõtted Riigi Infosüsteemi Ametilt laekunud rahaliste vahendite kohta vastavalt riigihankes nr x sõlmitud lepingule nr 4.2-3/15-0559-001.
29.Hageja täpsustas oma nõuet. Hageja palus mõista kostjalt välja 20 597,92 eurot ning viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras ehk seisuga 18.05.2020 sissenõutavaks muutunud viivisena 2 449,56 eurot ja alates 19.05.2020 põhinõudelt summas 20 597,92 eurot kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja alates kohtuotsuse tegemisest protsendina põhinõudelt summas 20 597,92 eurot kuni selle tasumiseni.
30.Hageja leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et nad olid koostööpartnerid ning osalesid hagis märgitud riigihangetes kas ühispakkujatena või viisil, kus kostja on pakkuja ja hageja tema alltöövõtja. Hageja nõue kostja vastu koosneb kolmest erinevast nõudest. Esimesena nõudena palus hageja kostjalt seoses riigihankes nr x osalemisega välja mõista arve nr 17013 alusel 8597,92 eurot.
31.Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) sõlmis tellijana riigihanke nr x tulemusel hageja ja kostjaga hankelepingu nr 4.2-3/15-0559-001 „Riigi infosüsteemi haldussüsteemi (RIHA) pisiarendustööd“, milles hageja ja kostja olid ühiselt täitjad. Hageja esitas kuvatõmmise riigihangete veebilehelt. Kuna kostja on õigusvastaselt keeldunud hagejale RIA hankelepingu edastamisest, milles hageja on lepingupooleks, esitab hageja hankelepingu avalikult kättesaadava projekti.
32.Hankelepingu esemeks olid riigi infosüsteemi haldussüsteemi (RIHA) parendustööd ehk tarkvara parendustööde teostamine, olemasoleva funktsionaalsuse muutmine/täiendamine, uue funktsionaalsuse ja dokumentatsiooni loomine RIHA töökindluse, turvalisuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kuigi hankelepingut kohustusid mõlemad pooled solidaarselt täitma, siis vastavalt poolte sisemisele tööjaotusele tegeles hageja RIHA parendustööde tehnilise poolega ehk programmeerimisega. Kostja ülesandeks oli projekti juhtimine.
33.Vastavalt RHS § 7 lg-le 5 nimetavad ühispakkujad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Hageja oli kostjat volitanud ühispakkujaid esindama hankelepingu sõlmimisel ja täitmisel. Hageja täitis oma hankelepingust tulenevad kohustused, mida tõendab poolte vestlus tehtud tööde kohta akti vormistamise üle ja RIA esindaja kinnitus tööde vastuvõtmise kohta. Hageja tegi RIA hankelepingu alusel töid 231,5 tundi, mille kohta soovisid pooled akti vormistada. Ühe töötunni hind nähtub RIA hankelepingust. RIA projektijuht K He kinnitas, et RIA võttis hankelepingu alusel töö vastu ja tasus kostjale viimase esitatud arve alusel 10 213,50 eurot (koos käibemaksuga). Vaidluste vältimiseks palus hageja nõuda kostjalt kõigi aktide esitamist.
34.Kuna vastavalt RHS § 7 lg-le 5 sai ainult üks ühispakkujatest olla hankelepingu täitmisega seotud toimingutes esindajaks ja võtta vastu tasu, siis vastavalt hageja ja kostja kokkuleppele ning praktikale kohustus kostja maksma hagejale tehtud tööde eest arve alusel. Hageja on esitanud tõenditena hagi lisad 4-6, millest nähtuvad varasemates riigihangetes osalemise eest esitatud hageja arved ja kostja maksed. Kostja on jätnud alusetult hagejale välja maksmata RIA tasu.
35.Kuna RIA hankeleping oli nõuetekohaselt täidetud nii hageja kui kostja poolt, RIA oli lepingu alusel tehtud tööd vastu võtnud ja tasu maksnud, tuli kostjal vastavalt poolte kokkuleppele ja praktikale tasuda hageja 30.11.2017 arve nr 17013 summas 8 597,92 eurot. Nimetatud arve sai kostja kätte 05.12.2017. Vaidluse vältimiseks nõudis hageja, et kostja esitaks kõik RIA-le esitatud arved ja arvete tasumist tõendavad dokumendid.
36.Hageja teine nõue tuleneb riigihankes nr x osalemisest, mille alusel peab kostja tasuma hagejale arve nr 18005 alusel 4800 eurot. Selles riigihankes ei osalenud pooled ühispakkujatena, vaid kostja oli pakkujaks ja hageja tema alltöövõtjaks. Kostja on ise andnud kirjaliku kinnituse, et hageja tööde maht oli 4 800 eurot (koos käibemaksuga). Kostja lubas tasuda hagejale nimetatud summa viivitamatult pärast seda, kui hageja on tööd kostjale üle andnud ning lõppklient on omakorda heakskiitvalt need vastu võtnud ja tasunud nende eest kostjale.
37.Hageja andis kokku lepitud programmeerimistööd üle, mida tõendab kostja poolt tööde üleandmise vastuvõtmise akti edastamine hagejale allkirjastamiseks. Hageja keeldus akti allkirjastamisest, kuna see nägi alusetult ja põhjendamatult ette hagejale lisakohustusi tulevikus, milles ei olnud kokku lepitud. Kostjal puudus õiguslik alus nõuda hagejalt selliste lisakohustuste võtmist. Vaatamata sellele olid tööd tehtud ja kostjale üle antud. Kostja sai arve kätte 08.03.2018.
38.Kolmandaks on kostjal kohustus tasuda hagejale seoses riigihankes nr 181147 osalemisega 7200 eurot. Pooled osalesid riigihankes nr x ühispakkujatena ning tehtud tööd olid nõuetekohased ja vastuvõetud hankija poolt. Hankija oli poolte esitatud arved aktsepteerinud. Hageja oli volitanud kostjat ühispakkujaid esindama, kuid ta pidi võtma kostjale antud volituse tagasi seoses volituste kuritarvitamisega. Volituse tagasivõtmise tagajärjel nägi hankija
võimalust maksta pooltele nii, et pooled saadavad hankijale kaaskirja, mille kohaselt nad aktsepteerivad enda eraldi esitatavatel arvetel märgitud summasid.
39.Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid sellele, et kokkuleppe kohaselt pidi hageja 47 700 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on saatnud hankijale poolte kaaskirja, millest nähtub kinnitus, et pooled on nõus seal välja toodud summadega (hageja 41 700 euroga, millele lisandub käibemaks). Hankijale kinnituse andmine ei tähendanud hageja ja kostja vahelise senise kokkuleppe muutmist. Pooled andsid hankijale kinnituse, et viimane saaks õigeaegselt poolte arved tasuda. Hageja nõustus saama hankijalt 6000 euro võrra väiksemat tasu, kuna hagejal oli tol vaja saada rahalisi vahendeid ning kostjaga oli tekkinud vaidlus tasu suuruse üle. Kostja kuritarvitas oma positsiooni ja väitis 02.11.2018 e-kirjas, et kui hageja väiksema tasuga ei nõustu, jäävad kõigi „rahad kinni“. Vaidluse vältimiseks kinnitas hageja, et on nõus väiksema tasuga.
40.Hageja leidis, et eeltoodu ei muutnud kokkulepet, mille kohaselt pidi hageja tehtud töö eest saama 47 700 eurot, millele lisandub käibemaks. Isegi kui pooltevaheline tasukokkuleppe oleks hankijale esitatud kinnitusega muudetud, ei saaks kostja sellele tugineda vastuolu tõttu hea usu põhimõttega.
41.Eeltoodust lähtuvalt on hageja põhinõuded kokku 8 597,92 eurot + 4 800 eurot + 7 200 eurot = 20 597,92 eurot. Kuivõrd poolte vahel olid kokkulepped valdavalt suulised ning kostja ei ole olemasolevaid kokkuleppeid kohtumenetluses kinnitanud, palus hageja mõista lisaks põhinõudele välja viivise seadusjärgses määras, mitte arvetel märgitud viivisemääras).
42.Riigihankes nr x RIA hankelepingu täitmisega seoses kohustub kostja maksma hagejale tasu 8 597,92 eurot VÕS § 75 lg 1 või alternatiivselt VÕS § 626 lg 1 alusel. Hageja ja kostja olid mõlemad RIA hankelepingu pooleks täitjatena. RHS § 110 lg 4 järgi vastutasid pooled hankija ees solidaarselt. Solidaarvastutust ei mõjuta asjaolu, et vastavalt poolte sisemisele tööjaotusele täitis hageja programmeerimisega (kirjutas koodi) ja kostja projektijuhtimisega seotud ülesandeid.
43.Kui sama kohustus tuleb seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täita mitmele isikule selliselt, et igaüks neist võib nõuda kohustuse täielikku täitmist, on need isikud solidaarvõlausaldajad (VÕS § 73 lg 1). Kuivõrd RIA kohustus vastavalt hankelepingule tasu maksma täitjale viimase arve alusel, kelleks oli nii hageja kui ka kostja, siis on hageja ja kostja näol tegemist solidaarvõlausaldajatega. Seda ei muuda asjaolu, et üks solidaarvõlausaldajatest oli volitanud teist ennast esindama muuhulgas tasu vastuvõtmisel, kuna volituse alusel on isikul vaid õigus teist isikut esindada (TsÜS § 117 lg 1). Teisisõnu ei loovuta volituse andmisega volitaja endale kuuluvaid nõudeid esindajale. Ühispakkujal on võimalik teisele ühispakkujale antud volituse tagasi võtta (TsÜS § 126) ja asuda ise hankijalt viimase kohustuste täitmist nõuda.
44.Hageja viitas VÕS § 75 lõikele 1 ja leidis, et kuna kostja võttis RIA-lt vastu rahalise kohustuse täitmise, on kostja kohustatud tasuma hagejale kui teisele võlausaldajale temale kuuluva osa. Hagejale kuuluva osa ehk hankijalt saadud tasu suurus tulenes hageja töötundide arvust ja RIA-ga kokku lepitud tunnihinnast. Hageja osa ehk tasu suuruseks oli 8 597,92 eurot, mis nähtub hageja väljastatud arvest.
45.Alternatiivselt peab kostja maksma hagejale 8 597,92 eurot käsunduslepingust tulenevalt. Pooltevahelise kokkuleppe kohaselt esindas kostja mõlemat ühispakkujat RIA hankelepingu täitmisel hankija ees, võttis hankijalt vastu tasu ja pidi selle arvelt maksma hagejale talle
ettenähtud osa tasust tulenevalt riigihankes osalemise eesmärgist ja senisest praktikast. Kirjeldatud esindussuhe hageja ja kostja vahel vastab käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. Kui hageja oli hankelepingust tulenevad kohustused vastavalt kostjaga kokkulepitud tööjaotusele ära täitnud, hankija oli tööd vastu võtnud ning maksnud ühispakkujatele tasu kostjale ülekande teel, kohustus kostja kandma hagejale tema osa tasust üle VÕS § 626 lg 1 järgi.
46.Hageja arve tasumise kohustus tuleneb pooltevahelisest praktikast kooskõlas VÕS § 23 lg 1 punktiga 2. Vastavalt pooltevahelisele väljakujunenud praktikale tasus kostja hageja arveid pärast hankelepingute täitmist. Hageja 30.11.2017 arve nr 17013 summas 8 597,92 eurot maksetähtpäevaga 07.12.2017 oli kostjale saadetud ja ta sai arve kätte 05.12.2017. Hageja viitas VÕS § 821 lg 1 punktile 1 ja leidis, et 30 päeva möödus 04.01.2018 ehk alates 05.01.2018 oli arves märgitud summa sissenõutav. Vastavalt VÕS § 113 lg 2 viimasele lausele tuleb viivist samuti alates 05.01.2018 arvestada. Alates 05.01.2018 kuni menetlusdokumendi esitamise päevani 18.05.2020 oli 8 597,92 euro pealt kogunenud viivist summas 1 629,36 eurot.
47.Riigihankes nr x kostjale alltöövõtulepingu täitmisega seoses kohustub kostja maksma hagejale tasu 4 800 eurot VÕS § 637 lg 4 alusel vastavalt hageja arvele nr 18005. Selles hankes oli kostja hageja alltöövõtja. Töövõtu esemeks olid arendus- ehk programmeerimistööd, mida hageja oli nõuetekohaselt teinud ja kostjale üle andnud. Poolte vahel ei olnud kokkulepet, et töövõtu hinna sisse kuuluvad ka hageja tulevikus teostatavad garantiitööd või konsultatsioonid jms. Kostja oli hageja tööd vastu võtnud, kuna ta edastas hagejale akti allkirjastamiseks tööde vastuvõtmise vormistamiseks. Hageja jättis õigustatult akti allkirjastamata, kuna kostja soovis akti allkirjastamise kaudu lisada hagejale täiendavaid seni kokku leppimata kohustusi ilma täiendavat tasu maksmata. Vastuväiteid töödele kostjal ei olnud.
48.Kuigi akti ei ole allkirjastatud, on töö üle antud. Tööde vastuvõtmist ei lükka ümber asjaolu, et hageja keeldus õigustatult kostja koostatud akti allkirjastamast. Kuna hageja tööd olid vastuvõetud 08.03.2018, siis vastavalt VÕS § 637 lg-le 4 oli hageja nõue sissenõutavaks muutunud 09.03.2018. Kuna hageja väljastas vastavalt pooltevahelisele praktikale kostjale arve, milles märgitud maksetähtpäev oli 30.03.2018, muutus nõue sissenõutavaks alates 31.03.2018. VÕS § 113 lg 1 kohaselt tuleb sellest päevast alates arvestada ka viivist seadusjärgsest määras ehk 8% aastas. Alates 31.03.2018 kuni menetlusdokumendi esitamise päevani 18.05.2020 (mõlemad kuupäevad sisse arvatud) on 4 800 euro pealt kogunenud viivist summas 820,20 eurot.
49.Riigihankes nr 181147 osalemisega seoses kohustub kostja tasuma hagejale 7 200 eurot tulenevalt hageja tehtud tööst ja kostjaga kokkulepitud tasu suurusest. Puudub vaidlus, et pooled täitsid hankelepingust tulenevad kohustused ja hankija oli selle eest tasu välja maksnud. Kostja peab tasuma hagejale 7 200 eurot VÕS § 75 lg 1 või alternatiivselt VÕS § 626 lg 1 alusel. Hageja nõue summas 7 200 eurot koosneb maksmata jäänud tasust 6 000 eurot ja sellele lisanduvast käibemaksust 1 200 eurot.
50.Hageja ei loobunud tasust hankijale kinnituse andmisega. Hageja kinnitus oli antud hankijale võimaldamaks viimasel maksta poolte eraldi esitatud arved õigeaegselt. Sellega ei muudetud hageja ja kostja vahelist kokkulepet, mille kohaselt oli hagejal õigus kokku saada 47 700 eurot (millele lisandub käibemaks). Kostja käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ning isegi kui sel viisil oleks hageja ja kostja vaheline tasukokkuleppe muudetud, ei saaks sellest muudatusest tuleneda hagejale õiguslikke tagajärgi.
51.Kuivõrd kostja oli hankijalt saanud tasu, millest 7 200 eurot oli ette nähtud hagejale vastavalt poolte kokkuleppele, tuli kostjal VÕS § 75 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel hagejale 7 200 eurot üle
kanda. Alternatiivselt kuulub sama summa hagejale väljamaksmisele VÕS § 626 lg 1 alusel, kuna sisuliselt oli hageja vaidluste ärahoidmiseks nõustunud saama hankijalt väiksema tasu. Kuna selle nõude esitas hageja alles hagiavalduses, palus hageja kooskõlas VÕS § 113 lg-ga 2 arvestada viivist 7 200 eurolt seadusjärgses määras alates 19.05.2020.
52.Kokku kohustub kostja tasuma hagejale 20 597,92 eurot, millele lisandub sissenõutavaks muutunud viivis 2 449,56 eurot ning edasi lisanduv viivis seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni. Hageja põhinõuete summa on 20 597,92 eurot. Kooskõlas VÕS § 113 lõikega 1 ja 2 ning TsMS §-ga 367 palub hageja alates 19.05.2020 arvestada ja mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis põhinõudelt 20 597,92 eurot kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi protsendina põhinõudelt.
53.10.07.2020 seisukohtades palus hageja mõista kostjalt menetluskuludena välja 7361,50 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja kuludest 6 461,50 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõivust 900 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
54.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Kostja esitatud tõendid kinnitavad hageja nõude põhjendatust. Riigihankes nr x sõlmitud lepingu nr 4.2-3/15-0559-001 p 2.2 kohaselt on lepinguliste tööde tunnihind 37,14 eurot käibemaksuga. Kuigi hagejat ei ole ekslikult hankelepingus täitjana nimetatud, on hageja osalus näha riigihangete veebilehe väljavõttest. Hageja töötundide arv RIA projektis oli kokku 231,5 tundi. Seega pidi hageja saama hankelepingu alusel 37,14 eurot x 231,5 = 8 597,91 eurot (sisaldab käibemaksu).
55.Hankelepingu alusel võttis hankija töö vastu, mida kinnitab tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 3. Akti kohaselt oli hankija aktsepteerinud 275 töötundi maksumusega 10 213,50 eurot koos käibemaksuga. Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtuvalt oli hageja osa sellest 231,50 tundi ning kostja osa 43,5 tundi ehk kokku 275 tundi. Hankija on akti nr 3 alusel kandnud kostjale üle 10 213,50 eurot vastavalt kostja arvele. Järelikult on hankija tööd täies mahus vastu võtnud. Kostja väide hageja tundide „maha kirjutamisest“ või hankija soovimatusest töötundide eest maksta on asjakohatu. Kostja on alusetult kinni hoidnud hageja osa tasust summas 8 597,91 eurot. Seega hageja põhinõue kuulub rahuldamisele, millisele põhinõudele lisandub viivis.
56.Poolte vahel puudus kokkulepe, mille kohaselt jagatakse hangete tulemusel laekuvad summad poolte vahel põhimõttel 80% hagejale ja 20% kostjale. Kostja ei ole sellist kokkulepet mitte ühegi riigihanke osas tõendanud. 21.06.2020 kostja menetlusdokumendi lisa 5 on eksitav, sest sellest ei nähtu, mis summa oli hankijalt saadud ja mis ulatuses see poolte vahel jaotus. Kostja lisa 5 kinnitab hoopis teises riigihankes nr x ühispakkujate solidaarvastutust ja sealse hankelepingu täidetava osa suurust, mis oli umbkaudu 80% hagejale ja 20% kostjale. Riigihankes nr x jaotus hankijalt saadud summa poolte vahel selliselt, mille kohaselt sai hageja 77,79%.
57.Kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud. Jääb arusaamatuks, miks jättis kostja nn RIA projekti eest oma rahalise kohustuse täitmata vastavalt enda ettekujutusele pooltevahelisest kokkuleppest. Kostja väidete kohaselt võlgneb ta RIA projekti eest hagejale 6 346,45 eurot, millise summa oleks kostja saanud ära tasuda ning jätkata vaidlust 2 251,47 euro üle. Selle asemel pakkus kostja hagejale 6 346,45 euro tasumist kompromissina, keeldudes seejuures viiviste tasumisest ning nõudes enda menetluskulude hüvitamist. Hageja leidis, et kostja tuleb osaliselt lugeda hagi õigeksvõtnuks.
58.Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, mille kohaselt oli hageja programmeerimistööde maksumuseks koos käibemaksuga 4 800 eurot ning tööd olid kostjale üle antud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja töö ei olnud nõuetekohane. Isegi kui hageja pidi täitma garantiikohustuse, ei ole hageja seda rikkunud. Hagejal olnuks nagunii seadusest tulenev kohustus kõrvaldada töös esinevad puudused. Kostjal puudub mistahes alus keelduda hagejale 4 800 euro maksmisest.
59.Hageja nõue summas 7200 eurot on samuti põhjendatud. Pooltevahelisese kirjavahetuse kohaselt pidi kostja saama hageja arveldatud 1 200 tundi, kolmas isik 420 tundi ja kostja 170 tundi ehk kokku 1 790 tundi, mille hinnaks märkis kostja 71 152,50 eurot. Seega oli üheks töötunni hinnaks 39,75 eurot. Samasugused tundide jaotused nähtuvad kostja 01.11.2018 ekirjast hagejale.
60.Kostja on väitnud, et hageja tungival soovil alandati töötunni hind 34,75 euroni, millega hageja ei nõustunud ja pidas väidet tõendamatuks. Kostja teatas hoopis hankijale ebaõige projektihinnast ega soovinud eksimuse eest vastutada. Kui kostja eksimus ilmsiks tuli, oli hageja nõus jaotama hankijalt saadava tulu proportsionaalselt poolte kuludega, kuid üksnes tingimusel, kui kostja esitab enda kulud. Kostja ei esitanud oma kulusid. Kuna kostja kulusid ei esitanud, tuli raha jaotada vastavalt senisele kokkuleppele, mille kohaselt pidi hageja saama 1 200 tundi arveldatud hinnaga 39,75 eurot ehk kokku 47 700 eurot (ilma käibemaksuta), millest 6 000 eurot (ilma käibemaksuta) jäi hagejal alusetult saamata.
61.Kuna kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist ega toonud esile VÕS § 162 kohaselt viivise vähendamist võimaldavaid asjaolusid, puudub alus viivise vähendamiseks. Hageja viivisenõue ei ole välistatud kostja tõendamata vastuväite tõttu, et hageja viivitas kaks aastat hagi esitamisega. Hageja pidas kostjaga läbirääkimisi enne kohtusse pöördumist ega jätnud muljet nõuetest loobumisest oma nõuetest. Enne kohtuvaidlusi ei edastanud kostja hagejale riigihangete dokumentatsiooni.
62.Menetluskulude osas selgitas hageja, et algse hagiavalduse koostamisel osutati hagejale õigusabi 100 eurot tunnis ning hagi koostamiseks kulus aega 12.02.2019 kuni 26.01.2020 18,17 tundi ning 1744,04 eurot. Alates 12.05.2020 osutati hagejale õigusabi hinnaga 185 eurot tunnis. 18.05.2020 kulus hagi tervikteksti koostamisele 13,50 tundi ehk 2497,50 eurot. Kompromissläbirääkimiste pidamiseks kulus 1 tund ehk 185 eurot.
63.22.06.2020 seisukohtade koostamiseks kulus 1,25 tundi ehk 231.25 eurot. Lõplike seisukohtade koostamiseks kulus 9,75 tundi ehk 1803,75 eurot. Kokku on õigusabi osutatud 43,67 tundi ning tasu suurus on 6461,50 eurot. Hageja viitas, et lõplike seisukohtade koostamisel kulus aega ka menetluskulude nimekirja koostamisele.
64.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu ja leidis, et neid ei saa kindlaks määrata, sest kostja ei ole TsMS § 176 lg 5 kohaselt kinnitanud, et kantud kulud on seotud antud menetlusega. Esitatud kinnitus annab alust arvata, et kulusid ei ole kantud, sest kostja seaduslik esindaja ja lepinguline esindaja on vennad. Hageja leidis, et igal juhul tuleb kulusid 2/3 ulatuses vähendada, sest kostja ei ole selgelt vastanud kohtu ettepanekutele ega välja toonud, milliseid lepinguid pooled sõlmisid. Täiendavalt palus hageja kostja menetluskuludele vastuväidete esitamise eest välja mõista kostjalt õigusabikulud 1,25 tundi ehk 231.25 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
65.Kostja vaidles hagile vastu. Suur osa hagi aluseks olevatest asjaoludest on tõendamata. Kohtuväliselt ei ole hageja soovinud pooltevahelist vaidlust lahendada. Kostja oli valmis lahendama vaidlust kompromissiga ja tegi hagejale ettepaneku, mille kohaselt tasub kostja hagejale 11 146,45 eurot (sisaldab käibemaksu) ehk hagi esimese nõude põhisummast 6346,25 eurot (koos käibemaksuga) ja teise nõude põhisumma 4800 eurot. Lisaks soovis kostja, et hageja hüvitaks tema menetluskulud.
66.Arvest nr 17013 tuleneva nõude osas pidas kostja ekslikuks hageja väidet, et ainuüksi arve esitamise tõttu muutub nõue sissenõutavaks pärast arvel märgitud tähtaja möödumist. Arve osas esitas hageja 13.02.2018 nõudekirja. Kostja vastas sellele 17.02.2018 ning juhtis tähelepanu mitmetele lahendamata punktidele.
67.Arve nr 18005 osas leidis kostja samuti, et hageja nõue on tõendamata ja põhistamata. Antud hankele läksid esialgu hageja ja kostja ühispakkujatena. Hageja osas esinesid puudused ehk maksuvõlad ning ühispakkujatena oleks saadud hankelt diskvalifitseerimine. Sel põhjusel muutsid hageja ja kostja olukorda viisil, kus kostja oli pakkuja ja hageja oli kostja alltöövõtja. Sisulised rollid ja tööde jaotus jäi seejuures poolte sisesuhtes muutmata. See hõlmas hageja garantiikohustust. Hageja ei soovinud garantiiküsimustega tegeleda. Samuti ei soovinud hageja tegeleda tehnilise infoga.
68.Arve jäi tasumata, sest arve esitamise eeldused polnud täidetud. Arve oli esitatud alusetult, sest hageja polnud täitnud omapoolseid kohustusi ega arve esitamise eeldusi. Kuna pooltevaheline suhtlus oli juba halvenenud, lepiti kokku, et tasu maksmise eeldused tuleb selgelt fikseerida ning tööde üleandmine fikseeritakse aktiga. Kostja edastas hagejale allkirjastamiseks akti, kuid hageja keeldus tööde üleandmise-vastuvõtu akti allkirjastamast. Tööd jäid kostjale üle andmata. Kuna tööd pole allkirjastatud aktiga üle antud, puudub kostjal tasu maksmise kohustus.
69.6000 euro suuruse nõue on tõendamata. Oluline on poolte 29.11.2018 allkirjastatud seisukoht, mis oli kõigi osapoolte, sh hankija huvides. Pooled leppisid kokku, et mõlemad on summadega nõus. Hageja on esitanud alusetu nõude. Kostja ei võta hagi õigeks ja selle rahuldamiseks puudub alus. Kuna hageja nõuded ei ole muutunud sissenõutavaks, puudub kostjal viivise tasumise kohustus. Hageja viivitas alusetult hagi esitamiseks 2 aastat ning jättis mõistliku aja jooksul viivisenõude esitamata, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata.
70.21.06.2020 seisukohas ei nõustunud kostja hageja kompromissettepanekuga, mille kohaselt soovis hageja saada ligikaudu põhinõudele vastava summa 17 000 eurot. Kostja pakkus uuesti kompromissi sõlmimist, mille kohaselt tasub kostja hagejale 11 146,45 eurot (sisaldab käibemaksu) ning hageja hüvitab kostja menetluskulud.
71.Kostja pidas pahatahtlikeks hageja etteheiteid, et ei ole talle edastanud hangetega seotud dokumentatsiooni. Kostja on dokumendid edastanud, kuid enamasti ei ole hageja nende vastu huvi tundnud. Vaatamata sellele esitas kostja menetluses need dokumendid, milliseid hageja soovis.
72.Enamike hageja 18.05.2020 menetlusdokumendis välja toodud asjaolude üle ei ole poolte vahel vaidlust. Hageja rolliks oli programmeerimine ning kostja ülesandeks projektijuhtimine, suhtlus hankijaga jne. Poolte vahel on erimeelsus arve suuruses. Hageja pole veenvalt tõendanud ja põhjendanud, et arve suurus on õige. Kostja leidis, et arve sisu ei vasta kokkuleppele, mida kostja selgitas oma 17.02.2018 kirjas vastusena hageja 13.02.2018 nõudekirjale. Kostja palus hagejal selgitada arve sisu. Kostja pole toonasele kirjale vastust saanud.
73.Nõude tõendamise koormus lasub hagejal. Kostja leidis, et hagejal kulunud tundide hulk ei oma asjas tähtsust. Hageja viidatud ajakulu võis tekkida, kuid see ei saanud suurendada hanke mahtu. Poolte vahel oli tavapäraselt kokkulepe, et hangete tulemusel laekuvad summad jagatakse poole vahel põhimõttel 80% hagejale ja 20% kostjale. Poolte vahel esialgu koostöö laabus ning vastavaid üldisi koostöö põhimõtteid eraldi lepinguks ei vormistatud. Kostja viidatud kulude jaotamise kokkulepet tõendab teises hankes hageja allkirjastatud dokument, kuigi esines juhuseid, kus sellest kokkuleppest kõrvale kalduti.
74.Hageja kirjeldab poolte suhteid ja kokkuleppeid ebakorrektselt. Hageja väidab alusetult, et tema garantiikohustus oli lisakohustus, mis takistas tal üleandmisakti allkirjastamist. Hageja kinnitab sellega, et ta ei soovinud garantiikohustusi täita. See tekitas kostjale täiendavaid probleemkohti ja kohustusi.
75.Hageja ja kostja läksid hankele ühispakkujatena. Hageja maksuvõlgade tõttu oleks neid mõlemaid diskvalifitseeritud, kuid kostja leidlikkuse ning hankija paindlikkuse tõttu said formaalsed rollid ümber mängitud. Sisuline tööde jaotus hageja ja kostja vahel pidi jääma endiseks, sh garantiikohustus. Rollide samaks jäämist võrreldes esialgse ühispakkujate olukorraga toetab kvalifitseerimisdokumentides toodu, kus hankija on viidanud, et hageja ja kostja vastutavad lepingu täitmise eest solidaarselt. Hageja eitab solidaarset kohustust, kuid soovib saada tasu sama põhimõtte alusel nagu hankesse minnes.
76.6000 euro suuruse nõude osas viitas kostja, et 29.11.2018 allkirjastatud seisukohas on mõlemad kinnitanud, et nad on tasu kätte saanud ja täiendavaid nõudeid ei ole. Antud hankes esitati pakkumises tundide arv, tunnihind 39,75 eurot ning maksumus kokku. Paraku esimese kahe korrutis ei võrdunud kolmandaga. Sellele juhtis hankija oma kirjas tähelepanu ja kostja teatas sellest hagejale. Selle tulemusel pidasid pooled nõu ning hageja tungival soovil mindi hankega edasi alandatud hinnaga. Hageja oli sellega nõus. Kumbki pool oli valmis väiksema tuluga ning tunnihind langetati 34,75 euro peale. See asjaolu nähtub ka hankelepingust. Hankeleping saadeti hagejale. Lähtudes hageja tundidest (1 200) ning tunnihinna muutusest 5 euro võrra (39,75 – 34,75) selgub, et hageja nõuab hinna erinevust kostjalt (1 200 * 5 = 6 000 eurot, koos käibemaksuga 7 200 eurot).
77.RIA hanke raames tasus hankija kokku 28 820,64 eurot (sisaldab käibemaksu). Ülalkirjeldatud 80:20 põhimõtte järgi võiks sellest 23 056,51 eurot (sisaldab käibemaksu) olla hageja osa. Arvestades, et hageja oli varasemalt juba esitanud arved summades 16 710,06 eurot, saaks vaidlusaluse arve olla suuruses 6 346,45 eurot, mille tasumist on kostja korduvalt kompromissina hagejale pakkunud. Viivise nõudmiseks puudub hagejal alus.
78.Lõplikes seisukohtades palus kostja hagejalt menetluskulude välja mõista 2 611,95 eurot ning viivise seadusjärgses määras. Kostja jäi varasemate vastuväidete juurde. Arve nr 17013 osas leidis kostja, et hageja tugineb alusetult kostja ja hankija vahel sõlmitud hankelepingule. Hankelepingus märgitud tunnihind ei tähenda, et sama tunnihind oli kokku lepitud hageja ja kostja vahel. Hageja pole tõendanud, mis tunnihind kokku lepiti. Samuti pole hageja tõendanud, et poolte vahel on kokkuleppe hageja 231,50 tunni arveldamises. Kostja oli valmis tasuma koos käibemaksuga 6 346,45 eurot, kui hageja väljastab korrektse arve.
79.Arve nr 18005 osas pidas kostja ebaõigeks hageja väidet tööde üleandmise kohta. Ainuüksi sellest, et kostja on tööd üle andnud hankijale, ei tulene, et hageja on nõuetekohaselt tööd kostjale või hankijale üle andnud. Hageja ei ole akti allkirjastanud ja alusetu on väide, et ta ei ole
oma kohustusi, sealhulgas garantiikohustust, rikkunud. Hageja väited on vastuolulised. 18.05.2020 menetlusdokumendis väitis hageja ekslikult, et tal ei ole garantiikohustust. 10.07.2020 väitis hageja, et ta ei ole kohustusi, sealhulgas garantiikohustust, jätnud täitmata. Kostja saab tasu maksta vaid siis, kui hageja täidab kõiki kohustusi.
80.6000 euro suuruse nõude puhul pidas kostja endiselt oluliseks 29.11.2018 allkirjastatud seisukohta, mille kohaselt ei olnud hagejal enam täiendavaid nõudeid. Hageja viivisenõuet pidas kostja endiselt alusetuks ja viitas, et pooled on pidanud läbirääkimisi.
81.Kostja menetluskuludeks olid kulud õigusabile ilma käibemaksuta. Kostjale osutati õigusabi kokku 15,8 tunni ulatuses. Õigusabi tasuks oli kuni 02.03.2020 180 eurot tunnis ning alates 27.05.2020 154,50 eurot tunnis. Kostja õigusabikulude suuruseks on 6,7 x 180 + 9,1 x 154,5 = 2 611,95 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
82.Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Kostja pidas põhjendamatuks algsete hagiavalduse versioonide koostamise kulu 1 744 eurot. Kohus jättis hagi korduvalt käiguta ning soovitas pärast menetlusse võtmist kaaluda hagejal pädeva esindaja abi kasutamist. Kulu oli ebavajalik ka seetõttu, et tõi kaasa dubleerimisvajaduse järgmise esindaja poolt. Samuti pidas kostja liialt suurteks edasisi kulusid. 31.08.2020 kinnitas kostja täiendavalt, et tema menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega.
KOHTU PÕHJENDUSED
83.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
84.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas kostjale 30.11.2017 arve nr 17013 ja 08.03.2018 arve nr 18005, millised kostja jättis tasumata. Pooled ei vaidle selle üle, et nad tegid koostööd mitme riigihanke raames, esitades pakkumisi ka ühiselt. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt arvete nr 17013 ja 18005 tasumist ning viivist nendelt arvetelt. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt täiendavalt 7200 eurot ja viivist antud summalt. Hilinemisega esitatud tõendid
85.Esmalt osundab kohus, et käesolevas menetluses esitas hageja täiendavaid tõendeid hilinemisega. 16.04.2020 andis kohus hagejale aega täiendavate tõendite esitamiseks kuni 18.05.2020 ja kostjale kuni 22.06.2020. Kohus teatas pooltele, et loeb pärast kostjale antud tähtja möödumist eelmenetluse lõppenuks. Vaatamata sellele esitas hageja täiendavaid tõendeid 10.07.2020. Hageja ei viidanud ühelegi mõjuvale põhjusele tõendite hilinemisega esitamisel.
86.Kohus leiab, et hageja 10.07.2020 menetlusdokumendi lisadena 2 ja 3 esitatud tõendid tuleb jätta vastu võtmata. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Hageja ei ole põhistanud, et tõendite hilinemisega esitamiseks oli olemas mõjuv põhjus. Tegemist oli tõenditega, mis pärinesid aastatest 2016 ja 2017. Tõendite
vastuvõtmine ja nendega arvestamine tooks kaasa menetluse venimise, sest kostja peaks esitama tõendite osas täiendava seisukoha. Eeltoodut kokku võttes jätab kohus tõendid vastu võtmata. Järgnevalt asub kohus sisuliselt hindama, kas mõni hageja nõuetest kuulub rahuldamisele. Hageja nõue arve nr 17013 alusel
87.Hageja esitas kostjale arve nr 17013 programmeerimistööde eest Riigi Infosüsteemide Ameti korraldatud hankemenetluses “Riigi infosüsteemi haldussüsteemi (RIHA) pisiarendustööd” (viitenumber x). Hageja leidis, et ta teostas selle hanke raames töid, mille kohta pidas ta kostjaga eelnevalt läbirääkimisi suuliselt. Pärast tööde teostamist koostas hageja 30. oktoobril 2017 tööde kalkulatsiooni e-posti teel, mille kohaselt tegi hageja töid 231,5 tunni ulatuses. Kostja klient on tööd vastu võtnud ja kostjale nende eest tasunud. Hageja väitis, et ta oli sõlminud kostjaga tööde tegemiseks töövõtulepingu. Samas väitis hageja, et hankes olid hageja ja kostja hoopis ühised täitjad, kes vastutasid lepingu täitmise eest solidaarselt. Kostja oli hankes hageja esindajaks, kes sai tasu, millest osa tuli maksta hagejale vastavalt poolte kokkuleppele. Kostja vaidles vastu hageja väidetud tundide arvule ja tunnitasu suurusele. Kostja leidis, et hagejal oleks õigus saada tasu 6 346,45 eurot, kui ta oleks esitanud korrektse arve.
88.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 363 lg 1 punktist 2 tuleneb, et hagiavalduses tuleb välja tuua hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ehk hagi alus. Seega olukorras, kus hageja nõuab kostjalt lepingulise tasu väljamõistmist, tuleks hagejal hagiavalduses välja tuua ja tõendada sellise nõude rahuldamist võimaldavad asjaolud ehk esmajoones selle, millise lepingu on pooled sõlminud, kuidas on hageja lepingulised kohustused täidetud ja kuidas on hageja lepingulise tasu nõue muutunud sissenõutavaks.
89.Kohus selgitas hagejale 16.04.2020 saadetud pöördumises (toimiku 1. kd, lk 203-204) vajadust oma nõudeid täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua, millistele lepingulistele suhetele tuginedes on hageja kostja vastu nõudeid esitanud. Kohus selgitas hagejale tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi ja vajadust neid eeldusi tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, millise lepingu ta kostjaga sõlmis ning kuidas muutus tasunõue sissenõutavaks. Hageja väited sõlmitud lepingu sisu osas on vastuolulised. Hageja vastuolulised väited on jäänud tõendamata.
90.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Eeltoodust tuleneb, et leping on sõlmitud siis, kui pooled on sõlminud kokkuleppe. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millal ja millise lepingu ta kostjaga sõlmis, mis andis talle aluse nõuda kostjalt arves 17013 märgitud summa tasumist.
91.VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtulepingu puhul muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Hageja ei ole tõendanud ega välja toonud, kuidas juhul, kui ta sõlmis kostjaga alltöövõtulepingu, on tema tasunõue muutunud sissenõutavaks ehk millal ja millise töö ta valmis tegi ning kostjale üle andis. Kui pooled sõlmisid hoopis ühiste
täitjatena lepingu hankijaga, ei ole hageja välja toonud, millisel alusel nõuab ta kostjalt tasu maksmist.
92.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale 30.11.2017 arve nr 17013 (toimiku
1.kd, lk 8) summas 8597,92 eurot. Arve sisuks on märgitud: „RIA projektis programmeerimine 231,5 tundi“ ning ühe tunni hinnaks on märgitud 30,95 eurot. Hageja saatis kostjale arve 05.12.2017 (toimiku 2. kd, lk 19) ning kostja sai selle kätte. Kohus selgitas hagejale 16.04.2020 pöördumises (toimiku 1. kd, lk 203-204), et üksnes arve esitamisest ei saa kostjale tuleneda maksekohustust.
93.Hageja saatis kostjale 30.10.2017 e-kirja (toimiku 1. kd, lk 9-10), milles teatas enda tööde mahuks 231,50 tundi ning kostja tööde mahuks 43,5 tundi. Kostja kirjeldas vastuseks, et talle on vaja ülesannete pealkirju, tööde kirjeldusi ja linke, kuid ei avaldanud midagi hageja märgitud töötundide suuruse kohta. Kohtu hinnangul ei saa esitatud e-kirjad tõendada poolte kokkulepet lepingu sõlmimise ega tundide mahu ja hinna osas. E-kirjadest ei nähtu, et pooled oleksid teinud teine-teisele ettepanekuid lepingu sõlmimise, tehtava töö sisu ja mahu või hinna osas. E-kirjad on saadetud ajal, mil teisi asjas kogutud tõendeid arvestades olid võimalikud tööd juba tehtud.
94.Nii esitas hageja kohtule kuvatõmmise veebilehelt riigihanked.riik.ee (toimiku 2. kd, lk 18, loetav versioon toimiku 2. kd, lk 85), millest nähtub, et RIHA pisiarendustöödele sõlmisid hankelepingu töövõtjatena hageja ja kostja ning lepingu tegelik maksumus oli 24 017,20 eurot. Tõendist nähtub, et hanke kohta avaldati teade 02.09.2015 ning pakkumuste esitamise tähtaeg oli 21.09.2015. Seega juhul, kui hageja sõlmis kostjaga mõne kokkuleppe hanke kohta, oleks ta pidanud tõendama sellise kokkuleppe sõlmimist enne pakkumuste esitamise tähtaja saabumist. Seda hageja teinud ei ole. Hageja esitas oma väidete tõendamiseks üksnes hankelepingu projekti (toimiku 2. kd, lk 8-12), milles ei ole märgitud, kes on lepingu täitjaks. Samas nähtub hageja ja kostja ühisest avaldusest (toimiku 2. kd, lk 16-17), et hageja ja kostja nimetasid oma ühiseks esindajaks hankemenetluses kostja.
95.Kostja esitas seevastu kohtule riigihankes nr x sõlmitud hankelepingu (toimiku 2. kd, lk 3448), milles oli Riigi Infosüsteemi Amet tellijaks ning kostja lepingu täitjaks. Lepingus ei ole viidatud, et lepinguosaliseks ja koos kostjaga täitjaks oleks olnud ka hageja. Punkti 1.1. kohaselt olid lepingu esemeks Riigi infosüsteemi haldussüsteemi RIHA pisiarendustööd ning punkti 1.2. järgi oli lepingu eesmärgiks RIHA tarkvara parendustööde teostamine, olemasoleva funktsionaalsuse täiendamine ja uue funktsionaalsuse loomine töökindluse, turvalisuse ja jätkusuutlikkuse tagamine. Lepingu sõlmimise aluseks olid punkti 1.3 järgi tellija 02.09.2015 hankedokumendid riigihangete registri numbriga x ja täitja pakkumus on 72325. Lepingu punkti
2.2.järgi oli lepingu maksimaalne maksumus koos käibemaksuga 160 000 eurot. Hageja ei ole põhistanud, miks juhul, kui ta sõlmis koos kostjaga hankelepingu täitjana, ei olnud teda lepingus täitjaks märgitud. Hageja ise on töötasu saamiseks esitanud arve kostjale, mitte hankijale, millest võib kohtu hinnangul järeldada, et hageja ei olnud siiski hankijaga sõlmitud lepingu pooleks.
96.Hankelepingu alusel andis kostja tellijale tööd üle 02.05.2016 allkirjastatud akti alusel (toimiku 2. kd, lk 49-51), 01.11.2016 allkirjastatud akti alusel (toimiku 2. kd, lk 52-53) ja 27.11.2017 allkirjastatud akti alusel (toimiku 2. kd, lk 54-55). Aktide alusel esitas kostja Riigi Infosüsteemi Ametile kolm arvet (toimiku 2. kd, lk 56-58), millised viimane tasus (toimiku 2. kd, lk 59-60). Ka hageja esitas kohtule 25.01.2018 toimunud sõnumite vahetuse K nimelise isikuga (toimiku 1. kd, lk 11), milles viimane kinnitas, et Riigi infosüsteemi haldussüsteemi pisiarendustööd olid akteeritud ja arve makstud. Seega nähtub asjas kogutud tõenditest kogumis, et kuigi hageja ilmselt esitas koos kostjaga hankes pakkumuse, sõlmiti hankeleping üksnes
kostjaga, kes sai hankijalt tasu. Seda, millise lepingu sõlmis hageja kostjaga ja millisel alusel ta kostjalt tasu nõuab, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud.
97.Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjaga sõlminud käsunduslepingu. Hageja ei ole isegi üldsõnaliselt välja toonud, millise käsundi on ta kostjale andnud. Kuna need väited on põhistamata ja tõendamata, on alusetud hageja viited sellele, et kostja pidi talle üle andma käsundi alusel saadu. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et kostja oleks hankelepingu sõlminud hagejalt saadud käsundi alusel. Samuti on alusetud hageja viited poolte kui solidaarvõlausaldajate omavahelistele suhetele. Hageja ei ole tõendanud, et nad sõlmisid koos kostjaga hankelepingu, mille alusel olid nad mõlemad kellegi suhtes solidaarvõlausaldajad.
98.Äriregistri väljavõttest nähtuvalt (toimiku 2. kd, lk 13-15) on hageja tegevusalaks programmeerimine. Kostja ei ole iseenesest sellele vastu vaielnud. Hageja esitas kohtule seoses arvega nr 17013 „konkreetsed akteeritud piletid“, mis pidid tõendama kulutatud aega koos ülesannete kirjeldustega (toimiku 1. kd, lk 180-183). Hageja ei ole selgitanud, mis täpselt peaks esitatud tõendist nähtuma, kes on kellele tööülesandeid andnud ning kuidas need on täidetud. Esitatud tõenditest ei saa järeldada, et nimelt hageja on teinud programmeerimistöid. Tõenditest ei saa järeldada, mis töödega tegemist oli ning kas või kellele on need üle antud. Hageja ei ole tõendanud väiteid, et hoopis tema tegi töö, mille eest kostja hankelepingu alusel tasu sai.
99.Täiendavalt on pooled kohtule esitanud oma e-kirjade vahetuse 09.12.2017 kuni 15.12.2017 (toimiku 1. kd, lk 193-201) ja veebruaris 2018 (toimiku 1. kd, lk 160-161), kuid e-kirjade vahetusest ei ole võimalik järeldada, millise lepingu pooled sõlmisid, milles kokku leppisid ja mille eest hageja kostjalt tasu nõuab. E-kirjades on pooled vaielnud arvete tasumise üle, viitamata sellele, millise lepingu nad omavahel sõlmisid.
100.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue arve nr 17013 alusel ei saa kuuluda rahuldamisele arvel märgitud summas 8597,92 eurot. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esile toonud ega tõendanud, millise lepingu alusel on tal võimalik kostjalt tasu nõuda ja kuidas on tasunõue sissenõutavaks muutunud. Vaatamata sellele leiab kohus, et hageja nõue antud arve alusel kuulub rahuldamisele osaliselt ehk selles osas, milles kostja on arve tasumisega nõustunud.
101.Kostja avaldas 21.06.2020 menetlusdokumendi punktis 12, et enamikes hageja 18.05.2020 menetlusdokumendis välja toodud asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. Hageja rolliks oli programmeerimine ja kostja ülesanneteks muuhulgas projektijuhtimine, suhtlus hankijaga jne. Eeltoodust ei ole võimalik aru saada, milliste hageja väidetega täpselt kostja nõustus ning kostja ei ole ise vaatamata kohtu selgitustele välja toonud, millise lepingu ja millistel tingimustel tema arvates pooled sõlmisid. Kostja leidis, et hageja arve ei vastanud kokku lepitule ja õige arve suurus saab olla 6 346,45 eurot koos käibemaksuga. Kostja leidis, et ta saab hagejale tasuda siis, kui viimane esitab eeltoodud summas nõuetekohase arve.
102.Kohus leiab, et seega on kostja omaks võtnud hageja ees rahalise kohustuse 6346,45 eurot. TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kuna kostja on omaks võtnud, et tal on hageja ees rahaline kohustus summas 6346,45 eurot, ei pidanud hageja nõude rahuldamise eeldusi selles summas tõendama. Alusetu on seejuures kostja viide, et tal oleks tekkinud tasumise kohustus alles siis, kui hageja oleks talle esitanud selles summas nõuetekohase arve. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et pooled
oleksid sellises tasumise eelduses kokku leppinud. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue tulenevalt arvest nr 17013 kuulub rahuldamisele osas, milles kostja on nõude omaks võtnud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 6346,45 eurot. Hageja nõue arve nr 18005 alusel
103.Hageja väitis, et ta esitas antud arve kostjale RIK minihankes (viitenumber x) tehtud arendustööde eest. Pooled leppisid kokku, et kostja peab hagejale tööde eest tasuma 4800 eurot koos käibemaksuga. Hind lepiti kokku 2017. aastal. Hankes oli kostja pakkujaks ja hageja tema alltöövõtjaks. Hageja andis kostjale tööd üle, mida tõendab asjaolu, et kostja saatis hagejale akti allkirjastamiseks. Lisakohustustes ehk selles, et hageja peaks andma garantii, pooled kokku ei leppinud.
104.Kostja viitas, et tegelikult esitasid nad koos hagejaga hankes ühispakkumise, kuid hageja diskvalifitseeriti maksuvõlgnevuse tõttu. Kostja nõustus, et seetõttu sai hagejast hankes tema alltöövõtja. Samas leidis kostja, et hagejal oli garantiikohustus. Tööd jäid kostjale üle andmata, sest hageja keeldus akti allkirjastamisest.
105.Kohus selgitas ka selle nõude osas 16.04.2020 pöördumises mõlemale poolele vajadust oma väiteid tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja täiendavalt põhistanud ega tõendanud, millistel põhjustel on tal võimalik jätta hagejale tasu maksmata.
106.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 08.03.2018 esitas hageja kostjale arve nr 18005 (toimiku 1. kd, lk 12) arendusteenuse eest RIK projektis summas 4800 eurot. Kostja on omaks võtnud, et tegemist oli riigihanke raames tehtud töödega ning selle riigihanke raames tegi hageja talle töid allhankijana.
107.Riigihangete registri väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 184) nähtub, et avati Riigi Teataja infosüsteemi arendustööde hange ning pakkumuste esitamise tähtaeg oli 10.05.2016 kell 13.00. 18.05.2016 koostatud kvalifitseerimise protokollist (toimiku 1. kd, lk 185-191, 2. kd, lk 63-70) nähtub, et hageja ja kostja ühispakkumine loeti kvalifitseerituks, kuid kuna hagejal oli tekkinud maksuvõlg, kõrvaldati ta hankemenetlusest. Kuna hageja ja kostja olid andnud kinnituse, et lepingu täitmise eest nad vastutavad solidaarselt, võis kostja kasutada hageja referentslepinguid oma kvalifikatsiooni tõendamiseks. Lõplikult loeti kvalifitseerunuks kostja. Hageja tasus maksuvõla 12.05.2016 (pangakonto väljavõte toimiku lk 192), kuid see ei oma kohtu hinnangul poolte lepingulise suhte hindamisel tähtsust.
108.17.10.2017 on Skype vahendusel sõnumeid vahetanud kostja esindaja R ja K nimeline isik (toimiku 1. kd, lk 13). K on avaldanud: „kui A tahab 4000 ja mina 600, siis tee teeb kokku koos km 5520“, mille peale on R vastanud, et „paneme siis need tunnid kokku ja teele“. Hageja väitis, et sellest sõnumite vahetusest nähtub, millise lepingu ta kostjaga sõlmis, kuid kohus sellega ei nõustu. Sõnumeid ei ole vahetanud hageja ja kostja ning sõnumite vahetusest ei saa järeldada, milles pooled omavahel kokku leppisid.
109.Küll aga nähtub tõenditest, et kostja allkirjastas 15.02.2018 kinnituskirja (toimiku 2. kd, lk 20-21), milles ta kinnitas, et RIK minihankes „mobiilID ja guardtime versiooni uuendus“ on hageja tööde maht olnud 4000 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on kinnitanud, et kostja tasub hagejale summa viivitamatult pärast seda, kui hageja on tööd kostjale üle andnud ning lõppklient need omakorda vastu võtnud ja nende eest kostjale tasunud. Eeltoodud kirjalikust kinnitusest nähtub kohtu hinnangul, et hageja oli kostja alltöövõtja, kes teostas riigihanke raames
lepingulisi töid, milliste eest oli kostja võtnud kohustuse tasuda 4000 eurot ning käibemaksu. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tööde lõpptellija ei oleks töid vastu võtnud ja nende eest tasunud. Kostja ei ole kinnituskirjas peale eelmainitute esile toonud muid tingimusi hageja tasunõude sissenõutavaks muutumisel.
110.Poolte e-kirjadest märtsis 2018 (toimiku 1. kd, lk 162-164) nähtub, et 05.03.2018 saatis kostja hagejale allkirjastamiseks akti. Sama kuupäeva kandval aktil (toimiku 1. kd, lk 165) poolte allkirjad puuduvad. Aktis märgitu kohaselt oleksid selle allkirjastajad kinnitanud, et hageja on kostjale üle andnud GuardTime ajatempli teenuse muudatustega kohandamise tööd ja töödega kaasnevad dokumendid. Samale aktile on märgitud, et tööde vastuvõtmisega algab kõigile töödele 12 kuuline töövõtugarantii ning sellel perioodil ilmnevad puudused kõrvaldab töövõtja omal kulul. Aktis märgitu kohaselt oleks see olnud aluseks arve väljastamiseks summas 4000 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul tõendab akti saatmine kostja poolt iseenesest seda, et kostja oli hageja tööd vastu võtnud ning soovis lihtsalt saada selle kohta kirjalikku kinnitust. Alusetu on seejuures kostja väide, et kuna hageja ei ole akti allkirjastanud, ei ole tema tasunõue sissenõutavaks muutunud.
111.VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kohtu hinnangul saab kostja toimingust ehk hagejale akti allkirjastamiseks saatmisest järeldada, et eelnevalt oli hageja kostjale tööd üle andnud. Kostja ei ole viidanud ühelegi puudusele töös, mis oleks talle andnud õiguse keelduda tööde vastuvõtmisest. Vastupidi, kostja ise soovis tööde vastuvõtmist fikseerida kirjalikult.
112.Akti saatmisele järgnenud e-kirjade vahetusest (toimiku 1. kd, lk 162-164) nähtub, et hageja keeldus akti allkirjastamisest põhjusel, et ta ei nõustu garantii andmisega. Kostja osundas, et viidatud projektis olid pooled esmalt ühispakkujad, kuid probleemide tõttu hageja diskvalifitseeriti. Lahendusena muutus hageja alltöövõtjaks. Kostja leidis, et kõigil hageja töödel on garantii ja ta võiks akti allkirjastada. Hageja leidis omakorda, et kui hind sisaldab garantiid, peab see olema lepingus eraldi märgitud.
113.Kohus leiab, et kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, miks on tal õigus keelduda hagejale töövõtu tasu maksmisest põhjusel, et hageja ei olnud nõus allkirjastama garantii andmise kohustust kinnitavale aktile. Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele välja toonud ega tõendanud, millest tulenes tema õigus nõuda hagejalt lepingulise tasu eest ka garantiid ning millistele tingimustele oleks pidanud hageja garantiikohustus vastama. Kostja esitas üksnes hankes nr x (toimiku 2. kd, lk 61-62) 09.05.2016 esitatud poolte ühise kinnituse, et nad vastutavad lepingu täitmise eest solidaarselt. Eeltoodud kinnitusest järeldas kostja ekslikult, et hagejal oli tema ees garantii andmise kohustus. Kostja on ise väitnud, et hageja diskvalifitseeriti hankest ning muutus hoopis tema alltöövõtjaks, mis välistab edasise solidaarse vastutuse. Seda, et pooled oleksid alltöövõtulepingu sõlmimise raames leppinud kokku garantii andmises, ei ole kostja väitnud ega tõendanud. Seega puudus kostjal alus keelduda arve tasumisest. Kostjalt tuleb hageja kasuks arve nr 18005 alusel välja mõista 4800 eurot.
Hageja 7200 euro nõue
114.Lisaks arvetest tulenevatele nõuetele esitas hageja kostja vastu 7200 euro suuruse nõude. Hageja viitas, et pooled osalesid ühispakkujatena EHR projekti hankes viitenumbriga x. Kostja
arvutuste kohaselt pidi hageja saama ühe töötunni eest 39,75 eurot. Alguses esindas kostja hagejat selles hankes, kuid hageja võttis volituse tagasi ja kumbki pool pidi hankes esitama eraldi arved. Kostja tegevuse tõttu esitas hageja arve summas 41 700 eurot, millele lisandus käibemaks, kuigi oleks pidanud esitama summas 47 700 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja pani pakkumisse vale hinna, mille tõttu hageja sai 7200 eurot vähem. Kuigi hageja andis hankijale kinnituse, et ta esitab arve väiksemale summale, ei tähendanud see hageja ja kostja vahelise kokkuleppe muutmist. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja saama 39,75 eurot tunnis ehk 47 700 eurot. Kostja leidis, et hageja nõue on tõendamata ja hageja nõustus 29.11.2018 allkirjastatud seisukohas väiksema summaga.
115.Kohus leiab, et antud hageja nõue rahuldamisele ei kuulu. Kohus selgitas hagejale 16.04.2020 saadetud pöördumises (toimiku 1. kd, lk 203-204) vajadust oma nõudeid täiendavalt põhistada ja tõendada. Ka antud nõude osas selgitas kohus hagejale vajadust põhistada ja tõendada, kellega ning millise lepingu ta sõlmis. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja põhistanud ega tõendanud, millisel alusel ta nõuab kostjalt 7200 euro tasumist ning millise lepingu ta kostjaga sõlmis.
116.Hageja esitas kohtule Skype vahendusel toimunud sõnumite vahetuse 21.10.2017 ja 25.05.2017 (toimiku 1. kd, lk 14-15), milles on arutatud töö tegemiseks kuluvate tundide ja maksumuse üle. Kostja pakkus, et hageja töötundide arv võiks olla 1200 tundi ning koos teiste projektis osalejate tundidega (420 tundi ja 170 tundi) oleks koguhind 71 152,50 eurot. Hageja on väitnud, et tegemist oli riigihankes dokumentide ettevalmistamise raames toimunud kirjavahetusega, kus pooled leppisid kokku, millise hinnaga nad projekti lähevad, kuid kirjavahetusest ei nähtu, et hageja oleks selles osalenud ja midagi kostjaga kokku leppinud. Sõnumeid on kostja saatnud K nimelisele isikule.
117.Riigihankes nr 181147 volitas hageja 09.01.2017 kostjat ennast esindama (toimiku 2. kd, lk 22-23) ning kinnitas, et vastutab solidaarselt koos kostjaga, sest nad on ühispakkujad. 26.06.2017 sõlmiti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning hageja ja kostja vahel hankeleping (toimiku 2. kd, lk 72-79). Hankeleping sõlmiti viitenumbri 181147 tulemusena sõlmitud raamlepingu alusel. Lepingu punkti 2.1. alusel oli selle esemeks ortofotodelt tuvastatud hoonete andmete kandmine ehitusregistrisse ja andmete korrastamine. Lepingu punkt 5.1. nägi ette, et tööde maht on 1790 tundi ning töötunni hind on 34,75 eurot. Tööde hind koos käibemaksuga oli 74 643 eurot.
118.Hankelepingu sõlmimisel esindas hagejat kostja seaduslik esindaja. Allkirjastamiseks saadetud lepingu saatis kostja teadmiseks edasi hagejale (toimiku 2. kd, lk 80). Seega võib tõenditest järeldada, et hageja teadis, milline tunnitasu lepiti hankelepingus kokku. Hageja oli koos kostjaga hankelepingu pooleks.
119.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et enne lepingu sõlmimist oli 29.05.2017 riigihangete registrist saadetud kostjale teabepäring (toimiku 2. kd, lk 71), milles viidati, et 1. etapi töötundide arv on 1790. Kui ühe töötunni maksumus on 34,75 eurot, pidi kogumaksumus olema 62 202,50 eurot. Kostjal paluti sisestada korrektne esimese etapi tööde maksumus, sest vastavalt juhendile töötunni maksumust enam muuta ei saanud. Seega võib järeldada, et pakkumises võis olla ühe töötunni maksumus olla märgitud suuremana kui 34,75 eurot. Seda, mis täpselt pakkumises kirjas oli ja kes selle koostas, asjas kogutud tõenditest ei nähtu.
120.25.10.2018 on V E Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist saatnud e-kirja kostjale ja hageja seaduslikule esindajale (toimiku 1. kd, lk 16), milles ta on teatanud, et kuna hageja
võttis 09.03.2018 teatega tagasi kostjale 09.01.2017 antud volikirja, peavad nad mõlemad esitama tööde eest eraldi arved. 05.11.2018 saatis ta uue e-kirja, milles tuletas meelde, et arveid ei ole saabunud (toimiku 1. kd, lk 16). V E palus arved esitada 30. novembriks ja selgitas, et kui arvete eest tasumine lükkub järgmisesse aastasse, tuleb eelnevalt kinnitada eelarve ning arvete maksmine võib lükkuda märtsikuusse.
121.29.11.2018 saatis hageja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile arve nr 18046 (toimiku 1. kd, lk 17) summas 41 700 eurot ilma käibemaksuta ja 50 040 eurot koos käibemaksuga. Arve sisuks on märgitud: „EHK ortofotode projekti tasu“. 29.11.2018 on hageja ja kostja seaduslikud esindajad allkirjastanud kaaskirja viitega „EHK Ortofode töö eest tasumine“ (toimiku 1. kd, lk 166-167), milles on märgitud, et vastavalt tööde vastuvõtuaktile 24.10.2018 esitavad pooled tööde eest tasumiseks eraldi arved, kusjuures hageja esitab arve summas 41 700 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaaskirjas on märgitud, et mõlemad osapooled on summadega nõus.
122.Eeltoodud tõenditest nähtub kohtu hinnangul, et hagejal oli sõlmitud töövõtuleping mitte kostjaga, vaid hankijaga. Hankija pidi tasuma hagejale lepingus kokku lepitud tasu, mida hankija ka teinud on. Kuna hageja võttis tagasi kostjale antud volikirja enda esindamiseks, esitas kumbki ühispakkuja tellijale iseseisva arve ning nad mõlemad on kinnitanud, et arvete summad on õiged.
123.Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest 24.10.2018 kuni 24.11.2018 (toimiku 2. kd, lk 24-27) nähtub, et Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium edastas 24.10.2018 tööde vastuvõtu akti. Seejärel nõudis hageja kostjalt viimase kulude kohta teavet, kuid kulusid puudutava kokkuleppe olemasolu kostja eitas. Kostja leidis, et ta on lisanud kaaskirja poolte kokkulepetest tulenevad numbrid. Hageja omakorda leidis, et kostja on teinud vea ja märkinud dokumentidesse kokku lepitud töötunni hinna 40 eurot asemel 35 eurot. Edaspidises kirjavahetuses pooled kokku ei leppinud.
124.Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele välja toonud ega tõendanud, millest tuleneb tema õigus nõuda kostjalt 7200 euro tasumist. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millise lepingu ta kostjaga sõlmis ja kuidas tulenes sellest kostjale kohustus maksta talle 7200 eurot. Hageja ei ole tõendanud isegi väiteid selle kohta, et kostja sisestas pakkumisse ekslikud andmed, milles tulenevalt muutus tunnitasu väiksemaks. Hageja ei ole tõendanud ega välja toonud, et kostja esindas teda pakkumisse andmete sisestamisel. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi eeldust, mille esinemise tõttu saaks hageja nõuet rahuldada kas lepingulise tasunõudena, kahju hüvitamise nõudena või saamata jäänud tulu nõudena. Lepingust tuleneva kahju nõude hüvitamise eelduseks on mõne lepingulise kohustuse rikkumine teise lepingu poole poolt. Seda, millist kohustust kostja rikkus, ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele esile toonud. Eeltoodut kokku võttes tuleb hageja nõue summas 7200 eurot jätta rahuldamata. Hageja viivise nõue
125.Lisaks põhinõuetele palus hageja mõista kostjalt välja viivise. Hageja leidis, et vastavalt poolte vahel kujunenud praktikale tasus kostja arveid pärast hankelepingute täitmist. Hageja Arve nr 17013 sai kostja kätte 05.12.2017. Hageja viitas VÕS § 821 lg 1 punktile 1 ja leidis, et 30 päeva möödus 04.01.2018 ehk alates 05.01.2018 oli arves märgitud summa sissenõutav. Hageja palus viivise välja mõista seadusjärgses määras ja leidis, et alates 05.01.2018 kuni 18.05.2020 oli 8 597,92 euro pealt kogunenud viivis 1 629,36 eurot. Arve nr 18005 alusel muutus nõue sissenõutavaks alates 31.03.2018. Alates 31.03.2018 kuni 18.05.2020 (mõlemad kuupäevad sisse arvatud) on 4 800 euro pealt kogunenud viivis summas 820,20 eurot. Lisaks
nõudis hageja viivise väljamõistmist 7200 euro suuruselt nõudelt. Kostja leidis, et viivisenõuded on alusetud, kuna hageja esitas viivisenõude hilinemisega.
126.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud nende põhinõuete osas, millised kohus rahuldas. Käesolevas asjas ei ole pooled kokku leppinud viivise määra, mistõttu kohaldub seadusjärgne viivise määr.
127.VÕS § 821 lg 1 p 1 näeb ette, et kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest. Käesolevas asjas on tõendatud, et kostja sai arve nr 17013 kätte 05.12.2017 ning kohus nõustub hageja väitega, et arve põhjendatud osas oli tema nõue sissenõutav 30 päeva möödumisel alates 05.01.2018. Arve nr 18005 esitas hageja kostjale 08.03.2018. Kostja ei ole vastu vaielnud väitele, et ta on arve kätte saanud. Seega leiab kohus, et antud arve osas muutus hageja nõue sissenõutavaks 30 päeva möödumisel ehk 08.04.2018.
128.VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Käesolevas asjas on kostja kohtu hinnangul alusetult väitnud, et hageja esitas viivisenõude hilinemisega. Hagiavalduse kohtusse esitamise ajaks ei olnud hageja nõue aegunud. Kohtumenetlusele eelnenud kirjavahetuses ei avaldanud hageja kordagi, et ta ei kavatse nõuda kostjalt viivist. Kostja ei ole põhistanud, millal oleks pidanud tema arvates hageja viivisenõudest teatama ning miks oli hagiavalduse esitamise ajaks 18.12.2019 viivisenõude esitamise mõistlik aeg möödunud. Seega ei leia kohus, et hageja oleks kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda.
129.Arve nr 17.013 alusel põhjendatud nõudesummalt 6346,45 eurolt on alates 05.01.2018 kuni kohtuotsuse tegemise päevani 18.09.2020 seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivis 1373,32 eurot. Arve nr 18005 alusel on nõudesummalt 4800 eurolt alates 08.04.2018 kuni kuni kohtuotsuse tegemise päevani 18.09.2020 seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivis 940,84 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks kohtuotsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 1373,32 eurot + 940,84 eurot = 2314,16 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast 19.09.2020 välja mõista viivis põhinõuete summalt 6346,45 eurot + 4800 eurot = 11 146,45 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõuete tasumiseni. Asjakohatud tõendid
130.TsMS § 238 lg 1 näeb ette, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Käesolevas asjas on hageja esitanud mitmeid asjakohatuid tõendeid, mida kohus asja lahendamisel ei arvesta. Nii esitas hageja algses hagis ka nõude tunnistada ebaseaduslikuks tema väljaheitmine Eesti X AS riigihankest, millist nõuet hagiavalduse järgmistes versioonides kohtu selgitusi arvestades ei esitanud ning millist nõuet kohus menetluse ei võtnud. Kohus ei arvesta seetõttu tõendeid, milliseid hageja esitas kohtule seoses antud nõudega (toimiku 1. kd, lk 18117).
131.Viivise määra kokkuleppe tõendamiseks esitas hageja kohtule oma varasemad arved ja nende tasumist tõendava konto väljavõtte (toimiku 1. kd, lk 132-134), kuid loobus seejärel menetluse käigus väitest, et pooled on viivise määras kokku leppinud, mistõttu ei arvesta kohus ka neid tõendeid.
132.Hageja esitatud kirjavahetus seoses STAR projektiga (toimiku 1. kd, 173-179) ei ole samuti asjakohane, sest ei seondu ühegi vaidlusaluse asjaolu ega hageja nõudega. Hageja esitas tõendid kohtule kostja iseloomustamiseks, kuid see ei anna kohtule ühtegi täiendavat alust hagi rahuldamiseks. Kohus selgitas hagejale 16.04.2020 vajadust põhistada kõigi esitatud tõendite asjakohasust, kuid vaatamata kohtu selgitustele hageja seda ei teinud. Kohus ei arvesta asja lahendamisel eelviidatud tõendeid. Menetluskulud
133.TsMS § 163 lg 2 näeb ette, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Käesolevas asjas rahuldas kohus hageja põhinõude osaliselt kokku summas 11 146,45 eurot. Täpselt samas summas pakkus kostja hagejale korduvalt kompromissi sõlmimist, kuid hageja keeldus sellest. Kuigi kohus rahuldas ka hageja viivisenõue, tuleb menetluskulud jätta tervikuna hageja kanda. Põhinõude rahuldatud ulatus vastab kostja tehtud kompromissettepanekule. Hageja ei nõustunud kostja pakutud tingimustel kompromissi sõlmimisega ja soovis saada kompromissina kostjalt 17 000 eurot, mis ületab olulises summas hagi rahuldatud ulatuse.
134.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
135.Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile ilma käibemaksuta summas 2611,95 eurot. Kostjale osutati õigusabi kokku 15,8 tunni ulatuses. Õigusabi tasuks oli kuni 02.03.2020 180 eurot tunnis ning alates 27.05.2020 154,50 eurot tunnis. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
136.Kohus leiab, et kostjale osutatud õigusabi tunnitasu suurus on mõistlik. Samuti peab kohus põhjendatuks aega, mis on kostja esindajal kulunud menetlusdokumentide koostamisele. Kostja on kohtule kinnitanud, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Seetõttu tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 2611,95 eurot.
137.Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 2611,95 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.