Hageja O. I. OÜ (registrikood XXX) Hageja lepinguline esindaja A. V. (e-post: XXX) Kostja L. G. (isikukood XXX), elukoht: XXX; e-post: XXX
RESOLUTSIOON
1.Keelduda O. I. OÜ hagiavalduse L. G. i vastu võla nõudes menetlusse võtmisest.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Saata kohtumäärus hageja esindajale. Edasikaebamise kord Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.O. I. OÜ esitas 13. mail 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5138 euro 39 sendi saamiseks. Kohus tegi 18. mail 2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada Pärnu Maakohus lõpetas 26. augusti 2020. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 16. septembril 2020 esitas O. I. OÜ Tartu Maakohtule hagiavalduse L. G. i vastu võlgnevuse nõudes.
2.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012
2-20-118168 (kohaldub alates 10. jaanuarist 2015) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi määrus). Kuna määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda määruse regulatsioonist.
3.Hagiavaldusest nähtub, et kostja on allkirjastanud 24. veebruaril 2019 laenuandjaga T.B.AB (publ) Eesti filiaal laenulepingu 704287818 olemasolevate laenude (B. F. OÜ, I. D. E. OÜ, P.t G. OÜ) refinantseerimiseks, millega moodustus võla summaks kokku 5000 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed. T. B.AB (publ) Eesti filiaal ütles laenulepingu erakorraliselt 23. jaanuaril 2020 üles, nõudes kogu võlgnevuse kohest tasumist. Samas teatas krediidiasutus kostjale, et loovutab laenulepingust tekkinud nõude O. I. OÜ -le.
4.Kohus leiab, et tegemist on määruse artikli 17 p 1 (c) alusel tarbijalepingust tuleneva võlgnevuse nõudega. Määruse artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17. novembri 2011. a otsus kohtuasjas C‐327/10 p 40). Kuigi määrus nr 44/2001 asendati alates 10. jaanuarist 2015 määrusega nr 1215/2012, on tarbija vastu menetluse algatamise erandlik regulatsioon, sh eesmärk säilinud muutumatul kujul ning lähtuda saab eelneva määruse nr 44/2001 põhjal välja kujunenud kohtupraktikast kehtiva määruse tõlgendamisel.
5.Hagiavalduses on võlgniku elukohaks märgitud XXX. Rahvastikuregistri kohaselt on alates
24.veebruarist 2020 L. G. ’i elukoha aadress XXX. Elukoha aadress XXX on rahvastikuregistri alusel alates 24. veebruarist 2020 kehtetu.
6.Hageja põhjendab kohtualluvust tuginedes hagejale teadaolevale kostja viimase elukoha aadressile. Hageja on välja toonud Euroopa kohtu 17. novembri 2011 otsuse C-327/10 (Okresní soud v Chebu (Tšehhi Vabariik) eelotsusetaotlus) - Hypoteční banka a.s. versus Udo Mike Lindner, mille p-des 39-45 on kokkuvõtlikult leitud, et kui kohus ei suuda kindlaks teha tarbijast kostja alalist elukohta hagi esitamise koha riigis ega muus liikmesriigis selle liikmesriigi õigust kohaldades, võib kohtualluvuse kontrollimisel lähtuda ka tarbija viimasest teadaolevast alalisest elukohast. Brüsseli I määruse kohaldamisel ei tohiks tekkida olukord, mis takistaks hagejal kohtusse pöörduda põhjusel, et võimetus teha kindlaks kostja elukoht ei võimalda kindlaks määrata kohtualluvust.
7.Määruse artikli 62 p 1 alusel, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriikliku materiaalõigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isiku alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 3 sätestab, et elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Eestil on rahvastikuregistri andmevahetuse leping XXX. See tähendab, et XXX edastab seal elukoha registreerinud või seda muutnud Eesti kodanike elukoha andmed rahvastikuregistrile automaatselt korra nädalas. Arvestades, et kostja on oma elukoha registreerinud XXX, võib järeldada, et kostja tahtis oma elukohta muuta. Kostja on
24.veebruaril 2020 lasknud muuta oma elukoha aadressiks XXX. Rahvastikuregistri seaduse § 6 lg 1 kohaselt rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust eeldatakse. Seega ei ole kostja elukoht kohtu hinnangul siseriikliku materiaalõiguse järgi Eestis.
2(4)
2-20-118168
8.Pärnu Maakohus on 26. augusti 2020. a hagimenetlusse üleandmise määruses märkinud, et kostja XXX on Rahvastikuregistri andmetel alates 24. veebruarist 2020 kehtetu. Rahvastikuregistri andmetel on alates 24. veebruarist 2020 võlgniku elukoha aadressiks märgitud XXX. Vastav määrus on avaliku e-toimiku kaudu hagejale nähtav. Seega on rahvastikuregistri kehtiva kande järgne kostja elukoht hagejale teada ning kohtule ei ole jälgitav hageja seisukoht, et kostja viimane teadaolev elukoht on mingi muu kui rahvastikuregistri järgne elukoht.
9.Määruse artikli 62 lg 2 kohaselt kui poole alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kelle kohtutele on asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise liikmesriigi õigust, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles liikmesriigis.
10.XXX ei ole alalise elukoha legaaldefinitsiooni üheski õigusaktis ja seega on selle kontseptsiooni sisu tuletatud kohtupraktikast ja õigusteadusest. Tulenedes XXX valitsuse ettepanekutele, et viibimist riigis saaks sisustada alalise elukohana, peaks riigis viibimise loomus näima alalise riigis viibimisena. Alalise elukoha muutus saab toimuda ainult siis kui puudutatud isik on asunud uude riiki elama ja tal on kavatsus sinna jääda ja seal elada püsivalt.1 Sellest, et kostja on registreerinud oma elukoha XXX asuvale aadressile võib kohtu hinnangul järeldada, et kostjal on kavatsus sinna jääda ja seal elada püsivalt. XXX elukohajärgse omavalitsuse seaduse (3/11/1994/2018) § 2 järgi on isiku elukoha omavalitsuseks omavalitsus, milles ta elab. XXX rahvastikuregistri seaduse (8/21/2009/661) § 18 kohaselt seaduse §-s 13 p-des 1-21 nimetatud andmed mis on hoiustatud rahvastikuregistris tuleb arvestada avalikult usaldusväärseteks andmeteks, välja arvatud juhul kui on tõestatud, et andmed on ebakorrektsed või mittetäielikud. XXX rahvastikuregistri seaduse §-s 13 p 3 alusel hoiustatakse XXX rahvastikuregistris ühena andmetest kohalikku omavalitsust, kus isik elab ning tema sealset elukohta, samuti ajutist elukohta ning sellist kinnisasja, maja ja korterit puudutavat informatsiooni mille järgi saab tuvastada isiku kodukoha ja seal elamise. Käesoleval juhul ei ole tõestatud, et XXX rahvastikuregistris olevad andmed oleksid ebakorrektsed või mittetäielikud, seega tuleb vastavad andmed lugeda usaldusväärseteks. Eelnevast tulenevalt on kohus XXX õigust kohaldades jõudes seisukohale, et kostja alalise elukohana on piisava kindlusega tuvastatud XXX. Kuna kostja alaline elukoht asub kohtu poolt kogutud andmete põhjal XXX, võib tarbija vastu menetluse algatada üksnes XXX Vabariigi kohtutes.
11.TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
12.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1896/2006 on loodud Euroopa maksekäsumenetlus, mis võimaldab võlausaldajatel standardblankettide alusel toimiva ühtse menetluse käigus sisse nõuda oma vaidlustamata tsiviil- ja
M. Atallah. The Last Habitual Residence of the Deceased as the Principal Connecting Factor in the Context of the Succession Regulation,(650/2012), lk 136 ://www.researchgate.net/publication/298695810_The_Last_Habitual_Residence_of_the_Deceased_as_the_Princ ipal_Connecting_Factor_in_the_Context_of_the_Succession_Regulation_6502012/link/57aa494208ae7a6420bc ebdf/download
3(4)
2-20-118168 kaubandusalased nõuded. Kõnealust määrust kohaldatakse kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel (v.a Taani). Kohtu ette ilmumine ei ole kõnealuse määrusega nõutav. Nõude esitaja peab esitama üksnes oma taotluse, pärast mida jätkub menetlus omasoodu. See ei nõua nõude esitajalt täiendavaid formaalsusi ega sekkumist. Määruse rakendamist puudutav teave ja kasutajasõbralik vahend blankettide täitmiseks on kättesaadav Euroopa eõiguskeskkonnaportaalis aadressil: https://ejustice.europa.eu/content_european_payment_order_forms-156-et.do. Menetluskulude jaotus
13.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2).
14.TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Külli Puusep kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.