Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 17.09.2020, Tallinn 2-19-138359 Elisa Teleteenused AS hagi A R vastu võla nõudes 456,10 eurot Hageja: Elisa Teleteenused AS (registrikood 10069659, asukoht Akadeemia tee 28, 12618 Tallinn); Hageja lepingulised esindajad: T R (xxx); E C (xxx); Kostja: A R (isikukood xxx, elukoht xxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt A R hageja Elisa Teleteenused AS kasuks võlgnevus 35,02 eurot, kahjuhüvitis 119,90 eurot, võla sissenõudmiskulud 5 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 89,59 eurot.
3.Mõista kostjalt A R hageja Elisa Teleteenused AS kasuks välja viivis võlgnevuselt ja kahjuhüvitiselt (summalt 154,92 eurot) määras 0,05% päevas alates 11.03.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte enam, kui 65,33 euro ulatuses.
4.Jätta hagi rahuldamata võlgnevuse 12 euro, leppetrahvi 76,21 euro, viivise 50,01 euro ja võla sissenõudmiskulude 24 euro nõudes.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud 61% ulatuses kostja ja 39% ulatuses hageja kanda. 5.2 Kostjal A R hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 5.3 Mõista kostjalt A R välja hageja Elisa Teleteenused AS kasuks menetluskulud summas 158,60 eurot. 5.4 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (158,60 eurot) tuleb A Rl tasuda Elisa Teleteenused AS-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-19-138359 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Elisa Teleteenused AS (hageja) esitas 16.12.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A Rlt (kostja) 304,24 euro saamiseks. Kohus tegi 17.01.2020 võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati kätte 29.01.2020 aadressil xxx. A R esitas 03.02.2020 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 27.02.2020 määrusega anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 10.03.2020 kohtule hagi kostja vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi 12.03.2020 määrusega menetlusse ja rahuldas hagi 24.04.2020 tagaseljaotsusega osaliselt. Kostja esitas 02.06.2020 tagaseljaotsusele kaja ja kaja kautsjoni osas menetlusabi andmise taotluse. Kohus jättis kaja 04.06.2020 määrusega käiguta ja kohustas kostjat esitama vastuse hagile. Kostja esitas 11.06.2020 puuduste kõrvaldamise avalduse. Kohus esitas 04.06.2020 kohtunõude Eestis tegutsevatele krediidiasutustele ning Maksu- ja Tolliametile, et selgitada välja kostja majanduslik seisund.
3.Kohus kohustas hagejat 12.06.2020 e-kirjaga esitama kaja osas seisukoht hiljemalt 30.06.2020. Hageja esitas 29.06.2020 seisukoha kajale, milles palub jätta kostja esitatud kaja rahuldamata.
4.Kohus jättis 10.07.2020 määrusega kostja 04.06.2020 taotluse kaja kautsjoni tasumiseks menetlusabi saamiseks rahuldamata ja kohustas kostjat tasuma kaja kautsjoni summas 100 eurot. Kostja tasus kautsjoni 18.07.2020.
5.Kohus rahuldas 11.08.2020 määrusega kostja poolt 02.06.2020 esitatud kaja 24.04.2020 tagaseljaotsusele ning taastas tsiviilasjas nr 2-19-138359 menetluse. Kohus määras 11.08.2020 kirjaga pooltele tähtajad esitada soovi korral oma lõplikud seisukohad või kompromiss ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt 01.09.2020 ning vastaspoole menetluskuludele seisukoht esitamiseks tähtaja hiljemalt 04.09.2020.
6.Kostja esitas 28.08.2020 oma lõpliku seisukoha ja hageja 01.09.2020. Hageja esindaja esitas 31.08.2020 menetluskulude nimekirja.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
7.Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 47,02 eurot, kahjuhüvitis 119,90 eurot, leppetrahv 76,21 eurot, sissenõudmiskulu 29 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 139,60
2-19-138359 eurot ja viivis põhinõudelt, leppetrahvilt ja kahjuhüvitiselt alates 11.03.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata summalt päevas ning jätta menetluskulud kostja kanda.
8.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.04.2016 seadmete rendi- ja/või müügilepingud ning kliendi- ja teenuse osutamise lepingu kostjale Starman ZUUM: S-ZUUMtv, ZUUMtv paigaldusja hooldusteenuse, ZUUMtv kaardi ja ZUUMboxi rendi teenuse kasutamise võimaldamiseks. 03.04.2016 sõlmitud lepingute alusel andis hageja kostjale kasutamiseks ZUUMtv kaardid ja ZUUMboxi koos nende juurde kuuluvate komplektiosadega. Vastavalt lepingus märgitule on selle lahutamatuks osaks Starmani (lisa Teleteenused AS) üldtingimused, Starmani hinnakiri ja osutatavate teenuste spetsifikatsioonid, milledega tutvumist on kostja lepingut allkirjastades kinnitanud. Vastavalt üldtingimuste p-le 5.2.1. kohustus kostja tasuma liitumise, osutatud teenuste, teostatud tööde ja paigaldatud materjalide eest, samuti tasuma seadme ostuhinna ja seadme üüritasu Starmani hinnakirja ja esitatud arvete kohaselt, sealhulgas tasuma ka tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutuste eest ja kliendi poolt süüliselt põhjustatud võrgu rikete kõrvaldamise eest.
9.Kostjal on teenuse osutamise eest tasumata 47,02 eurot, leppetrahv 76,21 eurot, kahjuhüvitis seadmete eest 119,90 eurot, võlahaldustasu 5 eurot ja viivis 1,75 eurot kuni 31.12.2016, kokku 249,88 eurot. Üldtingimuste punkti 10.3 kohaselt on p-s 9.6. sätestatud kliendi kohustuse rikkumisel Starmanil lisaks muudele ülddokumentides, lepingus ja seaduses nimetatud õiguskaitsevahenditele õigus nõuda kliendilt igakordsel rikkumisel hinnakirjas sätestatud võlahaldustasu tasumist. Üldtingimuste p 9.6 kohaselt on klient kohustatud teenuse eest tasuma arvel näidatud tähtajaks. Seoses kostjapoolse arvete mittetasumisega piiras hageja kostjale teenuse osutamist 2016. a oktoobris vastavalt üldtingimuste p-le 7.1.4.1. Nimetatud punkti kohaselt on Starmanil õigus piirata kliendi suhtes lepingu alusel teenuse osutamist, kui klient on hilinenud lepingu alusel osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiiti. Antud juhul oli kostja makseviivituses mitme kuu vältel osutatud teenuse eest esitatud arvete tasumisega.
10.Vastavalt teenuse osutamise lepingu p-le 4 kaasneb ZUUMtv paigaldus- ja hooldusteenusega ja ZUUMnet paigaldus- ja hooldusteenusega kohustus tarbida vastavat teenust vähemalt 24 kuud alates vastava paigaldus- ja hooldusteenusega liitumise kuust. Kui enne nimetatud tähtaja möödumist lõpetab klient lepingu temast endast tuleneva asjaolu tõttu, vormistab selle ümber teise isiku nimele, loobub vastavast paigaldus- ja hooldusteenusest, vahetab ZUUMteenuse mõne teise teenuse vastu või ZUUMteenust piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu, tasub klient Starmanile lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu summas 90 eurot. Antud tasu suurus väheneb proportsionaalselt ajavahemiku võrra, mille jooksul lepingut on täidetud. Kuna piirati kostjale teenuse osutamist enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, kohustub kostja tasuma leppetrahvi 63,75 eurot.
11.Lepingu alusel valib klient ZUUMboxi või digimooduli soodustingimustel kasutamisõiguse. Klient kohustub tarbima ZUUMtv teenust lepingu allkirjastamisele järgneva 12 kalendrikuu jooksul. Kui klient lõpetab lepingu, vormistab selle ümber teise isiku nimele või teenust piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, tasub klient Starmanile lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu summas 29,91 eurot. Antud tasu suurus väheneb proportsionaalselt ajavahemiku võrra, mille jooksul lepingut on täidetud. Kuna piirati kostjale teenuse osutamist enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, kohustub kostja tasuma leppetrahvi 12,46 eurot. Üldtingimuste p 12.2. kohaselt on Starmanil õigus teenuse osutamise leping üles öelda, kui teenuse osutamist on piiratud p 7.1.4. alusel, välja arvatud p-de 7.1.4.4. ja 7.1.4.6 alusel, ja piiramise alus ei ole ära langenud 1 kuu jooksul.
2-19-138359
12.Seadmete kasutamise lepingu p 3 kohaselt on lepingu lõppemisel klient kohustatud seadme tagastama 7 päeva jooksul Starmani esinduses või posti teel. Üldtingimuste p 12.5. kohaselt, lepingu lõppemisel tagastab klient Starmanile omal kulul kõik kliendi valduses olevad Starmanile kuuluvad seadmed ja kiipkaardid. Seadme või kiipkaardi mittetagastamisel kohustub klient hüvitama Starmanile seadme või kiipkaardi väärtuse Starmani poolt esitatava arve alusel. Seadmete tagastamisel tuli tagastada ka kõik komplektiosad. Kostja ei tagastanud hagejale kuuluvat seadet ja kiipkaarti. Kostjal tuleb hüvitada seadmete väärtus, summas 119,90 eurot (DigiTV kaart 10 eurot + digiboks 109,90 eurot). Hageja on nii sideteenuse lepingust kui üürilepingust tulenevad kohustused täitnud, osutanud kostjale sideteenust ning andnud üle seadmed vastavalt poolte vahel kokkulepitud tingimustele. Kostja on aga oma tasu maksmise ja üüritud asjade tagastamise kohustused jätnud täitmata.
13.Kostja on jätnud võlgnevuse õigeaegselt tasumata. Sellest tulenevalt on hagejal vastavalt üldtingimuste p-le 10.1. õigus nõuda kostjalt viivist määraga 0,05% tasumata summalt kalendripäevas kuni summa täieliku tasumiseni. Kokku on hageja viivisenõue 139,60 eurot (perioodi 31.01.2017 kuni 10.03.2020 eest 37,85 eurot + arvetel märgitud viivis 1,75 eurot). Kostjale on lepingu kehtivuse ajal saadetud üks tasuline meeldetuletuskiri. Eelnevalt on saadetud kostjale 1 tasuta meeldetuletus. Kni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine Creditreform Eesti OÜ inkassomenetluses. Antud juhul oli inkassotasuks 24 eurot. Inkassomenetluse käigus on tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud või asunud täitma pärast nõude loovutaja poolt temale selleks täiendava tähtaja andmist. Hageja leiab, et eelnevast lähtuvalt on sissenõudmiskulu suurus 24 eurot mõistlik ja põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt kokku sissenõudmiskulu hüvitamist summas 29 eurot.
14.Kostja vastuväide aegumise kohaldamiseks ei ole asjakohane, sest hageja on oma nõuded tõendanud ja nõuded ei ole aegunud. Hageja on pöördunud täitmata rahaliste kohustuste osas kohtusse 2019. aastal. Hageja poolt esitatud nõuete osas kuulub kohaldamisele TsÜS 147 lg 3, mille kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kostjale esitatud nõuded (v.a inkassotasu) tulenevad kõik poolte vahel sõlmitud lepingust. Arved, milledelt hageja viivist arvestab, oleksid aegunud, kui hageja ei oleks esitanud avaldust kohtusse 01.01.2020.
KOSTJA VASTUVÄITED
15.Kostja esitas 11.06.2020 vastuse hagiavaldusele, milles hagi ei tunnista ja taotleb jätta TsÜS § 146 alusel aegumise tõttu hageja hagi kostja vastu rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
16.Hageja on esitanud nõude alusdokumentideks Elisa Teleteenused AS arved 2016. aastast. Kostja alustas hagejaga läbirääkimisi aegumise rakendamiseks, kuid hageja sellega ei nõustunud. Kostja on viidanud aegumisele ja pole nõuet tunnustanud. Nõue muutus sissenõutavaks 2016. a juulis. Nõude maksehäiresse sisestamisel peab nõue olema 45 päeva sissenõutav ja hageja on märkinud sisestamise ajaks 01.09.2016. Avaldus maksekäsu kiirmenetluses on esitatud pärast nõude aegumist. Aegumine ei ole olnud peatunud. Aegumise kui õigusliku konstruktsiooni aluseks on arusaam, et olemasolevad nõuded, mida ei ole pikema aja jooksul maksma pandud, peavad õigusrahu ja õiguskindluse tagamise huvides taanduma. Võlgnik ei pea seisma silmitsi nõuetega, mille pikaajalise mitteesitamise tagajärjel on tema tõendamisvõimalused kahanenud ja mille
2-19-138359 regressivõimalus on aja jooksul tõenäoliselt samuti halvenenud. Võlgniku huvide teatav eelistamine võlausaldaja huvidele on sellises olukorras õigustatud põhjusel, et võlausaldaja on nõude maksmapanekuga ise ülemäära viivitanud. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
17.Hageja nõuded on sissenõutavaks muutunud juba 2016. aasta aprillis ja hageja sisestas Creditinfo.ee-sse maksehäireregitrisse kande 01.09.2016. Tehingust tulenev nõude aegumise tähtaeg on 3 aastat, sh esimese arve tunnustamata jätmisest. Hageja pöördus nõudega kohtusse alles 16.12.2019 ja hagimenetluses esitas tõenditeks kõik arved, mis olid juba aegunud, v.a. arve nr NA.-94330 summas 10 euro, mis muutus sissenõutavaks 31.12.2016 (aegus 31.12.2019). Arve nr NA-94331 summas 109 euro (võlg 239,33) ja arve nr NA-94330 summas 10 euro (võlg 139,43 euro) mõlemad on väljastatud 30.12.2016 ja maksetähtaeg on sama päev, logo pole nähtav. Kostja on seisukohal, et nimetatud arved on kunstlikult tekitatud. Teistel arvetel on maksetähtaeg korrapärane. Siinkohal saaks hageja välja mõista vaid 10 eurot (juhul, kui arve on tõene). Arve nr NA-94331 oli juba tunnustamata esimese arve laekumise ajast, 2016. a aprill.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
19.Kostja on esitanud 02.06.2020 kajas, 11.06.2020 hagiavastuses ja 02.09.2020 lõplikus seisukohas hageja nõudele aegumise vastuväite ning taotluse aegumise kohaldamiseks. Seega tuleb kohtul esmalt hinnata, kas hageja nõue kostja vastu võib olla aegunud.
20.TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 alusel võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 3 näeb ette, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 154 lg 1 sätestab, et korduvate kohustuste, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
2-19-138359
21.Hageja esitatud lepingutest (vt dtl 29-32) nähtub, et poolte vahel sõlmiti samal päeval nii teenuse osutamise leping kui seadmete rendi-müügilepingud. Riigikohus on selgitanud, et erinevate nõuete aegumisele võivad nende nõuete iseloomust lähtuvalt kohalduda erinevad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) sätted (vt Riigikohtu 12.11.2008. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-95-08, p 11). Kohus leiab, et käesoleval juhul kohaldub teenuste osutamise lepingu alusel esitatud arvete osas aegumisele TsÜS § 147 lg 3 koostoimes TsÜS § 147 lg-ga 1. Seadmete eest rendi maksmise kohustuse puhul on kohtu hinnangul sarnaselt järelmaksuga müügilepingule tegemist korduvate kohustuse täitmise nõudega TsÜS § 154 lg 1 tähenduses ja ka nende nõuete aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
22.Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb lähtuda TsÜS § 146 lg-st 1 tulenevast kolmeaastastest aegumistähtajast. Hageja nõuab kostjalt võlga tasumata arvete eest ning kostja kohustuste näol oli tegemist korduvate kohustustega. Arvete tasumise tähtajad saabusid järgmiselt: 31.08.2016 (01.08.2016 arve nr A-28038339), 30.09.2016 (01.09.2016 arve nr A-28286083), 30.10.2016 (01.10.2016 arve nr A-28350404), 30.11.2016 (31.10.2016 arve nr TA-92580), 30.11.2016 (31.10.2016 arve nr TA-92583), 30.11.2016 (01.11.2016 arve nr A-28643573), 31.12.2016 (01.12.2016 arve nr A-28820731), 30.12.2016 (30.12.2016 arve nr NA-94330), 30.12.2016 (30.12.2016 arve nr NA-94331), 31.01.2017 (01.01.2017 arve nr A-28965879) (vt dtl 37-46). Perioodi 31.08.2016 kuni 31.12.2016 esitatud arvete alusel esitatud nõuete aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 01.01.2017 kell 00:00 ja lõppes kooskõlas TsÜS § 146 lg-ga 1 31.12.2019 kell 24:00. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Kuna hageja esitas 16.12.2019 (s.o enne aegumistähtaja lõppu) hagi, siis peatus aegumine kõigi 2016. aastal sissenõutavaks muutunud arvete osas 16.12.2019 ja nõuded ei ole aegunud. Samuti ei ole aegunud 01.01.2017 arvel esitatud nõue, mille aegumistähtaeg hakkas kulgema alles 01.01.2018 kell 00:00.
23.Kuna kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud, lahendab kohus järgnevalt asja sisuliselt. Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 03.04.2016 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu (dtl 29-30), mille alusel esitas hageja kostjale arveid (dtl 37-43, 46) teleteenuste kasutamise eest, mida kostja ei ole tasunud (kokku nõue summas 47,02 eurot). Arvel nr A-28643573 märgitud võlahaldustasu 5 eurot hageja kostjalt hagiavalduse kohaselt ei nõua. Samuti andis hageja kostjale seadmete rendi- ja/ või müügilepingu (dtl 31-32) alusel kasutamiseks seadmed: Digiboks (vara maksumus 109,90 eurot), mille komplekti kuuluvad ZUUMbox kaugjuhtimispult (10 eurot), ZUUMbox IEC kaabel (1,50 eurot) ning Digiboksi Scart kaabel (3 eurot); DigiTV kaart (vara maksumus 10 eurot). Kuna kostja hagejale seadmeid ei tagastanud, nõuab hageja kostjalt seadmete väärtuse hüvitamist vastavalt esitatud arvetele summas 119,90 eurot (vt dtl 44-45).
24.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
25.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,
2-19-138359 sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
26.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega põhinõude suuruse suhtes. Kostja vastuväited arvete nr NA-94330 ja NA-94331 kohta nende kunstliku tekitamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja on oma nõude olemasolu tõendanud (dtl 29-46). Vaidlus puudub, et kostjal on tasumata arved nr A-28038339, nr A-28286083, nr A-28350404, nr TA92580, nr TA-92583, nr A-28643573, nr A-28820731, nr NA-94330, nr NA-94331 ja nr A28965879 kokku summas 248,13 eurot.
27.Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus on seisukohal, et 03.04.2016 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.
28.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 42 lg 3 p 5 redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
29.Arvel nr A-28643573 on märgitud võla tõttu teenuse piiramise tasu (12 eurot). Kohus leiab, et võla tõttu teenuse piiramise tasu näol on tegemist ebamõistlikult suure leppetrahviga, võrrelduna teenuse eest tavapäraselt makstava tasuga. Kohtule esitatust ei nähtu, et võla tõttu teenuse piiramise tasu oleksid seotud hageja tegelike kuludega, samuti on hagejal õigus nõuda üldtingimuste p 10.1 järgi viivist 0,05% tasumata summalt päevas. Kohus jätab VÕS § 42 lg 3 p 5 ning VÕS § 42 lg 1 alusel tühise tüüptingimuse kohaldamata. Seega jääb hagi võla tõttu teenuse piiramise tasu 12 euro ulatuses rahuldamata.
30.Hageja nõuab kostjalt arvel nr TA-92580 (dtl 40) leppetrahvi 63,75 eurot seoses tähtajalise lepingu rikkumise eest, sest kostjale teenuse osutamist piirati enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu. Samuti nõuab hageja sisuliselt samadel asjaoludel kostjalt arvel nr TA-92583 (dtl 41) leppetrahvi 12,46 eurot. Kohus leiab, et tüüptingimused, millega pannakse tarbijast lepingupoolele tarbimiskohustuse rikkumise eest ette kohustus tasuda kindlas summas leppetrahvi, on arvestades lepingu sõlmimise aega, kohustusliku teenuse tarbimise aega ja tegeliku tarbimise perioodi ning teenuse tavapärast maksumust, kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Seega jätab kohus hagi leppetrahvi nõude 76,21 euro osas rahuldamata.
31.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista teenuste osutamise eest tasumata võlgnevus 35,02 eurot ja kahjuhüvitis 119,90 eurot, kokku 154,92 eurot.
2-19-138359
32.Arvestades hageja põhinõude osalist rahuldamata jätmist, jääb osaliselt rahuldamata ka hageja viivisenõue. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist teenuste osutamise eest tasumata võlgnevuselt 47,02 eurot, kahjuhüvitiselt 119,90 eurot ja leppetrahvilt 76,21 eurot (kokku 243,13 eurot) alates 01.02.2017 kuni 10.03.2020 kokku summas 139,60 eurot. Viivist on hageja arvestanud üldtingimuste p 10.1 alusel määras 0,05% päevas, mis kohtu hinnangul ei ole ebamõistlikult kõrge. Kuna kohus jättis teenuste osutamise eest tasumata võlgnevuse 12 euro ulatuses rahuldamata ja leppetrahvi nõude 76,21 eurot tervikuna rahuldamata, on põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmine määraga 0,05% päevas summalt 154,92 eurot perioodi alates 01.02.2017 kuni 10.03.2020 eest (1134 päeva) summas 87,84 eurot. Samuti on põhjendatud arvel nr A-28038339, nr A-28286083, nr A-28350404, nr A-28643573, nr A28820731 ja nr A-28965879 märgitud viivis kokku 1,75 eurot. Seega on sissenõutavaks muutunud viivise nõue põhjendatud summas 89,59 eurot.
33.Samuti on põhjendatud hageja lisanduva viivise nõue võlgnevuselt ja kahjuhüvitiselt (summalt 154,92 eurot) alates 11.03.2020 kuni summa täieliku tasumiseni määraga 0,05% päevas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
34.Hageja taotleb välja mõistja kostjalt lepingu kehtivuse ajal edastatud meeldetuletuskirjade eest hüvitis summas 5 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Seega lepingu kehtivusajal saadetud ühe meeldetuletuskirja eest saab hageja nõuda kostjalt 5 eurot.
35.Hageja taotleb pärast lepingu lõppemist kostjale edastatud võlateatiste eest meeletuletustasu ehk sissenõudmiskulude 24 euro väljamõistmist. Kohus jätab hagi sissenõudmiskulu 24 euro nõudes rahuldamata. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on Creditreform Eesti OÜ (mitte Elisa Teleteenused AS) inkassomenetluses saatnud kostjale maksemeeldetuletusi. Kohus ei pea põhjendatuks kolmanda isiku poolt võlateatiste saatmisega seotud sissenõudmiskulude hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Kohtule pole esitatud tarbija ja kolmanda isiku vahelist lepingut, mis võiks olla aluseks sissenõudmiskulude hüvitamisele. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna teenuse tarbija on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on teenuse osutajal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Hagist ei selgu, millist teenust ja millise tunnihinnaga Creditreform Eesti OÜ osutas. Hagiavaldusest pole võimalik järeldada, et see teenus oli mõistlikult võttes vajalik – kohus leiab, et hageja oleks saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta ka ilma selleta. Hageja ei ole selgitanud, kuidas aitas on Creditreform Eesti OÜ kaasamine vaidluse lahendamisele kaasa.
2-19-138359
36.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 35,02 eurot, kahjuhüvitise 119,90 eurot, võla sissenõudmiskulud 5 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 89,59 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude ja kahjuhüvitise summalt 154,92 eurot alates 11.03.2020 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni määraga 0,05% päevas. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise võlgnevuse ja kahjuhüvitise ulatuses, st mitte üle summa 65,33 eurot. Hagi jääb rahuldamata võlgnevuse 12 euro, leppetrahvi 76,21 euro, viivise 50,01 euro ja võla sissenõudmiskulude 24 euro nõudes.
37.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 61% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 39% ulatuses hageja ja 61% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade või kohtutoimiku materjalide põhjal.
38.Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot (arve dtl 190), õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest 85 eurot (dtl 27; arve dtl 186) ja õigusabikulud kajale seisukoha esitamise eest 55 eurot (dtl 137; arve dtl 185), kokku 260 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
39.Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. TsMS § 4842 kohaselt saab maksekäsu kiirmenetluses kohus määrata avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot ja muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (vt Riigikohtu 08.03.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 p 12.3), mistõttu on kohtu hinnangul maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks põhjendatud välja mõista summa 20 eurot.
40.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et lepingulise esindaja õigusabikulud hagimenetluses tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 85 eurot on põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja kulu kajale seisukoha esitamise eest summas 55 eurot. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohuslane ja ei taotle menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist, seega kuuluvad menetluskulud hagejale hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (100+20+85+55) 260 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 158,60 eurot (s.o 260-st eurost 61%) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
41.Kohtule ei nähtu, et kostja oleks käesolevas menetluses kulusid kandnud ja kostja ei ole tähtaegselt menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu tuleb eeldada, et kostjal hüvitatavad
2-19-138359 menetluskulud puuduvad. Kostja on tasunud 18.07.2020 kajalt kautsjoni 100 eurot, mille kohus on 11.08.2020 määrusega arvestanud riigituludesse. Kohus peab vajalikuks selgitada, et TsMS § 149 lg 11 kohaselt ei saa kautsjoni hüvitamist menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt või muult menetlusosaliselt.
42.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.