M S hagi R U vastu alusetult saadud 340 euro tagastamise, sissenõutavaks muutunud viivise 81,59 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
448,87 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: M S (isikukood xxxx; elukoht: xxxx; e-post xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Merike Roosileht (OÜ Hugo; Endla 15, Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: R U (isikukood xxxx; elukoht: xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Aleksei Smelov (Companion Õigusbüroo OÜ; Ahtri 8, 10151 Tallinn; e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt R U (isikukood xxxx) hageja M S (isikukood xxxx) kasuks põhivõlgnevus summas 340 eurot ja viivis perioodi 14.03.2017 – 15.09.2020 eest summas 95,48 eurot.
Välja mõista kostjalt R U (isikukood xxxx) hageja M S (isikukood xxxx) kasuks viivis põhinõudelt (340 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 16.09.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud kostja R U kanda.
5.Rahuldada hageja M S taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
6.Välja mõista kostjalt R U hageja M S kasuks menetluskulude hüvitis summas 501 eurot.
7.Välja mõista kostjalt R U hageja M S kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt
2-20-2137 menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagist nähtub, et pooled sõlmisid 31.01.2017 üürilepingu. Üürilepingu p. 2.1. alusel on üüri suurus 530 €/kuus, millele lisanduvad kommunaalid ja elekter. Üürilepingu p. 2.3. alusel maksab üürnik üürileandjale tagatisraha 530 €, mis tagastatakse lepingu lõpetamise päeval (juhul, kui ei ole üüri, kommunaalkulude ja muu võlgnevust). Üürilepingu sõlmimisel 31.01.2017 tasus hageja kostjale sularahas ühe kuu üüri ettemaksu 530 € vastavalt üürilepingule p. 2.1 ja p. 2.2 ning üürilepingu p. 2.3. alusel tagatisraha 530 €.
2.31.07.2017.a. andis kostja üüriobjekti hagejale üle. Mingit üüriobjekti üleandmisevastuvõtmise akti aga kostja ei koostanud. Üsna pea, kui hageja soovis asuda elama üüriobjektile, selgus, et üüritav korter pole nõutavas seisundis ja üüriobjektil olev köögimööbel on halvas seisukorras, mistõttu teatas hageja kostjale, et soovib üürilepingust taganeda ja anda üüriobjekti valduse üürileandjale üle. Üürilepingus on märgitud üürileandja esindajaks kostja R U, kes esines maaklerina. Eeltoodu nähtub ka üürilepingus. Üürilepingu sõlmimisel ütles kostja, et korteri asukohaga xxxx omanik on O ja märkis seda ka üürilepingus (kostja kirjutas käsitsi üürilepingusse omaniku nime). Kostja teatas hagejale, et üüriobjektiga seotud suhtlemine toimub R U vahendusel (tel. xxxx).
3.Vastavalt kokkuleppele toimus üürilepingu lõpetamine 04.02.2017.a. Pooled leppisid kokku, et kostja tagastab hagejale makstud maakleritasust 350 € ja ülejäänud 180 € jääb kostjale. Vastavalt kokkuleppele tagastas kostja hagejale sularahas osaliselt maakleritasu 350 € tunnistaja A S juuresolekul. Samal päeval tagastas kostja hagejale sularahas tagatisraha 530 €, mille kättesaamist kinnitas hageja kirjalikult. Tagastada tuli kostjal ka üüri ettemaksu raha. Hageja ja kostja leppisid kokku, et üüri ettemaksu summa 530 € tasaarveldavad nad 5 päeva üüriga (190 €). Nii leppisid hageja ja kostja kokku, et tasaarveldamise tulemusena kuulub hagejale üüri ettemaksust tagastamisele 340 €, mis
2-20-2137 tuli tasuda M S (hageja) arvelduskontole nr xxxx peale uue üürilepingu sõlmimist kolme päeva jooksul, seega hiljemalt 07.02.2017.a.
4.Vaatamata poolte kokkuleppele ja korduvatele nõudmistele pole aga kostja kokkulepitud summat 340 € tagastanud ja viivitab kuni käesoleva ajani.
5.03.02.2020.a. sai hageja kinnistusraamatust teada, et kostja (R U) ei ole kinnistusraamatu andmetele tuginedes korteriomandi asukohaga xxxx omanik, vaid oli hüpoteegipidaja. Kuna kostja vahendas aadressil: xxxx, üüriobjekti ja arveldas sularahas, siis on ta vastutav endale võetud kohustuste täitmise eest. Kuna kostja pole kuni käesoleva ajani tagastanud hagejale 340 €, siis on ta hageja arvelt alusetult rikastunud.
6.Kuivõrd kostja on viivitanud alusetult saadud summa 340 € tagastamisega, siis nõuab hageja viiviseid alates 08.02.2017 kuni alusetult saadu tagastamiseni VÕS sätestatud viivise määraga (8% aastas) iga viivitatud päeva eest. Perioodil 08.02.2017 – 07.02.2020 on kostja viivitanud alusetult saadu tagastamisega 1095 päeva. Sissenõutavaks muutunud viiviseid on summas 81.59 €. Edaspidi nõuab hageja viiviseid alates 08.02.2020 kuni alusetult saadu tagastamiseni viivisemääraga 8% aastas (0,0219 % päevas).
7.Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks alusetult saadud 340 € ja viivised perioodi 08.02.2017 kuni 07.02.2010 eest summas 81.59 € ja edaspidi lisanduvad viivised alates 08.02.2020 kuni alusetult saadu (340 €) tagastamiseni, VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
8.Seoses kostja seisukohtadega märgib hageja järgmist. Kostja on esitanud 340 € tagastamise kohta vaid paljasõnalised väited, mis on täies ulatuses tõendamata. Veelgi enam on kostja väited vastuolus kokkulepituga. Kostja põhjenduste kohaselt on pooled 04.02.2017 käsitsi vormistanud vaid ühe dokumendi. Kostja on jätnud mainimata, et pooled on käsitsi vormistanud tegelikkuses kolm dokumenti.
9.Põhjendamatu on kostja seisukoht, et nõue on aegunud. 04.02.2017 sõlmisid pooled kokkuleppe: „ ... ettemaksu summa tuleb tasaarveldusele kokkuleppeliselt 340 €, see kantakse arvele xxxx kolme päeva jooksul peale uue üürilepingu sõlmimist.“ Seega omab tähtsust asjaolu, millal on sõlmitud uus üürileping.
10.Kostja vahendusel on sõlmitud uus üürileping 10.03.2017.a. Üürnikuks on M M ja K A ning üürileandjaks F O. Üürnike kasutusse anti korter asukohaga xxxx ehk sama korter, mida üüris hageja. Seega lähtudes hageja ja kostja vahel 04.02.2017.a. sõlmitud kokkuleppest, tuli kostjal tasuda hagejale ettemaksu summa 340 € hiljemalt 13.03.2017.a. Seega muutus nõue sissenõutavaks alates 14.03.2017 ja oleks aegunud 14.03.2020.a. Hageja esitas alusetust rikastumisest tuleneva nõude 07.02.2020.a. Eeltoodust tulenevalt ei ole nõue aegunud.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
11.Kostja märgib, et hagi ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kostja vaidleb vastu, et tema poolt on jäänud tagastamata 340 €. Ka see summa tagastati lepingu lõppemise päeval, ehk 04.02.2017.a. See nähtub ka nimetatud kuupäeval käsitsi vormistatud dokumendist, kus on pooled fikseeritud „üürileping on lõpetatud 04.02.2017“ „pretensioone ei ole“. Mingeid muid kokkuleppeid raha tagastamise kohta ei ole kostja vormistanud.
2-20-2137
12.Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud. VÕS § 337 sätestab, et kui üürnik on üüri või kõrvalkulud üürilepingu lõppemisele järgneva aja eest ette maksnud, peab üürileandja ettemaksu koos käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressiga üürnikule tagastama. VÕS § 338 lg 2 sätestab, et üürniku nõuete aegumistähtaeg algab lepingu lõppemisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et üürileping lõppes 04.02.2017.a. Järelikult möödub kolmeaastane hagi esitamise tähtaeg 04.02.2020.a. Hagi on kohtusse esitatud 07.02.2020.a. Seega on hageja nõue aegunud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1 kohaselt 448,87 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel.
14.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
15.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: • pooled sõlmisid 31.01.2017 kirjaliku tähtajalise eluruumi üürilepingu korteri asukohaga xxxx osas (tlk 5-8); • hageja tasus kostjale üürilepingu sõlmimise päeval sularahas ühe kuu üüri ettemaksu 530 eurot (üürilepingule p. 2.1 ja 2.2), tagatisraha 530 eurot (üürilepingu p 2.3) ning 530 eurot maakleritasu; • pooled sõlmisid 04.02.2017 kirjalikku kokkuleppe üürilepingu lõpetamise kohta (tlk 9); • kostja tagastas pooltevaheliste kokkulepete kohaselt lepingu lõpetamise päeval hagejale sularahas maakleritasu 350 eurot (tlk 10) ning tagatisraha 530 eurot (tlk 11).
16.Hageja palub kostjalt välja mõista 340 eurot ja viivise perioodi 08.02.2017 – 07.02.2010 eest summas 81,59 eurot ja viivise alates 08.02.2020 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
17.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) on üüri ettemaksu lepingu lõppemise päeval hagejale sularahas tagastanud ja hageja on kirjalikult kinnitanud, et tal puuduvad üürilepinguga seoses kostja vastu mistahes pretensioonid; (ii) nõue on aegunud.
18.04.02.2017 kirjalikku kokkuleppe (tlk 11) kohaselt tasaarveldasid pooled üüri ettemaksu 530 eurot 5 päeva üüriga, mis kokkuleppe kohaselt moodustas 190 eurot. Pooled leppisid kokku, et tasaarvestuse tulemusel kuulub hagejale üüri ettemaksust tagastamisele 340 eurot, mis tuli tasuda M S arvelduskontole nr xxxx peale uue üürilepingu sõlmimist kolme päeva jooksul.
19.Hageja tugineb nõude alusena VÕS 1028 lg-le 1, tegemist on lepinguväliseid võlasuhteid reguleeriva sättega. Kohus kohaldab õigust ise ega ole seotud poolte seisukohtadega õigusküsimustes (vt mh TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause, § 688 lg 2) (vt ka nt
2-20-2137 Riigikohtu 15. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 27). Kohus leiab, et nõude aluseks ei ole hageja viidatud alusetu rikastumise sätted. Riigikohus on lahendi nr 2-17280/31 p-s 18 märkinud järgmist: Kui sooritus tehakse lepingu alusel, saab selle õiguslik alus puududa esmajoones vaid juhul, kui leping on tühine, ja ära langeda, kui leping on tühistatud. Ka lepingu lõppemine, olgu kokkuleppel või tähtaja möödumise tõttu või ka taganemise või ülesütlemisega, ei võta tehtud soorituselt õiguslikku alust ega anna põhjust kohaldada alusetu rikastumise väljanõudmise sätteid (vt ka VÕS § 188 lg 2 teine lause, §-d 189-191, § 196 lg 4). Eelnevat kinnitab ka Riigikohtu varasem praktika (mh Riigikohtu 24. septembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08, p 9; 20. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-11, p 13). Puudub vaidlus, et üüri ettemaks on tehtud üürilepingu alusel. Kohtuni ei ole toodud, et tehing oleks olnud tühine või tühistatud – see ei tulene ka asjaolust, et üürilepingu sõlmis isik, kes polnud lepingu eseme omanik, sest seadus ei nõua, et üürileandja oleks asja omanik. Vaidlustamata asjaoludel on leping lõpetatud poolte kokkuleppel. Seetõttu kuuluvad kohaldamisele üürilepingust tulenevad ja seda reguleerivad VÕS sätted.
20.VÕS § 337 sätestab, et kui üürnik on üüri või kõrvalkulud üürilepingu lõppemisele järgneva aja eest ette maksnud, peab üürileandja ettemaksu koos käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressiga üürnikule tagastama. Puudub vaidlus, et hage tasus kostjale 530 eurot 1 kalendrikuu üüri ettemaksuna. Pooled on kokku leppinud, et üürilepingu kehtivuse perioodi eest kuulus hageja poolt kostjale tasumisele üür 190 eurot ning et ülejäänud üüri ettemaks tagastatakse vastavalt 04.02.2017 kokkuleppele. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks ettemaksu hagejale ülekandega või sularahas tagastanud. Seega on kostja VÕS § 337 ja poolte vastava 04.02.2017 kirjaliku kokkuleppe alusel kohustatud hagejale üüri ettemaksu tagastama.
21.Kokkuleppe kohaselt kuulus ettemaks tagastamisele 3 päeva jooksul xxxx korteri uue üürilepingu sõlmimisest. Hageja on tõendanud, et uus üürileping nimetatud korteri osas on sõlmitud 10.03.2017 (tlk 60 - 61). Seega pidanuks kostja üüri ettemaksu tagastama hiljemalt 13.03.2017. VÕS § 82 lg 7 järgi muutus nõue sissenõutavaks seega 14.03.2017.
22.Tulenevalt VÕS § 8 lg-st 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja ettemaksu tagastanud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).
23.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostjal on õigus keelduda kohustuse täitmisest põhjusel, et nõue on aegunud (TsÜS § 142 lg 1). Kostja on aegumisele tuginenud (TsÜS § 143). TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega (TsÜS § 147 lg 1). Käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele kostja viidatud VÕS § 338 lg 2, kuivõrd nimetatud säte reguleerib üksnes VÕS § 338 lg-s 1 sätestatud nõuete aegumistähtaegade algust. Käesolevas asjas ei ole esitatud selliseid nõudeid. Esitatud on üksnes VÕS § 337 nõue ning sellele kohaldub üldine tehinguliste nõuete aegumise regulatsioon ilma mistahes eranditeta. Kohus on ülal leidnud, et nõue muutus sissenõutavaks 14.03.2017 ning
2-20-2137 pidanuks kooskõlas TsÜS § 136 lg-ga 2 aeguma 14.03.2020. Hageja on hagi esitanud 07.02.2020. Seega ei ole nõue aegunud ning kostjal ei ole alust keelduda kohustuse täitmisest.
24.Kohus on ülal leidnud, et poolte vahel oli leping, kostja on lepingust tulenevat kohustust rikkunud, kohustus on sissenõutavaks ning hagejal on õigus kohustuse täitmist nõuda. Seega tuleb hagi rahuldada põhinõude osas ning mõista kostjalt hageja kasuks välja üüri ettemaks summas 340 eurot.
25.Hageja palub kostjalt välja mõista ka hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 81,59 eurot. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt välja mõista otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 95,48 eurot (1282 päeva x 8% aastas x võlg 340 eurot) ning otsuse tegemisele järgnevast päevast alates viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
26.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 340 eurot, viivise 95,48 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 16.09.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
27.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
28.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kostja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
29.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või
2-20-2137 menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
30.Hageja esindaja esitas 18.03.2020 ja 25.08.2020 avaldused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldused vastavad TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 ning § 174 lg 10 nõuetele. Avaldustest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 100 eurot ning hagejale on õigusabi osutatud 15,3h ulatuses tunnihinnaga 40 eurot (käibemaksuga), kokku 401 eurot. Hageja menetluskulud on kokku 501 eurot. Hageja palub märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega ning et tal puudub võimalus esindajakuludelt tasutud käibemaksu tagasiarvestamiseks.
31.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
32.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
33.Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga.
34.Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: tutvumine dokumentidega, õiguslik hinnang, nõudesummade arvutamine, veebinõustamine seoses üüri ettemaksu tagasinõudega (võlaõigus) 1h; veebinõustamine, tutvumine kliendi kirjaga, andmete edastamine (võlaõigus) 0,2h; tutvumine kinnistusraamatu andmetega, õiguslik hinnang, nõude aluse kvalifitseerimine, kliendi veebi- ja telefoninõustamine (võlaõigus) 0,8h; hagiavalduse koostamine 6h; kohtumääruse kättesaamise kinnitamine, tutvumine, info edastamine kliendile koos selgitusega 0,2h; tutvumine kohtunõudega, menetluskulude nimekirja koostamine 0,3h; kostja vastuse ja kohtu kirja kättesaamise kinnitamine, tutvumine, õiguslik hinnang, veebinõustamine 0,3h; tutvumine kostja vastusega, õiguslik hinnang, hageja seisukoha koostamine 3h; kohtumääruse kättesaamise kinnitamine, tutvumine, õiguslik hinnang, edastamine kliendile, läbirääkimiste pidamine kompromissiga seoses 0,2h; tutvumine kohtumääruse/kohtunõude ja hagiavaldusega,
35.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasu vastab asja materjalidele ja kohtupraktikale.
36.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 401 eurot (käibemaksuga). Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-4-15 on kajastatud järgmine seisukoht: „Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses.“ Käesoleva tsiviilasja hind on 448,87 eurot ning esindajakulude kogusuurus on samas suurusjärgus tsiviilasja hinnaga. Kohus märgib, et käesoleval juhul puudub vajadus esindajakulude vähendamiseks eelviidatud lahendis toodud kaalutlustel.
37.Kohus rahuldab hageja avalduse ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 501 eurot, sh esindajakulu 401 eurot ning riigilõiv 100 eurot.
38.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
39.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.