Aktsiaselts COMFORT AE hagi K. P. vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 28 732,12 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts COMFORT AE (registrikood 10170826, asukoht Jaama 1, 72712 Paide) Hageja esindaja: vandeadvokaat Tarmo Repp (Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co; Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: K. P. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post Xxx, xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaselts COMFORT AE hagi K. P. vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista K. P.’lt Aktsiaselts COMFORT AE kasuks võlgnevus summas 25 000 eurot.
3.Välja mõista K. P.’lt Aktsiaselts COMFORT AE kasuks sissenõutavaks muutunud viivis alates 29.11.2019. a kuni 15.09.2020. a summas 5 321,20 eurot. Menetluskulude jaotus
2.Välja mõista K. P.’lt menetluskulud summas 2 365,28 eurot Aktsiaselts COMFORT AE kasuks.
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb K. P.’l tasuda Aktsiaselts COMFORT AE-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 2 365,28 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 14.01.2020. a esitatud hagiavalduse kohaselt allkirjastasid 15.11.2019 V OÜ (edaspidi võlgnik), AS COMFORT AE (edaspidi hageja) ja K. P. (edaspidi kostja) (edaspidi koos pooled) võlgnevuse tasumise ja tasumise käendamise kokkuleppe (edaspidi leping). Lepingut sõlmides võeti arvesse, et hageja ja võlgnik on sõlminud alltöövõtulepingu nr 01/2019 COM (edaspidi töövõtuleping) ning võlgnik on viivituses töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmisega.
2.Lepingus lepiti kokku, et võlgnik tasub leping sõlmimise hetkeks hageja poolt esitatud arve nr M190945 (edaspidi arve) kogusummas EUR 37 321 (millest oli võlgniku poolt eelnevalt tasutud EUR 7000), seega jääk EUR 30 321,20 alljärgneva maksegraafiku alusel: 31.08.2019.a. arvest nr M190945 summas EUR 37321,20 (sh. km) 14.11.2019.a. EUR 5 321,20; 31.08.2019.a. arvest nr M190945 summas EUR 37321,20 (sh. km) 28.11.2019.a. EUR 10000; 31.08.2019.a. arvest nr M190945 summas EUR 37321,20 (sh. km) 12.12.2019.a. EUR 5000; 31.08.2019.a. arvest nr M190945 summas EUR 30321,20 (sh. km) 23.12.2019.a. EUR 10000.
3.Lepingu punktis 3.1 lepiti kokku, et kostja käendab lepingust ja töövõtulepingust tulenevate nõuete täitmist. Seega juhul, kui võlgnik ei täida lepingust või töövõtulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt või nõuetekohaselt, kohustus kostja käendajana kohustuse täitma.
4.Lepingu punkti 3.3. kohaselt kohustus kostja täitma võlgniku kohustused viie päeva jooksul arvates hageja sellekohase kirjaliku teate kätte toimetamisest või leping kohaselt kättetoimetatuks lugemisest. Käesolevaks hetkeks on hagejale maksegraafiku alusel tagatud vaid esimene osamakse summas EUR 5 321,20, mis tähendab, et põhivõlgnevuse jääk on EUR 25 000. Hageja on võlgniku juhatuse liikmele ehk kostjale saatnud meeldetuletusi ja palunud tasuda ka järgmine arve, mille maksegraafikujärgne tasumise kohustus oli 28.11.2019, kuid käesolevaks hetkeks ei ole rohkem laekumisi toimunud, viimase makse tähtaeg oli 23.12.2019.
5.07.01.2020 saatis hageja lepingulise esindaja kaudu kostjale lepingust tuleneva kohustuse täitmise nõude (edaspidi nõue), milles toodi välja, et kostjal on käendusest tulenev kohustus hageja ees põhisummas EUR 25 000, millele on lisandunud viivised summas EUR 2 979,91, kokkuvõtteks võlgnevus 07.01.2020 seisuga EUR 27 979,91. Nõudes paluti kostjal tasuda võlgnetav EUR 27 979,91 hiljemalt 5 päeva jooksul pärast nõude postitamist hageja
arveldusarvele. Kostja ei ole oma kohustust täitnud ja nõuet tasunud ega muul viisil nõudele reageerinud.
6.Töövõtulepingu punkti 10.4. kohaselt on hagejal õigus nõuda võlgnikult viivist 0,1% tasumisele kuuluvast summast päevas iga viivitatud päeva eest. Käesolevaks hetkeks on sissenõutavaks muutunud viivis summas EUR 3 610,24. Seega on hagejal käesoleval hetkel kostja vastu käenduslepingust tulenev nõue kogusummas EUR 28 610,24.
7.Vaidlus puudub, et lepingust tulenev võlgniku kohustus, mille täitmist kostja käendab on muutunud sissenõutavaks. Hageja rõhutab, et võlgnik tunnistab nõuet, mis nähtub sellest, et ta on esimese graafikujärgse makse sooritanud. Seega põhinõude sissenõutavaks muutumise ja suuruse üle ei ole pooltel vaidlust.
8.Lepingus leppisid pooled kokku, kostja vastutab hageja ees koos võlgnikuga kui solidaarne võlgnik lepingust ja töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Kostja vastutus käendajana laienes lepingu kohaselt ka kõrvalnõuetele, sh kahju hüvitamise ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud nõuetele. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma võlgniku täitmata kohustused viie päeva jooksul arvates sellekohasel kirjaliku teate kättetoimetamisest. Võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud ning hageja on saatnud käendusest tuleneva nõude kostjale täitmiseks, kuid ettenähtud viie päeva jooksul ei ole kostja oma kohustust hageja ees tasunud.
9.Töövõtulepingus oli viivisemääraks kehtestatud 0,1% päevas võlgnetavalt summalt. Käesolevaks hetkeks on viivise kogusummas EUR 3 610,24, mis on kujunenud järgmiselt: Arve summas EUR 37 321,20 maksetähtaeg 14.09.2019. võlgnik tasus arvest EUR 7 000 kuupäeval 09.10.2019. Selle perioodi eest viivis EUR 933,03. 15.11.2019 tasus võlgnik arvest maksegraafiku alusel EUR 5 321,20. Seega perioodil 09.10.2019 kuni 15.11.2019 oli võlgnevuse summa EUR 30 321,20. Selle perioodi eest viivis EUR 1 152,21. Alates 15.11.2019 on võlgnevuse summa olnud EUR 25 000 ning viivis kuni hagi esitamiseni on EUR 1 525. Käesoleval juhul ei ole võlgnik oma kohustust hageja ees täitnud, mistõttu on hageja esitanud täitmisnõude käendajale, kuid ka käendaja ei ole oma lepingust tulenevat kohustust täitnud, mistõttu on hageja sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole ja esitab lepingust tuleneva nõude summas EUR 28 610,24 kostja kui käendaja vastu. Kostja vastus
10.Kohtule 16.04.2020. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Käesolevas asjas ei ole hagejal õigust kostjalt käendajana võla tasumist nõuda, kuivõrd põhivõlg ei ole veel sissenõutavaks muutunud. 23.12.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-19-20524 alustas kohus põhivõlgniku OÜ V osas saneerimismenetlust. Saneerimiskavale lisatud nõuete rahuldamise graafiku kohaselt kujundatakse saneerimiskavaga ümber ka hageja vaidlusalune nõue summas 25 000 eurot. Saneerimismenetluse alustamise tulemusel ei ole nõue sundtäidetav, samuti on peatunud viivise kogunemine nõudelt. Tänaseks on saneerimiskava esitatud kohtule kinnitamiseks, kuid kohus ei ole selles osas veel otsust teinud. Tulenevalt VÕS § 149 lõikest 1 ei ole niisiis hagejal õigust kohustuse täitmist ei põhivõlgnikult ega ka kostjalt kui käendajalt nõuda enne vähemalt 12 kuu möödumist saneerimiskava kinnitamisest (mil muutub nõue osaliselt sissenõutavaks).
11.Igal juhul on alusetu ka hageja viivisenõue. Nimelt on seoses põhivõlgniku saneerimismenetluse alustamisega viiviste kogunemine põhinõudelt peatunud (SanS § 11 lg 1 p 2). Samuti on kohus 16.01.2020 kohtumääruses asjakohaselt viidanud, et hagiavaldusest ei selgu, millisel alusel nõuab hageja kostjalt viiviseid võlgnevuse kogusummalt alates 15.09.2019, kui poolte vahel oli 15.11.2019 sõlmitud kokkulepe võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel osamaksetena 14.11.2019, 28.11.2019, 12.12.2019 ja 23.12.2019. 15.11.2019 allkirjastatud võlgnevuse tasumise ja tasumise käendamise kokkuleppest viiviste tasumise kohustus ei nähtu. Kostja 16.01.2020 esitatud dokumendis ei ole samuti toodud välja õiguspärast alust, mis võimaldaks kostjal nõuda viiviseid tagasiulatuvalt ka perioodi eest, mil käenduslepingut veel sõlmitud ei olnud. Nimetatud järeldust ei muuda ka käenduslepingu punkt 3.1. 15.11.2019 kokkuleppega ei võtnud kostja vastutust varasemate võimalike kõrvalnõuete eest, mida kokkuleppes ei mainitud. Kokkuleppes oli välja toodud võlgnevuse kogusumma kokkuleppe sõlmimise seisuga. Sellega leppisid pooled siduvalt kokku tasutava võlgnevuse suuruses ning võimalikke viiviseid saaks hageja nii põhivõlgnikult kui ka kostjalt seega nõuda vaid edasiulatuvalt, juhul kui põhivõlgnik või kostja ei teostanud 15.11.2019 kokkuleppes märgitud makseid tähtaegselt. Kohtu põhjendused
12.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
13.Kohus on tuvastanud, et OÜ V, juhatuse liige K. P. isikus (tellija) ja AS Comfort AE, juhatuse liige E. R.’i isikus (töövõtja) sõlmisid 21.08.2019. a töövõtulepingu nr 01/2019 COM, mille p 3 kohaselt töövõtja võttis endale kohustuse teostada tellijale ventilatsioonitöid (ventilatsiooni ehitustööd, süsteemi mõõdistamine ja passistamine) objektil xxx. Tellija kohustus töö vastu võtma ning selle eest vastavalt lepingule tasuma (tl 15). 31.08.2019. a esitas AS Comfort AE V OÜ-le akti nr 1 alusel koostatud arve nr M190945 summas 37 321.20 eurot maksetähtajaga 14.09.2019. a (tl 10). V OÜ tasus arvest 7 000 eurot, tasumata jäi 30 321,20 eurot. 15.11.2019. a sõlmisid V OÜ, AS COMFORT AE ja K. P. võlgnevuse tasumise ja tasumise käendamise kokkuleppe, mille kohaselt V OÜ pidi tasuma 30 321,20 eurot maksegraafiku alusel järgmiselt: 14.11.2019. a 5 321,20 eurot; 28.11.2019. a 10 000 eurot; 12.12.2019. a 5 000 eurot; 23.12.2019. a 10 000 eurot. 15.11.2019. a tasus V OÜ esimese osamakse summas 5 321,20 eurot. Teine, kolmas ja neljas osamakse on käesoleva ajani tasumata. Lepingu p 3.1. kohaselt K. P. käendab V OÜ 15.11.2019. a kokkuleppest ja 21.08.2019. a töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmist.
14.Kostja ei eita kokkuleppe täitmata jätmist, kuid põhjendab hageja nõude tasumata jätmist sellega, et hageja põhinõue ei ole sissenõutavaks muutunud. 23.12.2019. a on alustatud V OÜ saneerimismenetlust ning saneerimiskavaga kujundataks ümber ka hageja nõue V OÜ vastu summas 25 000 eurot. Seoses põhivõlgniku saneerimismenetlusega on peatunud ka viivisearvestus. Kostja hinnangul ei sisalda 15.09.2019. a kokkulepe kokkulepet viiviste tasumiseks.
15.Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et V OÜ saneerimismenetluses oleks saneerimiskava kinnitatud ja hageja nõue
ümberkujundatud. See ei muudaks ka hageja nõude sissenõutavust kostja suhtes, kuivõrd SanS § 45 lg 4 kohaselt ei vabasta saneerimiskava ettevõtja kohustuse eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest
16.Kostja väited selle kohta, et tema ei vastuta kõrvalnõuete täitmise eest on vastuolus 15.11.2019. a kokkuleppe punktiga 3.1.1., mille kohaselt käendaja tasub võlausaldajale oma vara ja vahendite arvelt tähtaegselt ja täies ulatuses võlgniku poolt täitmata kohustuse, sh tasub kõik lepingust tulenevad ning töövõtulepinguga seotud kõrvalnõuded, hüvitab kahju ning kõigi summade sissenõudmisega seotud kulutused (tl 8-9).
17.VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Hageja esitas kostjale 07.01.2020. a lepingust ja võlgnevuse tasumise kokkuleppest tuleneva kohustuse täitmise nõude (tl 14). Kostja kohustust ei täitnud. Kohtu hinnangul on hageja nõue summas 25 000 eurot õiguslikult põhjendatud ning kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
18.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
19.Hageja arvest nr M190945 ja 15.11.2019. a kokkuleppest tulenev maksegraafiku teine osamakse summas 10 000 eurot muutus kostja suhtes sissenõutavaks 29.11.2019. a. Kostja on viivituses olnud 292 päeva, seega viivise võlgnevus 2 920 eurot. Kolmas osamakse summas 5 000 eurot muutus sisenõutavaks 13.12.2019. a. Kostja on tasumisega viivituses olnud 278 päeva, seega viivise võlgnevus 1 390 eurot. Neljas osamakse summas 10 000 eurot, muutus sissenõutavaks 24.12.2019. a, seega kostja on viivituses olnud 267 päeva ja viivise võlgnevus on 2 670 eurot. Kokku on kostja viivise võlgnevus hageja ees 6 980 eurot. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Kuivõrd lepingu punkt 3.1.2. kohaselt on käendaja vastutuse
20.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on lisanduva viivisenõude esitanud, kuid kohus jätab selle rahuldamata, kuivõrd kostja vastutuse rahaline maksimumsumma on 30 321,20 eurot.
Menetluskulud 21. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
22.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
23.Hageja on tasunud riigilõivu summas 1 050 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 28 732,12 eurot tasumisele riigilõiv 1 000 eurot. Hageja tasus 50 eurot riigilõivu hagi tagamise avalduselt. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 1 050 eurot.
24.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 1 315,28 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 12 tundi ja 15 minutit. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusele seisukoha koostamiseks.
25.Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka
ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 107,37 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 107,37 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.