Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse avalikult teatavaks 11. september 2020. a, Tartu kohtumaja kantselei tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-19-115857 Tsiviilasi
V.R. hagi A.A. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
8080 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: V.R. (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindajad esindaja advokaat I.K. (XXX, e-post XXX) Kostja: A.A. (isikukood XXX; elukoht XXX) lepinguline esindaja vandeadvokaat R.V. (XXX, e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada V.R. hagi A.A. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista A.A. V.R. kasuks 8080 eurot.
3.Tasaarvestada Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas XXX H.A. ja A.A. kasuks väljamõistetud kahju hüvitis, riigilõiv ja seadusjärgne viivis kogusummas 5522,67 eurot V.R. nõudega A.A. vastu summas 8080 eurot. Tasaarvestuse tulemusena tuleb A.A. tasuda V.R. 2557,33 eurot.
8.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.V.R. (hageja) esitas 06.06.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.A. 6 400 euro saamiseks. Nõude aluseks olevate asjaolude selgituseks on avalduses märgitud – antud laen 8080 eurot, tagastusega 1 aasta jooksul, kohesel tagasimaksel soovin saada 6400 eurot. Seoses nõudele vastuväite esitamisega lõpetas kohus 16.07.2019 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 05.08.2020 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja võlgnevuse 8080 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 07.06.2016 suulise laenulepingu. Laenulepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu 8080 eurot ning kostja lubas laenu tagastada hiljemalt aasta jooksul. Hageja kandis kostjale laenulepingu järgse laenusumma üle 07.06.2016. Pooltevahelised suhted halvenesid 2017. aastal ja kostja asus laenu saamist eitama ning keeldub laenu tagastamast.
KOSTJA VASTUS HAGILE
3.Kostja vaidleb esitatud hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja ei tunnista laenusuhet, ta ei ole võtnud hagejalt laenu. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud laenusuhte olemasolu, samuti ei ole hageja tõendanud, et sõlmiti tähtajaline laenuleping. Hagi juurde lisatud kontoväljavõtte kohaselt on kostjale küll kantud 07.06.2016.a üle summa 8080 eurot, kuid ülekande selgituseks on märgitud „ kokkuleppel“. See ei ole kuidagi piisav, et tuvastada laenusuhe ja selle väidetava laenusuhte tingimused poolte vahel. Hageja on asunud oma väidetavat laenunõuet sisse nõudma alles 2019. aastal, st. üle 3 aasta peale ülekande tegemist, kusjuures ei ole hageja esitanud kordagi nõudeid oma väidetava laenu tagastamiseks ehkki hageja väite kohaselt saabus laenu tagastamise tähtaeg juba 2017. aastal. See kinnitab, et laenulepingust rääkimine on antud juhul ebaloogiline ja eluliselt mitteusutav. Vastavalt VÕS § 398 lg 1, kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Hageja ei ole teavitanud laenulepingu ülesütlemisest.
4.Kostja selgitab, et 07.06.2016.a 8080 euro ülekande puhul oli tegemist O.V. kohustuse täitmisega. Kostja oli O.V. töötaja. Peale seda, kui kostja võõrandas oma osaluse O.V. hagejale, jäid O.V. üles kohustused (sh töötasud) kostja ees. Eelnimetatud kohustused on tasutud algselt O.V. otse ja seejärel hageja ise. Hageja on kandnud kostjale 08.05.2016 üle summa 840 eurot, selgitusega „kokkuleppel“. Kostjal ei olnud millegi jaoks laenu vaja ja summa 8080 eurot on laenu jaoks ebaloogiline number.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE OSAS
5.Hageja selgitab, et kostja pöördus tema poole laenusaamise sooviga 2016. aasta kevadel eesmärgiga omandada riigi käest XXX, registriosa nr. XXX. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kostja ja tema abikaasa on kinnistusraamatusse omanikena sisse kantud 17.06.2016 s.o. 10 päeva pärast hagejalt laenu saamist.
6.XXX enampakkumise teate kohaselt tuli antud kinnistu enampakkumisel osalemise eest maksta tagatisraha 840 eurot. Antud asjaolu omab tähtsust seetõttu, et hagiavaldusele lisatud hageja konto väljavõtte kohaselt laenaski hageja kostjale esmalt 840 eurot 08.05.2016. Enampakkumine toimus 11.05.2016 ning selleks ajaks oli vajalik tasuda tagatisraha.
7.Eesti Vabariigi ja kostja vahel XX.XX.XXXX sõlmitud hoonestamata kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingust nähtub, et kostja on omandanud XXX hinnaga 8440 eurot ning XXX hinnaga 500 eurot. Kokku tasus kostja kinnistute eest 8940 eurot. Hageja oli kostjale laenanud kokku 8920 eurot, vastavalt 840 eurot vahetult enne tagatisraha maksmise vajadust ja 8080 eurot enne ostuhinna tasumise kohustust. Kinnistute ostuhinnad klapivad hageja poolt kostjale laenatud summadega ja lepingus märgitud kinnistute ostuhinna summaga.
8.Hageja ja kostja olid laenulepingu sõlmimise ajal sõbrad ning seetõttu ei pidanud kumbki pool vajalikuks kirjaliku laenulepingu vormistamist. Samuti hageja kinnitab, et kostja maksis laenatud 840 eurot tagasi sularahas ja selle sissenõudmiseks puudub igasugune vajadus. Hageja küsis korduvalt kostjalt laenu tagasi, kuid pärast pooltevaheliste suhete halvenemist 2017 aasta sügisel asus kostja laenu saamist eitama ning keeldub laenu tagastamast. Samuti ei soovinud kosta ise kasutada ülekande selgitusena sõna „laen“, kuivõrd riigiametnikuna oleks see kostjale suure tõenäosusega kaasa toonud deklareerimise- ja selgitamiskohustuse.
9.Tõele ei vasta kostja väide, et ülekantud 8080 euro näol on tegemist O.V. kohustuste täitmisega. V.O. registriväljavõttest nähtub, et kostja on olnud äriühingu osanik, kuid ei ole kunagi olnud äriühingu juhatuse liige. Seega ei ole tõene, et kostjale tulnuks tasuda mingeid äriühingu kohustusi ning et laenuna antud summa kulus hoopis äriühingu kohustuste täitmiseks. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et pooltevaheline laenusuhe ei ole tõendatud, siis tegemist on sellisel juhul olukorraga, kus kostja on hageja arvelt alusetult rikastunud VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja hagejal on õigus VÕS § 1032 lg 1 alusel raha kostjalt tagasi nõuda.
KOSTJA SEISUKOHT HAGEJA VASTUSE OSAS
10.Kostja on seisukohal, et mingisugune laenusuhe ei ole tõendatud. Kostja kinnitab, et tal ei olnud sel ajal vajadustki laenuraha kasutamiseks. Nimetatud asjaolu kinnitavad kostja pangakontode jääkide seisud selle aja kohta.
11.Samuti ei ole loogiline hageja alternatiivne seisukoht alusetu rikastumise nõudest. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (RKTKo 19.12.2016, 3-2-1-122-16, p 11). Hageja ei ole selgitanud, millise olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena ta kandis kostjale 8080 eurot ega tõendanud, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud/langes hiljem ära. Hageja ei saa lihtsalt alternatiivselt öelda, et juhul kui kande aluseks ei ole laenuleping, siis on tegemist alusetu rikastumisega.
12.Kostja selgitab, et kõnealuse makse näol oli tegemist O.V. kohustuste täitmisega kostja ees. Kostja oli olnud O.V. töötaja, vastutades XXX projekti eest. Peale seda, kui kostja võõrandas oma osaluse O.V. hagejale, jäid O.V. üles kohustused (sh töötasud) kostja ees. O.V. (juhatuse liige hageja V.R. ) on kandnud kostjale 15.04.2016.a. märtsi ja aprilli 2016.a. töötasud.
13.Kostja esitab alusetu rikastumise nõudele aegumise vastuväite. TsÜS-i kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumine 3 aastat. Hageja on alles 04.10.2019.a. seisukohtades püstitanud esmakordselt väite alusetus rikastumise nõudest, seega üle 3 aasta peale väidetavat alusetut rahakannet (07.06.2016.a.). Maksekäsu kiirmenetluse avalduses ei
ole alusetu rikastumise nõuet esitatud ja TsMS § 481 lg 11 järgi ei kohaldata maksekäsu kiirmenetlust lepinguvälistele nõuetele. Järelikult sai hageja püstitada alusetu rikastamise nõude vaid hagiavaldusega ja käesoleval juhul ei saanud maksekäsu kiirmenetluse avaldus peatada alusetu rikastumise nõude aegumise kulgemist TsÜS § 160 lg 1 ja 2 p 3 tähenduses. Kõige varem sai seega alusetu rikastumise nõude peatumine toimuda hagiavalduse esitamisega Tartu Maakohtule, kuid see toimus rahakandest juba 3 aastat hiljem. Alusetust rikastumisest tulenev nõue on aegunud täies ulatuses.
14.Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX .a. otsuses kriminaalasjas nr XXX on hagejalt kostja kasuks mõistetud välja 1000 eurot tsiviilhagi katteks ja riigilõivuna 216,67 eurot. Sama lahendiga on H.A. kasuks mõistetud välja 4000 eurot. Eelnimetatud kohtuotsus jõustus 04.05.2019, hageja ei ole seda otsust täitnud. H.A. on loovutanud kohtulahendist tulenevad nõuded kostjale. Arvestades, et kohtulahend on jõustunud 04.05.2019.a. ja seda ei ole täidetud, siis on tekkinud hagejal seadusjärgse viivise maksmise kohustus summas 306 eurot (5216, 67 * 8 % aastas * 280 p.). Kostjal on praeguse hetkega hageja vastu rahaline nõue summas 5522, 67 eurot. Juhul, kui maakohus peaks tuvastama, et hagejal on rahaline nõue kostja vastu ja see ei ole aegunud, siis tasaarvestab kostja käesolevaga oma nõude (5522,67 eurot) hageja rahalise nõudega. Kostja palub V.R. hagi jätta rahuldamata ja kohaldada alusetu rikastumise nõudele aegumist. 20.02.2020 KOHTUISTUNG
15.Kohtuistungil jäi hageja esindaja, advokaat I.K, esitatud hagi juurde. Hageja esindaja selgitab, et kui hageja kostjale raha kandis, oli tegemist poolte vahel heade tuttavatega ning lepingut ei koostatud. Kostja lubas tagastada laenu 1 aasta jooksul suulise kokkuleppe alusel. Suhted läksid omavahel keeruliseks ja kostja on keeldunud raha tagastamast. Suuliselt on hageja korduvalt raha tagasi küsinud, kuid kostja ei ole seda tagastanud. O.V. ei puutu kuidagi asjasse ja väide töötasu saamise kohta on väljamõeldis.
16.Hageja V.R. selgituste kohaselt oli ta laenu andmise ajal XXX ja kostjat reaalselt ei näinud. Kostja ise helistas laenu saamiseks, laenu küsimine oli telefoni teel. Kostja ütles, et riigi oksjonilt on võimalik osta kinnistud ja selleks on vaja raha. Laenu tingimuseks oli, et ta maksab selle raha tagasi esimesel võimalusel ja mitte hiljem kui 1 aasta jooksul sellest ajast kui laen antakse. 840 eurot andis hageja, et kostja saaks tasuda tagatisraha ja siis veel juurde 8080 eurot. Osaliselt on kostja tagasimaksnud 840 eurot. Hageja on kostjale veel väiksemaid summasid juurde andnud, neid summasid on osaliselt tagastatud, tagastamine on olnud alti sularahas. Kostjal oli töösuhe O.V, palga võlgnevust kostja ees ei olnud, lõpparved maksti panga kaudu.
17.Kostja esindaja vandeadvokaat R.V. selgitas kohtuistungil, et kostja raha saamist ei eita. Küsimus on selles, kas hageja on tõendanud laenusuhte olemasolu. Kostja väidab, et mingit laenulepingut ei ole olnud. Kostja väidab, et raha maksti juriidilise isiku O.V. kohustuste katteks. Seesama äriühing on ka varasemalt kostjale raha kandnud töötasude näol. O.V. oli kostjale võlgu 8080 eurot. Alusetu rikastumise nõue on selgelt aegunud.
18.Kostja, A.A. selgitas kohtuistungil, et see summa, mis maksti on töötasu. Töötasin O.V. projektijuhina 4-5 aastat, töötasu XXX eurot. O.V. maksti igal kuul palka. Sellist dokumenti esitada ei ole, mis tõendaks 8080 euro nõuet osaühingu vastu.
KOHTU SEISUKOHT
19.Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
Hageja on esitanud nõude kostja vastu tagastamata jäänud laenu sissenõudmiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt andis hageja kostjale 07.06.2016 laenu 8080 eurot ning kostja lubas laenu tagastada hiljemalt 1 aasta jooksul. Hageja tegi kostjale ülekande 07.06.2016, selgitusega „ kokkuleppel“ (dtl. 27). Poolte vahel ei ole vaidlust selles osas, et kostja sai hagejalt 8080 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et tegemist ei olnud laenuga, vaid O.V. kohustuse täitmisega kostja ees.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas 8080 eurot kanti üle laenuna, mistõttu peaks kostja selle hagejale tagastama või oli tegemist O.V. kohustuse täitmisega kostja ees. Seega peab kohus käesoleva tsiviilasja vaidluse lahendamiseks võtma seisukoha, milline on kostja poolt 07.06.2020 hagejalt saadud rahalise ülekande 8080 euro olemus. Kostja poolt saadud ülekande sisu väljaselgitamiseks tuleb järgida võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid.
21.VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 29 lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-42-14, p 13). Seega tuleb hagejal tõendada, et nimetaud ülekanne oli oma olemuselt poolte vahel sõlmitud laenulepingu täitmiseks tehtud sooritus, st poolte ühine tahe oli suunatud laenukohustuse loomiseks. Eeskätt kuuluvad poolte ühise tahte väljaselgitamisel arvesse võtmisele VÕS § 29 lg 5 p-d 1, 3, ja 6, millede kohaselt lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat.
22.Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitab 05.11.2014 otsuses nr 3-2-1-110-14, et ainuüksi asjaolust, et pooltel ei olnud kirjalikku laenulepingut, millest nähtuks kummagi poole sõnaselge tahe sõlmida laenuleping, ei saa järeldada laenulepingu puudumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Tahteavaldus võib mh olla kaudne, väljendudes teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.
23.Seega hindab kohus järgnevalt poolte tahet ja käitumist selgitamaks välja, kas nende tahe oli 07.06.2016 rahaülekande tegemisel suunatud laenulepingu sõlmimisele või oli tegemist muul alusel üle antud rahaga. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
24.04.10.2019 seisukohas hageja selgitab, et kostja pöördus tema poole laenusaamise sooviga 2016 kevadel eesmärgiga omandada riigi käest XXX, registriosa nr. XXX. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kostja ja tema abikaasa on kinnistusraamatusse omanikena sisse kantud 17.06.2016 so. 10 päeva pärast hagejalt raha saamist (dtl. 76). Samuti tuli XXX enampakkumise teate kohaselt antud kinnistu enampakkumisel osalemise eest maksta tagatisraha 840 eurot. Hageja laenaski kostjale esmalt 840 eurot 08.05.2016 (dtl. 68). Enampakkumine toimus 11.05.2016 ning selleks ajaks oli vajalik tasuda ka tagatisraha (dtl. 166-167) XXX.
25.Kohtuistungil hageja selgitas, et olid kostjaga laenu andmise ajal head sõbrad. Hageja viibis siis XXX ja küsimine käis telefoni teel, et riigi oksjonilt on võimalik osta kinnistud ja selleks on vaja raha. Laenu tingimuseks oli, et ta maksab selle raha tagasi esimesel võimalusel ja
mitte hiljem kui 1 aasta jooksul sellest kui laen antakse. Laenu küsimiseks helistas kostja ise hagejale.
26.Kohtule esitatud enampakkumise osalemise teatest nähtub, et tagatisraha summas 840 eurot tuleb tasuda avalduse esitamise tähtajaks s.o 11.05.2016. Enampakkumisel osalemise tasu 840 eurot ühtib täpselt summaliselt ja ka mõnepäevase ajalise täpsusega selles osas, et hageja tegi kostjale ülekande 08.05.2016, selgitusega „kokkuleppel“. XX.XX.XXXX hoonestamata kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingu (dtl. 168-175) kohaselt müüs Eesti Vabariik A.A. XXX , 8440 euroga. Hageja selgituse kohaselt kandis ta 07.06.2016 kokkuleppel üle kostjale XXX ostmiseks laenu 8080 eurot, makse selgituseks on märgitud „kokkuleppel“. Seega on mõlema ülekande selgituseks märgitud „kokkuleppel“. Nimetatud ülekannete sooritamise kuupäevi, summasid ja makse selgitusi arvestades, on piisav alus asuda seisukohale, et hageja poolt ülekannete tegemine on seotud XXX ostmisega kostja poolt. Hageja kinnitas, et kostja on talle 840 eurot tagastanud.
27.Seega pidi hageja ja kostja vahel enne raha ülekandmist olema kokkuleppe, millisel õiguslikul alusel ülekanne sooritatakse. Vaidlust ei ole, et hageja on kostjale ülekande teinud ja hageja ei ole summat siiani tagastanud. Hageja vastuväited on üksnes, et ta ei ole saanud seda laenuna, vaid töötasuna O.V.
28.Riigikohus on oma praktikas leidnud, et olukorras, kus hageja on tõendanud raha ülekandmise, tuleb kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada (vt 27.03.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-08, p 11). Seega pidi kostja tõendama, et tal oli alus hagejalt raha saada ning ta ei pea seda tagasi maksma.
29.Kostja selgitab, et ta on tõepoolest saanud hagejalt enda kontole 8080 eurot, kuid see ei olnud laenu võtmine, vaid O.V. kohustuse täitmine. Kostja võõrandas oma osaluse O.V. hagejale, siis jäid O.V. üles kohustused (sh töötasud) kostja ees. Kostja esitas oma konto väljavõtte (dtl. 68), millest nähtub, et O.V. tasus 15.04.2016 kostjale 162,31 eurot, selgitus 2016 XXX ja 15.04.2016 66,63 eurot, selgitusega 2016 märtsi tasu. 08.05.2016 tehtud V.R. poolt ülekanne summas 840 eurot, selgitusega kokkuleppel.
30.Kostja võõrandas hagejale oma osaluse O.V. XX.XX.XXXX müügilepinguga (dtl. 121125). Nimetatud müügilepingu p-i 3.1. kohaselt müüja müüb lepingu eseme I (O.V. 2556 euro suurune nimiväärtusega osa) ostjale hinnaga 2556 eurot, milline summa on Ostja poolt Müüjale tasutud sularahas enne käesoleva lepingu sõlmimist ning selle summa saamist tõendab Müüja oma allkirjaga käesoleval lepingul. Lepingu p-i 3.2 kohasel müüja müüb lepingu eseme II (Ü.O. 5000 euro suurune nimiväärtusega osa) ostjale hinnaga 5000 eurot, milline summa on ostja poolt müüjale tasutud sularahas enne käesoleva lepingu sõlmimist ning selle summa saamist tõendab müüja oma allkirjaga käesoleval lepingul. Seega on V.R. tasunud müügilepingu järgi A.A. sularahas äriühingu osade müügi eest kokku 7556 eurot. Müügileping sõlmiti XX.XX.XXXX .
31.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et vaidlusalune 8080 eurot oleks talle üle kantud mõnel muul õiguslikul alusel. Kostja väited töötasust ei ole põhistatud ega tõendatud. Väited on üldsõnalised ja ebaselged, muuhulgas jääb ebaselgeks, millise töö või teenuse eest oli see summa tasuna mõeldud ning millisel perioodil see töö teostati. Kostja esindaja avaldas kohtuistungil, et nende väide on, et raha maksti juriidilise isiku O.V. kohustuste katteks. XXX oli kostjale võlgu 8080 eurot. Kostjal ei ole esitada kohtule dokumente, et O.V. oli kohustus tasuda kostjale töötasu 8080 eurot. Kostja kinnitas, et tal ei ole esitada kohtule dokumente, mis tõendaks 8080 euro nõuet osaühingu vastu. Kostja selgitab, et oli osaühingus XXX, töötas seal 4-5 aastat töötasuga XXX eurot kuus.
32.Kohus leiab, et niivõrd umbmäärastest ja ebaselgetest seisukohtadest ei nähtu üheselt, et tegemist oli töö või teenuse eest saadud rahaga. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu selgelt ega usutavalt, et kas ja millisel alusel võis juunis 2016 olla kostjal õigus saada hagejalt või O.V. raha. Esitatud kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et aprillis 2016 maksti kostjale lõpparve O.V. 162,31 eurot. Kohtule ei ole esitatud ühtegi maksekorraldust, millest nähtuks, et hageja täidaks O.V. eest kostja töötasu maksmise kohustust. Kohtule esitatud töötasu ülekanded on samas oluliselt väiksemas summas kui vaidlusalune 8080 eurot ning mõlemad töötasu ülekanded on tehtud O.V. poolt, mitte hageja isiklikult arvelt. Ei ole tõendatud, et poolte vahel olnuks praktika, mille kohaselt tasub hageja kostjale tehtud tööde eest oma isiklikult pangakontolt, mitte ettevõtte pangakontolt.
33.O.V. osade müügi lepingust nähtub, et poolte vahel oli aktsepteeritav ja usalduslikud suhted, kus enne osade võõrandamist on antud müügisumma 7556 eurot kostja poolt hagejale üle sularahas. Seega võib asuda seisukohale, et 2016 kevadel oid poolte vahel usalduslikud suhted, kus poolte vahel arveldati 7000-8000 euro suurustes summades ja seda ka sularahas.
34.Kostja poolt O.V. poolt tehtud ülekanded tõendavad seda, et kostjal ja O.V. vahel oli varasemalt töösuhe. Kostja ei ole tõendanud, et 8080 eurot on talle üle kantud tasuna tehtud tööde eest või O.V. kohustuse täitmiseks. Kostja tugines oma vastuväites sellele, siis tuleb tal ära näidata, milliste konkreetsete objektide, tööde ja teenustega on see seotud. Kostja seda teinud ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli alus hagejalt raha 8080 eurot saada ning ta ei pea seda talle tagasi maksma.
35.Kohus on seisukohal, et kostja ütlused selle kohta, et tal ei olnud laenu vaja, ei välista laenulepingu sõlmimist. TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt pidi hageja tõendama, et pooled sõlmisid laenulepingu. Hageja ei pea tõendama, kas kostja vajas raha.
36.Kohus leiab, et hageja on tõendanud poolte vahel laenulepingu olemasolu. Hageja poolt esitatud tõendid ja menetluses esitatud väited, mille kohaselt ta andis kostjale laenu on loogilised ja omavahel seostatavad. Ainuüksi asjaolu, et pooltel ei olnud kirjalikku laenulepingut, millest nähtuks kummagi poole sõnaselge tahe sõlmida laenuleping, ei saa järeldada laenulepingu puudumist. Siinjuures kohus arvestab poolte käitumise hindamisel, et asjaoludest nähtuvalt olid poolte vahel 2016 aasta kevadel usalduslikult suhted ja nad on omavahel sõlminud rahalisi kokkuleppeid, kus arveldamine on toimunud sularahas. Antud makse on tehtud ülekandega hageja arvelduskontole, seega tuli kostjal teha hagejale teatavaks enda arvelduskonto number ja ta aktsepteeris nimetatud ülekande tegemist hageja poolt. Kohtu veendumust laenulepingu sõlmimise osas kujundasid ka hageja esitatud tõendid kostjapoolt XXX soetamise asjaolude kohta. Eluliselt ei ole usutav, et kõrvalisele isikule on teada nimetatud tehinguga seotud asjaolud sellise täpsusega, kus sooritatakse poolte vahel ülekanne vajalikus summas ja tähtpäevadeks. Kohtule esitatud asjaoludel oli poolte vahel sõlmitud laenuleping, millega hageja rahastas kostja poolt kinnistu ostmist. Kohus on seisukohal, et on tõendatud, et hageja ja kostja vahel oli 07.06.2016 väljastatud 8080 euro osas laenusuhe. Eluliselt on usutav ka asjaolu, et hageja kandis kostja pangakontole rahasummad, mida käsitleti laenuna; muud pooltevahelised suhted vormistati sularahas, sh äriühingute osade eest tasumine, kus puudus vajadus raha tagasisaamiseks.
37.Hageja selgituste kohaselt lepiti kokku, et laen tagastatakse esimesel võimalusel, aga mitte rohkem kui 1 aasta jooksul laenu saamisest. Poolte suhted halvenesid 2017. aastal ja kostja asus laenu saamist eitama. Kostja ei ole esitanud kohtule omapoolseid tõendeid ega põhistusi teistsuguse tagasimaksmistähtaja osas. Menetluses on kostja laenu saamist eitanud ja väitnud, et kostja ei ole laenu tagasi nõudnud.
38.Toimiku materjalidest nähtub, et vastuväites maksekäsu ettepanekule on kostja avaldanud, et erinevaid nõudeid on V.R. esitanud juba pikka aega, olen saanud üle 50 erineva ekirja ja sõnumi erinevate ähvarduste ja nõuetega (dtl 14). Tulenevalt tema vägivaldsest
käitumisest ja eraelu puutumatuse häirimisest rakendas Tartu Maaohus lähenemiskeeldu – XX.XX.XXXX kriminaalasjas XXX.
39.Toodud asjaolude alusel asub kohus seisukohale, et kinnitust on leidnud hageja väide, et ta on pöördunud kostja poole laenu tagasinõudmiseks. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole hagejale 8080 eurot tagastanud. Seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ja hagejal on õigus nõuda kostjalt selle täitmist (VÕS § 82 lg 2, 7).
40.Kohus rahuldab hageja hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 8080 eurot. Kostja tasaarvestusavaldus
41.Kostja on 13.02.2020 menetlusdokumendis esitanud kohtule menetlusliku tasaarvestusavalduse. Kohtupraktika kohaselt on seesuguse avalduse esitamine lubatud (vt Riigikohtu 26.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16, p 12). VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestatav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele ning tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus) juhuks, kui kohus teise poole nõude rahuldab. Tasaarvestuse eelduse olemasolu peab tõendama see pool, kes tasaarvestust taotleb (käesoleval juhul kostja).
42.Kostja avaldas kohtule, et Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsuses kriminaalasjas nr XXX on hagejalt kostja kasuks mõistetud välja 1000 eurot tsiviilhagi katteks ja riigilõivuna 216,67 eurot. Sama lahendiga on H.A. kasuks mõistetud välja 4000 eurot. Eelnimetatud kohtuotsus jõustus 04.05.2019, hageja ei ole seda otsust täitnud. H.A. on loovutanud kohtulahendist tulenevad nõuded kostjale. Arvestades, et kohtulahend on jõustunud 04.05.2019 ja seda ei ole täidetud, siis on tekkinud hagejal seadusjärgse viivise maksmise kohustus summas 306 eurot. Kostjal on praeguse hetkega hageja vastu rahaline nõue summas 5522,67 eurot. Kostja tasaarvestab käesolevaga oma nõude 5522,67 eurot hageja rahalise nõudega.
43.Hageja ei ole kostja tasaarvestusavaldusele ja sellekohasele nõudele vastuväiteid esitanud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja ei ole Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusest kriminaalasjas nr XXX tulenevat kohustust täitnud.
44.Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr XXX on välja mõistetud V.R. mittevaralise kahju hüvitisena 4000 eurot H.A. kasuks, 1000 eurot A.A. kasuks ja riigilõiv 216,67 eurot H.A. ja V.A. kasuks (dtl. 126-154).
45.H.A. loovutas 12.02.2020 enda nõude oma XXX A.A. (dtl. 156). Kohtumenetluses on esitatud teade nõude loovutamisest, milles H.A. teatab V.R, et vastavalt H.A. ja A.A. vahelisele kokkuleppele, on loovutuse saaja A.A. omandanud kogu nõude V.R. vastu, mis tuleneb Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusest kriminaalasjas nr XXX. H.A. kasuks on selle otsusega mõistetud välja 4000 eurot, selle rahalise nõude ongi ta loovutanud A.A. Lisaks olen loovutanud A.A. selle summa tasumisega viivitamisest tulenevad kõrvalnõuded (viivistenõude).
46.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt teisele isikule. Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv (VÕS § 170 lg 1).
47.Kostja nõuab lisaks kohustuse täitmise viivitamise eest seadusjärgset viivist 280 päeva eest alates kohtuotsuse jõustumisest so. 04.05.2019 summas 306 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult
viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aasta. Seadusjärgne viivisemäär on 8% aastas. Kostja on viivisearvestuses lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast. Kostja palub tasaarvestada tema nõude hageja vastu kogusummas 5522,67 eurot.
48.Tasaarvestuse tulemusena peab kostja tasuma hagejale (8080-5522,67 eurot) 2557,33 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja tasaarvestusavaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus tasaarvestab poolte vastastikused nõuded.
49.Hageja on esitanud taotluse, milles palub kohtul kohustada A.A. tasuma kohtuotsusest tulenevad kohustused V.R. arveldusarvele. Kohus selgitab, et kohtuotsusega väljamõistetud nõude kandmine kolmanda isiku kontole kohtuotsuse alusel ei ole põhjendatud, kuna tegemist on otsuse täitmise küsimusega. Hagejal on võimalus kohustuse täitmise makse saaja andmed esitada konkreetselt kostjale või kohtutäiturile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
50.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
51.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
52.28.08.2020 esitas hageja menetluskulude nimekirja (dtl. 181-182). Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena hagilt tasutud riigilõivu 500 eurot ja tagastada menetluskulude katteks tasutud tagatis summas 2000 eurot. Tagatise palub hageja tagastada P.S. arveldusarvele XXX AS-s LHV Pank.
53.Riigilõivu tuleb tasuda seaduses sätestatud suuruses vastavalt hagihinnale (Riigilõivuseadus § 59 lg 1). Hagilt hinnaga 8080 eurot tuleb tasuda riigilõivu 500 eurot. Hageja on tasunud esitatud hagilt riigilõivu nõutud suuruses. Seega on hageja menetluskulud riigilõivu näol summas 500 eurot põhjendatud. Kohus määrab hageja menetluskulud kindlaks summas 500 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude tagatise tagastamise taotluse lahendamine
54.Tartu Maakohtu 10.10.2019 määrusega rahuldas kohus A.A. taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks ning kohustas V.R. tasuma tagatisena A.A. eeldatavate menetluskulude katteks 2000 eurot. Hageja tasus nõutud tagatise 22.12.2019.
55.TsMS § 195 lg 1 kohaselt, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohust tagatise andja avalduse alusel tagatise. Tagatise palub hageja tagastada P.S. arveldusarvele XXX AS-s LHV Pank. Kuivõrd kohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda, siis langeb ära vajadus hageja poolt kostja menetluskulude tagatise andmiseks. Kohus tagastab TsMS § 195 lg 1 alusel käesoleva kohtuotsuse jõustumisel 22.12.2019 tasutud menetluskulude tagatise summas 2000 eurot P.S. arveldusarvele XXX AS-s LHV Pank. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.