Täisteenusliisingu AS-i hagi H.N-i vastu põhivõla ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. mai 2025 määrus hagi tagamine
Kaebuse esitaja ja liik
H.N määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja kostja: H.N, lepingulised esindajad vandeadvokaat Peeter Viirsalu ja vandeadvokaadi abi Artur Piisang Hageja Täisteenusliisingu AS, lepinguline esindaja Aivar Jurs
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 15. mai 2025 määrus hüpoteegi summa suuruse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega seada hüpoteek 6000 eurot kostja kinnisasjale. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.3.Hagi tagamisena seatud kohtulik hüpoteek tühistatakse, kui hüpoteegi summa ulatuses (6000 eurot) antakse tagatis või samas ulatuses pangagarantii. 1
Tagatis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole: SEB Pank – a/a EE571010220229377229 või Swedbank – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorraldus või selle tasumist kontrollida võimaldavad andmed tuleb esitada kohtule koos hagi tagamise tühistamise taotlusega.
Käesolev määrus kuulub viivitamata täitmisele. Saata määrus resolutsiooni punkti 2 osas täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Saata määrus viivitamata hagejale ja toimetada kätte kostjale.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD
1.Täisteenusliisingu AS (hageja) esitas 14.mail 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse H.N-i (kostja) vastu põhivõla ja viivise nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista liisingu jääkmaksumuse 9049,80 eurot, liisingumaksete võla 4602,82 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1149,82 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja XXXXXXXXXX OÜ (likvideerimisel) täisteenusliisingu lepingu nr XXXXXXXXXXXXX. Lepingu alusel andis hageja 22. juulil 2021 XXXXXXXXXX OÜ-le (likvideerimisel) kasutusse 60 kuuks köögitehnika kogumaksumusega 27 683,30 eurot. Lepingut käendas kostja, kelle vastutuse maksimummäär oli 43 185,95 eurot. XXXXXXXXXX OÜ (likvideerimisel) jäi liisingumaksete tasumisega viivitusse, mistõttu saatis hageja liisinguvõtjale ja kostjale 3. juunil 2024 hoiatuse liisingulepingu ülesütlemise kohta ning ütles lepingu üles 13. juunil 2024. Lepingu ülesütlemise päeva seisuga jäi liisingulepingu lõpuni tasuda veel 28 osamakset, st 21 049,84 eurot ilma käibemaksuta. Hageja müüs liisinguvara 30. augustil 2024 XXXXXXX OÜ-le, kelle juhatuse liikmeks kostja on, hinnaga 12 000 eurot, millele lisandus käibemaks. Seega pärast liisingu eseme müüki on hageja ees veel võlgnevused kokku summas 14 802,44 eurot.
2.Koos hagiavaldusega esitas hageja avalduse hagi tagamiseks, milles taotles, et kohus seaks hagi tagamise abinõuna kostja kinnistule XXXXX, neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi hageja kasuks summas 15 782,44 eurot. Hageja märkis, et on püüdnud asja lahendada kohtuväliselt, kuid see ei ole olnud tulemuslik. Hageja hinnangul on XXXXXXXXXX OÜ (likvideerimisel) tegevuse lõpetamine ja selle suutmatus rahalisi kohustusi täita tekitatud kostja poolt, kuna kostja tõstis toimiva toitlustusäri kui ettevõtte enda uude äriühingusse XXXXXXX OÜ. Hagi tagamise abinõude rakendamine on vajalik, vastasel juhul võib kohtuotsuse täitmine muutuda võimatuks. Hagejale teadaolevalt on kostja ainus vara, mille arvelt võiks hageja nõuet rahuldada, kostjale kuuluv kinnisasi XXXXX. Võttes arvesse, et kostja on näidanud 2
juba enda oskust varasid ümber liigutada, siis on oht, et kui kostja saab kätte hagiavalduse, võib ta kinnisasja müüa. Hageja palub seada kostja kinnisasjale hüpoteegi summas 15 782,44 eurot, millest 14 802,44 eurot on hagis esitatud rahalised nõuded ning 910 eurot on hagiavalduselt tasutud riigilõiv ja 70 eurot hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv.
MAAKOHTU MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Tartu Maakohus rahuldas 15. mai 2025 määrusega hageja taotluse ja seadis hagi tagamise abinõuna H.N-ile kuuluvale kinnisasjale (registriosa numbriga XXXXXXX, asukohaga XXXXXXXXXXX) kohtuliku hüpoteegi 15 782,44 eurot Täisteenusliisingu AS-i kasuks ja määras, et hüpoteegi kustutamiseks tuleb tagatiseks anda 15 782,44 eurot. Kohus leidis, et hageja taotlus hagi tagamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Maakohtu hinnangul on hagiavalduses esitatud nõuded lubatavad. Hageja on hagis oma nõuded asjaoludega põhistanud ning esialgselt, tõendeid hindamata, eeldades hagi aluseks olevate asjaolude õigsust, on hagiga põhimõtteliselt võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus leidis, et arvestades nõude suurust ning kostja varasemat käitumist, võib hagi tagamata jätmise korral olla hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine raskendatud. Kohus kontrollis äriregistri andmete alusel, et kostja on XXXXXXX OÜ osanik, kellele kuulub äriühingu 5% suurune osalus. Kohus tegi kinnistusregistri andmete alusel kindlaks, et kostjale kuulub kinnisasi, registriosa numbriga XXXXXXX, asukohaga XXXXXXXXXXX. Kostjal ei ole teada muud registreeritavat vara ega ka muud olulise väärtusega vara. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et vaatamata tema korduvatele nõuetele ei ole kostja hagis esitatud nõuet tasunud. Samuti on hageja hagiavalduses teinud usutavaks, et kohvik kui ettevõte on liigutatud ühe äriühingu alt teise alla. Seda arvestades on alust arvata, et hagi rahuldamise korral kostja vabatahtlikult kohtuotsust täitma ei asu ja võib hakata sellest kõrvale hoidma. Muu hulgas võib kostja kohtuotsuse täitmise vältimiseks võõrandada temale kuuluva kinnisasja. Hageja nõue kostja vastu koos menetluskuludega on hagiavalduse esitamise seisuga 15 782,44 eurot. Eeltoodust tulenevalt esineb TsMS § 377 lg 1 järgi alus hagi tagamiseks. Hageja taotles hagi tagamise abinõuna seada tema kasuks sissenõutavaks muutunud rahalise nõude ulatuses kohtulik hüpoteek kostja kinnisasjale. Kohus leidis, et kohtuliku hüpoteegi seadmine ei koorma kostjat liigselt. Hüpoteegi seadmine ei piira kostjal kinnisasja tavapärast kasutamist, samas on hageja rahalise nõude täitmine kostja vastu vähemalt osaliselt tagatud. Kohus leidis, et arvestades asjaolusid on hageja taotletud abinõu hagi tagamiseks kohane ja proportsionaalne.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas Tartu Maakohtu 15. mai 2025 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse esitaja leiab, et hageja esitas hagi tagamise taotluses ebaõiged väited, mida kohus hagi tagamisetaotlust rahuldades uskus. Ebaõige on väide, nagu oleks XXXXXXXXXX tegevuse lõpetamise ja selle suutmatus rahalisi kohustusi täita olnud tekitatud kostja poolt. Samuti väide, et XXXXXXX on kostja „uus ettevõte“.
3
Ebaõige on väide, nagu oleks tõstetud XXXXXXXXXX varasid XXXXXXX. Nendel kahel ühingul puudub igasugune õiguslik, aga ka faktiline seos. Hageja müüs XXXXXXXXXX varasema, (liisingu)vara XXXXXXX. Sisuliselt on maakohus hagi taganud olukorras, kus kostjal on kinnisvara (kostja kodu, kus ta elab oma lastega), püsiv ja kindel töökoht ning sissetulek ning hageja ei ole kuidagi põhistanud ohtu, et kostja võiks asuda oma vara esitatud hagi tõttu võõrandama.
HAGEJA SEISUKOHT MÄÄRUSKAEBUSELE
5.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning vaidlustatud Tartu Maakohtu määruse muutmata ning määruskaebusega seonduvad menetluskulud kostja kanda. Määruskaebus on täies ulatuses põhjendamatu ning selles esitatud vastuväited on otsitud, tõendamata ja valed. Hageja väitel finantseeriti XXXXXXXXXX äriplaani vaid seetõttu, et kohvikuäri vedajaks pidi olema kostja. Väide, et teenusleping on sõlmitud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja et intressimäär 20% ületas 2021 aastal oluliselt turustandardit, on vaid kostja subjektiivne arvamus. Hageja ei ole kostjat kallutanud käenduslepingut sõlmima. Kostja vastu nõudest loobumise kokkulepet ei ole kunagi mitte kellegi vahel sõlmitud ja sellist varianti 12000 euro eest pole hageja poolt kunagi isegi kaalutud. See oli vaid U. P. ühepoolne soov. Käendusleping sõlmiti 22. juulil 2021. Lepingu tühistamise avaldus esitati aga alles siis (13. septembril 2024), kui hageja hakkas oma nõudeid realiseerima. Kuni selle hetkeni ei rääkinud kostja mitte kunagi mitte mingist survestamisest ega lepingu tühisusest. Pooled saavutasid oktoobris 2024 kokkuleppe, et kui tasutakse veel lisaks 5000 eurot, siis kostja vastu loetakse kohustus lõppenuks, kuid kostja kokkulepet ei täitnud.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada hüpoteegi summa osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega seab hüpoteegi 6000 eurot kostja varale. Muus osas tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata.
8.Riigikohus on selgitanud, et maakohtu hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebust läbi vaadates peab ringkonnakohus kontrollima haginõude ja hagi tagamise eelduste põhistatust pärast kostja või muu menetlusosalise menetlusse kaasamist ka nende esitatavaid väiteid arvestades (RKTKm 17.10.2024, 2-23-17002/34, p 14.1). Seega kujundab ringkonnakohus kostja määruskaebemenetluses esitatud väiteid arvesse võttes seisukoha selle kohta, kas hagi tagamise eeldused on täidetud ja kas hagi tagamine on põhjendatud.
9.Ringkonnakohtu hinnangul vastavad hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele ning hagi on õiguslikult perspektiivikas. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et liisinguvõtja jäi liisingmaksetega võlgu ja liisingleping on üles öeldud, samuti selles, et kostja käendab liisinglepingust tulenevat kohustust. Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud
4
oluliselt menetlusõiguse norme. Praegusel juhul leiab ringkonnakohus, arvestades määruskaebemenetluses esile toodut, et maakohus ületas diskretsiooni piire. Arvestades kostja määruskaebuses toodud väiteid, on vaidlus selles, milline oli kostja roll liisingulepingu sõlmimisel ja kas liisinguvara ostnud uus juriidiline isik võttis sisuliselt liisinguvõtja tegevuse üle. Ringkonnakohus leiab, et hageja kõik väited kostja teadlikkuse ja pahatahtlikkuse kohta seoses liisinglepingu ja liisitud vara käsutamisega, ei ole tõendatud. Kostja vastutab tarbijana eeldusel, et käendusleping kehtib. Vaidlus on pooltel ka selles, kas kolmanda isiku (U. P.) avaldustel seoses kostja vastutusest vabastamisega on õiguslik tähendus ja kas kostja vastutuse määr sõltub liisingulepingu tingimustest. Ringkonnakohus nõustub, et liisinglepingu tingimused olid liisinguandja poole kaldu. Ringkonnakohus märgib, et hageja nõude suurus vajab täpsustamist. 23. augustil 2024 teatas hageja kostjale, et temal tuleb tasuda veel 20307,81 eurot. Pärast seda koostatud kompromissilepingu projektis märkis hageja, et 13. juuni 2024 seisuga oli võlgnevus 30970,81 eurot. Hagiavalduses märkis hageja, et lepingu ülesütlemise seisuga s.o 13. juuni 2024 tuli tasuda 26339,85 eurot.
10.Ringkonnakohtu arvates ei anna hageja toodud väited iseseisvalt alust arvata, et kohtulahendi täitmine võib hagi tagamata jätmise korral olla võimatu, samas on tegemist piisavalt suure summaga, mille korraga tasumine võib kostjale olla liialt koormav. Ringkonnakohus märgib, et arvestades nõude suurust esineb iseseisev hagi tagamise alus. Kostja väitis, et puudub võimalus, et ta ei täidaks kohtuotsust, kui hagi rahuldatakse, kuid ei toonud esile, kuidas ta seda teeks või miks ta läbirääkimiste käigus kokkulepitud summat ei tasunud. Seega on hagi tagamine põhjendatud TsMS § 377 lg 1 alusel. Maakohus on põhjendatult hagi tagamise abinõuna rakendanud hüpoteegi seadmist, kostja ei ole ka määruskaebuses esile toonud, mil viisil see abinõu oleks liialt koormav või milline abinõu oleks sobivam. Ringkonnakohtu arvates võiksid pooled kaaluda asja lõpetamist kompromissiga, et piirata menetluskulude suurenemist. Ringkonnakohus määrab hüpoteegi summa suuruseks 6000 eurot. Arvestades kostja püsivat sissetulekut ja kostjale OÜ osa kuulumist, samas ka hageja nõude suurusega kaasnevat vaidlust, samuti arvestab ringkonnakohus menetluskulude suurusega.
11.Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja sisulises lahendis.