nr 2-20-111806 OÜ Aktiva Finants hagi X.X.vastu Placet Group OÜ-ga 28.12.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr KK3360038 tuleneva põhivõlgnevuse 1093,34 euro, intressi 99,38 euro, võla sissenõudmiskulu 50 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste 428,41 euro ja alates 17.07.2020 kuni põhivõla tasumiseni viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistmiseks hagimenetlus
Hagihind
1758,59 eurot
Kohtunik
Kadi Aavik
Hageja
Osaühing Aktiva Finants (registrikood xxxxxxx, asukoht x. xxxxxxxxxxx xx xx, xxxxx xxxxxxx)
4.Jaotada menetluskulud ning jätta need 81% ulatuses kostja ja 19% ulatuses hageja kanda.
5.Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja välja mõista X.X.OÜ Aktiva Finants kasuks hageja kantud menetluskulud summas 311,85 eurot ning viivis tasumata menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
7.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte hagejale, tema esindajale ja kostjale.
Selgitused - TsMS § 420 lg 1 järgi ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse teatavakstegemisest; - TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha; - TsMS § 415 lg 2 järgi võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; - TsMS § 142 lg 1 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon. Sama sätte lg 2 kohaselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon 175 eurot tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank; nr EE221700017003510302 Luminor Bank, selgitusega „kautsjon tsiviilasjas nr 2-20-111806“. TsMS § 149 lg 5 kohaselt tagastatakse kautsjon kaja osalise või täieliku rahuldamise korral kohtumääruse alusel. Kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse; - TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik; - TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 16.07.2020 kohtusse hagi X.X.(kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 1093,34 eurot, intressi 99,38 eurot, võla sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviste 428,41 eurot ja alates 17.07.2020 kuni põhivõla tasumiseni viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 28.12.2018 Placet Group OÜ-ga krediidikonto lepingu nr KK3360038, mille alusel sai kostja krediiti 1100 eurot. Kostja on tasunud põhiosa katteks 6,66 eurot, peale mida kostjalt laekumisi ei ole toimunud. Seega on põhiosa võlgnevus summas 1093,34 eurot (1100 - 6,66).
3.Placet Group OÜ loovutas 26.07.2019 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hagiavaldusele on lisatud teatis nõude loovutamisest, mis saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile.
4.Laenulepingus leppisid pooled intressimääraks 40,01% aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 2. osamaksest 10.05.2019 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni 10.07.2019 summas 99,38 eurot (osaliselt maksmata 3.osamakse summas 25,45 eurot + 37,67 + 36,26 = 99,38). Seega on intressi võlgnevus summas 99,38 eurot.
5.Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust. Kokku on hageja sissenõudmiskulud 50 eurot, sh tasulised kirjad summas 35 eurot ja muud sissenõudmiskulud summas 15 eurot.
6.Hageja nõuab viivist põhivõlalt 1093,34 eurolt lepingu ülesütlemise päevast alates, s.o 25.07.2019 kuni hagi esitamiseni 16.07.2020 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 40,01% aastas kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega summas 428,41 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 428,41 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 17.07.2020 seadusjärgses määras 8% aastas.
7.Hagi õigusliku alusena viitab hageja muuhulgas võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, VÕS § 94 lg-le 1, VÕS §-le 100, VÕS § 101 lg-le 1 p 4, VÕS § 113 lg-le 1 ja VÕS § 195 l-le 1.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 27.08.2020 e-postile. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul lahendab kohus hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
10.Hagiavaldusest nähtub, et 28.12.2018 sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja krediidikonto lepingu, mille alusel sai kostja laenu 1100 eurot. Hageja on sõlminud laenulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Kostja on sõlminud laenulepingu füüsilise isikuna. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et pooled sõlmisid tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 tähenduses.
11.Kuivõrd Placet Group OÜ on nõuded hagejale loovutanud, on hageja VÕS § 164 lg 1 alusel astunud senise võlausaldaja asemele ning on õigustatud lepingust tulenevate nõuete esitamiseks.
12.Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud osaliselt, eelkõige tasumata põhinõude 1093,34 euro, intressi 99,38 euro ja võla sissenõudmiskulu 50 euro osas. Kohtu hinnangul tulenevad eelnimetatud põhjendatud nõuded poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu kostjapoolsest mittevabandatavast rikkumisest ning kuuluvad VÕS § 100, VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 ja VÕS § 1132 lg 2 alusel rahuldamisele.
13.Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivist, arvestades viivisemääraks lepingu üldtingimuste p-s 7.1 sätestatud intressimäära 40,01% aastas.
14.Kohus leiab, et hageja seisukohad nõutava viivisenõude põhjendatuse osas on ekslikud. Kuivõrd pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu, ei või VÕS 415 lg 1 alusel tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Käesoleval juhul ei ole viivisemäära lepingus eraldi kokku lepitud, vaid see on sätestatud krediidiandja üldtingimustes, s.o tüüptingimustes. Tüüptingimused alluvad eraldi regulatsioonile, milleks on VÕS § 35 jj. Seega on tarbijatele ette nähtud kaitse rangem võrreldes lepingutingimustega, mis on poolte vahel eraldi läbi räägitud. Riigikohus on rõhutanud, et lepingujärgseid regulatsioone, nagu nõuete esitamise tähtajad ja vastutuse piirangud või ka tüüptingimused, tuleb käsitleda õiguse kohaldamise küsimusena, mille puhul ei ole kohus TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi poolte seisukohtadega seotud.
15.VÕS §-s 42 lg 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. Ka Riigikohus on varem leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RKTKo 16.11.2016 nr 3-2-1-118-16, p 17; RKTKm 10.05.2016 nr 3-2-125-16, p 13). Tartu Ringkonnakohus on 10.12.2018 otsuses nr 2-18-103995 jaatanud ebamõistlikult kõrgeks viivisemäära 29,90% aastas tarbijakrediidilepingus (jõustunud 25.03.2019 kassatsiooni menetlusse võtmisest keeldumisega). Käesolevas tsiviilasjas oli kostja lepingut sõlmides samuti tarbija VÕS § 34 mõttes ning kuivõrd pooltevahelistes lepingutes sisalduv viivis määraga 40,01% aastas ületab kehtinud seadusjärgset määra (8% aastas) viis korda ja on varasema kohtupraktika kohaselt ebamõistlikult kõrge, ebaproportsionaalne ja kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav, tuleb viidatud lepingutingimust pidada hageja ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu põhitingimustes tühiseks.
16.Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo 14.06.2005 nr 3-2-1-66-05, p 24; RKTKm 10.05.2016 nr 3-2-1-25-16, p 13). Seega on ka praegusel juhul hagejal õigus nõuda põhikohustuse täitmiseni viivist vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses, sh alates lepingu ülesütlemisest 25.07.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 11.09.2020 sissenõutavaks muutununa kokku summas 99,28 eurot (kohtu arvutused www.viivisekalkulaator.ee). Kohus jätab hagi seadusjärgset viivisemäära ületavas viivisenõudes summas 329,13 eurot rahuldamata.
MENETLUSKULUD
17.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab
hageja nõude osaliselt, siis tuleb kohtu hinnangul menetluskulud rahuldada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
18.Hageja on esitanud kohtule taotluse välja mõista kostjalt menetluskuluna riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 480 eurot (s.o 120 eurot x 4 tundi). Kostja hageja menetluskuludele vastu vaielnud ei ole. Kohus on seisukohal, et kuivõrd riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul ei ole aga täiel määral põhjendatud hageja õigusabikulud. Nimelt peab TsMS § 175 lg 1 järgi kohus lepingulise esindaja kulud välja mõistma põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on märkinud oma tunnitasumääraks 120 eur/h. Kohtu hinnangul oleks hageja märgitud tasumäär põhjendatud advokaadist esindaja puhul. Nimelt on advokaadi tunnitasu kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kuivõrd hageja esindaja ei ole advokaat, saab hageja esindaja põhjendatud tunnitasumääraks pidada 80 eur/h. (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2019 määrus nr 2-18-12374, p 13.4). Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi (samalt hagejalt on kohtule esitatud mitmeid analoogseid hagiavaldusi) ja asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei olnud kohtu hinnangul tavapärasest oluliselt keerulisem, st tegemist oli tavapärase tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, samuti ei olnud tõendite hulk ega menetluse kestus tavapärasest suurem ning nõue lahendati kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks 2 tunni ulatuses õigusabi osutamist, summas 160 eurot (2 x 80). Kokku on hageja põhjendatud menetluskuludeks 385 eurot (225 + 160).
19.Kuna hagi täieliku rahuldamise korral oleks hageja soovinud oma nõuete rahuldamist vähemalt hagihinna 1758,59 euro ulatuses, kuid kohus rahuldas hagi osaliselt, jättes rahuldamata viivisenõude summas 329,13 eurot, tuleb jätta hageja kanda 19% menetluskuludest (329,13:1758,59x 100) ning kostja kanda vastavalt 81% menetluskuludest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 311,85 eurot (81 x 385 : 100). Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (311,85 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
20.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.