Aktsiaseltsi Ekast hagi EL, MH, AM, AM, AS, OV, RK, MK, JL, JL, SV, MK, EK, TS ja AS vastu solidaarselt kahju 40 784.80 euro hüvitamiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 24. aprilli 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi Ekast apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
40 784 eurot 80 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Aktsiaselts Ekast (registrikood 10448523); esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Kostja I (vastustaja I) EL (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja III (vastustaja
Kostja VII (vastustaja VII) OV (isikukood XXXXXXXXXXX); tehinguline esindaja Reimo Mets Kostja VIII (vastustaja
XXXXXXXXXXX)
VIII)
RK
(isikukood
Kostja IX (vastustaja
XXXXXXXXXXX)
IX)
MK
(isikukood
Kostja X (vastustaja X) JL (isikukood XXXXXXXXXXX Kostja XI (vastustaja
XXXXXXXXXXX)
XI)
JL
(isikukood
Tsiviilasi nr 2-18-4888
Asja läbivaatamine
Kostja XII (vastustaja
XXXXXXXXXXX)
XII)
SV
(isikukood
Kostja XIV (vastustaja
XXXXXXXXXXX)
XIV)
MK
(isikukood
Kostja XV (vastustaja
XXXXXXXXXXX)
XV)
EK
(isikukood
Kostja XVI (vastustaja
XXXXXXXXXXX)
XVI)
TS
(isikukood
Kostja XVII (vastustaja
XXXXXXXXXXX)
XVII)
AS
(isikukood
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 24. aprilli 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta Aktsiaseltsi Ekast kanda.
4.Rahuldada OV menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
5.Mõista Aktsiaseltsilt Ekast OV kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 792 eurot (käibemaksuga). Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Teistel kostjatel ei ole tekkinud apellatsioonkaebuse läbivaatamisel hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts Ekast (hageja) esitas 29. märtsil 2018 Harju Maakohtule hagi EL, AL, MH, AM, AM, AS, OV, RK, MK, JL, JL, SV, AA, MK, EK, TS ja AS (kostjad) vastu solidaarselt kahju 40 784.80 euro hüvitamiseks.
2.21. novembril 2018 võttis kohus vastu hagist loobumise kostja II ja XIII vastu esitatud nõuetes.
3.Hagiavalduse kohaselt kuuluvad hagejale Tallinn, Pallasti tn 50 korterelamus viis korterit. Korterites nr 17 ja 18 elekter oli välja lülitatud perioodil 18. september 2015 kuni 1. juuli 2017 ja korterites nr 15 ja 16 oli elekter välja lülitatud perioodil 16. november 2016 kuni 2 (14)
Tsiviilasi nr 2-18-4888 1. juuli 2017. Elektri väljalülitamine põhjustas hagejale kahju. Antud juhul on hageja majanduslikuks kahjuks saamata jäänud üüritulu ja asjatult tasutud kommunaalmaksed aja eest, kui hageja korterites oli õigusvastase kodukorra punkti 5.3 tõttu elektrivarustus katkestatud.
4.Hageja pöördus 1. aprillil 2015 Pallasti 50 korteriomanike (sh kostjate) poole majandusliku kahju kandmise tõttu nõudega tühistada Pallasti tn 50 korteriühistu kodukorra punkt 5.3, mis sätestas järgmist: “Kui korteriomanik ei tasu võlgnevust kirjalikul võlateatel märgitud kuupäevaks, on valitsejal õigus välja lülitada tema korteri elekter kuni võla täieliku tasumiseni või võla kustutamiskokkuleppe sõlmimiseni.“ Kostjad keeldusid 1. aprilli 2015 üldkoosolekul kodukorra punkti 5.3 tühistamisest. Korteriomanikud olid teadlikud elektri väljalülitamisest kogu otsusele järgneva perioodi, teadsid, et see põhjustab hagejale kahju, kuid ei võtnud midagi ette.
5.Harju Maakohtu 10. oktoobri 2017 määrusega tuvastati tsiviilasjas nr 2-17-2653 Pallasti tn 50 korteriomanike 17. veebruari 2014 otsuse nr 5 õigusvastasus ja tühisus osas, millega kinnitati Pallasti tn 50 korteriühistu kodukorra p 5.3. See kodukorra punkt nägi ette, et mistahes võlgnevuste korral lülitatakse elekter välja. Hagejal ei olnud elektri eest võlgu. Hageja möönab, et võlgnevusi oli kommunaalkulude osas.
6.Käesoleval juhul on kostjad sekkunud hageja majandustegevusse, kuna keeldusid põhjendamatult ilmselgelt õigusvastase kodukorra punkti 5.3 kehtetuks tunnistamisest, mistõttu kandis hageja kahju võimatusest oma kortereid välja üürida.
7.20. juuni 2016 üldkoosolekul osalenud korteriomanikud hääletasid hageja omandisse kuuluvast Pallasti tn 50 korterihoonestusõiguse esemeks olevast korterist numbriga 17 elektri välja lülitamise poolt. Sama protokolli kohaselt sedastati ja tunnistati, et hageja omandisse kuuluvast Pallasti tn 50 korterihoonestusõiguse esemeks olevast korteriks 18 on juba elekter välja lülitatud. Seega ei saa korteriomanikud väita, et nad ei teadnud, et hageja Pallasti tn 50 korterihoonestusõiguse esemeteks olevatest korteritest lülitakse võlgnevuse tõttu elekter majavalitseja poolt välja.
8.Korteriomanikud andsid Cityhaldus OÜ-le volituse majaühisuse esindamiseks hagimenetluses hageja vastu, et nõuda viimaselt väidetavad võlad välja. Seega pidid korteriomanikud olema kursis, et hageja ei nõustu oma Pallasti tn 50 korterihoonestusõiguse esemeteks olevatest korteritest elektri välja lülitamisega.
9.Perioodidel, mil korterites oli elektrivarustus katkestatud, oli korteri keskmine üüri turuhind selles piirkonnas ehk Lasnamäel vähemalt 8 eurot ruutmeetri kohta. Saamata jäänud üüri summa korteri 17 ja 18 osas perioodi eest 18. september 2015 kuni 1. juuli 2017 on 24 147.20 eurot (22 kuud x 137,2 m2 x 8 eurot). Saamata jäänud üüri summa korteri 15 ja 16 osas perioodi eest 16. november 2016 kuni 1. juuli 2017 on 8 217.60 eurot (8 kuud x 128,4 m2 x 8 eurot). Lisaks nõuab hageja katkestatud võrguühenduse perioodil nende korterite osas tema poolt n-ö asjatult kantud kommunaalkulude hüvitamist summas 8 420 eurot. Kokku palub hageja kostjatelt seega solidaarselt välja mõista 40 784.80 eurot (24 147.20 + 8 217.60 + 8 420).
10.Kostjate vastuväite osas märgib hageja, et hageja vaidlustas majavalitseja poolt muid sissenõutavaid kulusid, kuid elektrienergia eest oli tal alati tasutud. Seega ei põhjustanud hageja endale ise kahju.
3 (14)
Tsiviilasi nr 2-18-4888
Kostjate vastuväited
11.Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata.
12.Kostja VII väitel ei pandud 1. aprilli 2015 üldkoosolekul hageja poolt hagiavalduses nimetatud küsimust hääletusele, kuna seda ei olnud päevakorras. Üldkoosolekul küsimuse arutamata jätmine ei saa ega tohi olla käsitletav õigusvastase teona. Hagejale ei ole saanud kahju tekkida. Üldkoosolekul vastu võetud otsus märgitud hüpoteetilistel tingimustel ja ajal ei saanuks tuua kaasa hagejale kahju tekkimist. Kausaalahel elektri väljalülitamisest tekkinud kahju tekkimise puhul ei saa alata vastava üldkoosoleku otsusega. Hageja pidi tajuma, et tema tegevusel arvete mittemaksmisel võivad ning tõenäoliselt ongi kahjulikud tagajärjed tema majandustegevusele.
13.Kostjate XIV ja XV väitel võib hageja õigusi rikkuda üksnes otsus, millega kinnitati kodukord, aga mitte otsus, millega jäeti kehtiv kodukord muutmata. Päevakorras oli kehtiva kodukorra ülevaatamine. Ei olnud konkreetselt selle põhikirja punkti 5.3 üle arutamine. Kostjad tasusid korrektselt ja õigeaegselt neile esitatud kommunaalteenuste arved, kuid hageja jättis oma korterite arved tasumata ja tekitas endale võlgnevuse juba 2014. aastast saadik. Hageja mõjutamiseks võlgnevust likvideerida katkestas valitseja omal initsiatiivil kostjatele teadmata ajal hageja korteris/korterites elektriühenduse. Hageja jättis igakuiselt teatud summad maksmata ja laskis endale tekkida kahju.
14.Kostjate I, III, VIII, IX, XI ja XII väitel jäi kohus 10. oktoobri 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-2653 seisukohale, et kodukorra muutmisest keeldumine ei saanud rikkuda avaldaja õigusi ja õigusi sai rikkuda üksnes kodukorra kinnitamine. Kodukorra kinnitamine toimus
17.veebruaril 2014 Cityhaldus OÜ ja OÜ Constancia osavõtul. Protokollist ei selgu, et oleks vastuhääletus toimunud. Puudub põhjuslik seos koosoleku ja hageja väidetava saamata jäänud tulu vahel. Hageja oli teadlik, et võlgnevus võib põhjustada elektriühenduse katkemise, aga ei teinud midagi võlgnevuse likvideerimiseks. Kostjad ei olnud teadlikud, et hagejal on elekter välja lülitatud.
15.Kostjad XVI ja XVII väitel puudus hagejal seaduslik alus keelduda majanduskavaga ettenähtud teenuste eest maksmisest. Hageja teadlikult tekitas pidevalt kasvava võlgnevuse maja haldaja ees, makstes valikuliselt esitatud korteriarvete eest. Sõltumatult majanduskavaga ettenähtud teenuste suurustest, hageja heatahtliku omanikuna võis vältida võlgnevuse tekkimist ja konflikti eskaleerimist ja nõnda jätkuvalt saada üüritulu. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et aastatel 2015-2017 ta on pöördunud korteriomanike poole teavitamiseks, et ta ei saa üüritulu ja seda konkreetse korteromanike otsuse (või otsuse tegema jätmise) tõttu.
16.Kostja VI ja X ühinevad kostjate I, XIV ja XV vastuväidetega.
17.Kostjad IV ja V ühinevad kostjate I, XIV, XV, XVI ja XVII vastuväidetega. Maakohtu otsus
18.Harju Maakohtu 24. aprilli 2019 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja VII kasuks välja menetluskulu 1804 eurot ning määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.
19.Hageja nõuet on võimalik lahendada asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5, kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 alusel. 4 (14)
Tsiviilasi nr 2-18-4888
20.Kohus ei nõustu hagejaga, et hagejale sai kahju tekkida asjatult kantud kommunaalkulude tasumise ulatuses, kuna majandamiskulude tasumine ei sõltu sellest, kas korteri omanikul õnnestub kortereid üürile anda või mitte. Seega jätab kohus hageja nõude kahju hüvitise osas summas 8 420 eurot rahuldamata.
21.Õiguslikult on võimalik, et 1. aprilli 2015 üldkoosolekul punktis 5 vastuvõetud otsuse tagajärjel tekkiva kahju eest saaksid vastutada otsuse poolt hääletanud korterihoonestusõiguse omanikud, s.o kostjad käesolevas asjas. Kohtud on varasemas asjas lahendanud valitseja võimaliku vastutuse küsimuse ja on asunud seisukohale, et Cityhaldus OÜ valitsejana ei saa hagejale tekkinud kahju eest vastutada (vt RKTKo nr 32-1-188-15; Tallinna Ringkonnakohtu 27. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-14-61828).
22.Hagejal oli võlgnevus majandamiskulude osas. Hageja poolt esitatud arvetest (tl 19, 20, 30, I kd) ei saa teha järeldust hageja väite kohta, et hagejal oli võlgnevus ainult kommunaalkulude (muude kulude kui elektri) eest. Arvetel ei ole eristatud, mille eest on hagejal võlgnevus tekkinud. Seega ei ole käesolevas asjas tähtsust hageja väitel, et muus osas kui elektri eest, oli hageja õigustatud majandamiskulusid mitte tasuma.
23.Hagejale tekkinud kahju tekkimise põhjuseks ei saa pidada kostjate käitumist 1. aprilli 2015 üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel. Hageja põhjustas endale võlgnevuse tekkimise, kui jättis Cityhaldus OÜ arved majandamiskulude eest osaliselt tasumata. Hageja oleks saanud vältida majandamiskulude mittetasumist ja seega ka endale kahju tekkimist. Üksnes kostjate poolt 1. aprilli 2015 üldkoosoleku punktis 5 otsuse poolt hääletamisel ei saanud hagejale kahju tekkida, kuna otsuse vastuvõtmisega või otsuse vastu võtmata jätmisega ei kaasnenud olukorda, kus hageja korterites elektriühendus katkestati. Selleks oli vajalik hageja enda tegevus, mis seisnes kulude mittemaksmises. Isik peab tegema endast mõistlikult võttes oleneva selleks, et endale kahju tekkimist vältida. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, et hagejal ei oleks olnud võimalust varasemat võlgnevust likvideerida.
24.Ka 20. juuni 2016 üldkoosolekul otsustatust ei saa järeldada, et esineks põhjuslik seos kostjate poolt vastuvõetud otsuse ja hagejal tekkinud kahju vahel. Kostjate poolt 20. juuni 2016 otsuse poolt hääletamine ei loonud mingit täiendavat asjaolu või seisundit ega muutnud hageja olukorda võrreldes varasemaga. 20. juuni 2016 üldkoosolekul vastuvõetud otsuseta esineks endiselt olukord, kus kostjad on varasemalt vastu võtnud kodukorra punkti 5.3, mille kohaselt oli valitsejal õigus elekter välja lülitada kuni võla täieliku tasumiseni või võla kustutamiskokkuleppe sõlmimiseni.
25.Hageja ei ole esile toonud, milles oleks pidanud seisnema kostjate käitumine, mille tõttu oleks hagejal jäänud kahju olemata. Kostjate võimaliku vastutuse aluseks ei saa olla mingi abstraktne passiivne käitumine kodukorra punkti 5.3 vastuvõtmise järgselt ja hageja korterites elektriühenduse katkestamise perioodil. Hageja ei ole esile toonud ka asjaolusid, et hageja oleks pärast 1. aprilli 2015 üldkoosolekut nõudnud kostjatelt elektriühenduse taastamist ja kostjad oleksid sellest keeldunud.
26.Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane hageja väide selle kohta, et kostjad teadsid hageja korterites elektriühenduse puudumisest, mistõttu jätab kohus hageja poolt antud asjaolu tõendamiseks esitatud tõendid (II kd, tl 141-153) tähelepanuta.
27.Elektriühendus katkestati hageja võlgnevuse tõttu ja sellest tulenevalt tekkis hagejal kahju. Tahtlikult majanduskulude tasumata jätmisega hageja sisuliselt tahtlikult tekitas endale ise kahju. Hageja pidi olema teadlik, et põhikirja sätte tõttu võidakse tema korterites elekter 5 (14)
Tsiviilasi nr 2-18-4888 välja lülitada. Hageja tekitas endale võlgnevuse ja jätkas võlgnevuse tasumata jätmist ning sai aru, mis tagajärg sellega kaasneb. Antud olukorras ei saanud hageja lähtuda sellest, et tegemist on tühise üldkoosoleku otsusega. Ajal, mil hagejal oli võlgnevus, ei olnud põhikirja otsust veel tühiseks tunnistatud. Hageja tahtlik käitumine võlgnevuse tekkimisel välistab seega kostjate käitumise ja hagejale tekkinud kahju vahelise seose. Apellatsioonkaebus
28.Hageja palub 24. mai 2019 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
29.Hagejal puudusid elektrivõlgnevused. Hagiavalduses ja 18. veebruari 2019 täiendavas menetlusdokumendis on hageja esile toonud ja tõenditega tõendanud, et hageja on elektri eest tasunud. Kohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud.
30.Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata AÕS § 72 lg 5 ja KOS § 15 lg 5. Hagejale tekkis kahju tulenevalt sellest, et kostjad keeldusid 1. aprilli 2015 üldkoosolekul kodukorra punkti 5.3 vastu hääletamast, kuigi hageja viitas koosolekul punkti ebaseaduslikkusele ja sellele, et see tekitab hagejale kahju. Seega käitusid kostjad teadlikult hageja õigusi kahjustavalt. Lisaks on hageja esile toonud, et 20. juuni 2016 üldkoosolekul hääletati hageja korterist 17 elektri väljalülitamise poolt. Seetõttu esineb põhjuslik seos kostjate käitumise ja hagejale tekkinud kahju vahel.
31.Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et hageja oleks pidanud esile tooma asjaolud, millest nähtub, et hageja nõudis pärast 1. aprilli 2015 üldkoosolekut kostjatelt elektriühenduse taastamist. Jääb selgusetuks, miks oleks hageja pidanud oma nõuet kordama.
32.AÕS § 72 lg 5 rakendamise eeldusena on oluline kontrollida, kas kostjad teadsid, et nad rikuvad hageja õigusi. Seega leidis kohus ebaõigesti, et selles osas hageja poolt esitatud tõendid ei ole asjakohased (otsuse p 41).
33.Hagejal tekkis kahju kommunaalkulude tasumise ulatuses. Kui hageja korteritest ei oleks elektrit välja lülitatud, oleks hageja saanud anda korterid üürile ning sellisel juhul oleks kommunaalkulud tasunud hageja asemel korterite üürnikud. Vastustajate seisukohad
34.Kostjad I, III, IV, V, VII, VIII, IX, XII, XIV, XV, XVI, XVII palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
35.Kostjad VI, X ja XI vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
36.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21).
37.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt eelkõige selle üle, kas kostjate käitumine Pallasti 50 korterihoonestusõiguse omanike 1. aprilli 2015 üldkoosolekul Pallasti 50 kodukorra p-i 5.3 tühistamata jätmisel põhjustas hagejale kahju, mille eest kostjad vastutavad.
38.Asjas omavad tähtsust järgmised asjaolud: 6 (14)
Tsiviilasi nr 2-18-4888
17.veebruari 2014 korteriomanike üldkoosolekul kinnitati Pallasti tn 50 hoone kodukorra punkt 5.3, mis sätestas järgmist: “Kui korteriomanik ei tasu võlgnevust kirjalikul võlateatel märgitud kuupäevaks, on valitsejal õigus välja lülitada tema korteri elekter kuni võla täieliku tasumiseni või võla kustutamiskokkuleppe sõlmimiseni.“ - 17. veebruari 2014 üldkoosoleku toimumise ajal oli kõikide korterihoonestusõiguste omanikuks OÜ Constancia. Sel üldkoosolekul valiti elamu valitsejaks CityHaldus OÜ. - Hagejale kuulub alates 07. märtsist 2014 Pallasti tn 50 hoones viis korterihoonestusõigust. - Hagejale kuuluvates korterites nr 15, 16, 17 ja 18 lülitati välja elekter. - Elektri lülitas välja CityHaldus OÜ Pallasti tn 50 hoone kodukorra punkti 5.3 alusel. - Kostjad osalesid 1. aprillil 2015 Pallasti 50 korterihoonestusõiguse omanike üldkoosolekul. - Kodukorra punkti 5.3 tühisus tuvastati Harju Maakohtu 10. oktoobri 2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-2653. - Korteri nr 17 (54,2 m2) ja 18 (83 m2) elekter oli välja lülitatud perioodil 18.09.201501.07.2017; - Korteri nr 15 (74,3 m2) ja 16 (54,1 m2) osas oli elekter välja lülitatud perioodil 16.11.2016-01.07.2017; Arvestades maakohtu 21. jaanuari 2019 kohtuistungil (II kd, tl 122-124) antud poolte kinnitusi, et nimetatud asjaolude üle vaidlus puudub ning, et selles osas protokollile vastuväiteid ei esitatud, võtab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi need asjaolud apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja asja lahendamisel aluseks.
39.Hageja nõuab kostjatelt saamata jäänud tulu (üür) ja otsese varalise kahju (kommunaalkulud) hüvitamist. Korteriomanik (ja korterihoonestusõiguse omanik) võib nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel.
40.Hageja heidab kostjatele ette kodukorra p 5.3 tühistamata jätmist 1. aprilli 2015 üldkoosolekul. Maakohus on otsuse p-s 35 jaatanud võimalust, et õiguslikult võivad kostjad vastutada 1. aprilli 2015 üldkoosoleku p-s 5 vastu võetud otsuse eest, s.o otsuse eest kodukorra p 5.3 mitte muuta (I kd, tl 105-107). Seejärel on maakohus liikunud edasi VÕS § 127 lg 4 (põhjuslik seos) asjaolude hindamise juurde, kuid jätnud kahju hüvitamise nõude eeldusena analüüsimata, kas ja millist kohustust on kostjad rikkunud. Sellega jättis maakohus kohtuotsuse põhjendamise kohustuse nõuetekohaselt täitmata (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Ringkonnakohtul on võimalik see minetus kõrvaldada, lähtudes seejuures maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest.
41.Esmalt hindab kolleegium seega, millist kohustust on kostjad rikkunud ning rikkumise tuvastamisel, kas selline rikkumine on vabandatav (KOS § 11 lg 3).
42.Korteriomanike kaasomandi eseme ühist valdamist, kasutamist ja valitsemist reguleeriti kuni 31. detsembrini 2017 eelkõige korteriomandiseadusega (KOS §-d 8-23), reguleerimata küsimustes kohaldati vastavalt KOS § 1 lg-le 1 asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. KOS § 15 lg 5 nägi AÕS § 72 lg 5 suhtes erisättena ette, et korteriomanik võis nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. Korteriomanik võis KOS § 10 lg 1 järgi korteriomandi reaalosa kasutada omal äranägemisel, välja arvatud siis, kui kasutus läks vastuollu seaduse või kolmanda isiku -
7 (14)
Tsiviilasi nr 2-18-4888 õigustatud huvidega. Korteriomanik oli kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (KOS § 11 lg 1 p 1). KOS § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (samuti AÕS § 72 lg 5 esimesest lausest) järeldus, et nii reaalosa kui ka kaasomandi eset tuli kasutada seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt, nende puudumisel aga korteriomanike huvidest lähtudes. Korteriomanike huvidele vastava valitsemisena võis KOS § 15 lg 6 p 1 alusel mh pidada kaasomandi eseme kasutamist reguleeriva kodukorra kehtestamist. Seega võis korteriomaniku kohustuseks KOS § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 tulenevalt pidada kohustust hoiduda selliste otsuste vastuvõtmisest, mis kahjustavad või teevad võimatuks korteriomandi eseme eesmärgipärase kasutamise.
43.Elektriühenduse (sh võrguteenuse) olemasolu saab tänapäeval pidada tiheasustuses asuva eluruumi või äripinna puhul elementaarseks või hädavajalikuks. See on eluliselt vajalik teenus ning selle katkestamine peab olema proportsionaalne rikkumisega. Kuigi KOS § 15 lg-test 3 ja 6 tulenevalt oli kostjate üldkoosoleku pädevuses otsustada kodukorra kinnitamine, mille p 5.3 järgi on korteriomandite hoonestusõiguse omanikel võlgnevuse tekkimise korral valitsejal õigus elekter võlgniku korteritest välja lülitada, võis seda teha vaid arvestades, et järgitud on seaduses toodud nõuded (ElTS § 90).
44.Tsiviilasja materjalidest (I kd, tl 105-107) nähtub, et 1. aprilli 2015 koosolekul arutati küsimust kodukorra p 5.3 muutmisest. Kostjad hääletasid kodukorra muutmise, s.h p 5.3 muutmise vastu (I kd, tl 105-107). Kostjad pidid mõistma, et korteri eesmärgipärane kasutamine ei ole elektri väljalülitamise korral võimalik. Sellega rikkusid kostjad kolleegiumi arvates kohustust hoiduda selliste otsuste vastuvõtmisest, mis kahjustavad või teevad võimatuks korteriomandi eseme eesmärgipärase kasutamise. Kostja VII on väitnud, et küsimust kodukorra p 5.3 tühistamisest hääletusele ei pandud (I kd, tl 69 jj). Selline seisukoht on vastuolus nii üldkoosoleku protokollis kajastatuga (I kd, tl 105, 107) kui ka teiste kostjate menetluses esitatud väidetega. Protokollist nähtub, et koosoleku päevakorras oli kehtiva kodukorra ülevaatamine (protokolli p 5). Protokollist nähtub ka see, et hageja väljendas vastuseisu kehtiva kodukorra vastu, sh p 5.3 vastu. Ülejäänud koosolekul viibijad olid kodukorra poolt ja otsustati kodukorda mitte muuta. Hääletustulemusena on protokollis märgitud: poolt oli 11 ja vastu 1 (I kd, tl 105 pöördel).
45.Kostjad vabaneksid KOS § 11 lg 3 esimese lause ja VÕS § 103 lg 2 järgi vastutusest juhul, kui nad tõendavad, et rikkusid oma kohustust asjaolu tõttu, mida nad ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikelt oodata. Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav. Kostjad pole tõendanud ega põhistanud, et esinevad KOS § 11 lg-s 3 sätestatud vastutusest vabanemise alused. Kahju põhjustanud asjaolu (kodukorra p 5.3) oli kostjate mõjusfääris. See, et kostjad ei teadnud, kas ja millal hagejal elekter välja lülitati, sest seda tegi valitseja, ei ole käsitatav vääramatu jõuna KOS § 11 lg 3 esimese lause ja VÕS § 103 lg 2 järgi, mille tõttu võiksid kostjad vastutusest täielikult vabaneda. Kostjad pidid mõistma, et hagejal (ja teistel võlglastel) võidakse p 5.3 alusel elekter välja lülitada, kui selline kodukorra punkt kehtib. 8 (14)
Tsiviilasi nr 2-18-4888
46.Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et kostjad ei pidanud esitama valitsejale täiendavat korraldust elektri väljalülitamiseks. Maakohus on küll märkinud, et kohtule ei esitatud asjaolusid või tõendeid, et kostjad oleksid sellise (täiendava) korralduse valitsejale andnud, tegemata sellest mingit järeldust. Antud juhul on piisavaks korralduseks KOS § 21 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus, mida valitseja tulenevalt käsunduslepingu sätetest täidab.
47.Asja lahendamisel ei oma praegusel juhul kolleegiumi arvates tähtsust, kas võlgnevus, mille tõttu hageja korteritest elekter välja lülitati, oli elektri või muude kommunaalteenuste eest. Seda põhjusel, et vaidlustamata asjaolude kohaselt tuvastas maakohus Pallasti 50 korteriühistu kodukorra p 5.3 tühisuse (Harju Maakohtu 10. oktoobri 2017 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-2653). Kodukorra p 5.3 tühisus on tuvastatud tervikuna ning käesolevas asjas on nõue esitatud kodukorra p 5.3 tühisusele tuginedes. Seega ei saanud vaidlusalustes korterites elektri väljalülitamisel tugineda kodukorra p-le 5.3. Kohtu ette ei ole ka toodud asjaolusid, millest nähtuks, et elektri väljalülitamiseks esines mõni muu (seadusest tulenev) alus.
48.Kahju hüvitamise nõude eeldusena on vajalik järgnevalt tuvastada, kas kannatanud korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128). Maakohus leidis, et hagejale kahju tekkimise võimalus on tõendanud. Samuti on maakohtu hinnangul tõendanud kahjuna saamata jäänud tulu (üüri) suurus. Kostjad on vastuses apellatsioonkaebusele väljendanud arvamust, et kahju tekkimine ja selle suurus on tõendamata. Samasisulisi vastuväiteid on kostjad esitanud ka maakohtu menetluses.
49.Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 128 lg 4).
50.Saamata jäänud tulu kui kahju hüvitamine VÕS § 128 lg 4 mõttes põhineb tõenäosusel, kuna reeglina ei ole võimalik täpselt hinnata, millist kasu või kahju oleks pool saanud, kui lepingut oleks ettenähtud ajani kohaselt täidetud. VÕS § 128 lg 4 teine lause sätestab, et saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Riigikohus on mh leidnud, et saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt nt RKTKo 21. juuni 2011, 3-2-1-55-11, p 12).
51.Apellatsioonimenetluses esitatud väited ei anna kolleegiumi hinnangul alust muuta maakohtu otsuse p-des 27-29 toodud järeldusi hageja oletusliku tulu ja selle suuruse kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse vastavate põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
52.Kolleegium ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et hageja nõue otsese varalise kahju (kommunaalkulud) väljamõistmiseks kostjatelt ei kuulu rahuldamisele põhjendusel, et korterite väljaüürimata jätmine ei vabasta hagejat kulude tasumise kohustusest. Maakohtu selline seisukoht on iseenesest õige, kuid sellega ei saa praegusel juhul põhjendada 9 (14)
Tsiviilasi nr 2-18-4888 kommunaalkulude kui otsese varalise kahju väljamõistmata jätmist. Varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõistes kujutab endast igasuguseid mittevabatahtlikke negatiivseid tagajärgi isiku varalises seisundis. Maakohus on kahju tekkimise võimaluse lugenud tõendatuks mh hageja esitatud lepingutega (I kd, tl 33-36). Samad lepingud näevad ette, et korteri kommunaalkulude tasumise kohustus lasub üürnikul (lepingute p 2.6). Selline kokkulepe ei ole praktikas tavapäratu ning sellise kokkuleppe kohaldamise võimalikkusele pole ka kostjad vastu vaielnud. Lepingutega nr 16/10/2017, 08/12/2017, 11/2017 ja 10/2017 on kolleegiumi hinnangul hageja tõendanud, et korterite väljaüürimise korral oleks üürnikud tasunud hagejale lisaks üürile ka kommunaalkulusid. Seega võib hagejal olla kostjate vastu VÕS § 128 lg 3 alusel nõue nii saamata jäänud tulu kui ka kommunaalkulude hüvitamiseks ning kahju on VÕS § 127 lg 2 mõttes hõlmatud KOS § 15 lg-st 5 tuleneva kohustuse kaitseeesmärgiga.
53.Järgnevalt tuleb hinnata, kas hageja kahju ja kostjate tegevus on põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Maakohtu hinnangul ei tekkinud kahju kostjate tegevusest või tegevusetusest, vaid hagejast endast tulenevate asjaolu tõttu. Kolleegium ei jaga maakohtu käsitlust põhjusliku seose puudumise kohta. See, et kahjustatud isik ei tee kõike mõistlikult võimalikku kahju ärahoidmiseks või aitab kahju tekkimisele kaasa, ei välista praegusel juhul põhjusliku seose olemasolu, kuid võib olla aluseks kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 alusel.
54.Maakohus on tuvastanud, et 1. aprilli 2015 koosolekul otsustasid kostjad kodukorda, sh p 5.3 mitte muuta. Vaidlust ei ole, et kodukorra p 5.3 andis valitsejale õiguse lülitada võlglase korterist elekter välja kuni võla täieliku tasumiseni või võla kustutamiskokkuleppe sõlmimiseni. Hageja ei vaidle vastu, et tal oli võlgnevus, kuid väidab, et tal puudus võlg elektri eest. Puudub erimeel ka selles, et hageja korterites 15-18 lülitati elekter erinevatel perioodidel võlgnevuse tõttu välja. Sellega on kolleegiumi hinnangul tõendatud põhjuslik seos hagis nõutud kahju ja kostjate tegevuse (s.o kodukorra p 5.3 tühistamata jätmise) vahel. Kostjad hääletasid kodukorra punkti 5.3 kehtima jäämise poolt. Selle kodukorra punkti alusel lülitati hageja korteritest elekter välja ja selle tulemusena kaotas hageja võimaluse kortereid eesmärgipäraselt kasutada, sh neid üürile anda (VÕS § 128 lg 4 teine lause).
55.Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kas hageja on tõendanud kommunaalkulude nõude suurust (8 420 eurot). TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg 2). Hagile on lisatud arved (I kd, tl-d 12-30) ja konto väljavõtted (I kd, tl-d 31-32), millega hageja soovib tõendada, et ta tasus korterite 15, 16, 17 ja 18 eest kommunaalkulusid kokku 8 420 eurot perioodil, mil korterites oli elekter välja lülitatud.
56.Hageja konto väljavõttest nähtub, et hageja on tasunud CityHaldus OÜ-le erinevaid arveid perioodil 01. jaanuar 2014 – 26. aprill 2017. Hageja soovib tõendada, et sel perioodil CityHaldus OÜ-le ülekantud summad on hageja otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses, s.o asjata tasutud kommunaalkulud korterite 15, 16, 17 ja 18 eest. Hagiavalduses nõuab hageja kommunaalkulude hüvitamist aga järgmiste perioodide eest: 18. september 2015 – 01. juuli 2017 (korterid 17 ja 18) ning 16. november 2016 – 01. juuli 10 (14)
Tsiviilasi nr 2-18-4888 2017 (korterid 15 ja 16). Hageja ei ole näidanud, millises seoses saavad ajavahemikus 01. jaanuar 2014 – 17. september 2015 CityHaldus OÜ-le ülekantud summad olla korterite 1518 kommunaalkuludega hagiavalduses toodud perioodidel. Ringkonnakohus järeldab, et perioodi 01. jaanuar 2014 – 17. september 2015 eest (s.o ajal, mil hageja kinnitusel oli elektriühendus olemas) esitatud väljavõte ei saa olla asjakohane ja tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid.
57.Konto väljavõtetest (periood 18. september 2015 – 26. aprill 2017) nähtub, et hageja on tasunud mitu arvet korraga. Seega ka juhul, kui seostada hageja poolt esitatud arved konto väljavõttel kajastatud väljaminekutega, ei anna konto väljavõte selget ülevaadet sellest, kui palju on hageja vaidluse all olevatel perioodidel korterite nr 15, 16, 17 ja 18 kohta esitatud kommunaalarvete alusel CityHaldus OÜ-le maksnud. Selgitusse on märgitud arvete numbrite vahemikud, kuid kohtule esitatud väljavõttest ei nähtu, kui palju on ühe või teise arve katteks makstud või maksmata jäetud.
58.Küll on aga on hageja esitanud arved korterite 15, 16 ja 17 eest perioodil november 2016 - aprill 2016 eest (I kd, tl 12-20) ja korteri 18 eest perioodil september 2015 – aprill 2017 (I kd, tl 21-30). Arvetest nähtub, et korteri nr 15 eest on kommunaalkulude suurus detsember 2016 - aprill 2017 esitatud arvetel kokku 603.96 eurot (arved nr 142019, 140608, 139203, 137793, 136481). Arve nr 135165 ei ole kolleegiumi arvates asjakohane, sest see kajastab kommunaalteenuseid, mis on osutatud oktoobris 2016, s.o ajal, mil hageja kinnitusel polnud elektrit veel korteris nr 15 välja lülitatud. Korteri nr 16 eest on kommunaalkulude suurus detsember 2016 - aprill 2017 esitatud arvetel kokku 447.32 eurot (arved nr 142020, 140609, 139204, 137794, 136482, 135166). Arve nr 135166 ei ole samuti asjakohane, sest see kajastab kommunaalteenuseid, mis on osutatud oktoobris 2016, s.o ajal, mil hageja kinnitusel polnud elektrit korteris nr 16 veel välja lülitatud. Korteri nr 17 eest on kommunaalkulude suurus detsember 2016 – aprill 2017 esitatud arvetel kokku 516.68 eurot (arved nr 142021, 140610, 139205, 137795, 136483, 135167). Korteri nr 18 eest on kommunaalkulude suurus 1955.79 eurot (arved 142022, 140611, 139206, 137796, 136484, 135168, 133846, 132536, 131215, 129922, 128735, 127449, 126123, 124793, 123434, 122077, 120615, 119155, 117706). Arve nr 116280 ei ole kolleegiumi hinnangul asjakohane, sest kajastab kommunaalteenuseid, mis on osutatud augustis 2015, s.o ajal, mil hageja kinnitusel polnud elektrit veel korteris nr 18 välja lülitatud.
59.Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud korterite 15, 16, 17 ja 18 kommunaalkulude suuruse summas 3523.75 eurot (603.96+447.32+516.68+1955.79). Maakohus luges tõendatuks saamata jäänud tulu kogusummas 32 364.80 eurot (maakohtu otsuse p-d 27, 28, 29), millega ringkonnakohus nõustus (otsuse p 51).
60.Kahjuhüvitise määramisel tuleb mh kontrollida, kas kahjuhüvitist on alust vähendada VÕS § 139 alusel. VÕS § 139 lg 1 kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 järgi kohaldatakse VÕS § 139 lg-s 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. VÕS § 139 lg 1 esimene alternatiiv (kahjuhüvitise vähendamine kahjustatud isikust tuleneva asjaolu tõttu) 11 (14)
Tsiviilasi nr 2-18-4888 kohaldub juhul, kui kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kahjustatud isikust tuleneva asjaoluga. Kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 esimese alternatiivi järgi võib anda alust mh asjaolu, et hageja oli korteriühistu liige (vt RKTKo 07.03.2017, 2-13-11524, p-d 12-13). VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel ei hinnata seda, kas kannatanu oli hooletu või mitte, s.t et kahjuhüvitist saab nimetatud sätte alusel vähendada ka siis, kui kannatanu polnud süüdi kahju tekkimises.
61.Hageja pidi VÕS § 139 lg 2 kohaselt tegema omalt poolt kõik mõistliku, et talle kahju ei tekiks. Sealhulgas oleks ta pidanud arvestama sellega, et juhul, kui ta kommunaalkulusid ei tasu kirjalikul võlateatel märgitud kuupäevaks, võib valitseja tol ajal kehtinud kodukorra p 5.3 alusel hagejale kuuluvates korterites elektri välja lülitada. Kolleegiumi arvates ei oma kahjustatud isikul lasuva kahju vältimise ja vähendamise kohustuse hindamise kontekstis tähtsust, et hiljem (2017. a oktoobris) tuvastas maakohus punkti 5.3 tühisuse. 2015. aastal, kui hageja elekter korterites 17 ja 18 välja lülitati, ei olnud hageja selle punkti tühisuse tuvastamiseks veel kohtusse pöördunud. Hageja sai kahju hüvitamise nõude esitamisel tugineda kodukorra p 5.3 tühisusele siis, kui selle tühisus on (tagantjärele) tuvastatud kas korterihoonestusõiguste omanike hilisema üldkoosoleku otsusega või hagita asjas tehtud kohtumäärusega, millega kohus on rahuldanud hageja KOS § 15 lg 4 alusel TsMS § 613 lg 1 järgi esitatud hagita menetluse avalduse üldkoosoleku otsuse vastavate p-de tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Ettevõtjana pidi hageja ka ette nägema, et elektri väljalülitamise korral ei saa ta kortereid välja üürida ja sellest tulu saada.
62.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei teinud endast olenevat kahju ärahoidmiseks või kahju suuruse vähendamiseks. Vaidlustamata asjaolude kohaselt omandas hageja korterid 2014. a märtsis. Elekter lülitati hageja kinnitusel välja korterites 16 ja 15 välja 2016. a novembris ja korterites 17 ja 18 septembris 2015. a. Hageja esitatud arvetest nähtub, et enne elektri väljalülitamist oli korteri nr 15 võlgnevus 31. oktoobri 2016 seisuga 261.98 eurot (I kd, tl 19 pöördel, arve nr 135165), korteri nr 16 võlgnevus 31.10.2016 seisuga 357.07 eurot (I kd, tl 20, arve nr 135166), korteri nr 18 võlgnevus 31.08.2015 seisuga 734.07 eurot (I kd, tl 30 pöördel, arve nr 116280). Korteri nr 17 osas pole elektri väljalülitamise perioodi algust käsitlevat arvet kohtule esitatud. Kokku teeb see 1353.12 eurot, mille maksmata jätmisega tekitas hageja endale kahju 35 888.55 eurot (kommunaalid 3523.75 eurot+32 364.80 saamata jäänud üür). Seega jättis hageja tegemata toimingu, mis oleks kahju tekkimise ära hoidnud või seda oluliselt vähendanud. Kommunaalkulude suurusjärk (1353.12 eurot) ei olnud selline, mis võimaldaks järeldada, et hagejaga sarnane mõistlik isik poleks pidanud vajalikuks nende tasumist ulatuslikuma kahju vältimise eesmärgil. Kommunaalkulude tasumine ei välistanuks nende õiguspärasuse üle vaidlemist kohtumenetlustes.
63.Kolleegiumi hinnangul jättis hageja kostjate tähelepanu juhtimata ka ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule. Hageja küll väidab, et ta informeeris kostjaid talle tekkivast kahjust juba 1. aprilli 2015 üldkoosolekul, kuid kostjate väited ja 1. aprilli 2015 üldkoosoleku protokoll (I kd, tl 105-107) hageja väidet ei kinnita. Hageja esitatud kirjast CityHaldus OÜ-le nähtub, et hageja teatas valitsejale 27. veebruaril 2017, et tema kahjud korteritega nr 15, 16, 17 ja 18 seoses on 1680 eurot (II kd, tl 143). 6. aprilli 2017 kirjas Pallasti 50 majanõukogule (II kd, tl 150-151) teatas hageja esmakordselt kostjatele, et hageja kannab seoses elektri väljalülitamisega kahju (saamata jäänud üür 6. aprilli 2017 seisuga 20 720 eurot). 8. juuni 2017 määrusega tsiviilasjas 2-17-2653 kohustas maakohus hageja 12 (14)
Tsiviilasi nr 2-18-4888 korterites elektriühenduse taastama. Seega informeeris hageja kostjaid kahjust siis, kui see oli juba tekkinud ja kahju hüvitamise aluseks olevad asjaolud olid ära langemas. 18. veebruari 2019 menetlusdokumendi lisadest 1-5 (II kd, tl 147 kirjad, 20. juuni 2016 üldkoosoleku protokoll) ei nähtu samuti, et hageja oleks informeerimiskohustuse VÕS § 139 lg 2 mõttes täitnud. Ka väljavõte tsiviilasjas nr 2-17-2653 tehtud lahendist (II kd, tl 133) ning maakohtu 21.01.2019 kohtuistungil AS avaldatu ei tõenda, et kostjaid informeeriti võimalikust suurest kahjust. Isegi kui möönda, et kostjad pidid elektri väljalülitamise tõenäosust mõistma, ei asenda see VÕS § 139 lg-s 2 toodud kohustuse täitmist.
64.Tulenevalt eespool märgitust on kolleegiumi hinnangul tõendatud, et hageja informeeris kostjaid kahjust siis, kui ulatuslik kahju oli juba tekkinud, mitte kooskõlas VÕS § 139 lgtega 1 ja 2 enne kahju tekkimist. Kostjatele polnud kahju suurusjärk seetõttu ettenähtav (VÕS § 127 lg 3).
65.Eeltoodud asjaolud annavad kolleegiumi arvates aluse vähendada vastavalt VÕS § 139 lgtele 1 ja 2 väljamõistetava kahjuhüvitise suuruse 0 euroni. Sisuliselt jääb hagi seega rahuldamata.
66.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta hageja 27. augusti 2020 menetlusdokumendi osas, milles see sisaldab uusi, s.t apellatsioonkaebuses kajastamata etteheiteid maakohtu otsusele. Hagejal oli õigus formuleerida ja esitada ringkonnakohtule põhjendused maakohtu otsuse muutmiseks apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul (TsMS § 632, § 633). Pärast apellatsioonkaebuse tähtaja möödumist TsMS õigust apellatsiooni sisuliseks täiendamiseks ega muutmiseks ei anna (TsMS § 634).
67.Ülalmärgitut arvestades ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust tühistada. Menetluskulud
68.Kuna kolleegium jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
69.Kostjatest on lepinguline esindaja vaid kostjal VII, kes on esitanud 27. augustil 2020 menetluskulude nimekirja (III kd, tl 39). Sellest nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi kogusummas 1123.20 eurot tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja esindajal on kulunud maakohtu otsuse analüüsimiseks 1 tund, apellatsioonkaebusega tutvumiseks 1 tund 24 minutit, apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 1 tund 36 minutit, menetlusosaliste vastustega tutvumiseks 1 tund ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 12 minutit. Kokku 7 tundi 12 minutit. Hageja pole kostja VII menetluskuludele vastuväidet esitanud.
70.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtupraktikas on lähtutud kõrgema tasumäära põhjendatuse hindamisel mh 13 (14)
Tsiviilasi nr 2-18-4888 sellest, kas tegemist on advokaadiga või mitte. Kostja VII esindaja pole advokaat. Seetõttu peab kohus kostja VII lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 110 eurot (koos käibemaksuga). Menetlusdokumentidega tutvumise ja vastuse koostamise ajakulu on põhjendatud.
71.Eelnevat arvestades on kostja VII esindaja põhjendatud tasu kokku 792 eurot (sh käibemaks), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
72.Teised kostjad ei ole esitanud menetluskulude nimekirju. Seega ei ole teistel kostjatel apellatsioonkaebuse menetlemisel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
(allkirjastatud digitaalselt)
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.