L, J L, S V, M K, E K, T S ja A S vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
40 784,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts E (registrikood 10448523), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma Kostja I: E L (isikukood x) Kostja III: M H (isikukood x) Kostja IV: A M (isikukood x) Kostja V: A M-M (isikukood x) Kostja VI: A S (isikukood x) Kostja VII: O V (isikukood x), lepinguline esindaja Reimo Mets Kostja VIII: R K (isikukood x) Kostja IX: M K (isikukood x) Kostja X: J L (isikukood x) Kostja XI: J L (isikukood x) Kostja XII: S V (isikukood x) Kostja XIV: M K (isikukood x) Kostja XV: E K (isikukood x) Kostja XVI: T S (isikukood x) Kostja XVII: A S (isikukood x)
Asja läbivaatamine
21.01.2019 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses
2-18-4888
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
2.1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.2.Määrata kindlaks, et kostjatel I, III, IV, V, VI, VIII, IX, X, XI, XII, XIV, XV, XVI ja XVII menetluskulud puuduvad.
Rahuldada osaliselt kostja VII taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata kostja menetluskuludena kindlaks 1804 eurot.
2.4.Mõista Aktsiaseltsilt E (registrikood 10448523) O V (isikukood x) kasuks välja menetluskulu 1804 eurot.
2.5.Kohustada Aktsiaseltsi E (registrikood 10448523) tasuma kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2.4 väljamõistetud menetluskuludelt O V (isikukood x) kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Jätta rahuldamata kostjate I, III, VIII, IX, XI, XII, XIV ja XV taotlus kolmanda isikuna X OÜ kaasamiseks.
Jätta rahuldamata hageja protokolli parandamiseks.
30.01.2019
taotlus
kohtuistungi
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõuded ja seisukohad
1.Aktsiaselts E (hageja) esitas 29.03.2018 hagi E L (kostja I), A L, M H (kostja III), A M, A M-M, A S, O V, R K, M K, J L, J L, S V, A A, M K, E K, T S ja A S (kostjad) vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.21.11.2018 võttis kohus vastu hageja 06.09.2018 hagist loobumine kostja II A L ja kostja XIII A A vastu esitatud nõuetes ning lõpetas selles osas tsiviilasja menetluse.
3.Hagejale kuuluvad Tallinn, X tn x korterelamus viis korterit numbritega 15-18.
4.Korteri nr 17 (54,2 m2) ja 18 (83 m2) elekter oli välja lülitatud perioodil 18.09.201x1.07.2017. korteri nr 15 (74,3 m2) ja 16 (54,1 m2) osas oli elekter välja lülitatud perioodil 16.11.2016-01.07.2017.
5.Elektri väljalülitamine põhjustas hagejale kahju. Antud juhul on hageja majanduslikuks kahjuks saamata jäänud üüritulud ja asjatult tasutud kommunaalmaksed aja eest, kui
2 (13)
2-18-4888 hagejatele kuuluvatest korteritest oli õigusvastase kodukorra punkti tõttu elektrivarustus katkestatud.
6.Hageja pöördus 01.04.2015 X x korteriomanike (sh kostjate) poole majandusliku kahju kandmise tõttu nõudega tühistada X tn x korteriühistu kodukorra punkt 5.3, mis sätestas järgmist: „Kui korteriomanik ei tasu võlgnevust kirjalikul võlateatel märgitud kuupäevaks, on valitsejal õigus välja lülitada tema korteri elekter kuni võla täieliku tasumiseni või võla kustutamiskokkuleppe sõlmimiseni.“ Kodukorra punkti 5.3 tühistamisest aga 01.04.2015 toimunud X x korterihoonestusõiguse omanike üldkoosolekul korteriomanikud (kostjad) keeldusid. Korteriomanikud olid teadlikud elektri väljalülitamisest kogu otsusele järgneva perioodi, teadsid, et see põhjustab hagejale kahju, kuid ei võtnud midagi ette.
7.Harju Maakohtu 10.10.2017 kohtumäärusega tuvastati tsiviilasjas nr 2-17-2653 X tn x korteriomanike 17.02.2014 otsuse nr 5 õigusvastasus ja tühisus osas, millega kinnitati X tn x korteriühistu kodukorra p 5.3. See kodukorra punkt nägi ette, et mistahes võlgnevuste korral lülitatakse elekter välja. Hagejal ei olnud võlgnevust elektri eest. Küll aga möönab hageja, et võlgnevusi oli kommunaalkulude osas.
8.Käesoleval juhul on kostjad sekkunud hageja majandustegevusse, kuna keeldusid põhjendamatult ilmselgelt õigusvastase kodukorra punkti 5.3 kehtetuks tunnistamisest, mistõttu kandis hageja kahju võimatusest oma kortereid välja üürida.
9.X x korteriomanike 20.06.2016 toimunud üldkoosolekul koosolekul osalenud korteriomanikud hääletasid hageja omandisse kuuluvast X tn x korterihoonestusõiguse esemeks olevast korterist numbriga 17 elektri välja lülitamise poolt. Sama protokolli kohaselt sedastati ja tunnistati, et hageja omandisse kuuluvast X tn x korterihoonestusõiguse esemeks olevast korteriks 18 on juba elekter välja lülitatud. Seega ei saa korteriomanikud väita, et nad ei teadnud, et hageja X tn x korterihoonestusõiguse esemeteks olevatest korteritest lülitakse võlgnevuse tõttu elekter majavalitseja poolt välja.
10.Korteriomanikud andsid X OÜ-le volituse majaühisuse esindamiseks hagimenetluses hageja vastu, et viimaselt sisse nõuda väidetavad võlgnevused. Seega andsid korteriomanikud volituse nende esindamiseks X OÜ-le ja seega pidid olema kursis, et hageja ei nõustu oma X tn x korterihoonestusõiguse esemeteks olevatest korteritest elektri välja lülitamisega.
11.Perioodidel, mil korteritest oli elektrivarustus katkestatud, oli korteri keskmine üüri turuhind selles piirkonnas ehk Lasnamäel vähemalt 8 eurot ruutmeetri kohta. Hagejal oli soov osad korterid büroodena välja üürida. Kuna see ei realiseerinud, siis hageja tahtis need välja üürida eluruumidena. Hagejal ei tekkinud üürnikke enne elektriühenduse katkestamist. Pärast elektri varustuse taastumist said need korterid omale üürilised. Ei ole tõsiselt võetav, et tiheasustuses oleks elektriühenduseta eluruumi välja üürimine võimalik.
12.Saamata jäänud üüri summa on hagejal korteri 17 (54,2 m2) ja 18 (83 m2) osas perioodi eest 18.09.2015-01.07.2017 24 147,2 eurot (22 kuud x 137,2 m2 8). Saamata jäänud üüri summa on hagejal korteri 15 (74,3 m2) ja 16 (54,1 m2) osas perioodi eest 16.11.201601.07.2017 8 217,6 eurot (8 kuud x 128,4 m2 8 eurot).
13.Lisaks nõuab hageja katkestatud võrguühenduse perioodil nende korterite osas tema poolt n-ö asjatult kantud kommunaalkulude hüvitamist summas 8 420 eurot.
14.Kostjate vastuväite osas märgib hageja, et hageja vaidlustas majavalitseja poolt sisse nõutavaid muid kulusid, kuid elektrienergia eest oli tal alati tasutud. Seega ei põhjustanud hageja endale ise kahju.
3 (13)
2-18-4888 Kostjate vastuväited hagile
15.Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata.
16.Kostja VII väitel ei pandud 01.04.2015 toimunud korteriomanike üldkoosolekul hageja poolt hagiavalduses nimetatud küsimust hääletusele, kuna seda ei olnud päevakorras. Üldkoosolekul küsimuse arutamata jätmine ei saa ega tohi olla käsitletav õigusvastase teona. Hageja eksib kostja valikul. Hagi tulnuks esitada kodukorra p 5.3 vastuvõtmisel osalenud isikute – X OÜ ja OÜ Z vastu. Hagejale ei ole saanud kahju tekkida. Hageja ei ole enne elektri katkestamist kortereid välja üürinud. Üldkoosolekul vastu võetud otsus märgitud hüpoteetilistel tingimustel ja ajal ei saanuks tuua kaasa hagejale kahju tekkimist. Kausaalahel elektri väljalülitamisest tekkinud kahju tekkimise puhul ei saa alata vastava üldkoosoleku otsusega. Hageja pidi tajuma, et tema tegevusel arvete mittemaksmisel võivad ning tõenäoliselt ongi kahjulikud tagajärjed tema majandustegevusele.
17.Kostjate XIV ja XV väitel võib hageja õigusi rikkuda üksnes otsus, millega kinnitati kodukord, aga mitte otsus, millega jäeti kehtiv kodukord muutmata. Päevakorras oli kehtiva kodukorra ülevaatamine. Ei olnud konkreetselt selle põhikirja punkti 5.3 üle arutamine. Kostjad tasusid korrektselt ja õigeaegselt neile esitatud kommunaalteenuste arved, kuid hageja jättis oma korterite arved tasumata ja tekitas endale võlgnevuse juba 2014. aastast saadik. Hageja mõjutamiseks võlgnevust likvideerida katkestas valitseja omal initsiatiivil kostjatele teadmata ajal hageja korteris/korterites elektriühenduse. Hageja jättis igakuiselt teatud summad maksmata ja laskis endale tekkida kahju.
18.Kostjate I, III, VIII, IX, XI ja XII väitel jäi kohus 10.10.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-2653 seisukohale, et kodukorra muutmisest keeldumine ei saanud rikkuda avaldaja õigusi ja õigusi sai rikkuda üksnes kodukorra kinnitamine. Kodukorra kinnitamine toimus 17.02.2014 Xe ja Z osavõtul. Protokollist ei selgu, et oleks vastuhääletus toimunud. Pole põhjuslikku seost koosoleku ja hageja väidetava saamata jäänud tulu vahel. Haldusasjas E vs Maksuamet 3-14-51522 väidab 18.06.2014 hageja, et ta plaanib ruume kasutada mitteeluruumidena ja nõuab seega üürilepingutelt käibemaksu tagastust. Kohtuotsusest selgus, et AS E kinnitas kontrolli käigus, et plaanib ruumid anda rendile äripindadena. Hageja oli teadlik, et võlgnevus võib põhjustada elektriühenduse katkemise, aga ei teinud midagi võlgnevuse likvideerimiseks. Kostjad ei olnud teadlikud, et hagejal on elekter välja lülitatud.
19.Kostjad XVI ja XVII väitel puudus hagejal seaduslik alus keelduda majanduskavaga ettenähtud teenuste eest maksmisest. Hageja teadlikult tekitas pidevalt kasvava võlgnevuse maja haldaja ees, makstes valikuliselt esitatud korteriarvete eest. Sõltumatult majanduskavaga ettenähtud teenuste suurustest, Hageja heatahtliku omanikuna võis vältida võlgnevuse tekkimist ja konflikti eskaleerimist ja nõnda jätkuvalt saada üüritulu. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et aastatel 2015-2017 ta on pöördunud korteriomanike poole teavitamiseks, et ta ei saa üüritulu ja seda konkreetse korteromanike otsuse (või otsuse tegema jätmise) tõttu. Hageja ei ole võtnud ette toimingud selleks, et saada üüritulu talle kuuluvatest korteritest.
20.Kostja VI ja X ühinevad kostjate I, XIV ja XV vastuväidetega.
21.Kostjad IV ja V ühinevad kostjate I, XIV, XV, XVI ja XVII vastuväidetega.
KOHTU PÕHJENDUSED
4 (13)
2-18-4888
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
23.Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas: Hageja ja kostjad on X x korterihoonestusõiguse omanikud. Hagejale kuuluvad X tn x korterelamus viis korterit numbritega 15-18 17.02.2014 toimus X x korteriomanike üldkoosolek, kus otsustati X tn x korteriühistu kodukorra p 5.3 vastu võtmine, mis sätestas järgmist: „Kui korteriomanik ei tasu võlgnevust kirjalikul võlateatel märgitud kuupäevaks, on
valitsejal õigus välja lülitada tema korteri elekter kuni võla täieliku tasumiseni või võla kustutamiskokkuleppe sõlmimiseni.“ 01.04.2015 toimus X x korterihoonestusõiguse omanike üldkoosolek. Harju Maakohtu 10.10.2017 kohtumäärusega tuvastati tsiviilasjas nr 2-17-2653 X tn x korteriomanike 17.02.2014 otsuse nr 5 õigusvastasus ja tühisus osas, millega kinnitati X tn x korteriühistu kodukorra p 5.3. Korteri nr 17 (54,2 m2) ja 18 (83 m2) elekter oli välja lülitatud perioodil 18.09.201x1.07.2017. Korteri nr 15 (74,3 m2) ja 16 (54,1 m2) osas oli elekter välja lülitatud perioodil 16.11.2016-01.07.2017.
24.Vaidluse all on kas hagejale on kahju tekkinud ja kas see on tekkinud kostjate käitumise tõttu – kas kostjad vastutavad 17.02.2014 toimunud X x korteriomanike üldkoosolekul X tn x korteriühistu kodukorra p 5.3 poolt hääletamise tõttu hagejale tekkinud kahju eest, samuti kas kostjad vastutavad 17.02.2014 järgneva perioodi osas selle tõttu hagejale tekkinud kahju eest, et kostjad midagi elektriühenduse taastamise osas ette ei võtnud.
25.Hageja nõuet on võimalik lahendada asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5, kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 alusel. AÕS § 72 lg 5 sätestab: „Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.“ KOS § 15 lg 5 kohaselt võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes.
26.Kohus ei nõustu kostjate vastuväitega, et hagi on esitatud valede kostjate vastu. Hageja esitas nõude tulenevalt 01.04.2015 toimunud X x korterihoonestusõiguse omanike üldkoosoleku otsuse punktis 5 vastu võetud otsusest ja tulenevalt sellest, et kostjad olid teadlikud elektri väljalülitamisest kogu otsusele järgneva perioodi ning teadsid, et see põhjustab hagejale kahju, kuid ei võtnud midagi ette. Seega on hageja hagi alusena viidanud konkreetsele kostjate käitumisele, mille tõttu on hagejale kahju tekkinud.
27.Kohus peab vajalikuks esmalt hinnata, kas hagejal sai korterite välja üürimata jäämisest kahju tekkida. Vaidluse all ei ole, et hageja ei ole enne elektri katkestamist kortereid välja üürinud. Samas ei saa kohtu hinnangul sellest teha järeldust, et hageja poleks saanud ajal, mil hageja korterites oli
5 (13)
2-18-4888 elektriühendus katkestatud, kortereid välja üürida. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et hageja oleks saanud korterid välja üürida. Hageja on sõlminud 16.10.2017 rendilepingu X x korter 14 osas (I kd tl 33), samuti on hageja sõlminud 08.12.2017 rendilepingu nr 08/12/2017 X x korter nr 16 osas (I kd tl 34), samuti on hageja sõlminud 22.09.2017 rendilepingu nr 11/2017 X x korter 17 osas (I kd tl 35) ning 10.08.2017 rendilepingu nr 10/2017 X x korter 18 osas (I kd tl 36). OÜ x juhatuse liikme M G kinnitusel on ta tegelenud kinnisvaraspetsialistina AS E korteriomandite (aadressil X x, Tallinn, korterite nr 15, 16, 17 ja 18) välja üürimisega ning märgib, et nimetatud korterite vastu on olnud suur huvi, kuid neid ei ole olnud võimalik välja üürida põhjusel, et nendes korterites puudus elektriühendus. (II kd tl 154-155). Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on üheselt tõendamist leidnud võimalus neid kortereid üürile anda kuna pärast 01.07.2017, kui korterite elektriühendus oli taastatud, on korterid 16, 17 ja 18 üürile antud. Kohtul puudub alus kahelda kohtule esitatud üürilepingute ehtsuses. Kohtu hinnangul saab üürilepingute sõlmimisest järeldada, et nimetatud üürilepingute sõlmimise eelselt oleks hageja samuti saanud antud kortereid üürile anda. Kohtu hinnangul kujunes aga takistuseks korterites puuduv elektriühendus. Eluliselt ei ole usutav kostjate väide, et kortereid saaks üürile anda ka elektriühenduseta. Kaasaja elatustaseme ja tavapäraseks kujunenud elutingimuste juures ei oleks see mõeldav. Hageja tegevusalaks on äriregistri väljavõtte kohaselt olnud perioodil 2009 kuni 2017 enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus. (I kd tl 115-117). Seega on põhjendatud hageja väide, et hageja sooviks oli korterite üürile andmine. Hageja näol on tegemist juriidilise isikuga, mistõttu on põhjendatud alus järeldada, et omades mitut kinnisvara ja olles oma tegevusalaks märkinud kinnisvara üürile andmine, on hageja omandanud kinnisvara just selle üürile andmise eesmärgil. Kostjate väide, et algselt soovis hageja korterid rendile anda äripindadena, ei oma antud juhul tähtsust. Millise konkreetse eesmärgiga mingil ajahetkel isik oma kinnisvara kasutab, ei oma selle kinnisvara kasutamise takistuste tuvastamise puhul mingit tähtsust. Seetõttu jätab kohus kohtule esitatud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse haldusasjas nr 3-1451522 (I kd tl 141-145) tähelepanuta.
28.Hageja leiab, et X x piirkonnas on korteri üürile andmisel selle ruutmeetri hinnaks 8 eurot. Kinnisvaraportaal KV.ee väljatrüki kohaselt on ajavahemikul jaanuar 2016 kuni aprill 2017 osas Lasnamäe piirkonnas korterite üürihinnaks 8 eurot m2. (I kd tl 10-11). Samuti nähtub hageja poolt esitatud üürilepingutest, et eluruumide rendilepingu nr 16/10/2017 kohaselt kujuneb X x korter 14 osas ruutmeetri hinnaks 13,89 eurot (I kd tl 33), rendilepingu nr 08/12/2017 kohaselt X x korter nr 16 osas ruutmeetri hinnaks 9,24 eurot (I kd tl 34), rendilepingu nr 11/2017 kohaselt X x korter 17 osas ruutmeetri hinnaks 9,23 eurot (I kd tl 35) ja rendilepingu nr 10/2017 kohaselt X x korter 18 osas ruutmeetri hinnaks 9,04 eurot (I kd tl 36). Seega on üürihinna puhul 8 eurot ruutmeetri kohta tegemist põhjendatud ja tõendatud üürihinnaga.
29.Korteri nr 17 (54,2 m2) ja 18 (83 m2) elekter oli välja lülitatud perioodil 18.09.201x1.07.2017. Korteri nr 15 (74,3 m2) ja 16 (54,1 m2) osas oli elekter välja lülitatud perioodil 16.11.2016-01.07.2017. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hagejal oleks olnud reaalne võimalus kortereid üürile anda nimetatud perioodidel, kuid ta ei saanud seda teha tulenevalt elektriühenduse puudumisest. Seega tekkis hagejal kahju saamata jäänud tulu näol korterite nr 15 ja 16 osas perioodi eest 16.11.2016-01.07.2017 summas 8 217,6 eurot ning korterite 17 ja 18 osas perioodi eest 18.09.2015-01.07.2017 summas 24 147,2 eurot. 6 (13)
2-18-4888
30.Kohus ei nõustu hagejaga, et hagejale sai kahju tekkida asjatult kantud kommunaalkulude tasumise ulatuses. Kohtu hinnangul ei sõltu majandamiskulude tasumine sellest, kas korteri omanikul õnnestub kortereid üürile anda või mitte. Samuti peab korteriomanik korteri ja kaasomanike ühises kasutuses oleva kinnisasja osa majandamiskulusid tasuma ka perioodi osas kui tal ei õnnestu korterit ise kasutada. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14 leidnud, et kostja ei vabane elamu küttekulude ega muude kommunaalkulude kandmise kohustusest võrdeliselt kaasomandiosaga kui kaasomandiga seotud kohustusest ainuüksi põhjusel, et neid kulutusi nõutakse aja eest, kui kostja korteril puudus soojustatud katus ja see ei olnud sihipäraselt kasutatav või kui kostja oli korteri keskküttesüsteemist välja lülitanud. „Kui korterit tegelikult ei köeta või ei saa korteriomanik kasutada muid kommunaalteenuseid, mille eest talt raha nõutakse, võib tal iseenesest olla kuni takistuse kõrvaldamiseni õigus VÕS § 110 või 111 alusel keelduda maksmisest, kui takistuse põhjuseks on teiste korteriomanike või valitseja või korteriühistu kohustuste rikkumine.“ (vt Riigikohtu 08. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 23). Hageja ei ole käesolevas asjas vaidlustanud antud perioodi osas majandamiskulude tasumise kohustust muul alusel kui elektriühenduse puudumine. Seetõttu ja tulenevalt eeltoodust jätab kohus hageja nõude kahju hüvitise osas summas 8 420 eurot rahuldamata.
31.Hageja peab tõendama, et talle on kahju saamata jäänud tulu näol tekkinud 01.04.2015 toimunud X x korterihoonestusõiguse omanike üldkoosoleku otsuse tagajärjel ja/või kostjate passiivse käitumise tõttu otsusele järgneva perioodi vältel.
32.17.02.2014 X x korteriomanike üldkoosoleku protokolli kohaselt on punktis 5 üldkoosolek otsustanud „kinnitada Hoone kodukord, mille redaktsioon on lisatud käesolevale protokollile (Lisa 3), otsuse poolt 100%, vastu 0, erapooletuid 0. Otsus 100% korteriomanike häälega vastu võetud.“ (I kd tl 97-103). Koosoleku protokollist nähtub, et sellest koosolekust võttis osa 23 korteriomandi omanik OÜ Z (registrikood x), keda esindas juhatuse liige T X ja kellele kuulub 100% kinnistusraamatusse kantud kaasomanditest. Lisana 3 on üldkoosoleku protokollile lisatud X tn x, Tallinn kodukord, mis sisaldab punkti 5.3. sõnastusega „Kui korteriomanik ei tasu võlgnevust kirjalikul võlateatel märgitud kuupäevaks, on valitsejal õigus välja lülitada tema korteri elekter kuni võla täieliku tasumiseni või võla kustutamiskokkuleppe sõlmimiseni“. Seega ei ole kostjad osalenud nimetatud kodukorra punkti vastuvõtmise poolt hääletamisel, vaid seda tegi OÜ Z.
33.01.04.2015 X x korterihoonestusõiguse omanike üldkoosoleku protokolli kohaselt osales antud üldkoosolekul 16 korteriomandi omanikku 23-st ning koosolekul oli päevakorras koosoleku juhataja ja protokollija valimine, halduri aruandlus 2014 aasta osas, X tn x elamu 2015-2016 majanduskava kinnitamine, majanõukogu liikmete valimine, X tn x kehtiva kodukorra ülevaatamine ja jooksvad küsimused. Antud koosoleku protokolli lisa kohaselt võtsid koosolekust osa hageja ja käesolevas asjas kostjateks olevad isikud. X tn x kehtiva kodukorra ülevaatamise päevakorra punkti osas on protokolli märgitud järgmist: „Korteriomandi omandite omanik AS E esindaja on kehtiva kodukorra vastu, sealhulgas punkti 5.3 vastu. Ülejäänud koosolekul viibijad on kehtiva kodukorra poolt ja otsustati, et kodukorda mitte muuta, sealhulgas punkt 5.3 jätta muutmatuks. Otsustati. Korterelamu välisukse ees on suitsetamine keelatud. Poolt 11, erapooletuid 0 ja vastu 1.“ (I kd tl 105107). Kohtu hinnangul on kostjad 01.04.2015 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt hääletanud selle poolt, et jätkuvalt kehtiks kodukorra punkt 5.3, mille kohaselt on valitsejal, juhul kui korteriomanik ei tasu võlgnevust kirjalikul võlateatel märgitud kuupäevaks, õigus välja lülitada tema korteri elekter kuni võla täieliku tasumiseni või võla kustutamiskokkuleppe sõlmimiseni.
7 (13)
2-18-4888
34.Kostjad leiavad, et hagejal ei saanud kahju tekkida mitte kostjate, vaid valitseja tegevuse tulemusel. Kostjate väitel katkestas valitseja hageja mõjutamiseks võlgnevust likvideerida omal initsiatiivil kostjatele teadmata ajal hageja korterites elektriühenduse. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et kostjad oleksid valitsejale, kelleks oli vaidlusalusel perioodil X OÜ, andnud eraldi, kodukorra punktist 5.3 tulenevalt, korralduse hageja korterites 15-18 elektriühenduse katkestamiseks.
35.Riigikohus vaatas tsiviilasjas nr 3-2-1-188-15 (2-14-61828) läbi hageja hagi X OÜ vastu X x korteriomanike 17. veebruari 2014. a üldkoosoleku otsuse p-de 5 ja 6 tühisuse tuvastamiseks, kahjuhüvitise 10 294 euro väljamõistmiseks ning kostja kohustamiseks taastada korterihoonestusõiguste elektritoide. Hageja kahjuhüvitise nõue tugines antud asjas sellele, et elektrivarustuse õigusvastase katkestamise tõttu kaotas hageja võimaluse anda üürile teisi eluruume (korterid nr 15-18). Riigikohus leidis antud asjas, et korteriomanike (sh korterihoonestusõiguse omanike) ja valitseja vahel on lepinguline õigussuhe. Lisaks korteriomanike ja valitseja vahel sõlmitud üldisele käsunduslepingule võib valitseja ja korteriomanike vaheline leping sõltuvalt poolte kokkuleppest vastata komisjonilepingu (VÕS § 692) tunnustele. Viimati nimetatud juhul sõlmib valitseja kui komisjonär kolmanda isikuga lepingu enda nimel, kuid korteriomanike kui komitentide arvel, näiteks juhul, kui valitseja korraldab elamu varustamist kommunaalteenustega või elamus remonttööde tegemist (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-14, p 15; 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-06, p 17). VÕS § 1044 lg 2 välistab kahju hüvitamise deliktiõiguse sätete alusel juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärgiks oli sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse (vt selle kohta nt Riigikohtu 10. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-15, p 9). Riigikohus leidis antud asjas seoses hageja kahju hüvitise nõudega veel, et kahju hüvitamise nõude jaoks on oluline, kas kostja on võrguettevõtja. Vastusest sellele küsimusele sõltub, kas kostjale on elamu varustamisel elektrienergiaga siduvad korteriomanike otsused või mitte. Kui kostja on võrguettevõtja, siis on tegemist võlasuhtega võrguettevõtja ja korteriomanike kui elektrienergia tarbijate vahel. Sellisel juhul ei ole korteriomanike otsustel tähtsust ja kostja kui võrguettevõtja peab järgima lisaks tarbijaga sõlmitud lepingule seadust. (Riigikohtu 09. märts 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-15, p 11-12). Tallinna Ringkonnakohus asus samas tsiviilasjas tehtud uues otsuses (27.04.2016) seisukohale, et pooltevahelist õigussuhet saab pidada käsunduslepinguks. Käsunduslepingu kohaselt pidi kostja tagama korteriomanikele kommunaalteenuste, sealhulgas elektrienergiaga varustamise. Seega oli pooltevahelise lepingulise kohustuse eesmärgiks sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse, mis VÕS § 1044 lg 2 alusel välistab kahju hüvitamise deliktiõiguse sätete alusel. Samuti leidis ringkonnakohus, et kostja lülitas hageja korterites elektri välja õiguspäraselt. Otsuse elektri väljalülitamiseks võtsid vastu korteriomanikud üldkoosolekul, kostja vaid täitis korteriomanike üldkoosoleku otsust. Ringkonnakohtu arvates pole antud asjaoludel alust pidada kostjat võrguettevõtjaks EITS-i tähenduses. (Tallinna Ringkonnakohtu 27. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61828). Seega on kohtud varasemas asjas lahendanud valitseja võimaliku vastutuse küsimuse ja on asunud seisukohale, et X OÜ valitsejana ei saa hagejale tekkinud kahju eest vastutada. Seega on eelviidatud kohtulahenditest tulenevalt õiguslikult võimalik, et 01.04.2015 X x korterihoonestusõiguse omanike üldkoosolekul punktis 5 vastuvõetud otsuse tagajärjel tekkiva kahju eest saaksid vastutada otsuse poolt hääletanud korterihoonestusõiguse omanikud, so kostjad käesolevas asjas.
8 (13)
2-18-4888
36.Vaidluse all ei ole, et hagejal oli võlgnevus majandamiskulude osas. Hageja väitel ei olnud hagejal elektri tarbimise eest võlgnevust. Kostjad selle hageja väitega ei nõustu. Hageja poolt esitatud arvete kohaselt oli hagejal korteri nr 15 eest võlg seisuga 2016 november 261,98 eurot (I kd tl 19), korteri nr 16 eest võlg seisuga 2016 november 357,07 eurot (I kd tl 20), korteri nr 17 eest võlg seisuga 2016 november 583,60 eurot (I kd tl 20), korteri nr 18 eest võlg seisuga 2015 september 734,07 eurot (I kd tl 30). Nimetatud arvetest ei saa kohtu hinnangul teha järeldust hageja väite kohta, et hagejal oli võlgnevus ainult kommunaalkulude (muude kulude kui elektri) eest. Arvetel ei ole eristatud, mille eest on hagejal võlgnevus tekkinud. Seega ei ole kohtu hinnangul käesolevas asjas tähtsust hageja väitel, et muus osas kui elektri eest oli hageja õigustatud majandamiskulusid mitte tasuma.
37.Ringkonnakohus ega ka varasemalt Riigikohus ei võtnud eelpoolviidatud tsiviilasjas seisukohta küsimuses, kas hagejale võis kahju tekkimise põhjustada käesolevas asjas kostjatele etteheidetav tegevus üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel. Tallinna Ringkonnakohus asus 27. aprilli 2016. a otsuses tsiviilasjas nr 2-14-61828 punktis 27 seisukohale, et elektrienergiaga varustamine oli katkestatud hageja võlgnevuse tõttu, mis tähendab, et elektriühenduse katkestamise põhjustas hageja ise. Kohus nõustub sellise järeldusega ka käesolevas asjas. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (vt Riigikohtu 18. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4508, p 17). Kohtu hinnangul ei saa hagejale kahju tekkimise põhjuseks pidada kostjate käitumist 01.04.2015 toimunud X x korterihoonestusõiguse omanike üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel. Kohtule esile toodud asjaolude ja tõendite kohaselt põhjustas hageja endale võlgnevuse tekkimise enda käitumise tagajärjel kui jättis X OÜ arved majandamiskulude eest osaliselt tasumata. Hageja oleks saanud vältida majandamiskulude mittetasumist ja seega ka endale kahju tekkimist. Üksnes kostjate poolt 01.04.2015 toimunud X x korterihoonestusõiguse omanike üldkoosoleku punktis 5 otsuse poolt hääletamisel ei saanud hagejale kahju tekkida kuna otsuse vastuvõtmisega või otsuse vastu võtmata jätmisega ei kaasnenud olukorda, kus hageja korterites elektriühendus katkestati. Selleks oli vajalik hageja enda tegevus, mis seisnes kulude mittemaksmises.
38.Hageja viitab kostjate edasise tegevuse osas, et X x korteriomanike 20.06.2016 toimunud üldkoosolekul osalenud korteriomanikud hääletasid hageja omandisse kuuluvast X tn x korterihoonestusõiguse esemeks olevast korterist numbriga 17 elektri välja lülitamise poolt. Kohus nõustub hagejaga, et selline asjaolu X x korteriomanike 20.06.2016 toimunud üldkoosoleku protokollist nähtub. Protokolli punktis 4 on märgitud, et „võlglased on korter 17 ja 18. Korter 18 elekter on välja lülitatud. Koosolekul osalejad tegid ettepaneku korter 17 võlglasel elekter välja lülitada. Poolt 13, vastu 0, erapooletuid 0.“ Vastavalt protokolli lisale on koosolekul osalenud kostja I, kostja III, kostja IV, kostja V, kostja VI, kostja VII, kostja X, kostja XI, kostja XII, kostja XIV, kostja XV, kostja XVI ja kostja XVII. Koosolekul ei ole osalenud kostjaid VIII ja IX. (II kd tl 135-140). Kohtu hinnangul ei saa aga ka X x korteriomanike 20.06.2016 toimunud üldkoosolekul otsustatust järeldada, et esineks põhjuslik seos kostjate poolt vastuvõetud otsuse ja hagejal tekkinud kahju vahel. Kostjate poolt 20.06.2016 otsuse poolt hääletamine ei loonud mingit täiendavat asjaolu või seisundit ega muutnud hageja olukorda võrreldes varasemaga. 20.06.2016 toimunud üldkoosolekul vastuvõetud otsuseta esineks endiselt olukord, kus kostjad on varasemalt vastu võtnud
9 (13)
2-18-4888 kodukorra punkti 5.3, mille kohaselt oli valitsejal õigus elekter välja lülitada kuni võla täieliku tasumiseni või võla kustutamiskokkuleppe sõlmimiseni. Seega ei muutnuks 20.06.2016 üldkoosoleku otsus hageja suhtes võlgnevuse tasumata jätmisest tulenevaid tagajärgi.
39.Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, et hagejal poleks olnud võimalust varasemat võlgnevust likvideerida. Isik peab tegema endast mõistlikult võttes oleneva selleks, et endale kahju tekkimist vältida. Hageja ei ole seda teinud.
40.Riigikohus on märkinud, et kui kostjale etteheidetav käitumine seisneb tegevusetuses, saab põhjusliku seose tuvastamiseks kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ära jäänud tegevus mõtteliselt ja vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole kostja käitumine kahju põhjuseks (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18; 8. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16, p 19). Hageja ei ole esile toonud, milles oleks pidanud seisnema kostjate käitumine, mille tõttu oleks hagejal jäänud kahju olemata. Kohtu hinnangul ei saa kostjate võimaliku vastutuse aluseks olla mingi abstraktne passiivne käitumine kodukorra punkti 5.3 vastuvõtmise järgselt ja hageja korterites elektriühenduse katkestamise perioodil. Hageja ei ole esile toonud ka asjaolusid, et hageja oleks pärast 01.04.2015 üldkoosolekut nõudnud kostjatelt elektriühenduse taastamist ja sellest tulenevalt oleksid kostjad keeldunud hageja korterites elektriühenduse taastamisest.
41.Kohtu hinnangul ei ole eeltoodust tulenevalt asjakohane hageja väide selle kohta, et kostjad teadsid hageja korterites elektriühenduse puudumisest, mistõttu jätab kohus hageja poolt antud asjaolu tõendamiseks esitatud tõendid (II kd tl 141-153) tähelepanuta.
42.Kokkuvõtteks leiab kohus, et ehkki tegemist on olukorraga, kus Harju Maakohtu 10.10.2017 kohtumäärusega on tuvastatud X tn x korteriomanike 17.02.2014 otsuse nr 5 tühisus osas, millega kinnitati X tn x korteriühistu kodukorra p 5.3, ei saa sellest asjaolust tuletada kostjate poolt hagejale kahju tekitamist. Elektriühendus katkestati hageja võlgnevuse tõttu ja sellest tulenevalt tekkis hagejal kahju. Tahtlikult majanduskulude tasumata jätmisega hageja sisuliselt tahtlikult tekitas endale ise kahju. (vt nt Riigikohtu 21. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-07, p 13; 31. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-07, p 11). Hageja pidi olema teadlik, et põhikirja sätte tõttu võidakse tema korterites elekter välja lülitada. Hageja tekitas endale võlgnevuse ja jätkas võlgnevuse tasumata jätmist ning sai aru, mis tagajärg sellega kaasneb. Antud olukorras ei saanud hageja lähtuda sellest, et tegemist on tühise üldkoosoleku otsusega. Ajal, mil hagejal oli võlgnevus, ei olnud põhikirja otsust veel tühiseks tunnistatud. Hageja tahtlik käitumine võlgnevuse tekkimisel välistab seega kostjate käitumise ja hagejale tekkinud kahju vahelise seose.
43.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata. Kohtuistungi protokolli parandamise taotlus
44.Hageja esitas 30.01.2019 kohtuistungi protokolli parandamise taotluse. Hageja leiab, et protokolli on vajalik parandada järgmiselt: Lk 3 hageja sõnavõtu osas: „Osalesime koosolekul ja tegime korterite omanikele selgeks, et see kodukorra punkt ei ole seadusega kooskõlas.“, lisades sellele – „ja meil kaasneb sellega kahju.“ Lk 3 A S sõnavõtu osas: „2015 aastal ei olnud võlgnevus nii suur, et oleks elekter välja lülitatud. Miks hageja sellise olukorra tahtlikult tekitas?“, millele järgnev lause „Andsite mõista, et varem või hiljem pöördute kohtusse.“ muuta järgmiselt – „Te rääkisite küll, et see võib olla õigusvastane ja andsite mõista, et varem või hiljem pöördute kohtusse.“.
10 (13)
2-18-4888 Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja soovinud mitte protokolli parandada, vaid seda täiendada. TsMS § 53 näeb ette võimaluse protokolli parandamiseks mitte selle täiendamiseks menetlusosalise soovi kohaselt. Seetõttu jätab kohus taotluse rahuldamata. Kolmanda isiku kaasamise taotlus
45.Kostjad I, III, VIII, IX, XI, XII, XIV ja XV esitasid taotluse kaasata menetlusse X OÜ. Kohus jättis 21.01.2019 kohtuistungil selle taotluse käiguta ja andis tähtaja taotluses puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu poolt antud tähtajaks puuduseid ei kõrvaldatud, mistõttu jätab kohus taotluse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
46.Tulenevalt hagi rahuldamata jätmisest jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.
47.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
48.Kostja VII esitas menetluskuludena lepingulise esindaja kulu summas 3962,40 eurot. Ülejäänud kostjatel kohtu hinnangul menetluskulusid tekkinud ei ole.
49.TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sealhulgas on menetluskuluks määruskaebuselt tasutud riigilõiv ja menetlusosalise lepingulise esindaja kulud.
50.Kohtu hinnangul on kostja VII poolt menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud osaliselt põhjendatud.
51.Põhjendatud on hagiavaldusega tutvumine 10.07.2018 ühe tunni ulatuses, kohtutoimikuga tutvumine 11.07.2018 ühe tunni ulatuses, kostja vastuse koostamine hagiavaldusele 11.07.2018 ja 12.07.2018 kokku 5 tunni ulatuses, kliendiga kohtumine ja konsultatsioon ühe tunni ulatuses, kohtumenetlusega seotud kostjate seisukohtadega tutvumine ühe tunni ulatuses, hageja 06.09.2018 seisukohaga tutvumine ja analüüs ühe tunni ulatuses, kohtuistungiks ettevalmistus 21.01.2019 ühe tunni ulatuses, kohtuistungil osalemine 1 tunni ja 24 minuti ulatuses, hageja täiendavate seisukohtadega tutvumine, väidete kontrollimine, kliendiga suhtlus kokku ühe tunni ulatuses, kohtule 07.03.2019.a seisukohtade koostamine ja edastamine kokku 3 tunni ulatuses.
52.Põhjendatud ei ole asjakohase kohtupraktika analüüs 11.07.2018, äriregistrist registriajaloo dokumentide saamise ajakulu ja läbitöötamine, haldusasjas 3-14-51522 esitatud väidetega tutvumine ja kohtuotsuse lugemine, Riigikohtu kohtulahendite täiendav analüüs, Riigikohtu praktikaga antud valdkonnast tutvumine, menetluskulude nimekirja koostamine. Kohtupraktika tundmine kuulub juristi igapäevase töö hulka, mille osas kulude kandmine ei saa olla vastaspoole kohustuseks. Kostja VII on esitanud erinevaid väljatrükke äriregistrist (I kd tl 115-140), mille asjakohasus käesolevas asjas jääb kohtule arusaamatuks. Samuti ei ole kohtu hinnangul asjakohane haldusasjas 3-14-51522 tehtud kohtuotsus. Menetluskulude nimekirja koostamiseks ei ole vajalik õigusabi kasutada kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise
11 (13)
2-18-4888 ilma lepingulise esindajata. Seega ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu 11. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-77-14, p 12).
53.Eeltoodust tulenevalt on kostja VII lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 16 tundi ja 24 minutit.
54.Kostja VII lepingulise esindaja tunnitasumääraks on märgitud 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Kohus leiab, et kostja VII lepingulise esindaja tunnitasumäär ei vasta käesolevale asjale ega kohtupraktikale. Tegemist ei ole keskmisest keerukama ja mahukama asjaga. Käesolevas asjas ei ole tegemist olukorraga, kus kostjal oleks seisukoht olnud vaja võtta väga paljude asjaolude ja väidete osas. Tsiviilasja toimik piirdub kahe köitega, millest olulisema osa tõendeid on esitanud kostja VII ise, sealhulgas enamuses põhjendamatult. Lisaks märgib kohus, et kohtupraktikas on lähtutud kõrgema tasumäära põhjendatuse hindamisel ka sellest, kas tegemist on advokaadiga või mitte. Antud juhul advokaadiga tegemist ei ole. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kostja VII lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 110 eurot (koos käibemaksuga).
55.Arvestades eeltoodut ja kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu, määrab kohus kostja VII lepingulise esindaja kuludena kindlaks 1804 eurot.
56.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
57.Käesolevas asjas on kostja VII vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni tuleb hagejal tasuda kostjale VII hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
12 (13)
2-18-4888
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.