Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Kohtuasi
Mai Grauberg 09.09.2020, Tallinn, Tallinna Kohtumaja tsiviilkantselei
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2-19-105491 MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond ́i K L ́u vastu kindlustushüvitise, käsitluskulude saamiseks 583,61 € Hageja: MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond (80206477, Mustamäe tee 46, Tallinn), esindaja J A e-post: xxxx Kostja: K L (xxxx, xxxx), esindaja J S, xxxx Kolmas isik: Kollane Kivike Eestis OÜ (endine ärinimi Fruitec OÜ, 14535360, Rävala pst, 8-241c, Tallinn, 1014) seaduslik esindaja L H; e-post: xxxx; xxxx (endine e-post: [email protected])
Menetluse liik Resolutsioon
Lihtmenetlus
Edasikaebamise kord
Kohus annab loa kohtuotsuse peale.
apellatsioonkaebuse
esitamiseks
Kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg Tallinna Ringkonnakohtule on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Kostja põhjustas sõidukiga xxxx reg. märgiga xxxx 30.08.2018 xxxx tänaval liiklusõnnetuse. Kostja on tunnistanud end sündmuskohal õnnetuse eest vastutavaks ning andnud selle kohta allkirja vormil „Teade liiklusõnnetusest“. Kostja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuste ajal kindlustamata. Hageja hüvitas 02.10.2018 LKindlS § 35 lg 4, § 45 lg 1 alusel OÜ-le M kannatanu sõiduki xxxx, reg.märgiga xxxx taastusremondi maksumuse 423,61 eurot. Põhjendatud käsitluskulude suuruseks oli vastavalt LKF-i juhatuse 01.12.2016 otsuse p 1.10 160 eurot. Hageja esitas kostjale 03.10.2018 LKindlS § 57 p 1 alusel tagasinõude summas 583,61 eurot. Kostja mõistlikul tähtajal hageja tagasinõuet ei rahuldanud. Hageja palub (25.04.2020 menetlusdokumendid) välja mõista K L ́ult väljamakstud liikluskindlustuse hüvitise koos käsitluskuludega kokku 583,61 eurot ja menetluskuludena riigilõivu 125 eurot. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega ja leidis, et hagejal on õigus esitada ja valida kelle vastu nõude esitab, kuna kostja on koos tööandjaga hageja ees solidaarvõlgnik. Kostja oli sõiduki valdaja. Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnitanud ja leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd hagi on esitatud vale kostja vastu ning menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja K L oli Fruitec OÜ töötaja. A OÜ andis Fruitec OÜ-le kasutamiseks Osaühingule S kuulunud kaubiku xxxx, reg. märgiga xxxx, mille suhtes oli sõiduki omanikul ja/või ka tööandjal kindlustuskohustus täitmata. Fruitec OÜ andis kostjale 30.08.2018 tööülesande, mille sisuks oli tööandja kauba vedu ja mille täitmiseks andis tööandja kostjast töötaja käsutusse eelmainitud kaubiku. 30.08.18, kui liiklusõnnetus juhtus, täitis kostja tööülesandeid kaubikuga. Kostja ei
põhjustanud kahju tahtlikult. Õnnetuse eest on vastutav Fruitec OÜ, kes oli kostja tööandja. Liikluskindlustuse sõlmimise kohutus oli Fruitec OÜ-l ja A OÜ-l. Kostja eest vastutab Fruitec OÜ ja hageja ei saa esitada nõuet kostja vastu. Käsitluskulude nõue pole põhjendatud, seadus sellist nimetust ei tunne. Kostja ei ole sõiduki valdaja. Kollane Kivike OÜ ((endise nimega Fruitec OÜ), kolmas isik kostja poolel)) oma arvamust ei esitanud. Kohtu põhjendused Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: ▪ kostja põhjustas sõidukiga xxxx reg.märgiga xxxx 30.08.2018 xxxx tänaval liiklusõnnetuse, ▪ kostja on ennast sündmuskohal tunnistanud liiklusõnnetuse eest vastutavaks isikuks ning andnud selle kohta allkirja vormil „Teade liiklusõnnetusest“, ▪ kostja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuste ajal kindlustamata, ▪ hageja hüvitas 02.10.2018 OÜ-le M sõiduki xxxx, reg märgiga xxxx taastusremondi maksumuse summas 423, 61 eurot, ▪ kahju väljaselgitamise ehk käsitlemise kulude suurus on 100 €, ▪ hageja esitas kostjale 03.10.2018 LKindlS § 57 p 1 alusel tagasinõude summas 583,61 eurot, ▪ kostja ei ole kahju hüvitanud, ▪ kostja täitis vaidlusaluse sõidukiga xxxx reg.märgiga xxxx 30.08.18 kui liiklusõnnetus aset leidis, Fruitec OÜ tööülesandeid, sõiduk oli antud tööülesannete täitmiseks. Ülaltoodud vaidlustamata asjaolude tõttu ei anna kohus hinnangut kostjale saadetud tagasinõudekirjale, kahjustada saanud sõiduki hindamise aktile, hüvitise otsusele. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 lause alusel nõuda kohustuse täitmist. LkindlS § 3 lg 1 järgi on kindlustuskohustus käesoleva seaduse tähenduses on kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping (edaspidi leping) kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses ning lg 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust (edaspidi koos liikluskindlustus). LKindlS 7 lg 1 sätestab, et kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul või sama sätte teise lõike kohaselt sõiduki vastutaval kasutajal. LKindlS § 52 järgi on fondil õigus välja nõuda kindlustusjuhtumi toimumise tõttu hüvitatud kahju üksnes käesolevas jaos sätestatud alustel ja tingimustel. Fondil on õigus välja nõuda ka kindlustusjuhtumi asjaolude väljaselgitamiseks tehtud mõistlikud kulutused, välja arvatud käesoleva seaduse § 57 punktides 2–5 sätestatud juhtudel. Käesolevas jaos sätestatu ei piira kindlustusandja ja fondi õigust esitada tagasinõue käesolevas jaos nimetamata isiku vastu mõnel muul seadusest tuleneval alusel. LKindlS § 57 p 1 järgi on fondil õigus esitada tagasinõue
kindlustuskohustusega isiku või sõiduki valdaja vastu, kui kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, mille suhtes kindlustuskohustus oli täitmata, välja arvatud juhul, kui kindlustusjuhtum põhjustati automaatse liikluskindlustusega sõidukiga. Seega on hagejal õigus valida LKindlS § 57 p 1 järgi, kelle vastu ta nõude esitab, kui kahju põhjustati sõidukiga, mille suhtes oli kindlustuskohustus täitmata. Samas ei saa jätta arvestamata järgmist. Nimelt sätestab TLS § 76 lg 1, et kui töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise täitma sätestab vastutuse tööülesannete käigus kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Viidatud sättest tuleneb tööandja vastutuse põhimõte töötaja poolt tööülesannete täitmisel kolmandale isikule tekitatud kahju puhul. Seega tuleb asuda seisukohale, et viidatud säte välistab kohtu arvates nõude esitamise LkindlS § 57 p 1 järgi isiku vastu, kes täitis tööandja ülesandeid ja põhjustas tööülesanneteks antud sõidukiga sõites tööülesandeid täites kolmandale isikule kahju. Kohtu arvates on märgitu kooskõlas ka LKindL § 3 lg 1 ja § 7 lg 1, mis sätestab omanikule ja vastutavale kasutajale kohustuse tagada, et sõiduki suhtes oleks sõlmitud liikluskindlustuse leping. Seega on TLS § 76 lg 1 on LkindlS § 57 suhtes erisätteks ja hageja ei saa esitada nõuet kostja vastu, kes täitis vaidlusaluse juhtumi korral Fruitec OÜ-lt saadud tööülesandeid Fruitec OÜ poolt ülesanneteks antud töövahendiga ehk sõidukiga, mille suhtes kehtis kindlustuslepingu sõlmimise kohustus, kuid millist kohustust sõiduki omanik ei täitnud. Hageja leidis, et kostja on solidaarvõlgnik, kuna oli sõiduki valdaja, kes vastutab nii LKindlS § 57 p 1 järgi. AÕS § 33 lg 3 mõtte kohaselt ei ole valdajaks isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. Käesoleval juhul ei olnud vaidlust sellest, et kostja täitus tööandja antud korraldusi ja täitis tööülesandeid, milleks talle oli antud vaidlusalune sõiduk. Seega ei olnud kostja AÕS § 33 lg 3 mõttes ka sõiduki valdaja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. LkindS § 52 järgi on fondil õigus välja nõuda kindlustusjuhtumi toimumise tõttu hüvitatud kahju üksnes käesolevas jaos sätestatud alustel ja tingimustel. Fondil on õigus välja nõuda ka kindlustusjuhtumi asjaolude väljaselgitamiseks tehtud mõistlikud kulutused, välja arvatud käesoleva seaduse § 57 punktides 2–5 sätestatud juhtudel. Asjaolu, et hageja on nimetanud neid kulusid käsitluskuludeks, ei tähenda, et hageja ei või nõuda kindlustusjuhtumi asjaolude väljaselgitamiseks tehtud mõistlikke kulutasid. Nii on ainetu kostja väide, et seadus ei näe ette käsitluskulude hüvitamist, sest hageja on nõudnud olemuslikult kindlustusjuhtumi asjaolude väljaselgitamiseks seotud kulusid LkindS § 52 mõttes, sõltumata kuidas hageja neid nimetas. Kuna hagi jäi rahuldamata, ei anna kohus nende kulude suurusele sisulist hinnangut. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele TsMS § 405 lg 1 p 10 järgi. Menetluskulud Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad poolte /hageja ja kostja/ menetluskulud hageja TsMS 162 lg 1, 2 järgi hageja kanda. TsMS § 167 lg 1 sätestab, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule, lg 2 sätestab, et kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval
alusel. Kuna kolmas isik ei ole kohtule menetluskulude taotlust esitanud, jäävad kulud tema enda kanda. Kostja menetluskulud on järgmised (13.05.2020 nimekiri): 23.05.2019.a. vastuse koostamine hagile 3 töötundi*130 eurot, kokku 390,00 eurot, 03.06.2019.a. menetlusdokumendi koostamine 2 töötundi*130 eurot, kokku 260,00 eurot, 13.05.2020.a. kohtuistungiks ettevalmistus 1,5 töötundi*130 eurot, kokku 195,00 eurot, 13.05.2020.a. kohtuistungil osalemine vastavalt istungi kestvusele, arvestusega 130,00 eurot tund. Kostja palus lisada juurde istung aja kulu. Kostja kinnitas, et kõik kulud on tekkinud seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega. Hageja ei ole vastuväiteid esitanud (kätte toimetatud 13.05.2020, e-toimiku kaudu; tähtaeg ärakuulamise protokolli järgi 20.05.2020). TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollib kohus kulude põhjendatust ja vajalikkust. Nimekirja kohaselt on kostja esindajal kulunud aega 6,5 h, sj ettevalmistamise aega 1,5 h. 13.05.2020 ärakuulamine kestis 25 minutit. Seega on arvestuse järgi kulunud aega kokku ca 7 h. Asjas on tõusetunud vaidlus eelkõige õigusnormi kohaldamise üle, sj ei olnud vaidlust faktiliste asjaolude ning tõendite üle ning ajas tõendeid ei kogutud. Kohus leiab, et 03.06.2020 dokumendi koostamise aja kulu 2h ei ole põhjendanud, kuivõrd selle sisuline osa kordab osaliselt vastust hagile ja nii on kohtu arvates põhjendatud ajakulu 1 h. Ka ärakuulamise ettevalmistamise aeg 1,5 h ulatuses ei ole põhjenetud ning põhjendatud on 0,5 h, sest asjas ei olnud vaidlust tõendite, faktiliste asjaolude üle ja ärakuulamisel arutleti normi kohaldamise üle. Ülejäänud kostja esindaja aja kulu on põhjendatud. Kokku on kostja esindaja tööle kulunud põhjendatud ajakulu TsMS § 175 lg 1 järgi 5 h (3+1+0,5+0,5) ja tasu 650 €. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et hageja nõude suurus oli vaid 583,61 €, olles väiksem kui kostja esindaja kulud, mistõttu peab kohus mõistlikuks ettenähtavaks kuluks, millega sai hageja arvestada, 400 €. Märgitud 400 € tuleb hagejalt kostjale välja mõista. (digitaalne allkiri) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.