A G-M hagi I.S.E. PUIT OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 6 870 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A G-M (sünd xxx. a, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: G D (epost xxx) Kostja: I.S.E. Puit OÜ (registrikood 10863481, asukoht Alu 17, Kose alevik, 75101 Kose vald, Harjumaa, e-post [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: M S (e-post xxx) Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt A G-M hagi I.S.E. PUIT OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta rahuldamata A G-M hagi I.S.E. PUIT OÜ vastu viivise väljamõistmiseks.
3.Välja mõista I.S.E. PUIT OÜ-lt A G-M kasuks võlgnevus summas 2 968 eurot. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda kanda.
Kohtulahendi täitmise viis ja kord Määrata kohtulahendi täitmise viisiks põhnõude (2 968 eurot) ositi täimine selliselt, et kostja tasub võlgnevuse hagejale 5 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 17.02.2020 a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.03.2018. a lepingu nr xxx, mille alusel I.S.E. PUIT OÜ oli kohustatud tootma ja paigaldama uksed vastavalt 03.02.2018 sõlmitud hinnapakkumisele nr xxx ja joonistele. Lepingu p. 2.2.3 kohaselt, kostja oli kohustatud tarnima uksed hageja poolt määratud aadressile xxx. Lepingu p.3.1. kohaselt, lepingu täitmise tähtajaks oli määratud 31.01.2019 ning siiamaani Kostja ei ole täitnud oma kohustusi.
2.05.03.2018 Hageja tasus Kostjale ettemaksu 5000 EUR vastavalt Arve/Saatelehele nr xxx 02.03.2018. Vaatamata korduvatele palvetele tagastada ettemaksu, kostja kas ei vasta üldse või vastab eitavalt. 30.09.2019 hageja esitas kostjale kirjaliku pretensiooni, mille kostja sai kätte 11.10.2019, kuid vastanud.
3.Lepingu p.2.6. kohaselt, kostja oli kohustatud tarnima ja paigaldama uksed vastavalt Lepingule ja leping lisadele hiljemalt 31.01.2019. Käesoleval juhul on tegemist olulise lepingurikkumisega, mis on kooskõlas VÕS § 116 lg 2 p-dega 1 ja 4, eelkõige: kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis ja kohustuse rikkumine Ab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi hageja on kindel, et kuna kostja ei ole siiamaani täitnud oma kohustused ega väljendanud huvi selleks, ei täida Töövõtja oma kohustused ka tulevikus. Hageja on viivtanud tasumisega perioodil 01.02.2019. a kuni 14.02.2019. a. hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutnud viivist summas 955 eurot. Hageja kasutab TsMS §-st 367 tulenevat võimalust ning leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt viivise väljamõistmist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, st alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 8.02.2020.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja leiab, et eelpool nimetatud perioodi eest on õigus nõuda tasumata põhinõudelt (5 000 eurolt) kuni kohustuse täieliku täitmiseni viivist Lepingu p 4.1.2 kohaselt 0.05% iga viivitatud päeva eest. Kostja vastus
4.Kohtule 11.05.2020. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Poolte vahel puudub vaidlus, et: - 02.03.2018 hageja ja kostja vahel oli sõlmitud Leping nr xxx, mille alusel kostja kohustus tootma ja paigaldama hagejale kuuluvas majas aadressil xxx uksed 25 koguses vastavalt hinnapakkumisele nr xxx; - eelnimetatud lepingu punkti 2.2.1. kohasel hageja 05.03.2019 tasus kostjale ettemakse summas 5 000 eurot. Käesoleval juhul poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik
(käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
5.Kostja kinnitab, et pärast ettemaksu hagejalt kättesaamist kostja alustas lepingu täitmist, milleks hageja esindaja koos töötajatega 3 korda sõitis laevaga Tallinn-HelsinkiTallinn uste mõõtmiste läbiviimiseks ja uste valmistamise üksikasjade kokku leppimiseks, mida pooled ei saanud telefoni teel kooskõlastada, s.h.: 19.03.2018 objektil oli kostja 2 töötajat V S ja I S. Nimetatud tõendab piletite broneerimise kinnitus nr xxx (laevad „Megastar“ – TallinnHelsinki ja „Star“ – Helsinki-Tallinn). Piletite hinnaks on 209.00 eurot; 24.05.2018 objektil oli kostja 2 töötajat V S ja I S. Nimetatud tõendab piletite broneerimise kinnitus nr xxx (laevad „Megastar“ – Tallinn-Helsinki ja „Star“ – Helsinki-Tallinn). Piletite hinnaks on 199.00 eurot; 05.07.2018 objektil oli kostja 4 töötajat V S, I S, A S (sünd. xxx.a.) ja A S (sünd xxx). Nimetatud tõendab piletite broneerimise kinnitus nr xxx (laevad „Megastar“ – TallinnHelsinki ja „Silja Europa“ – Helsinki-Tallinn). Piletite hinnaks on 353.00 eurot.
6.Peale piletite ostmisega seotud kuludest hageja kandis transpordikulud kokku summas 250 eurot, kuna hageja kasutas oma autoga riikl.nr. xxx selleks, et sõita sadamast hagejale kuuluvasse majja. Nimetatud kulud oli poolte vahel kooskõlastatud hinnapakkumises nr xxx (transpordikulud summas 2 200 eurot). Kostja sõitmisega hageja objektile on kaasnenud muu hulgas lähetuskulude kandmisega. Vabariigi Valitsuse määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ § 7 lg 1 p 3 kohaselt töötajale makstakse välislähetuse päevaraha kuni 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta. 19.03.2018, 24.05.2018 ja 05.07.2018 seoses lepingu täitmisega välislähetuses oli 8 kostja töötajat, kellele on välja makstud päevaraha kokku summas 400 eurot.
7.Selleks, et täita tellimust uste tootmisel on vaja teostada joonised ja ukse näidiseid. Lepingu täitmiseks perioodil kuni 2018 septembrini kostja poolt olid tehtud uste ja nende paigaldamise joonised, millele kostja kulutas 5 tundi (100 eurot/tn). Hinnapakkumisel märgitud ukse keskmiseks hinnaks on 680 eurot. Nimetatud hind sisaldab muu hulgas jooniste ja ukse näidise teostamise kulusid, mis on 50 eurot ühe ukse eest. Hageja nõudel kostja poolt oli tehtud 2 uste näidised, mille maksumuseks on 100 eurot (2x 50 eurot). Eeltoodu alusel lepingu täitmiseks kostja kandis kulud summas 1 511.00 eurot (209+199+353+250+400+100).
8.Hageja väidab, et lepingu p.3.1. kohaselt lepingu täitmise tähtajaks oli määratud 31.01.2019. Kuna kostja ei ole täitnud oma kohustused, siis hageja nõuab kostjalt tagastada hageja poolt tasutud ettemaksuna 5000 eurot. Kostja arvab, et hageja nõue on põhjendamatu, kuna kostja poolsed lepingulised kohustused on jätnud täitmata põhjusel, et hageja ise peatas lepingu täitmise.
9.07.09.2018 kl 15.31 hageja saatis kostjale e-kirja, kus ta on märkinud: tingitud asjaolust, et rubla vahetuskursiga juhtub midagi kohutavat, siis me otsustasime ajutiselt töödega oodata, kuna võtta endale kohustusi, mida pole võimalik täita, pole korralik. Seega, alates 07.09.2018 hageja poolt oli peatatud poolte vahel sõlmitud leping, mistõttu alates 07.09.2018 kostja oli vabastatud oma kohustuste täitmisest. 02.03.2018 sõlmitud poolte vahel lepingus nr xxx puuduvad tingimused, mis reguleerivad käsunduslepingu lõppemist, mida aga ei välista võimalused töövõtulepingu üles öelda VÕS § 655 alusel.
10.VÕS § 655 lg 1 kohaselt tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu
teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kostja väidab, et hageja poolt ei olnud töövõtuleping erakorraliselt üles öeldud, vaid 07.09.2018 lepingu kehtivus oli peatatud hageja algatusel. Kostja kinnitab, et lepingu peatamisel puudub kostja süü. Kostja arvab, et juhul kui hageja soovib lepingu üles öelda raha puudumise tõttu, siis kostjal on õigus nõuda hagejalt lepingu kohustuste täitmisel kantud kulud. Kostja väidab, et lepingu täitmiseks kostja kandis kulud summas 1 511.00 eurot. Kostja arvab, et hagejal puudub õigus nõuda viivised, kuna töövõtuleping ei olnud hageja poolt üles öelnud, mistõttu nõue summas 5 000 eurot ei ole muutunud sissenõutavaks. Alates 07.09.2018 hageja poolt oli peatatud poolte vahel sõlmitud leping. Peatatud leping hageja poolt ei olnud uuendatud ja lõppenud, mistõttu hageja viivisenõue perioodil alates 01.02.2019 on põhjendamatu. Kostja arvab, et hageja poolse töövõtulepingu üles ütlemise tõttu kostjal on õigus saada hagejalt kokku 1 511.00 eurot, mistõttu kostjal on kohustus tagastada hagejale ettemaks summas 3 489 eurot. Kohtu põhjendused
11.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub hageja ja kostja nõuete tasaarvestamise tulemusel osaliselt rahuldamisele.
12.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 02.03.2018. a lepingu nr xxx, mille p 1.1. kohaselt kostja pidi valmistama ja paigaldama 25 ust hagejale kuuluvale objektile xxx. Lepingu punktide 2.2.1 2.2.4. kohaselt pidi hageja tasuma pärast lepingu allkirjastamist kostjale 5 000 eurot, enne tööde alustamist 31 568 eurot, uste valmimisel ja objektile saabumisel 23 991,68 eurot ja pärast uste paigaldamist 7 576,32 eurot. Puudub vaidlus, et hageja tasus vastavalt lepingu p-le 2.2.1. kostjale 5 000 eurot.
13.Hagiavalduse kohaselt ei täitnud kostja oma lepingulisi kohustusi ja jättis lepingus kokkulepitud tähtajaks 31.01.2019. a uksed paigaldamata. Kuivõrd uksed on käesoleva ajani paigaldamata, nõuab hageja kostjalt 5 000 euro tagastamist, millele lisanduvad viivised.
14.Kostja ei eita 5 000 euro saamist ja tagastamata jätmist, kuid põhjendab seda asjaoluga, et hageja teatas 24.08.2018. a e-kirjaga, et maja remont venib ebamääraseks ajaks ja leping juba ei kehti, 07.09.2018. a e-kirjaga teatas hageja, et on otsustanud ajutiselt töödega oodata, kuna vene rubla kursiga toimub midagi hirmsat ja hageja ei taha võtta endale kohustusi, mida ta täita ei suuda. Seega on leping kostja hinnangul täitmata hagejast tulenevate asjaolude tõttu, mitte kostja lepingurikkumise tõttu.
15.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja täitis hageja käsundit või oli 02.03.2018. a poolte vahel sõlmutud töövõtuleping. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Käesoleval juhul on lepingu sisuks uste valmistamine, transport ja paigaldamine hageja poolt nimetatud objektile Soome Vabariigis. Seega vastab leping kohtu hinnangul VÕS § 635 lg 1 sätestatule ja sõlmitud lepingut tuleb pidada töövõtulepinguks.
16.Hageja väitel on kostja jätnud oma lepingulised kohustused täitmata. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema
tõesed. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole käesolevas menetluses tõeseid avaldusi teinud. Hagiavalduse punktis 1.3. väidab hageja, et kostja ei ole kuni hagiavalduse esitamiseni oma kohustusi täitnud. Hageja on jätnud märkimata, et kostja jättis oma kohustused täitmata hagejast tulenevate asjaolude tõttu. Nimelt ei soovinud hageja, et kostja jätkaks lepingu täitmist hagejal esinevate rahaliste probleemide tõttu. Eeltoodust tulenevalt ei saanudki kostja kohtu hinnangul enda lepingulisi kohustusi täita.
17.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas menetluses on hageja poolt tõendamata, milles seisnes kostjapoolne lepingu rikkumine. Töövõtulepingust taganemisõiguse tekkimise peamine eeldus on aga töövõtja oluline lepingurikkumine.
18.Käesoleval juhul soovib hageja ettemaksu tagastamist, millest saab kohtu hinnangul järeldada, et hagejal puudub huvi, et kostja lepingut ka tulevikus täidaks. VÕS § 655 lg 1 kohaselt tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kostja on esile toonud, et temal on lepingu täitmiseks tekkinud kulud summas 1 532 eurot. Kostja valmistas hageja palvel kahe ukse näidised, mis jäid hagejale. Lisaks on kostjal tekkinud kulud töötajatele ning transpordikulud summas 1 032 eurot. Vastavalt lepingu lisaks olevale hinnapakkumisele kuulusid uste näidiste valmistamine ja töötajate lähetuskulud lepingu hinna sisse.
19.Kostja esitab hageja nõudele tasaarvestuse vastuväite. Kostja märgib, et on 01.07.2020. a tagastanud hagejale 500 eurot. TsMS § 457 lg 2 järgi võib tasaarvestuse vastuväite esitada kohtumenetluses. Tasaarvestuse vastuväite esitamise korral kontrollib kohus ka tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu ja tasaarvestuse lubatavust. VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisti. Tasaarvestus toimub vastavalt VÕS §-le 198 avalduse tegemisega teisele poolele. Eeltoodust tuleneb, et tasaarvestuse õiguse tekkimise eelduseks on kahe isiku vahel eksisteerivad rahalised või muud samaliigilised nõuded. Tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Puudub vaidlus, et hageja on kostjale tasunud ettemaksuna 5 000 eurot. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et tema on lepingu täitmiseks teinud kulutusi summas 1 532 eurot, lisaks tagastanud hagejale 500 eurot. Kohus on seisukohal, et tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. Tasaarvestuse tulemusel on kostjal kohustus tagastada hagejale 2 968 eurot.
20.Hageja on esitanud kostja vastu viivise nõude perioodi 01.02.2019. a kuni 14.02.2019. a eest summas 955 eurot. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise
korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja saatis kostjale 07.09.2018. a ekirja, mille sisust sai järeldada, et hageja soovib lepingu jätkumist kui asjaolud muutuvad. Lepingu ülesütlemise avaldust hageja kostjale ei teinud. Hageja saatis 30.09.2019. a kostjale pretensiooni seoses lepingu nr xxx rikkumisega. Kohtu hinnangul jättis kostja selle põhjendatult tähelepanuta, käesolevas menetluses on tuvastatud, et kostja mingit lepingurikkumist toime ei pannud. Kohtu hinnangul ei ole hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulud
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kAb pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
22.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kAvad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
23.Käesoleva menetluse on tinginud asjaolu, et hageja kaotas huvi lepingu täitmise vastu vene rubla kursi muutumise tõttu. Käesoleva menetluse kulude tekkimine on seega kohtu hinnangul seotud hagejast tulenevatest asjaoludest. Kohus rahuldab käesoleval juhul hagi samas ulatuses nagu kostja pakkus ka kompromissina. Hageja kompromissiga ei nõustunud. Eeltoodu alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtulahendi täitmine
24.TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja on esitanud taotluse maksta võlgnevus hagejale ositi 5 kuu jooksul. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud. Hageja on jäänud käesolevas menetluses kompromissi osas passiivseks, samas jätnud hagiavalduses kohtule asja õigeks lahendamiseks tõesed faktilised asjaolud avaldamata. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostja taotlus rahuldamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.