OÜ Hugo hagi E Ži vastu võlgnevuse 164 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 74,29 euro, sissenõudekulu 40 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
314,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ HUGO (registrikood: 12821618; Endla 15, Tallinn, Harjumaa 76403) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Arvo Kivar (Advokaadibüroo LMP OÜ; Valukoja 8, Tallinn 11415; Tel: 62 62 700; 50 99 653; E-post: [email protected]) Kostja: E Ž (isikukood: xxx; xxx)
Menetluse liik:
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON:
1) Rahuldada hagi osaliselt. 2) Välja mõista kostjalt E Ž (isikukood: xxx) hageja OÜ HUGO (registrikood: 12821618) kasuks põhivõlgnevus 164 eurot, 20.03.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 62,27 eurot ning sissenõudmiskulude hüvitis 5 eurot. 3) Välja mõista kostjalt E Ž (isikukood: xxx) hageja OÜ HUGO (registrikood: 12821618) kasuks viivis määras 0,06% tasumata põhivõlalt (164 eurot) päevas alates 21.03.2020 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4) Jätta hageja OÜ HUGO menetluskulud 85,04% ulatuses kostja E Ž kanda ning kostja E Ž menetluskulud 14,96% ulatuses hageja OÜ HUGO kanda. 5) Rahuldada hageja OÜ HUGO avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 6) Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt E Ž välja hageja OÜ HUGO kasuks menetluskulud summas 330,98 eurot. 7) Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal E Ž tasuda hagejale OÜ HUGO hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (330,98 eurot) viivist
2-20-102793 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 8) Jätta hageja OÜ HUGO avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 1172,02 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Pooled sõlmisid 01.03.2018 aastal õigusabiteenuse kliendilepingu nr xxx. Vastavalt lepingule ning kostja soovile osutati E Žile õigusabi ajavahemikul märts 2018 kuni märts 2019, mille käigus jättis kostja tasumata 4 õigusabiteenuse arvet kogusummas 164 eurot: 27.03.2018 esitatud arve nr 18024 summas 100 eurot, maksetähtajaga 10.04.2018.a. 31.05.2018 esitatud arve nr 23225 summas 28 eurot, maksetähtajaga 14.06.2018.a. 31.12.2018 esitatud arve nr 38659 summas 28 eurot, maksetähtajaga 16.01.2019.a. 31.03.2019 esitatud arve nr 48676 summas 8 eurot, maksetähtajaga 17.04.2019.a.
2.Kostja võlgneb hagejale hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 74,29 eurot. Lepingu punkt 10 sätestab viivisemääraks 0,07% päevas. Kostja on viivituses arve nr 18024 summas 100 eurot, maksetähtajaga 10.04.2018.a. Viivise summa on hagi esitamise ajaks 50,68 eurot. Kostja on viivituses arve nr 23225 summas 28 eurot, maksetähtajaga 14.06.2018.a. Viivise summa on hagi esitamise ajaks 12,91 eurot. Kostja on viivituses arve nr 38659 summas 28 eurot, maksetähtajaga 16.01.2019.a. Viivise summa on hagi esitamise ajaks 8,72 eurot. Kostja on viivituses arve nr 48676 summas 8 eurot, maksetähtajaga 17.04.2019.a. Viivise summa on hagi esitamise ajaks 1,98 eurot.
3.Puuduste kõrvaldamise avalduses teatas hageja, et soovib kostjalt viivise väljamõistmist määras 0,06% päevas.
4.Hageja palub VÕS § 1131 alusel välja mõista ka kostjalt hageja kohtueelsed võla sissenõudekulud summas 40 eurot.
2-20-102793
5.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 164 eurot, viivisevõlgnevuse hagi esitamise seisuga 74,29 eurot, kohtueelsed võla sissenõudekulud summas 40 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni määras 0,06% päevas tasumata põhisummalt.
6.Kostja vastuväidetega seonduvalt märgib hageja järgmist. Kostja teatas, et nõustub arvetega osaliselt, kuid ei nõustu viivise nõudega ning ei mõista, mida tähendab „automaatselt logitud telefoninõustamine“ arvel nr xxx. Selgitame, et kostja helistas oma juristile (K M) 31.03.2019. Hageja raamatupidamissüsteem Scoro salvestas kõne toimumise fakti ja kestuse. Vastavat juristi ajakulu arvestati arve koostamisel.
7.Hagiavalduse p 1 ja lisade 2-5 järgi on kostja saanud hagejalt õigusabiteenust kokku 7,5 tundi. Perioodil 1.03.2018 - 31.03.2019 kostjale osutatud õigusabiteenus hõlmas nii konsultatsiooni, kui ka erinevate dokumentide koostamise ja esindamist läbirääkimistel, kohtus ja täitemenetluses – pankrotihoiatuse, hagiavalduse ja täitemenetluse algatamise avalduse koostamist. Kostja saadud teenuste eest tasunud ei ole ning enne 11.05.2020 menetlusdokumenti ei ole ühtegi hageja nõuet ka vaidlustanud. Vastupidi, kostja on andnud kohtueelses menetluses korduvalt lubadusi võlg tasuda, kuid ei ole kahjuks nendest kinni pidanud. Näiteks 16.10.2018 kirjas tegi hageja kostjale ettepaneku tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel, millele kostja samal päeval vastas, et see sobib talle. Kostja võlga siiski ei tasunud.
8.Lepingu punktis 10 leppisid pooled selgesõnaliselt kokku, et „Klient kohustub tasuma arved või vajadusel esitama arve kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendatud pretensioonid seitsme päeva jooksul arve esitamise kuupäevast arvates. Pretensioonide tähtaegselt mitteesitamisel loetaks arve Kliendi poolt täies ulatuses aktsepteerituks ning Ülesande täitmine vastuvõetuks.“ Vastavalt arvete kuupäevadele sai kostja hageja arved kätte ajavahemikul 27.03.2018 – 31.03.2019. Viimase arve (nr 48676) kohta pretensioonide esitamise tähtaeg oli seega hiljemalt 07.04.2019. Kostja selliseid pretensioone ja põhjendusi ei ole esitanud, seda ei tähtaegselt ega ka hiljem.
KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE
9.Kostja ei võta hagi õigeks ja palub jätta see rahuldamata. Kostja ei ole rahul temale osutatud teenusega. Kostja märgib, et temaga seotud vaidluses ei ole otsust tulnud ning hagejale esitatud päringud asjades seisu kohta on jäänud vastuseta.
10.Arvega nr 48676 ei ole kostja nõus, sest mingit konsultatsiooni telefoni kaudu ta ei saanud. Selleks hetkeks oli leping juba lõppenud. Teiste arvetega on nõus osaliselt, viivisega ei ole nõus. Kostja on nõus maksma 164 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1 kohaselt 314,06 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel.
12.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hageja hagi tuleb rahuldada osaliselt ning menetluskulud tuleb jaotada vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.
13.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:
2-20-102793
pooled sõlmisid 01.03.2018 aastal õigusabiteenuse kliendilepingu nr xxx (dtl 40-42); hageja osutas kostjale õigusabi ajavahemikul märts 2018 kuni märts 2019; hageja on kostjale esitanud arved nr 18024 (dtl 32), 23225 (dtl 20), 38659 (dtl 21), 48676 (dtl 22) kogusummas 164 eurot; kostja on arved kätte saanud, kuid ei ole neid tasunud.
14.Käesolevas asjas vaidlevad pooled kokkuvõtlikult selle üle, kas hageja täitis enda lepingulisi kohustusi kostja ees. Kostja ei ole rahul temale osutatud teenusega, kuna käsund ei ole täies ulatuses täidetud ning hagejale esitatud päringud asjaajamise seisu kohta on jäänud vastuseta. Arvega nr 48676 ei ole kostja nõus, sest telefonikonsultatsiooni ta ei saanud. Selleks hetkeks oli leping juba lõppenud. Samuti ei ole nõus viivisega.
15.Kohtu hinnangul on poolte vahel käsundussuhe VÕS § 619 lg 1 tähenduses ja poolte vahel oli sõlmitud tähtajaline käsundusleping (vastavalt lepingu p-le 6.2). Lepingu p 1 kohaselt osutab hageja kostjale või kostja poolt näidatud isikule õigusteenust vastavalt kostja antud juhistele. Seega on lepingu sisuks teenuse osutamise protsess, mitte tulemuse kui sellise saavutamine. Leping vastab seega VÕS §-s 619 sätestatud käsunduslepingu mõistele, mitte VÕS §-s 635 lg 1 sätestatud töövõtulepingu mõistele (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-21-56-11, p 14). VÕS § 620 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 620 lg 2 sätestab, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kohus selgitab, et käsundisaaja põhikohustuseks on osutada kokkulepitud teenust, tehes selleks kõik mõistlikult võimalikud toimingud, mis on vastava teenuse osutamiseks vajalikud. Kuivõrd lepingu puhul oli tegemist käsunduslepinguga, peab kohus siinkohal vajalikuks rõhutada käsunduslepingu olemust – käsunduslepingu sisuks on teenuse osutamise protsess, mitte tulemuse kui sellise saavutamine.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus TsMS § 232 lg 1 lähtuvalt tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte.
17.Lõplikes seisukohtades on kostja märkinud, et on nõus maksma 164 eurot (s.o põhinõue). Sellest kohus järeldab, et kostja on loobunud põhinõudele esitatud vastuväidetest (lepingu täitmise kvaliteet, päringutele vastamine, telefonikonsultatsioon), mistõttu kohus nimetatud vastuväiteid sisuliselt ei analüüsi. Vaatamata sellele on kohus seisukohal, et kostja vastuväited olid alusetud ja paljasõnalised. Hageja on tõendanud, et ta on kostjale õigusteenust osutanud, sh andnud vaidlusaluse telefonikonsultatsiooni (dtl 67 – 162). Kostja on märkinud, et vaidlusaluses asjas ei tulnud piisavalt kiiresti kohtuotsust – kohus märgib, et kohtuotsuse langetamine on kohtu ülesanne
2-20-102793 ning hageja nimetatud riisikot ei kanna. Kostja kasuks on tehtud positiivne kohtuotsus, mis on ka sundtäitmisele pööratud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks hagejale saatnud mõne päringu, mis oleks hageja poolt vastuseta jäänud. Kostja ei ole hagejale lepingu p 10 kohaselt arvete osas pretensioone esitanud. Seega on kostja vastuväited tõendamata.
18.Kuivõrd kohus on leidnud, et hageja on oma lepingulised kohustused kohaselt täitnud ning kostja esitatud vastuväited on alusetud, on kostja kohustatud hagejale maksma lepingujärgset tasu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 164 eurot.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista ka hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 74,29 eurot. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud osaliselt. Hageja on arvestanud viivist alates maksetähtpäevast, kuid VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub arvetel kajastatud võlgnevus sissenõutavaks maksetähtpäeva möödumisel, s.o sellele järgneval päeva. Seega tuleb kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 62,27 eurot, mis kujuneb alljärgnevalt: Arve nr
Võlg
(EUR)
Viivisemäär % päevas
Viivituse periood
Viivitatud Viivis päevade
(EUR)
arv
18024
0,06
11.04.2018 – 20.03.2020
42,60
23225
0,06
15.06.2018 – 20.03.2020
10,84
38659
0,06
17.01.2019 – 20.03.2020
7,21
48676
0,06
18.04.2019 – 20.03.2020
1,62
KOKKU: 62,27
20.Järgnevalt analüüsib kohus hageja edasiulatuvat viivisenõuet. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,06% põhivõlgnevuselt päevas alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hageja sellekohase viivisenõude osaliselt (arvestades asjaolu, et kohus on juba sissenõutavaks muutunud viivise välja arvestanud hagi esitamise seisuga ja korrektne on edasiulatuvat viivist arvestada hagi esitamisele järgnevast päevast) ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise määras 0,06% tasumata põhivõlalt päevas alates 21.03.2020.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
21.Hageja palub VÕS § 1131 alusel kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot. Kohus märgib, et hageja viidatud säte VÕS § 1131 käesoleval juhul ei kohaldu, kuna kostja ei ole tegev majandus- ja kutsetegevuses. VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava
2-20-102793 vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja ei ole esile toonud, millal poolte vahel sõlmitud leping lõppes. Hageja ei ole ka esile toonud, et ta oleks pärast lepingu lõppemist kostjale nõudekirju saatnud. Kohtutoimikust nähtub, et hageja on kostjale saanud 13.09.2018 ühe nõudekirja (dtl 163) ning selle eest tuleb kostjal tasuda hagejale sissenõudmiskulude hüvitist 5 eurot. Ülejäänud osas jääb nõue rahuldamata.
22.Eeltoodust tulenevalt ning hinnates kõiki käsitletud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 164 eurot ja viivise 62,27 eurot ning sissenõudmiskulude hüvitise 5 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise määras 0,06% tasumata põhivõlalt päevas alates 21.03.2020.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
23.Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hagihind 314,20 eurot, hagihinna mõttes rahuldatud nõuded 267,19 euro ulatuses), tuleb hageja menetluskulud jätta 85,04% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 14,96% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
25.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
26.Hageja esitas 03.12.2018.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 75 eurot. Avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad ka lepingulise esindaja kuludes summas 1428 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabi osutatud 8,5h ulatuses tunnihinnaga 168 eurot (käibemaksuga). Hageja menetluskulud on kokku 1503 eurot. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
2-20-102793 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kostja vastuväited hageja menetluskuludele
27.Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastu vaielnud. Kohtu põhjendused
28.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
29.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-6513 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
30.Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja kohtukulud seisnevad riigilõivus 75 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on hagiavalduse eest tasunud riigilõivu kokku tasunud riigilõivu 75 eurot ning vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
31.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja lepingulise esindaja kulude suurus on 1428 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabi osutatud 8,5h ulatuses tunnihinnaga 168 eurot (käibemaksuga). Õigusabi osutamiseks kulunud aeg ja selle käigus tehtud toimingud on järgmised: 20.03.2020 konsultatsioon kliendiga, tõendite analüüs, hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamne – 2 h 15 min; 26.03.2020 kohtumääruse analüüs ja kliendi teavitamine – 15 min; 27.03.2020 tõendite kogumine ja kohtule esitamine – 20 min; 6.04.2020 kohtumääruse analüüs ja kliendi teavitamine – 10 min; 27.04.2020 menetluskulude taotluse koostamine ja kohtule esitamine – 30 min; 11.05.2020 kostja vastuse analüüs – 15 min; 19.05.2020 tõendite kogumine ja analüüs, nõude täpsustamine ja dokumentide kohtule esitamine – 3 h 45 min; 9.06.2020 kostja vastuse analüüs ja nõupidamine hagejaga – 15 min; 12.06.2020 kohtule seisukoha esitamine – 20 min; 7.08.2020 kohtumääruse analüüs ja kliendi teavitamine – 10 min; 18.08.2020 menetluskulude taotluse koostamine ja kohtule esitamine – 15 min.
32.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on
2-20-102793 märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka õigusabi osutaja tunnihind on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega ning käesoleva tsiviilasja keerukusega.
33.Hageja on märkinud, et ta on käibemaksukohustuslane. Hageja nõuab menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kohus märgib, et hagejale kuuluvad esindajakulud hüvitamisele ilma käibemaksuta, kuivõrd hagejal on käibemaksukohustuslasena võimalus esindajakuludelt tasutud käibemaksu tagasiarvestamiseks.
34.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 1190 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-4-15 on kajastatud järgmine seisukoht: „Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses.“ Käesoleva tsiviilasja hind on 314,20 eurot ning esindajakulude kogusuurus on kordades suurem tsiviilasja hinnast. Kohus märgib, et käesoleval juhul esineb vajadus esindajakulude vähendamiseks eelviidatud lahendis toodud kaalutlustel. Seega leiab kohus, et esindajakulud on põhjendatud ja vajalikud 314,20 euro ulatuses.
35.Hageja menetluskulud on kokku 389,20 eurot (lepingulise esindaja kulu 314,20 eurot + kohtukulud 75 eurot). Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja menetluskulud summas 330,98 eurot (389,2 x 85,04%). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 1172,02 euro ulatuses (taotletud summa 1503 eurot – rahuldatud summa 330,98 eurot).
36.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (330,98 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
37.Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Kohtutoimikust nähtuvalt ei ole kostjal käesoleva tsiviilasja menetlusega seonduvalt menetluskulusid tekkinud. Seega jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata.
38.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud
2-20-102793 isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.