Otsuse tegemise aeg ja koht 04.09.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-4183
Tsiviilasi
OÜ ProInkasso hagi OÜ Austan Loodust vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 26 133,36 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ ProInkasso (registrikood 11078689, Vinkli 8, Tartu esindajad 50411, e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Evelin Jõgar (Evelin Jõgar Õigusteenused OÜ, Vanemuise 21a, Tartu 51014, telefon 56900487, e-post: [email protected]); Kostja: OÜ Austan Loodust (registrikood 10670115, Rabaküla tn 4/2, Tallinn 12916; Kostja lepinguline esindaja: Martin Levol (ASSUM õigusbüroo, Tornimäe 5, 10145, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja 21.06.2020 taotlus tunnistajate M L, D D O ja E T ülekuulamiseks.
2.Hagi rahuldada.
3.Mõista kostjalt OÜ-lt Austan Loodust (registrikood 10670115) hageja OÜ ProInkasso (registrikood 11078689) kasuks välja 22 635,18 (kakskümmend kaks tuhat kuussada kolmkümmend viis eurot ja 18 senti) eurot, millest 12 021,24 eurot on põhinõue, 7490,49 eurot on hagi esitamise ajaks (17.03.2020) sissenõutavaks muutunud viivis, 3083,45 eurot on kohtuotsuse tegemise päevaks (04.09.2020) sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot on võla sissenõudmise kulu.
Mõista kostjalt OÜ-lt Austan Loodust (registrikood 10670115) hageja OÜ ProInkasso (registrikood 11078689) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast (05.09.2020) määraga 0,15% põhinõudelt 12 021,24 eurolt päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
5.Jätta jõusse 03.06.2020 hagi tagamise määrus. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja OÜ Austan Loodust kanda.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt Austan Loodust (registrikood 10670115) hageja OÜ ProInkasso (registrikood 11078689) kasuks menetluskuludena välja 1946,75 (üks tuhat üheksasada nelikümmend kuus eurot ja 75 senti) eurot, millest menetluses tasutud riigilõivud on 1050 eurot, lepingulise esindaja kulu on 618,75 eurot ja kohtutäituri tasu hagi tagamise määruse täitmise eest on 278 eurot.
3.Mõista kostjalt OÜ-lt Austan Loodust (registrikood 10670115) hageja OÜ ProInkasso (registrikood 11078689) kasuks välja viivis menetluskuludelt 1946,75 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 19 551,73 eurot, millest 12 021,24 eurot on põhivõlg, 7490,49 eurot on seisuga 17.03.2020 sissenõutavaks muutunud viivis summas ja 40 eurot on võla sissenõudmisega seotud kulud. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise põhinõude summalt 12 021,24 eurolt alates 18.03.2020 määraga 0,15% päevas.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxxx OÜ kui esialgne võlausaldaja ja tähtajalise üürilepingu, mis jõustus 18.11.2016. Üürilepingu kohaselt anti üüripind kostjale üle 22.09.2017. Üüripind asus xxxx, 3. korpuse soklikorrusel asuvas ruumis. Üüritud pinna sihtotstarbeks oli kaubanduspind.
3.Üürilepingu eritingimuste punkti 4.1. alusel leppisid pooled kokku üüritasus. Kostja kui üürnik kohustus tasuma üürileandjale üüripinna kasutamise eest üüriperioodil üüri 3,5% kogu üüripinnaga seotud ja sellel läbiviidava äritegevuse netokäibest kalendrikuus, kuid mitte vähem kui 5 eurot/ruutmeetri kohta esimese aasta jooksul. Kostja kohustus tasuma 5,5 eurot ruutmeetri kohta lepingu kehtivuse teise aasta vältel ning 6 eurot ruutmeetri kohta alates lepingu kehtivuse kolmandast aastast. Lisaks üürile kohustus üürnik tasuma kõrvalkulusid, mis olid määratletud üürilepingu lisas 2.
4.Esialgne võlausaldaja väljastas kostjale üüritasu ja kõrvalkulude arveid, milles arvestati üürimakse suurust miinimumhinna alusel. Kostja tasus arveid kuni oktoobrini 2018. Alates 2018. a novembrist jättis kostja arved tasumata. 31.10.2018 esitatud arve nr 181053 maksetähtaeg oli 19.11.2018 ja arve summa oli 2700,98 eurot. Kostja jättis arve alusel tasumata 644,72 eurot.
30.11.2018 arve nr 181214 maksetähtaeg oli 10.12.2018 ja arve summa oli 2868,06 eurot. Kostja jättis arve täielikult tasumata. 31.12.2018 arve nr 181282 maksetähtaeg oli 20.01.2019 ja summa 2694,61 eurot. Kostja jättis arve täielikult tasumata. 31.01.2019 arve nr 190053 maksetähtaeg oli 17.02.2019 ja summa 2850,82 eurot. Kostja jättis arve täielikult tasumata. 28.02.2019 arve nr 190161 maksetähtaeg oli 14.03.2019 ja summa 2963,03 eurot. Kostja jättis arve täielikult tasumata.
5.Võlgnevuste tõttu lõpetas esialgne võlausaldaja kostjaga üürilepingu. Kostja võlgnevuse tasumata jätmise tõttu loovutas esialgne võlausaldaja 15.10.2019 oma nõude kostja vastu ProInkasso OÜ-le. Hageja saatis 25.10.2019 kostjale võlateatise, milles palus kostjal tasuda võlgnevuse hiljemalt 01.11.2019. Kostja ei ole võlgnevust tasunud, mistõttu on hageja sunnitud võlgnevuse sissenõudmiseks pöörduma kohtu poole.
6.Hageja nõude aluseks on esialgse võlausaldaja ning kostja vahel sõlmitud äriruumi üürileping, mille alusel esitas esialgne võlausaldaja kostjale arveid üüri ja kõrvalkulude tasumiseks. Hageja viitas VÕS §-le 271 ja üürilepingu punktile 10.1. Esialgne võlausaldaja on üürileandjana oma lepingust tulenevad kohustused täitnud ja andnud üürnikule kasutamiseks äriruumi. Üürnik ei ole oma lepingulisi kohustusi alates novembrist 2018. a täitnud, võlgnedes esitatud arvete alusel esialgsele võlausaldajale kokku 12 021,24 eurot, mille tasumist on hageja õigustatud nõudma nõude loovutamise tulemusel. Hageja viitas VÕS §-le 76, § 108 lõikele 1.
7.Hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu on hagi esitamise seisuga 12 021,24 eurot. Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Esialgse võlausaldaja ja kostja vahel sõlmitud üürilepingu punkti 14.2 kohaselt oli üürileandjal õigus üüri, kõrvalkulude või tagatisraha tähtaegselt maksmata jätmisel nõuda üürnikult viivist 0,15% võlguolevalt summalt iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Seega on poolte vahel lepingujärgne viivisemäär 0,15% päevas. Hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis on 7490,49 eurot. Lisaks nõudis hageja viivist TsMS § 367 alusel. Samuti nõudis hageja kostjalt võla sissenõudmise kulude 40 euro hüvitamist VÕS § 1131 lg 1 alusel.
8.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kostjale kuulunud inventar jäi üürivõla katteks endisele võlausaldajale. Kostja esitatud tõendid kostja väidetud kokkuleppeid ei tõenda. Samuti vaidleb hageja vastu kostja väitele, nagu ei oleks talle pärast üürilepingut esitatud ühtegi nõuet.
9.Esialgne võlausaldaja ostis kostjalt vaid kaks külmikut kogusummas 770 eurot. Külmikute maksumus tasaarveldati osaliselt esialgse võlausaldaja väljastatud arvetel nr xxxx ja xxxx märgitud üürivõlgnevustega. Arve nr xxxx alusel oli võlgnevus 25.04.2019 täies ulatuses tasutud ning see arve ei ole nõude aluseks. Hagiavalduses on kajastatud arve nr xxxx, mille võlgnevuse jääk on 644,72 eurot. Kostjale on arve nr xxxx osas esitatud kreeditarve 30.09.2019 summas 1500 eurot ning külmikute osas on 25.04.2019 tasaarvestatud üürivõlgnevus summas 556,26 eurot. Esialgne võlausaldaja on enne nõuete loovutamist kreeditarve alusel ja tasaarvestusena juba tasutu maha arvestanud ja hagiavalduses märgitud nõue on korrektne.
10.Muu inventari omandamises ega üürivõla tasaarvestamises inventari maksumusega ei ole pooled kokku leppinud. Esialgne võlausaldaja ei ole teinud mingeid takistusi kostjale talle kuuluvate asjade äraviimiseks üürileandja ruumidest, kuid kostja ei ole oma asju ära viinud. Kuigi esialgsel võlausaldajal oli VÕS § 305 lõikest 1 tulenevalt pandiõigus, ei ole ta pandiõigust kasutanud. Isegi juhul, kui esialgne võlausaldaja oleks üürileandjana kasutanud pandiõigust, ei tähenda see asjade omandamist võla katteks, vaid õigust müüa asjad avalikul enampakkumisel ning selle arvelt nõuete rahuldamist (AÕS § 294 ja 295). Poolte kokkuleppel ostis esialgne võlausaldaja kostjalt vaid 2 külmkappi ja tasaarvestas summad kostja üürivõlgnevusega.
11.Hageja nõue kostja vastu ei saa olla lõppenud ka tasaarvestusega. Esiteks ei ole hagejale teadaolevalt kumbki osapoolt teinud teisele poolele tasaarvestusavaldust. Teiseks puudub kostjal rahaline nõue, mida tasaarvestada. Üürilepingust tuleneva võlgnevuse tasaarvestamine asjaõigusliku nõudega inventari väljaandmiseks ei ole VÕS § 197 lg-st 1 tulenevalt võimalik.
12.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et viimasele pole pärast üürilepingu lõppemist ühtegi nõuet. Hageja on tõendanud nõuete esitamist. Pärast nõude omandamist saatis hageja kostjale 25.10.2019 võlateatise ja palus tasuda võlgnevuse hiljemalt 01.11.2019, kuid kostja ei ole võlgnevust hagejale tänaseni tasunud.
13.Kostja on esitanud esialgse võlausaldaja e-kirja, millest nähtub selgelt, et üürileandja ei tegelenud vara müügiga, vaid lihtsalt vahendas üürniku ja vara võimaliku ostuhuvilise vahelist suhtlust. E-kiri ei tõenda, et e-kirjas nimetatud vara oleks õnnestunud müüa või et e-kirjas nimetatud varaga seoses oleks teostatud mingeid tasaarvestusi. Kostja esitatud fotost ei ole võimalik aru saada, kus ja millal see on tehtud ning milliseid ja kellele kuuluvaid seadmeid fotolt nähtuvas köögis kasutatakse. Tegemist on asjakohatu tõendiga.
14.Lisaks on kostja esitanud esialgse üürileandja e-kirja kostjale, milles paluti edastada külmikute arve. Tegemist on sama arvega, mille osas on hageja juba selgituse esitanud. Tõendid tõendavad, et üürileandja vahendusel õnnestus müüa ning üürivõlgnevusega tasaarvestada vaid kostjale kuuluvad külmikud maksumusega 770 eurot. Muu vara osas puudus kostjal igasugune alus arvata, et üürileandja on need müünud või et üürivõlgnevus oleks vara väidetava väärtuse arvelt kustutatud.
15.Kostja on esitanud inventari nimekirja seisuga 12.03.2019, mille alusel ta eeldab põhjendamatult, et võlgnevus on tasutud. Hagejale jääb selgusetuks, kes ja millistel asjaoludel on nimekirja koostanud, kuna tegemist on allkirjastamata dokumendiga. Nimekiri ei tõenda ka sisu poolest kostja väiteid, kuna pelgalt vara nimekiri ei tõenda vara koosseisu üürilepingu lõppemise hetkel, vara kuuluvust kostjale, vara üürileandjale jätmist/üleandmist ega vara turuväärtust. Tegu on asjakohatu tõendiga.
16.Hageja palus menetluskuludena kostjalt välja mõista 1946,75 eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv oli 1000 eurot, hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot, lepingulise esindaja kulu ilma käibemaksuta 618,75 eurot ja hagi tagamise eest tasutud tasu kohtutäiturile 278 eurot.
17.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 45 eurot ilma käibemaksuta. Hagiavalduse koostamiseks kulus 3 h 30 min ja 157,50 eurot. Kostja seisukohtadele vastamiseks kulus 2 h 30 minutit ja 112,50 eurot. Hagi tagamise avalduse koostamiseks kulus 7 tundi ja 315 eurot. Kohtutäiturile avalduse koostamiseks hagi tagamise määruse täitmiseks kulus 15 minutit ja 11,25 eurot. Kostja taotlusele vastamiseks kulus 30 minutit ja 22,50 eurot. Kokku on lepingulise esindaja ajakulu 13 h 45 minutit ja rahaline kulu 618,75 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras menetluskulude summalt.
KOSTJA VASTUVÄITED
18.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et tal oli sõlmitud rendileping xxxx OÜ-ga ruumide kasutamiseks xxxx. Leping lõpetati 12.03.2019 kostja võlgnevus tõttu. Rendileandja arestis kogu üürnikule kuuluva inventari ja seadmed, mis asusid 12.03.2019 üüritud pinnal. Kostja esitas nimekirja seadmetest ja inventarist koos sellel ajal kehtinud keskmiste järelturu hindadega.
19.Esialgselt kooskõlastas üürileandja kostjaga seadmete ehk 3 uksega külmkapi ja baarikülmiku müügi. Edaspidistest müügitehingutest enam kostjat ei informeeritud. Kostjale teadaolevalt on üürileandja realiseerinud vähemalt osa sisustusest läbi realiseerimiskeskuse. Samuti on osa seadmetest ja mööblist jäänud uue rentniku kasutada, kes üürib samu ruume aadressil xxxx.
20.Seega leidis kostja, et rendileandja sai üürilepingu lõppemisel kostjale kuuluvaid seadmeid ja inventari 19 788 euro eest, mis katab täielikult kogu võlgnetava summa. Rendileandja ei esitanud ühtegi nõuet pärast üürilepingu lõpetamist. Kostja kohustused on täidetud.
21.21.06.2020 vastuväidetes väitis kostja, et nägi Internetis, et üürileandja on kaupluse inventari hakanud müüma avalikul enampakkumisel. Tõendeid kostjal säilinud ei ole, kuid esemeid müüdi Facebooki vahendusel Marketplace-s.
22.Tõenditena esitas kostja säilinud 4 ostukviitungit inventari kohta, mis jäi pärast üüripinna üleandmist kauplusesse. Pärast võtmete üleandmist käis kostja üüripinnal haldaja range vaatluse all võtmas talle kuuluvaid kaubanduslikke esemeid ehk kiiresti riknevaid kaupasu. Ühtegi tehnikaseadet kostja kaasa ei võtnud, seega kogu inventar jäi üürileandja valdusesse. Kostja esitas ülejäänud väljavõtted Internetist üürileandja valdusesse jäänud kaupade kohta. Kostjale ei ole teada, millised esemed on võõrandatud, kuna hageja ei ole sellest teavitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
24.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) kostja üürnikuna ja xxxx OÜ üürileandjana sõlmisid tähtajalise üürilepingu, mille alusel anti 22.09.2017 kostja kasutusse kaubanduspind xxxx aadressil xxxx; 2) kostja pidi tasuma üürileandjale lepingu punktis 4.1. kokku lepitud üüritasu ja lepingu lisas 2 kindlaks määratud kõrvalkulusid; 3) kostjal tekkis alates 2018. a novembrist üürilepingu alusel võlgnevus, mille tõttu lõpetas üürileandja üürilepingu; 4) üürileandja xxxx OÜ loovutas üürilepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale.
25.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja üürilepingust tulenev kohustus võib olla lõppenud põhjusel, et kostja jättis üüripinnale pärast lepingu lõppemist talle kuulunud seadmed ja inventari.
26.Käesolevas asjas teatas kostja algses vastuses hagile, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 22.05.2020 määras kohus kindlaks edasise kirjaliku menetluse tähtajad ja andis kostjale aega tõendite esitamiseks kuni 22.06.2020. Kostja esitas kohtule 21.06.2020 taotluse kolme tunnistaja ülekuulamiseks. Kostja taotles kolme tunnistaja ülekuulamist, sest kõik nad oskavad anda ütlusi kaupluse inventari kohta ja viibisid vahetult hageja ning kostja vahelises olukorras.
27.Kohus ei andnud kostjale 03.07.2020 nõusolekut võtta tagasi nõusolek asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, mis iseenesest välistab tunnistajate ülekuulamise taotluse käesolevas asjas. Lisaks leiab kohus, et tunnistajate ülekuulamise taotlus ei kuulu rahuldamisele ka põhjusel, et
kostja ei ole ühegi tunnistaja osas välja toonud selgeid vaidlusaluseid asjaolusid, milliste kohta tunnistajad ütlusi andma hakkavad. Esitatud taotlusest ei selgu, millise inventari kohta täpselt tunnistajaid ütlusi andma hakkavad ja millist oma väidet soovib kostja tõendada. Kostja ei ole hagile vastu vaieldes esitanud ühtegi väidet, mis puudutaks „hageja ja kostja vahelist olukorda“, mistõttu ei ole taotlusest võimalik mõista, mille kohta veel peaksid tunnistajad ütlusi andma hakkama. Kostja on taotlenud samade asjaolude kohta kolme isiku ülekuulamist, kuid ei ole välja toonud, miks on see vajalik.
28.TsMS § 251 lg 1 näeb ette, et tunnistajana võib üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Asjaolud, milliste kohta tunnistajad hakkavad ütlusi andma, peavad olema välja toodud poole taotluses ega saa hakata selguma alles tunnistajate ütlustest. Kuna kostja ei ole põhistanud tunnistajate ülekuulamise taotlust, tuleb see jätta rahuldamata.
29.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 12 021,24 eurot. Kostja jättis arve nr 181053 alusel tasumata 644,72 eurot. Arved nr xxxx summas 2868,06 eurot, nr xxxx summas 2694,61 eurot, nr xxxx summas 2850,82 eurot ja nr xxxx summas 2963,03 eurot jättis kostja täielikult tasumata. Kostja ei ole tõendanud, et ta sõlmis üürileandjaga kokkuleppe, mille kohaselt jäi kostjale kuulunud inventar üürivõla katteks üürileandjale. Üürileandja ostis vaid kaks külmikut, mille tõttu loeti osaliselt tasutuks arve nr xxxx. Üürileandja ei takistanud kostjal asjade äraviimist ega ole teostanud pandiõigust. Kui pandiõigust oleks teostatud, ei oleks sellest tulenenud üürileandja õigust omandada kostjale kuulunud esemeid võla katteks.
30.Kostja leidis, et üürileandja arestis kostjale kuulunud seadmed ja inventari, mille kohta kostja esitas enda koostatud nimekirja. Algselt kooskõlastas üürileandja kahe külmiku müügi, kuid edasistest tehingutest kostjat ei teavitatud. Üürileandja on vähemalt osa sisustusest realiseerinud või andnud uue rentniku kasutada. Kuna üürileandja sai kostjale kuulunud seadmeid ja inventari 19 788 euro eest, katab see võlgnevuse summa ja kostja kohustused on täidetud.
31.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi osaliselt või tervikuna rahuldamata. Kostja ei ole oma vastuväiteid hageja nõudele tõendanud. Kohus selgitas kostjale 22.05.2020 pöördumises (toimiku lk 62), et viimasel tuleb vastuväiteid nõudele täiendavalt põhistada ja tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja vastuväiteid tõendanud ega põhistanud.
32.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 186 kohaselt lõpeb võlasuhe kas kohase täitmisega, tasaarvestusega, kokkulangemisega, lõpetamise kokkuleppega, lepingust taganemisega või selle ülesütlemisega või muul seadusest tuleneval juhul. Kostja ei ole selgelt välja toonud ega tõendanud, millisel õiguslikul alusel on tema üürilepingust tulenev kohustus lõppenud. Kostja ei ole tõendanud kohustust lõpetava kokkuleppe sõlmimist võlausaldajaga. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud kohustuse täitmist. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oleks olnud üürileandja või hageja vastu mõni nõue, mille ta oleks üürilepingust tuleneva tasunõudega tasaarvestanud. Juba ainuüksi asjaolu, et kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, millisel alusel tema kohustus lõppes, ei võimalda kohtul jätta hagi rahuldamata.
33.VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 näeb ette, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et kostjal oli üürilepingust tulenev kohustus tasuda üüri ja
kõrvalkulusid ning kostja jättis selle kohustuse täitmata.
34.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et xxxx OÜ ja kostja sõlmisid 25.09.2017 üürilepingu (toimiku lk 4-9), mille alusel võttis kostja üürile xxxx kolmandal korrusel asunud ruumi suurusega 299 m2. Lepingu punkti 4.1. järgi kohustus kostja üürnikuna tasuma üüripinna kasutamise eest üüri 3,5% üüripinnaga seotud netokäibest kalendrikuus, kuid mitte vähem kui 5 eurot ruutmeetri kohta esimese aasta jooksul, 5,5 eurot ruutmeetri kohta lepingu kehtivuse teise aasta jooksul ja 6 eurot ruutmeetri kohta alates lepingu kehtivuse kolmandast aastast. Üürile lisandusid kõrvalkulud vastavalt lepingu lisale 2 ning käibemaks.
35.Üürileandja xxxx OÜ esitas 31.10.2018 kostjale arve nr xxxx üüri ja kommunaalteenuste eest summas 2700,98 eurot (toimiku lk 11). Arve maksetähtaeg oli 19.11.2018. 30.11.2018 esitas üürileandja kostjale arve nr xxxx (toimiku lk 12) üüri ja kommunaalteenuste eest summas 2 868,06 eurot maksetähtajaga 10.12.2018. 31.12.2018 esitas üürileandja kostjale arve nr xxxx (toimiku lk 13) üüri ja kommunaalteenuste eest summas 2 694,61 eurot maksetähtajaga 31.12.2018. 31.03.2019 esitas üürileandja kostjale arve nr xxxx (toimiku lk 14) üüri ja kommunaalteenuste eest summas 2 850,82 eurot. 28.02.2019 esitas üürileandja kostjale arve nr xxxx (toimiku lk 15) üüri ja kommunaalteenuste eest summas 2 963,01 eurot. Kostja on nõustunud, et ta jättis arved tasumata.
36.11.10.2019 teavitas xxxx OÜ kostjat üürilepingust tuleneva nõude loovutamisest (toimiku lk 16-17), märkides teatesse tasumata arvete numbrid. Hageja saatis kostjale 25.10.2019 võlateatise (toimiku lk 20), märkides sellesse tasumata arved ja võlgnevuse summa. Seega ei ole õige kostja väide, et pärast üürilepingu lõppemist ei ole teda võlgnevusest teavitatud.
37.VÕS § 305 lg 1 järgi on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. Kohus leiab, et eeltoodud sättest ei tulene, et pandiõiguse kasutamisel läheks omandiõigus panditud esemetele automaatselt üle üürileandjale või et pandiõiguse kohaldamisel on koheselt tasutud üürniku üüri- või kõrvalkulude tasumisest tulenev võlgnevus panditud esemete väärtuse ulatuses.
38.AÕS § 292 lg 1 järgi toimub pandipidaja nõude rahuldamine panditud asja müügiga. AÕS § 294 lg 1 kohaselt müüakse panditud asi avalikul enampakkumisel, mille aeg ja koht tuleb AÕS § 294 lg 2 alusel teatavaks teha pantijale. Kooskõlas AÕS § 295 lõikega 1 loetakse pantija kohustus täidetuks panditud asja müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud vajalikud müügikulud. Eeltoodust tuleneb, et kui üürileandja kasutab oma seadusest tulenevat pandiõigust, lõpevad üürniku üürilepingust tulenevad kohustused alles siis, kui panditud asi on avalikul enampakkumisel müüdud. Üürniku kohustus loetakse seejuures täidetuks mitte üürniku määratletud summa ulatuses, vaid selle summa ulatuses, mis on enampakkumise tulemusena saadud ja millest on maha arvatud müügikulud.
39.VÕS § 307 lg 1 sätestab, et kui üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvaid asju ära viia, võib üürileandja asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Üürileandja võib oma pandiõiguse teostamiseks kasutada omaabi. Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et pandiõiguse teostamiseks on vajalik üürileandja selge tahteavaldus või tema tegu. Ainuüksi sellest, et üürnik jätab üürilepingu lõppemisel üüritud ruumidest talle kuuluvad esemed ära viimata, ei saa järeldada, et üürileandja on kasutanud oma pandiõigust. Kostja väited selle kohta, millised esemed pärast üürilepingu lõppemist ruumidesse jäid ning et üürileandja kohaldas nende esemete suhtes pandiõigust ehk ei võimaldanud kostjal esemeid ära viia, on jäänud täielikult paljasõnalisteks.
40.Kohus selgitas kostjale 22.05.2020 pöördumises (toimiku lk 62), et tema väited, milliste kohaselt teostas üürileandja ruumidesse jäänud inventari ja seadmete osas pandiõigust, on tõendamata. Kohus selgitas, et pandiõiguse teostamist ei nähtu ühestki tõendist. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma väiteid täiendavalt ei tõendanud.
41.Kostja esitas kohtule xxxx OÜ haldusjuhi e-kirja 27.03.2019 (toimiku lk 51), milles viimane teatas, et H nimeline isik on pidanud komplekti hinda liialt kõrgeks ning on pakkunud 3 klaasuksega külmkapi hinnaks 540 eurot (millele lisandub käibemaks) ja baari külmiku hinnaks 100 eurot (millele lisandub käibemaks). E-kirja saatja soovis kostjalt teada viimase otsust. 25.04.2019 on sama isik palunud kostjal saata arve külmikute eest (toimiku lk 53). 25.04.2019 saatis kostja xxxx OÜ-le arve summas 770 eurot kahe külmiku eest (toimiku lk 59). Hageja esitas kohtule väljavõtte xxxx OÜ raamatupidamise andmetest (toimiku lk 60), mille kohaselt loeti põhivõlgnevuse suuruseks 12 021,24 eurot ning arvestati tasutuks külmikute hinna osas kokku lepitud summa.
42.Kohus leiab, et eeltoodud tõenditest ei saa järeldada, et üürileandja kohaldas mistahes kostjale kuuluvate esemete suhtes pandiõigust. Seesugust üürileandja tahteavaldust esitatud tõenditest ei nähtu. Samuti ei saa esitatud e-kirjadest järeldada, et üürileandja ja kostja sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt oleks loetud kostja üürilepingust tulenenud kohustus täidetuks põhjusel, et kostja andis üürileandjale üle ruumidesse jäänud vara. Kostja ei ole sisuliselt välja toonud ega tõendanud, milline temale kuulunud vara üldse ruumidesse jäi. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, millal ta soovis pärast üürilepingu lõppemist vara ruumidest ära viia, kuidas ja millisel viisil üürileandja teda selles takistas ja teavitas pandiõiguse teostamisest. Kostja väited on paljasõnalised.
43.Kostja esitas kohtule nimekirja inventarist, millele ta märkis „seisuga 12.03.2019“ (toimiku lk 54), kuid dokument on allkirjastamata. Loetelu saab kohtu arvates hinnata mitte tõendi, vaid kostja seletusena. Esitatud seletus ei tõenda, kas või milline kostja vara jäi pärast üürilepingu lõpetamist üüritud pinnale. Lisaks on seletus vastuolus kostja teiste esitatud tõenditega. Nimelt on kostja esitanud tõendeid erinevate esemete või inventari ostmise kohta ning on väitnud, et soetatud esemete suhtes teostas üürileandja pandiõigust, kuid need tõendid ei ole seostatavad kostja seletusega.
44.Kostja esitas kohtule foto (toimiku lk 52), millele ta märkis koos nooltega sõnad „riiulid“, „ahi“, „valamu“, „lauad“ ja „külmikud“. Esitatud tõendist ei saa järeldada, kus ning millal on see tehtud. Tõend ei tõenda, kas või milline kostja vara jäi üüritud ruumidesse pärast kostja lahkumist ning kas üürileandja teostas vara suhtes pandiõigust või mitte.
45.Täiendavalt esitas kostja kohtule Jadasson OÜ arve külmseina, kahe sügavkülmvanni ja leivariiuli eest summas 2 616 eurot (toimiku lk 127). Arvest ei saa järeldada, kas need seadmed paigaldati üüritud ruumidesse ja jäid sinna pärast lepingu lõpetamist. Kostja seisuga 12.03.2019 koostatud nimekirjas sügavkülmvanne ega leivariiulit märgitud ei ole. Arve on koostatud 08.02.2011 ehk mitu aastat enne seda, kui kostja sõlmis vaidlusaluse üürilepingu. Arvel on kostja asukohaks märgitud xxxx.
46.Kostja esitas kohtule xxxx OÜ arve kahe riiulitega töölaua eest summas 644,40 eurot (toimiku lk 128), kuid arvest ei saa järeldada, kas need seadmed paigaldati üüritud ruumidesse ja jäid sinna pärast lepingu lõppemist. Arvel on kostja aadressiks märgitud xxxx. Kostja 12.03.2019 seisuga koostatud nimekirjas on küll märgitud üks töölaud, kuid seadme nimetus on teine ning hind erineb arvel märgitust.
47.29.03.2016 on xxxx AS esitanud kostjale arve puuteekraani ja laserskänneri eest (toimiku lk 129). Kostja 12.03.2019 seisuga koostatud seadmete nimekirjas neid seadmeid märgitud ei ole. Üürilepingu kohaselt anti üüritud pind kostjale üle 22.09.2017 ehk enam kui aasta hiljem, mistõttu ei saa ainuüksi arvest järeldada, et ostetud esemed üldse üüripinnale toodi. Arvel on kostja aadressiks märgitud xxxx.
48.12.10.2016 on xxxx OÜ esitanud kostjale arve ettemaksu, transpordi ja toidusahtlikapi eest (toimiku lk 130). Ka seda seadet ei ole märgitud kostja 12.03.2019 seisuga koostatud nimekirjas. Üüritud pind anti kostjale üle ligi aasta hiljem ja kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest võiks järeldada seadme viimine üüritud pinnale. Arvel on kostja aadressiks märgitud xxxx.
49.19.02.2015 on xxxx OÜ esitanud kostjale arve sooja buffee ja vitriini eest. Kostja koostatud 12.03.2019 loetelus vitriini märgitud ei ole. Märgitud on küll soelett, kuid loetelust ei saa järeldada, kas tegu on sama seadmega või mitte. Arve on esitatud mitu aastat enne seda, kui kostja sai üüripinna enda valdusesse. Arvel on kostja aadressiks märgitud xxxx ning kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest võiks järelduda seadme toomine üüripinnale xxxx. Ühegi kohtule esitatud arve tasumist ega nende alusel seadmete tegelikku omandamist kostja tõendanud ei ole.
50.Kohus leiab, et sisulised erinevused kostja väidetavalt 12.03.2019 seisuga koostatud nimekirja ning kohtule esitatud arvete vahel annavad kohtule aluse pidada kostja koostatud loetelu ebausaldusväärseks. TsMS § 235 sätestab, et väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Kohus ei loe seletust ja tõendeid hinnates lugeda usutavaks kostja väidet, et üüritud pinnale jäi kostjale kuuluvat vara väärtusega 19 788 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et talle on üldse kunagi kuulunud loetelus märgitud esemed ning need jäid üüritud pinnale. Tõendid, millised kostja on esitanud, kajastavad seadmeid, mida loetelus ei ole ja mille viimist üüritud pinnale xxxx ei ole kostja ühegi tõendiga tõendanud.
51.Lisaks esitas kostja kohtule foto nõudepesumasinast Fagor, kuid fotost ei saa järeldada, kus on see tehtud ning kellele seade kuulus. Ühtlasi on kostja esitanud hulgaliselt väljatrükke xxxx, xxxx ja xxxx köögiseadmete ning nende hindade kohta (toimiku lk 133-143), kuid ei ole isegi üldsõnaliselt selgitanud, mida ta tõenditega tõendada soovib. Ainuüksi asjaolust, milliseid köögiseadmeid müüakse ja milliste hindadega, ei saa järeldada, et kõik need seadmed olid kostjal olemas, jäid üüritud pinnale ning nende suhtes teostas üürileandja pandiõigust. Kostja ei ole ise suutnud selgelt välja tuua, millised seadmed ja milline inventar tema arvates tal olemas oli ning üüritud ruumidesse maha jäi.
52.Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja vastuväited on alusetud ja tõendamata. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud ühegi asjaolu esinemist, mille alusel saaks tema üürilepingust tuleneva kohustuse lugeda lõppenuks. Kuna kostja vastuväited on alusetud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 12 021,24 eurot.
53.Lisaks põhivõlgnevusele palus hageja kostjalt välja mõista viivise ja võla sissenõudmise kulud. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena palus hageja kostjalt välja mõista lepingulise viivise määra alusel 7490,49 eurot. Alates 18.03.2019 palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 12 021,24 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni lepingulise määra alusel. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulu 40 eurot.
54.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕs §-s 94 sätestatud
intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
55.xxxx OÜ ja kostja vahel sõlmitud üürilepingu (toimiku lk 4-9) punkt 14.2 nägi ette, et üüri, kõrvalkulude või tagatisraha tähtaegselt maksmata jätmise korral oli üürileandjal õigus nõuda üürnikult viivist 0,15% võlguolevalt summalt iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostja hageja viivisenõudele ja viivise arvestusele eraldiseisvaid vastuväiteid ei esitanud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 7490,49 eurot ning kohtuotsuse tegemise päevaks (04.09.2020) sissenõutavaks muutunud viivisena 3083,45 eurot ehk kokku 10 573,94 eurot. Alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast (05.09.2020) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 12 021,24 eurolt määraga 0,15% päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
56.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna kohus rahuldas hageja viivisenõude, kuulub rahuldamisele ka võla sissenõudmise kulude nõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 40 eurot.
57.Käesolevas asjas rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse ning tegi 03.06.2020 määruse, millega arestis kostja pangakontod krediidiasutustes 21 990,19 euro ulatuses kuni vaidluse lõppemiseni jõustunud kohtulahendiga. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega siis, kui hagi jääb rahuldamata. Käesolevas asjas rahuldas kohus hagi ning tagamine on vajalik kohtulahendi täitmise tagamiseks. TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Eeltoodust lähtuvalt tuleb hagi tagamise 03.06.2020 määrus jätta jõusse.
58.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
59.Hageja palus menetluskuludena kostjalt välja mõista 1946,75 eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv oli 1000 eurot, hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot, lepingulise esindaja kulu ilma käibemaksuta 618,75 eurot ja hagi tagamise eest tasutud tasu kohtutäiturile 278 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras menetluskulude summalt.
60.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aeg on kooskõlas kohtule esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Seetõttu leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud summas 618,75 eurot on põhjendatud. Muus osas on hageja menetluskulud samuti põhjendatud. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1946,75 eurot, millest menetluses tasutud riigilõivud on 1050 eurot, lepingulise esindaja kulu 618,75 eurot ja kohtutäituri tasu hagi tagamise määruse täitmise eest 278 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista
viivis menetluskulude summalt 1946,75 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.