Võlaõigus › Kompromissilepingud

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused PlusPlus Capital AS esitas 04.02.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. K.lt (võlgnikult) 196,61 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 21.02.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 24.04.2020 kohtumäärusega nõude üle Viru Maakohtule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 27.04.2020 jättis Viru Maakohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja so 14 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli kohtule esitada kostja tegeliku elu- ja viibimiskoha andmed, oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, hageja esindaja esindusõigust ja haridust tõendavad dokumendid, menetluskulude nimekiri koos kulusid tõendavate dokumentidega ning tasuma täiendavalt riigilõivu. Kohus hoiatas hagejat, et tähtaegselt puuduste kõrvaldamata jätmisel keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. 11.05.2020 esitas hageja täiendustega hagiavalduse. 15.05.2020 jättis Viru Maakohus teistkordselt hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja so 7 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagis osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Kohus hoiatas hagejat, et tähtaegselt puuduste kõrvaldamata jätmisel keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kohus märkis kohtumääruses, et hagiavalduses esitatud nõue on ebaselge ja hagejal tuli täpsustada lepingutasuga seonduvat ja enne 25.08.2018 sissenõutavaks muutunud viivise 1,18 euro arvestuskäiku ning kujunemist ning esitada kohtule arve nr 01.01.2017 arvele nr xxxxxx. 2(4)

15.05.2020 esitas hageja hagiavalduse, milles täpsustas lepingutasuga seonduvat ning kõrvaldas puudused hagi eseme osas. Hageja ei esitanud kohtule arvet nr xxxxxx ja enne 25.08.2018 sissenõutavaks muutunud viivise 1,18 euro arvestuskäiku ning kujunemist. 20.05.2020 kohtumäärusega keeldus kohus hageja hagi kostja vastu põhinõudelt enne 25.08.2018 sissenõutavaks muutunud viivise 1,18 euro nõudes, menetlusse võtmast ja kohus võttis menetlusse hageja nõuded: põhivõlgnevuse 127,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 45,34 eurot (periood 26.09.2018 kuni 11.05.2020), lepingutasu 10 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot ning põhinõudelt täiendav viivise 0,06% päevas alates 12.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. 03.07.2020 kohtumäärusega toimetati kostjale hagiavaldus, selle lisad ja 20.05.2020 keeldumise ja menetlusse võtmise kohtumäärus avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 03.07.2020, teadaande kättetoimetatuks lugemise kuupäev 19.07.2020) kätte. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (03.08.2020) hagile vastanud. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni Hageja palub kostjalt välja mõista hagis märgitult põhivõlgnevuse 127,22 eurot, enne 25.08.2018 sissenõutavaks muutunud viivise 1,18 eurot, viivise 45,34 eurot (periood 26.09.2018 kuni 11.05.2020, lepingu sõlmimise tasu 10 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot, viivise 0,06% päevas põhinõudelt 127,22 eurolt alates 12.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Kompromissileping / Võlatunnistus nr xxxxxx, 03.07.2018 Kohus leiab, et põhivõlgnevus summas 127,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 45,34 eurot (periood 26.09.2018 kuni 11.05.2020), lepingu sõlmimise tasu 10 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot ning täiendav viivis 0,06% päevas alates 12.05.2020 põhinõudelt 127,22 eurolt kuni põhinõude täitmiseni on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus keeldus 20.05.2020 kohtumäärusega hageja hagi kostja vastu põhinõudelt enne 25.08.2018 sissenõutavaks muutunud viivise 1,18 euro nõudes, menetlusse võtmast, mistõttu kohus eelviidatud nõuet välja ei mõista. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu 3(4)

tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud 495 eurot sh riigilõiv 75 eurot ning õigusabikulu 420 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud kulu. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 420 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 200 eurot (2 tunni tasu x 100 eur), s.o käibemaksuga 240 eurot. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 315 eurot (240+75). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 315 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.