Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 31.08.2020, Tallinn 2-20-116658 ESTO AS hagi M T vastu võla nõudes 1713,53 eurot Hageja: ESTO AS (registrikood 14180709, asukoht Tornimäe tn 2, 15010 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Marilin Palts (Julianus Inkasso OÜ, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, epost: [email protected]); Kostja: M T (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt M T hageja ESTO AS kasuks võlgnevus 1268,44 eurot, intress 331,13 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 12,48 eurot.
3.Mõista kostjalt M T hageja ESTO AS kasuks välja viivis põhinõudelt (1268,44 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2020 kuni põhinõude (1268,44 eurot) tasumiseni, kuid mitte enam, kui 1255,96 euro ulatuses.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja M T kanda. 4.2 Välja mõista kostjalt M T hageja ESTO AS kasuks menetluskulud 315 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (315 eurot) tuleb kostjal M T tasuda ESTO AS käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
2-20-116658 astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.ESTO AS esitas 28.04.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M Tilt 1579,40 euro saamiseks. Kohus tegi 08.05.2020 võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati kätte 22.05.2020. M T esitas 25.05.2020 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 05.06.2020 määrusega anti ESTO AS nõue M T vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 05.06.2020 kohtumäärusega kohustas Harju Maakohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. ESTO AS (hageja) esitas 30.06.2020 Harju Maakohtule hagi M T (kostja) vastu võla nõudes. Hageja on palunud kostjalt välja mõista võlgnevus 1268,44 eurot, intressi 331,13 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 12,48 eurot ja lisanduva viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
2.Pooled sõlmisid 20.06.2019 arvelduskrediidi lepingu nr xxxx, mille krediidilimiidiks oli 2000 eurot. Kostja on lepingu allkirjastanud digitaalselt. Perioodil 30.06.2019 kuni 23.08.2019 võttis kostja krediidikontolt kokku välja 1320 eurot, mis tuli vastavalt lepingule tagastada hagejale. Kostja võttis endale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda krediit koos intressiga tagasi igakuiste maksetena. Hageja saatis kostjale 01.05.2020 hoiatuse lepingu ülesütlemiseks ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 16.05.2020, kuivõrd kostja ei tasunud enda võlgnevust ka talle antud täiendava tähtaja jooksul. Lepingu ülesütlemise teatis edastati arvelduskrediidilepingus nimetatud e-posti aadressile. Lepingu lõppemisega muutus sissenõutavaks kogu võetud krediidisumma jääk. Kostja on tasunud kasutusele võetud krediidi katteks 51,56 eurot, millest tulenevalt on hagiavalduse esitamise seisuga kostjal võlgnevus laenu põhiosas summa 1268,44 eurot (1320 - 51,56).
3.Arvelduskrediidilepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 37,69%. Alates krediidi kasutusele võtmisele järgnevast kalendripäevast 01.07.2019 kohustus kostja tasuma kasutusele võetud krediidisummalt intressi kogusummas 376,64 eurot. Kostja on tasunud intressi katteks 45,51 eurot, millest tulenevalt on hagiavalduse esitamise seisuga kostjal intressi võlgnevus summas 331,13 eurot (376,64 - 45,51). Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt lepingu üldtingimustele, kui kostja ei tasu makseid nõuetekohaselt tähtpäevaks, siis kohustub kostja tasuma viivist tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid vastavalt seadusjärgsele viivisemäärale alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 17.05.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 30.06.2020 valemi abil: põhivõlgnevus (1268,44) x viivitatud päevade arv (45) x seadusjärgne viivisemäär (8%) tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 12,48 eurot.
2-20-116658
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja esitas 13.07.2020 vastuse hagiavaldusele. Kostja sai teada hagejast kui ettevõttest aprillis 2019, kui tal oli soov osta endale mõned elektritarbed, mille eest kostja maksab siiani. Kuu aja pärast sai kostja teate, mille kohaselt saab kasutada hageja krediidikontot, kus oli 2000 eurot. Kostjale ei selgitatud, kui suur on intress. Samuti ei küsitud kostjalt kuue kuu konto väljavõtet ega kontrollitud kostja krediidiajalugu. Kostjal on võlgnevused juba aastast 2010. Kui kostja sai hagejalt teavituse, olid tal finantsprobleemid ja otsustas ta kasutada pakutud võimalust ning võtta raha krediidikontolt välja. Kostjale ei ole saadetud lepingut allkirjastamiseks ja raha kanti mõne päeva pärast kostja kontole. Esimesed kuud maksis kostja stabiilselt, kuid summa vähenes väga aeglaselt, kuna suurem osa arvest oli intress. Mõne aja pärast ei ole kostjal enam võimalik makseid teha, kuna tal tekkisid probleemid töökohaga. Siiani saab kostja palka ca 600 eurot, millest ta on kohustatud maksma 75 eurot kohtutäiturile. Kui nimetatud summa lahutada kostja palgast, siis on kostja sissetulek väiksem kui miinimumpalk ja tal ei ole võlga võimalik maksta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
7.Poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel. Kostja on esitanud vastuväite, et ei tunnista nõudeid esitatud kujul. Samas ei ole kostja esitanud põhjendatud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ja nõuete suuruse suhtes. Vaidlus puudub, et pooled sõlmisid 20.06.2019 arvelduskrediidi lepingu nr xxxx, mis on kostja poolt allkirjastatud 20.06.2020 (dtl 86-92). Kohtule on esitatud kostja poolt allkirjastatud leping, mistõttu on alusetud kostja väited lepingu allkirjastamata jätmise kohta ja hageja poolt lepingus intressi suurusest teavitamata jätmise osas. Kostja kontole on kantud kokku 1320 eurot (dtl 93). Lepingust tulenevaid kohustusi ei ole kostja kohaselt täitnud. Kostja on põhinõude katteks tasunud 51,56 eurot, mistõttu on põhivõlgnevuse suuruseks 1268,44 eurot (1320 - 51,56) ja intressi nõude katteks 45,51 eurot, millest tulenevalt on intressi nõude suuruseks 331,13 eurot (376,64 - 45,51). 01.05.2020 teavitas hageja kostjat lepingu ülesütlemisest alates 15.05.2020 (dtl 94) ja selgitas, et nimetatud kuupäevast muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks.
8.Kostja peamine vastuväide hagile seisneb selles, et hageja ei kontrollinud kostja krediidiajalugu
2-20-116658 ega küsinud kuue kuu konto väljavõtet. Samuti ei kontrollitud, et kostja puhul on tegelikult tegemist pikaajalise võlgnikuga. Nimetatud vastuväidetest võib aru saada, et hageja, andes kostjale krediiti, on võib olla rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et kostja paljasõnalised vastuväited vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta ei ole põhjendatud. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama vaidluse korral krediidiandja (vt Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas 2-14-21710, p 26).
9.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
10.Kohus selgitab, et tarbijal on kohustus esitada krediidiandjale õige ja täielik teave, mis on vajalik tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on oma 31.01.2018. a otsuses nr 2-1421710 p-s 25.1. selgitanud, et lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Vastav põhimõte tuleneb ka VÕS § 14 lg 1 teisest lausest, mille kohaselt peavad isikud üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitama tõeseid andmeid. Täielik teave oma sissetulekute ja varalise seisundi kohta on eelkõige tarbijal endal. Kostja poolt esitatud konto väljavõttest (dtl 114-155) nähtub, et kostjal on üks kohustus kohtutäituri ees, mille graafikumakseid on kostja ka tasunud. Samuti saab kostja igakuiselt töötasu. Kostja ei eita, et ta ei ole esitanud laenuandjale täielikku teavet ning on varjanud laenuandja ees osaliselt oma varalisi kohustusi. Tarbija poolt tahtlikult teabe esitamata jätmine kujutab endast tarbija lepingueelsete kohustuste rikkumist, mille tagajärjeks on krediidiandja poolt tarbija krediidivõimelisuse vale hindamine, millisel juhul ei ole tarbijal õigus tugineda VÕS § 4034 lg-le 6 ja krediidiandja poolt krediidivõimelisuse valesti hindamine ei too kaasa lg-s 7 nimetatud tagajärgi. Käesoleval juhul ei ole kostjal õigus tugineda vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele, kuna ta on jätnud täitamata oma lepingueelsed kohustused ja seega ei ole tal ka võimalik tugineda VÕS § 4034 lg 6 rikkumisele.
11.Kostja pole esitanud põhjendatud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ja nõuete suuruse osas. Kostja pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata jätta. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 1268,44 eurot ja intress 331,13 eurot.
2-20-116658
12.Samuti on põhjendatud hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 12,48 eurot ja lisanduva viivise nõue põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2020 kuni põhinõude 1268,44 eurot täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
13.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1268,44 eurot, intressi 331,13 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 12,48 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2020 kuni põhinõude 1268,44 täitmiseni. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
14.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas.
15.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
16.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulu 420 eurot, kokku 645 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
17.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 225 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine) lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (käibemaksuta). Kohus määrab hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 315 eurot (225+90) ning menetluskuludelt (315 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
2-20-116658
18.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.